kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 02.05.2023 ettekirjutus-hoiatuse ja 07.07.2023 vaideotsuse tühistamiseks või alternatiivselt ettekirjutushoiatuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS CREDITINFO EESTI, lepinguline esindaja adv Gerda Grauberg Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Andres Kudrjavtsev Kolmas isik – X
Asja läbivaatamine
21.10.2024 istungil, Tallinnas
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Andmekaitse Inspektsioon (AKI) algatas kaebaja suhtes järelevalvemenetluse.
2.AKI tegi 02.05.2023 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/2023-017-18, millega kohustas kaebajat lõpetama kolmanda isiku kohta Bauhof Group AS poolt esitatud maksehäire avaldamise maksehäireregistris ja kustutada kolmanda isiku maksehäire andmed. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määras AKI 16.05.2023 ning ettekirjutus on täidetud.
3.Kaebaja esitas 01.06.2023 AKI-le vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti 07.07.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/522-1373-3 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 02.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 02.05.2023 ettekirjutuse nr 2.1.-1/2023-017-18 ja vaideotsuse nr 2.1.-3/23/522-1373-3 tühistamiseks või alternatiivselt ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
5.Tallinna Halduskohus võttis 23.08.2023 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 21.10.2024.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.AKI ettekirjutus on nii formaalselt kui sisuliselt õigusvastane.
6.1.Ettekirjutuse tegemisel oli AKI tegevuses puudusi nii adressaadi määramisel, AKI selgitamiskohustuse täitmisel, määratletuse põhimõtte järgimisel kui põhjendamiskohustuse täitmisel.
6.2.Vaidlustatud ettekirjutus on ka sisuliselt õigusvastane.
6.2.1.AKI ei ole korrektselt tõlgendanud ja rakendanud IKS §-i 10. AKI loeb igasugust andmesubjekti õiguste riivet automaatselt ülemääraseks kahjustamiseks, eirates oma kaalutluses seadustega lubatud riivet (nii ajalise kestuse kui ka riive määra ulatuses), AKI ignoreerib süstemaatiliselt teiste isikute õiguste, vabaduste ja huvide olemasolu oma kaalutluses ning põhimõtteliselt ignoreerib täielikult igasuguseid andmesubjekti iseloomustavaid raskendavaid asjaolusid. Kohaldades vääralt IKS §- i 10 rikub AKI ka oma kohustusi haldusorganina HMS § 54 alusel.
6.2.2.IKS § 10 lg 2 p-st 5 tulenevalt ei või kaebaja töödelda isikuandmeid kui võlgnevuse lõppemisest on möödunud rohkem kui 5 aastat. Maksehäireinfo ühetaolisuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse eesmärgil rakendab kaebaja kõikidele maksehäiretele ühtset avaldamise tähtaega, mille jooksul töödeldakse konkreetse maksehäire andmeid: avaldamise aeg on alati 5 aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist, mis vastab ka IKS § 10 lg 2 p 5 regulatsioonile. Selle ajaperioodi möödumisel maksehäire info kustutatakse. Maksehäire info avaldamine 5 aasta jooksul seondub vajadusega kaitsta ka teiste potentsiaalsete võlausaldajate ja kohustatud isikute huve (vt ka punkte 2.12 - 2.14 dtl 6). Selleks, et kohustatud isikutel oleks võimalik hinnata isiku krediidivõimelisust, peavad nende analüüsi aluseks olevad andmed olema usaldusväärsed, ühetaolised ja ilma erandlike välistusteta. Kaebaja hinnangul on viiest aastast lühema tähtaja jooksul maksehäire avaldamine põhjendatud vaid erandlikel asjaoludel, näiteks olukorras, kus tuvastatakse viga maksehäireinfo andmetes või kus selgub, et andmeallika ja võlgniku vahel on põhjendatud vaidlus maksehäire aluseks oleva nõude osas. Seejuures on oluline märkida, et kui 2018. aastal IKS-i muudeti, peeti vajalikuks maksehäire info avaldamise kolmeaastast tähtaega pikendada praegusele viiele aastale. Kohaldades vääralt IKS § 10 lg 2 p-i 5 rikub AKI ka oma kohustusi haldusorganina HMS § 54 alusel.
2(14)
IKS § 10 lg-s 2 nimetatud meetmeid, sh tingimust, et maksehäiret töödeldakse kuni 5 aasta jooksul pärast võlgnevuse tasumist, käsitleb kaebaja standardina ning võimaldab andmesubjektidel esitada konkreetsest olukorrast lähtuvaid vastuväiteid isikuandmete töötlemisele. Kui vastuväide on õigustatud ja kaalukas rakendab kaebaja lühemat avaldamise perioodi või lõpetab maksehäire avaldamise. Ilma võlgniku vastuväiteta kohaldab eeldus, et kolmandate isikute õigustatud huvi maksehäirele ligipääsu saamiseks võlgniku maksevõime ja usaldusväärsuse kontrollimiseks on kaalukam võlgniku huvist hoida saladuses tema probleemset maksekäitumist. IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud 5-aastast tähtaega tuleb käsitleda standardina, mille jooksul on õigus eeldada, et maksehäire avaldamine kaalub üles andmesubjekti huvid (vt ka IKS seletuskiri).
6.2.3.Kaebaja kaalus täiendavalt, et kas 5 aastase perioodi jooksul andmesubjekti maksehäire info avaldamine on põhjendatud, ja jõudis järeldusele, et see ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Kaebaja teostas sellise hinnangu korduvalt, kuid jõudis järeldusele, et maksehäireinfo jätkuv avaldamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Selleks, et põhjendada andmesubjekti maksehäireinfo avaldamise kestuse liigsust, on AKI oma ettekirjutuses ja vaideotsuses tuginenud vaid võimalikule andmesubjekti eraelu puutumatuse riivele, jättes tähelepanuta andmesubjekti-spetsiifilised asjaolud kui ka punktides 2.12 - 2.14 ja 3.10 (dtl 6 ja 8-9) kirjeldatud vastanduvad väärtused. Seeläbi rikkus AKI ka oma diskretsiooniõiguse piire. Seega on väär AKI seisukoht, et kaebaja on väidetavalt õigusvastaselt töödelnud andmesubjekti andmeid ettekirjutuse tegemise hetkel ning et kaebajal ei olnud õigus andmesubjekti konkreetse maksehäire infot töödelda kuni 25.09.2024.
6.2.4.AKI ei ole korrektselt rakendanud IKS § 10 lg 2 p-i 3 ning on vääralt asunud seisukohale, et andmesubjekti õigusi on ülemääraselt kahjustatud. Samas ei nähtu kaebajale esitatud materjalidest, et AKI oleks andmesubjektilt küsinud või saanud mingeidki tõendeid väidetava kahju või õiguste rikkumise kohta. Samas ei oleks ka eluliselt mõeldav ega proportsionaalne nõudmine AKI poolt, et kaebaja asuks perioodiliselt küsima kõigi maksehäirete andmesubjektidelt infot selle kohta, kas nad on juhuslikult vahepeal taotlenud laene, mida maksehäire tõttu pole antud või on realiseerunud mõni muu võimalik negatiivne tagajärg. Seega on AKI loonud ebarealistliku tõendamiskoormise, mille puhul andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist justkui eeldatakse igal juhul ning kaebaja peab olema võimeline lisaks enda andmetöötluse põhjendamisele (mis eelduslikult on IKS § 10 lg 1 kohaselt lubatav) lükkama ümber ka kõik potentsiaalsed negatiivsed tagajärjed igale andmesubjektile. Juhul, kui IKS § 10 lg 2 punktis 3 sätestatud ülemäärase andmesubjekti õiguste või vabaduste kahjustamise eeldus on võimalik täita pelgalt ainult teoreetilise võimalusega isiku õiguste rikkumisest, ei oleks kaebajal ega ühelgi teisel isikul, k.a võlausaldajal ja teistel maksehäireinfo vahendajatel, võimalik üleüldse maksehäireinfot avaldada. Kahetsusväärselt tuleb kaebajal asuda seisukohale, et AKI on erapoolikult ja tõendeid küsimata asunud andmesubjekti positsioonile. Sellist järeldust toetab ka asjaolu, et AKI on oma vaideotsuse punktis 14 esitanud andmesubjekti seisukohti kontrollimata kujul ja kriitikavabalt iseenda omadena. Seeläbi on AKI vääralt rakendanud ka oma diskretsiooniõigust ja asunud seisukohale, et asjaolud, millele kaebaja on oma hinnangutes tuginenud, pole asjakohased. Kui AKI oleks lähenenud andmesubjekti õiguste ülemäärase kahjustamise hindamisele erapooletult ja rakendanud korrektselt tõendamiskoormist, oleks ka AKI pidanud jõudma järeldusele, et praegusel juhul ei ole korrektse maksehäireinfo avaldamisega andmesubjekti õigusi ülemääraselt kahjustatud Kohaldades vääralt IKS § 10 lg 2 p-i 3 ning ületades oma diskretsioonipiire rikub AKI ka oma kohustusi haldusorganina HMS § 54 alusel. 3(14)
6.2.5.Kui kohus peaks leidma, et tühistamiskaebust ei saa mingil põhjusel rahuldada, palub kaebaja alternatiivselt tuvastada ettekirjutuse õigusvastasus.
6.3.Kaebaja toob veel vastuseks AKI seisukohtadele välja, et kolmanda isiku maksehäires puudusid ebatäpsused. Andmesubjekt ei ole väitnud, et tema kohta avaldatud maksehäire oli ebaõige. Ka pärast tema esitatud vastuväidet ja AKI alustatud järelevalvemenetlust kogutud täiendavad tõendid maksehäire kohta kinnitavad selle õigsust. Eelkõige kinnitab see, et kaebaja kontrollimeetmed maksehäire tõelevastavuse tagamiseks on efektiivsed ja piisavad. Seejuures on oluline rõhutada, et pärast kolmanda isiku poolt võlgnevuste tasumist SEB Pangale ja Bauhof Group AS-le märgiti kaebaja peetavasse maksehäireregistrisse, et mõlemad maksehäired on lõppenud staatuses (vt dtl 17-33, täpsemalt dtl 24).
6.4.Kolmanda isiku maksehäire avaldamine vähemalt kuni tema vastuväiteni oli õiguspärane.
6.5.AKI esile toodud asjaolud kolmanda isiku ülemäärase kahjustamise kohta on alusetud. AKI selgitab 24.08.2023 seisukohas, et ettekirjutuse p-des 8 ja 9 on kaalutud kolmanda isiku ja andmetöötleja vastandlikke huvisid ning selle pinnal jõutud järeldusele andmesubjekti ülemäärase kahjustamise kohta. Ettekirjutuse p-st 8 nähtuvad konkreetsed asjaolud, mis AKI hinnangul kahjustavad andmesubjekti ülemääraselt. Nendeks olid: a. Võlanõue tekkis üle 14 aasta tagasi; b. Tegu on vana võlaga, mis ei näita isiku osas järjepidevat käitumismustrit; c. Võlanõue on tasutud; d. Planeeritav võlaandmete avalikustamise aeg ei ole proportsioonis võlaga ja võlgniku käitumist iseloomustavate asjaoludega. Tähelepanuväärne on see, et kuigi AKI on enda väitel teostanud ettekirjutuse p-des 8 ja 9 andmesubjekti ja andmetöötleja huvide kaalumise, ei nähtu kummastki, et AKI oleks tõsiselt andmetöötleja huvisid arvesse võtnud või neid isegi tuvastanud. Lisaks on AKI nimetatud asjaolud, mis väidetavalt andmesubjekti õigusi ülemääraselt kahjustavad, suvalised ning seostuvad tegelike asjaoludega vaid vähesel määral või moonutatult. AKI on vastandlike huvide kaalumisel tegelikult eiranud kolmandate isikute õigustatud huve kellele maksehäire andmeid avaldatakse ning andmesubjekti huvide ja õiguste hindamisel on toodud esile aspektid, mis on ebaõiged või asjakohatud.
6.6.AKI tegi ettekirjutuses kaebaja suunal alusetuid etteheiteid selle kohta, et viimane ei võtnud kolmanda isiku vastuväite järel toimunud huvide kaalumisel arvesse konkreetselt tema olukorrast lähtuvaid asjaolusid. Tegelikult kaebaja just nimelt seda tegigi ning leidis õigustatult, et andmesubjekti esile toodud asjaoludel ei kaalu tema huvi üles kolmandate isikute huvi maksehäire andmetele ligipääsuks. Nimelt ei toonud kolmas isik kaebajale esitatud vastuväites esile ühtegi tema spetsiifilisest olukorrast lähtuvat kaalukat asjaolu. Väited, et maksehäire jätkuv avaldamine on tähendanud kolmandale isikule keeldumist koostööst ja laenudest, avaldas ta ainult AKI-le. AKI esitas vastavad kolmanda isiku väited kaebajale alles pärast ettekirjutuse tegemist, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik neid arvesse võtta, nende kohta selgitusi ja kinnitusi küsida ega ka neile vastu vaielda. Samas on AKI jätnud täielikult kontrollimata kolmanda isiku väited, mis justkui kinnitaksid, et lõppenud maksehäire töötlemise tõttu on keeldutud temaga koostööst ja keeldutud laenude andmisest. AKI on arusaamatult võtnud tõepähe kõik kolmanda isiku väited tema võlgnevuse ja maksehäire kahjuliku mõju kohta. Vähemalt väide, mille kohaselt kolmas isik täitis vabatahtlikult Bauhof Group AS-i aegunud nõude, oli selgelt vale. AKI on eelnevaga rikkunud nii uurimiskohustust kui kohelnud kaebajat ja kolmandat isikut ebavõrdselt. Lisaks on tegelikult selge ka see, et arvestades kolmanda isiku varasemat maksekäitumist ja tema kohta avaldatud lõppenud maksehäirete asjaolusid, kaaluvad kolmandate isikute huvid maksehäirele ligipääsuks üles andmesubjekti huvi hoida tema varasem probleemne maksekäitumine saladuses. 4(14)
6.7.Kaebaja ei ole rikkunud andmesubjekti teavitamiskohustust.
6.8.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 13 643 eurot (sh käibemaks) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 375-387).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
7.1.Kaebaja töötleb isikuandmeid portaali kaudu, kogudes erinevatelt võlausaldajatelt (andmete algallikatelt) saadud võlgnike maksehäireid puudutavaid andmeid ning avaldades neid andmeid portaali kasutajatele kaebaja määratud tingimustel. Andmete edastamisel andmete saajatele tegutseb maksehäireregister iseseisva vastutava töötlejana IKÜM art 4 p 7 tähenduses.
7.2.Kaebajal puudub vastutava töötlejana vastuväite saamisel õigus isikuandmeid edasi töödelda, v.a juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Nii IKS § 10 kui ka IKÜM art 6 lg 1 p-i f alusel isiku võlaandmete maksehäireregistris avaldamisel ja kolmandatele isikutele edastamisel tuleb hinnata andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Hinnata tuleb isiku õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta tema isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive (RKHKo nr 3-31-70-11, p 21). Iga vastutav töötleja vastutab enda tegevuse eest ise ning peab õigusliku aluse olemasolus veenduma. Kaebaja kui vastutava töötleja kohustuseks on tagada ja tõendada tema poolt avalikustatavate andmete kasutamisel korrektse õigusliku aluse olemasolu (IKÜM art 5 lg 2). Kaebaja ei saa endalt kohustusi ja vastutust ära lükata võlausaldajale pelgalt põhjusel, et kaebaja ei ole andmete algallikas või andmesubjekt ei ole kustutamise nõudega pöördunud just võlausaldaja poole.
7.3.Kaebaja ei näita tegelikkuses maksehäiret täpse suurusena, vaid on otsustanud näidata seda väga laia suurusjärguna, mis on juba oma olemuselt eksitav ning isikuandmete töötlemine ei ole andmesubjekti jaoks läbipaistev (maksehäire suurus ei ole täpne ning võimalik ei ole ka eristada põhivõlga kõrvalkuludest - vt vaideotsuse p 13). Valede või ebatäpsete andmete avaldamise tagajärjel võivad inimesele olla väga kahjulikud tagajärjed. Ainuüksi sellisel viisil andmete avaldamine, kus maksehäire raporti lugejale jääb ekslik mulje tegelikust võla suurusest, kahjustab juba iseenesest andmesubjekti ülemääraselt. Selline isikuandmete töötlemine ei ole ka kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 p-s a toodud põhimõtetega. Seega on küsitav, kas kaebaja selline tegevus langeb üldse kokku IKS § 10 eesmärgiga.
7.4.Kaebaja selgitustest nähtuvalt sõlmib ta nii maksehäireinfo allikate kui ka maksehäireinfo kasutajatega lepingu (füüsiliste isikute puhul kehtivad kasutustingimused), mille järgi andmete algallikad on kohustatud edastama ainult tõeseid ja asjakohaseid andmeid ning maksehäireinfo kasutajad vastutavad selle eest, et neil oleks isikuandmete saamiseks õiguslik alus. AKI-le teadaolevalt kaebaja sellist õigustatud huvi põhjendust sisuliselt enne andmete saamist ega väljastamist ei kontrolli ja seda on kaebaja nii järelevalvemenetluses kui ka käesolevas kaebuses tunnistanud. IKS § 10 lg 1 ütleb sõnaselgelt, et isikuandmete töötlemisel on lisaks eesmärgi nõudele kumulatiivselt ka nõue, et seda võib teha üksnes juhul, kui vastutav töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks. Nii käesoleval juhul kui ka teiste andmesubjektide isikuandmete töötlemisel on aga kontrollimise nõue kaebaja poolt teadlikult jäetud täitmata, st andmete algallika poolt edastatud andmete õigsust ja õigusliku aluse olemasolu nende andmete edastamiseks kaebajale ei ole kaebaja poolt kordagi kontrollitud. Kontrollida tuleb vähemalt seda, kas nõude aluseks olevad dokumendid 5(14)
on üldse olemas. Kaebuse p-s 2.3 kaebaja selgitab, et isikuandmete minimaalsusprintsiibist lähtudes ei töötle kaebaja üldreeglina võla alusdokumente ega nõude täitmisega seonduvaid dokumente (mh kohtuotsuseid, täitemenetluse dokumente jms). Sellega kinnitab kaebaja veelkord, et ta ei teosta andmesubjekti võlaandmete kontrolli ning see kohustus on pandud täielikult võlausaldajale kui andmete algallikale. Kaebaja ei kontrolli sisuliselt ka andmete edastamisel kolmandatele isikutele (maksehäirete raporti saajad), kas edastatavad andmed on õiged ja kas andmete saajal on üldse isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus.
7.5.Nii IKS § 10 kui ka IKÜM art 6 lg 1 p-i f alusel isiku võlaandmete maksehäireregistris avaldamisel ja kolmandatele isikutele edastamisel tuleb hinnata andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Vastuväite esitamise järgselt on andmetöötlejal kohustus õigustatud huvide kahjustamise hetkeseis veelkord üle hinnata. Käesoleval juhul ei ole kaebaja oma seadusest tulenevaid kohustusi andmesubjekti ülemäärase kahjustamise osas sisuliselt üldse täitnud. Kolmanda isiku vastuväidetele sisulist hindamist koos asjakohaste kaalutlustega isikuandmete edasi töötlemise osas ei ole kaebaja teinud ei vastuväidete saamisel ega ka hiljem järelevalvemenetluses.
7.6.Maksehäirete avaldamisel tuleb lähtuda konkreetsest juhtumist. IKS § 10 või IKÜM art 6 lg 1 p f alusel maksehäireinfo avaldamine on juba oma olemuselt kaalutlusotsus. Mõlemal juhul võib isikuandmeid töödelda ainult siis, kui see ei kahjusta ülemäära andmesubjekti huve, õigusi või vabadusi. Juba ainuüksi nende normide sõnastusest ja sisust lähtuvalt ei ole eluliselt kuidagi võimalik, et maksehäireinfo avaldamine või kustutamine oleks alati ühetaoline. Tegemist ei ole seega AKI personaalse tõlgendusega, vaid see on selgelt sätete sõnastus ja mõte (vt ka IKS § 10 lg 2 p 3, IKÜM art 21).
7.7.Arusaamatuks jääb, miks ja millistest põhjendustest lähtuvalt soovib kaebaja käesoleval juhul konkreetse andmesubjekti maksehäire andmeid avaldada maksehäireregistris maksimaalse 5 aasta jooksul peale tema poolt kohustuste täitmist. Kolmanda isiku vastuväidetele sisulist hindamist koos asjakohaste kaalutlustega isikuandmete edasi töötlemise osas ei ole kaebaja teinud ei vastuväidete saamisel ega ka hiljem järelevalvemenetluses (vt ka vaideotsuse p 12). Kuna kaebaja ei ole kolmanda isiku vastuväidetele sisulist hindamist koos asjakohaste kaalutlustega isikuandmete edasi töötlemise osas teinud ei vastuväidete saamisel ega ka hiljem AKI järelepärimisele vastates, siis hindas andmesubjekti ülemäärast kahjustamist AKI oma ettekirjutuses. AKI on oma seisukohta ettekirjutuses ka põhjalikult põhistanud. Kaebaja etteheiteid AKI-le seoses põhjendamiskohustuse rikkumisega on asjakohatud.
7.8.Vastab tõele, et IKS § 10 on üsna üldsõnaline ega anna konkreetseid juhiseid, kuidas hinnata, kas ja millal kahjustab võlasuhte rikkumisega seotud andmete avaldamine andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemääraselt. Seepärast tulebki hiljemalt siis, kui andmesubjekt esitab vastuväite teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes (IKÜM art 21), hinnata konkreetselt sellest isikust ja teda puudutavatest asjaoludest lähtuvalt, kas andmetöötlus on lubatav. IKÜM art 21 lõike 1 teine lause ütleb selgelt, et vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Isegi juhul, kui maksehäireregister vastutava töötlejana on välja töötanud mingid üldised kriteeriumid ja viinud läbi õigustatud huvi hindamise, millistel juhtudel on nende hinnangul igal juhul õigustatud võlasuhte rikkumisega seotud andmete avaldamine, tuleb olukorda uuesti hinnata, kui andmesubjekt esitab vastuväite sellisele andmetöötlusele. Kohus on selgelt öelnud, et andmete avaldamise proportsionaalsust tuleb sõltuvalt asjaoludest aja möödumisel uuesti hinnata (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-6314, p 48). 6(14)
7.9.Kaebaja ei täida talle õigusaktidega pandud kõige olulisemaid kohustusi - kohustust kontrollida edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning vastuväite saamisel viia läbi andmesubjekti õiguste/huvide/vabaduste ülemäärase kahjustamise hindamine. Kaebaja isegi viitab, et rakendab IKS § 10 lg-s 2 toodud piiranguid, kuid tegelikkuses ta seda käesoleval juhul teinud ei ole.
7.10.Kaebaja ei selgita, millisest osast ettekirjutuse resolutsioonist kaebaja aru ei saa või mis talle resolutsiooni osas selgusetuks jäi. Vaidemenetluses esitas kaebaja väga pika ja põhjaliku vaide, kus ei olnud viidatud ettekirjutuse resolutsioonist arusaamisega seotud raskustele. Kaebaja on ettekirjutuse täitnud.
7.11.Järelevalvemenetluses jõudis AKI siiski seisukohale, et kaebaja poolt isikuandmete töötlemine ei olnud õiguspärane. Kaebaja on jätnud oma seadusest tulenevad kohustused teadlikult täitmata. IKS §-st 10 ja IKÜM-ist tulenvad kohustused andmetöötlejale kehtivad juba aastaid.
7.12.Kaebuse p-s 3.10 märgib kaebaja, et rakendab kõikidele maksehäiretele ühtset avaldamise tähtaega ehk avaldamise aeg on alati 5 aastat pärast kohustuse lõppemist. Vastustaja hinnangul on tegemist vaidlust läbiva kaebaja mugavusväitega, mis lihtsalt ignoreerib kehtivaid õigusnorme ja õigustab kaebajale õigusaktidega pandud kohustuste täitmata jätmist. Selline kaebaja üldistav järeldus ja selle laiendamine kõikidele andmesubjektidele maksimaalse võimaliku tähtaja jooksul on väär ja ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. Vastustaja on selles osas kujundanud enda seisukoha vaideotsuse p-s 2. Nii IKS § 10 lg 1 kui ka IKÜM art 6 lg 1 p f alusel tuleb isikuandmete töötlemisel kaaluda ja hinnata, kas isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta kahjustab ülemääraselt andmesubjekti huve, õigusi ja vabadusi. IKÜM art 21 lg 1 rõhutab samuti vastutava töötleja kohustust lähtuda konkreetsest olukorrast ja kohustab tegema kaalutlusotsuse.
7.13.Ilma andmesubjekti nõusolekuta maksehäire avaldamine ongi juba andmesubjekti õiguste riive, nii nagu on andmetöötleja soovi vastaselt maksehäire kustutamine andmetöötleja õiguste riive. AKI on varasemalt korduvalt selgitanud, et maksehäire avaldamisel ilma andmesubjekti nõusolekuta on andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamise tuumaks andmetöötleja ja andmesubjekti õiguste ning nende õiguste riivete vahel tasakaalu leidmine (proportsionaalsuse põhimõte).
7.14.Kaebaja leiab, et AKI on loonud ebarealistliku tõendamiskoormise, mille puhul andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist justkui eeldatakse igal juhul ning kaebaja peab olema võimeline lisaks enda andmetöötluse põhjendamisele lükkama ümber ka kõik potentsiaalsed negatiivsed tagajärjed igale andmesubjektile. Siinkohal vastustaja viitab jällegi IKÜM art 5 lg-le 2 ja art 21 lg-le 1, mille kohaselt tõendamiskoormis on just vastutaval töötlejal ning ka andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamine / kaalumine on andmetöötluse õiguspärasuse põhjendamise osa. Tegemist on Euroopa Liidu otsekohalduvast õigusaktist tuleneva nõudega, mitte AKI poolt loodud ebarealistliku tõendamiskoormisega, nagu väidab kaebaja.
7.15.Kaebuses leitakse, et AKI on erapoolikult ja tõendeid küsimata asunud andmesubjekti positsioonile ning sellist järeldust toetab ka asjaolu, et AKI on oma vaideotsuse p-s 14 esitanud andmesubjekti seisukohti kontrollimata kujul ja kriitikavabalt iseenda omadena. Vaideotsuse p-s 14 käsitletakse kaebaja vaides toodud väidet, et kolmas isik on varasemalt olnud probleemse käitumisega. Kolmas isik on järelevalvemenetluse käigus selgitanud võlgnevuste tekkimisega seotud asjaolusid ja pika aja jooksul enda käitumises toimunud muudatusi. Kolmas isik on kokkuvõtvalt leidnud, et kõnesoleva maksehäire avaldamine ei ole enam adekvaatne informatsioon võlausaldajate jaoks. Vaideotsuses on selgelt korduvalt viidatud, et tegemist on andmesubjekti enda selgituste ja hinnangutega tema õiguste riive 7(14)
ulatusele ning kokkuvõttes on AKI nende seisukohtadega nõus arvestades ja hinnates kõiki asjaolusid kogumina. Just need samad andmesubjekti selgitused ja põhjendused on samuti üheks konkreetse juhtumi asjaoludeks, mida kaebaja oleks pidanud andmesubjekti ülemäärase kahjustamise kaalumisel hindama koos teiste asjaoludega.
7.16.Andmetöötlejal lasub andmesubjekti taotlust (vastuväidet IKÜM art 21 tähenduses) lahendades kohustus pöörduda andmesubjekti poole ja välja selgitada, mis põhjustel ta leiab, et võlaandmete jätkuv avaldamine kolmandatele isikutele kahjustab tema õigusi (Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 otsuse nr 3-23-1409 p 22, jõustumata). Kaebajale esitati vastuväited 09.12.2023 ja 13.12.2022 ning kaebaja seisukohas on nende sisu ka eraldi välja kirjutatud. Andmesubjekti ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et andmetöötleja oleks välja selgitanud andmesubjekti huvisid. Võlgnik sai esmakordselt oma huvisid selgitada siis, kui vastas 17.03.2023 AKI 06.03.2023 järelepärimisele (vt dtl 86-88). AKI möönab, et oleks pärast 17.03.2023 võlgniku vastust võinud selle edastada ka andmetöötlejale õiguspärase kaalumise läbiviimiseks, kuid see ei väära ettekirjutuse järeldust, et keeldudes andmesubjekti taotlust rahuldamast jättis andmetöötleja tõendamata IKS § 10 lg 2 p-s 3 toodud asjaolu puudumise. Suhtlus andmesubjektiga on kaebaja kohustus. Kui andmesubjekt pöördub kaebaja poole ja esitab vastuväite andmetöötlusele, siis selleks, et andmetöötleja saaks lähtuda konkreetsest olukorrast, tuleb ka aru saada, mis need konkreetsed põhjused on. Seda kaebaja välja selgitanud ei olnud. Konkreetses juhtumis puudus kaebaja kaalutlus, kuidas võlaandmete avaldamise vajadus kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive. Kaalutlusotsuse tegemisel oluliste asjaolude väljaselgitamise kohustus just kaebajal. Kaebaja on hiljemalt ettekirjutuse tegemise ajaks rikkunud IKS § 10 lg 2 p-st 3 tulenevat isikuandmete töötlemise keeldu, kuna isikuandmete jätkuv avaldamine peale andmesubjektilt vastuväite saamist kahjustab ülemäära andmesubjekti õigusi (kaebaja on jätnud tõendamata andmesubjekti ülemäärase kahjustamise puudumise). Vaidlus puudub selles, et andmesubjekti võlanõue oli vastuväite esitamise ajaks ligi 4 aastat tagasi tasutud ning puudub informatsioon selle kohta, et andmesubjektil oleks kaebajale ettekirjutuse tegemise ajal teisi kehtivaid maksehäireid. Olukorras, kus võlgnevused on tasutud ja puudub info, et pöördumise esitamise ajal oleks isiku maksekäitumisega probleeme, omab jätkuv maksehäirete info kuvamine vaid isikut stigmatiseerivat toimet, mis käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades tähendab andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes (vt ka sarnastel asjaoludel tehtud Tallinna Halduskohtu otsust nr 3-231821, p.16). Kummastav on kaebaja arusaam, et võlanõude tasumise asjaolu ei oma huvide kaalumisel mingit tähtsust. Vastupidi, sellel on suur tähtsus isiku maksekäitumise adekvaatsel iseloomustamisel ja seda eriti hetkel, kui otsustatakse just tasutud maksehäire jätkuva avaldamise üle.
7.17.Andmesubjekti teavitamise osas on ettekirjutuse p-s 24 märgitud, et kuivõrd andmesubjekti teavitamise teatist originaalkujul säilinud ei ole, ei saa kindlaks teha, kas ja mida teatis sisaldas ning kas see vastas tol ajal kehtinud nõuetele. Samuti on ettekirjutuse p-s 25 märgitud, et tõendeid selle kohta, et algne võlausaldaja, maksehäire sisestaja või maksehäireregistri pidaja on võlgnikku teavitanud võlaandmete avaldamisest maksehäireregistrile enne nende registris avaldamist, ei ole andmetöötleja esitanud. Teavitamiskohustuse täitmise tõendamine on andmetöötleja kohustus.
7.18.21.10.2024 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja haldusasjas nr 3-23-1704 kokku summas 13 643 eurot (sh käibemaks), mis vastustaja hinnangul on ebamõistlikult suur arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ja tavapäraselt sellistele vaidlustele kuluva kuluga. 8(14)
Esitatud arvete järgi on kaebaja esindajal kulunud kokku aega 63,1h ulatuses. Võrdluseks, analoogses haldusasjas nr 3-23-1821, kulus kaebaja esindajal kulus kokku samade tegevuste jaoks 21,2 tundi (kogusummas 4604 eurot sh käibemaks). Mõlemal juhul on kaebajat esindanud sama advokaadibüroo vandeadvokaat. Haldusasjade sarnasust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on esitanud taotluse haldusasjade liitmiseks (kaebaja taotles kohtult liita haldusasjad nr 3-23-1704 ja 3-23-1821). Analoogsete vaidluste puhul on esimeses astmes kaebaja vandeadvokaadist esindaja kulud jäänud vahemikku 1800 – 3200 eurot ilma käibemaksuta (nt haldusasjad nr 3-23-884, 3-231409, 3-23-1839, 3-23- 1168). Lisaks sisaldas ka käesolev kaebus ilmselgelt põhjendamatut esialgse õiguskaitse taotlust, mis jäeti kohtu poolt rahuldamata. 05.09.2023 arve nr 232729 kulude aruande kohaselt kulus EÕK rahuldamata jätmise määruse analüüsimiseks, sellega seonduvateks aruteludeks ning memo koostamiseks kokku 2,5h (03.08.-04.08.2023). Tegemist on ilmselgelt põhjendamatute kuludega arvestades, et EÕK taotlus jäeti rahuldamata ning memo koostamine ei ole vajalik. Samuti on põhjendamatu arvel kajastatud tund, mis kulus määruskaebuse ja kaebuste liitmise taotluste esitamisele. AKI hinnangul oli ka see tegevus ebavajalik ja põhjendamatu, sest juba taotlust koostades oli teada, et tegemist on perspektiivitu taotlusega. Kaebajal tuli tulenevalt IKÜM-ist ja Riigikohtu praktikast hinnata andmesubjekti õiguste ja huvide ülemäärast kahjustamist lähtudes iga kord konkreetse juhtumi asjaoludest. Arvestades, et tegemist oli täiesti erinevate ettekirjutustega, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on erinevad, ei olnud asjade liitmine võimalik. 01.09.2023 kohtumäärusega jättis Tallinna halduskohus haldusasjas nr 3-23-1704 kaebaja taotluse rahuldamata just sellistel põhjendustel. 07.10.2024 arve nr 244157 kulude aruande kohaselt kulus perioodil 10.09.-27.09.2024 kaebaja esindajal kokku koguni 23,4h selleks, et koostada oma 27.09.20204 täiendav seisukoht. Kaebaja täiendav seisukoht oli 13 lk pikk ja kordas suures osas ka varasemalt kaebuses väljatoodud seisukohti (vt nt täiendava seisukoha p-d 3.2 - 3.6 ja kaebuse p-d 3.9 – 3.12). Lisaks on kaebaja täiendava seisukoha lehekülgedel 8-9 kopeeritud teksti tõendist, mis ei ole iseenesest seisukoha osaks. AKI vastus kaebusele oli kokku 11 lk pikk, sisuliselt sama pikk ja sarnaste argumentidega oli see ka haldusasjas nr 3-23-1821. Samas haldusasjas nr 323-1821 oli kaebaja ajaline kulu täiendava seisukoha koostamiseks ja analüüsimiseks kõigest 6,5h, seejuures oli ka täiendav seisukoht lühem, olles 5 lk pikk (03.10.2023 arve nr 233063 ja 01.11.2023 arve nr 233409 haldusasjas nr 3-23-1821). Kaebaja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu ei kuulu menetluskulud käibemaksu ulatuses hüvitamisele.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
8.Kolmas isik palus istungil jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik omapoolseid sisulisi seisukohti kohtu poolt määratud ajaks ei esitanud. Kolmas isik palus üksnes lõpetada asja menetlus, kuivõrd asi on lahenenud juba kolmanda isiku kasuks ning raugenud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud ettekirjutust ja selle suhtes tehtud vaideotsust, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud ettekirjutus ja selle suhtes tehtud vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.
9(14)
10.Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud
10.1.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja avaldas oma portaali Creditinfo kaudu kolmanda isiku kohta maksehäiret: „Lõpetatud maksehäired: Bauhof Group AS, algus 10.01.2009, lõpp 24.09.2019, viimane suurus -, maksimumsuurus 3200-12 800, sisestaja tegevusvaldkond jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes (dtl 24).
10.2.Samuti puudub vaidlus selles, et ülal nimetatud maksehäire aluseks oleva võlgnevuse suhtes on läbi viidud nii kohtumenetlus (tsiviilasi nr 2-09-38018, Harju Maakohtu 18.08.2010 kohtuotsus) kui ka täitemenetlus. Täitemenetlus on lõpetatud kohtutäituri otsuse alusel peale võlgnevuse vabatahtlikku tasumist täitemenetluses 24.09.2019.
10.3.Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et kolmas isik on esitanud kaebajale taotluse maksehäire eemaldamiseks portaalist Creditinfo. Kolmas isik märkis taotluses, et üks avaldatavatest maksehäiretest ei ole enam maksehäire tekkimise ajal kehtinud korra kohaselt avaldatav ning teise (mis ei ole käesolevas asjas vaidluse all) avalikult kajastamise tähtaeg on kohe läbi. Täiendavas seisukohas avaldas kolmas isik, et enne 2019 aastat tekkinud maksehäiretele rakendatakse eelmist IKS redaktsiooni, mille kohaselt võis maksehäireid avaldada kuni 3 aastat (vana IKS § 11 lg 7), mitte 5 aastat (vt dtl 18-23).
10.4.Kolmas isik esitas 03.01.2023 AKI-le kaebuse seoses tema maksehäireinfo vahendamisega Creditinfo poolt. AKI algatas selle pinnalt kaebaja suhtes järelevalvemenetluse ning esitas 19.01.2023 Creditinfole järelpärimise (dtl 13-16 AKI järelpärimine), millele Creditinfo vastas 24.02.2023 (dtl 17-33 Creditinfo vastus). AKI esitas 20.03.2023 ka täiendava järelpärimise (dtl 34-35 AKI täiendav järelepärimine), millele samuti Creditinfo 12.04.2023 vastas, selgitades täiendavalt vaidlusaluse andmesubjekti so kolmanda isiku andmete töötlemise õiguslikke aluseid (dtl 36-39 Creditinfo täiendav selgitus).
10.5.AKI tegi 02.05.2023 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/2023-017-18 (dtl 40-52), millega kohustas kaebajat lõpetama kolmanda isiku kohta Bauhof Group AS poolt esitatud maksehäire avaldamine maksehäireregistris ja kohustas kustutada kolmanda isiku maksehäire andmed. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määras AKI 16.05.2023 ning ettekirjutus on täidetud. AKI on põhjendanud andmesubjekti õiguste kahjustamise ülemäärasust vaidlustatud ettekirjutuse p-s 8. AKI hinnangul tegemist on: 1) võlanõudega, mis on tekkinud üle 14 aasta tagasi; 2) vana võlg, mis ei näita kaebaja osas järjepidevat käitumismustrit; 3) võlanõue on tasutud; 4) planeeritav võlaandmete avalikustamise aeg (5-aastane maksimaalne aeg) ei ole proportsioonis võlga ja võlgniku käitumist iseloomustavate asjaoludega.
10.6.Asjas on tõendamist leidnud ka see, et alles peale kaebaja poolse nõude esitamist 29.05.2023 esitas AKI kaebuse esitajale 31.05.2023 kolmanda isiku sekkumistaotluse ja kaebuse täpsustuse (vt dtl 92).
10.7.Kaebaja esitas 01.06.2023 AKI-le vaide (dtl 53-67) ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti 07.07.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/522-1373-3 rahuldamata (vt dtl 68-78).
11.Esmalt leiab kaebaja, et ettekirjutuse adresseerimine vaid kaebajale on ebakorrektne. Kaebaja ei väida otsesõnu, et on vale ettekirjutuse adressaat, küll heidab kaebaja vastustajale ette, et viimane ei ole suhelnud võlausaldajate esindajatega, kes on kaebaja väljatoodu kohaselt esmaseks andmeallikaks. Kohtu arvates on kaebaja õige ettekirjutuse adressaat, sest kaebaja portaali vahendusel toimub maksehäirete avaldamine. Asjaolu, kas keegi teine veel omab õigust maksehäireregistri andmekoosseisu muuta, ei väära asjaolu, et kaebaja on maksehäirete avaldamise tõttu isikuandmete vastutavaks töötlejaks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nii andmete edastaja kui ka registripidaja on vastutavad andmete töötlejad ja mõlemal lasub (kaas)vastutus avaldatavate andmete õiguspärasuse eest (Riigikohtu 10(14)
12.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-11, p 14, Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1026, p 35). Kuna kaebaja kui maksehäireregistri pidaja määrab kindlaks andmete avaldamise tingimused ning tähtaja, samuti sõlmib andmete edastajatega lepingud, on andmete avaldamise tingimused eeskätt kaebaja määrata ning seetõttu on kaebaja õige ettekirjutuse adressaat. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pädevuses on konkreetsete vaidlusaluste andmete avaldamine lõpetada. Kaebajal ei ole takistatud vastuväite saamisel suhelda andmete edastajatega (võlausaldajatega) ja küsida nende seisukohta avaldamise jätkuva põhjendatuse kohta. Haldusasja asjaoludest nähtuvalt ongi kaebaja seda teinud käesolevas asjas nii SEB Pank AS nõude osas (mille osas ettekirjutust ei tehtud) kui ka käesolevas asjas vaidluse all oleva Bauhof Group AS nõude osas. Kohus selgitab, et kaebaja ei vabane vastutava töötlejana talle õigusaktidest tulenevast kohustusest sellega, et andmeid maksehäireregistrisse esitavad võlausaldajad ning kaebaja selgituse järgi on kaebaja sõlminud nendega lepingud, mille kohaselt on võlausaldajatel kohustus esitada maksehäireregistrisse korrektseid andmeid.
12.Käesolev vaidlus puudutab eelkõige IKS § 10 lg 2 p-de 3 ja 5 tõlgendamist. IKS § 10 lg 1 kohaselt võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. IKS § 10 lg-s 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada ei ole lubatud, kui see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi (IKS § 10 lg 2 p 3), samuti juhul, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat (IKS § 10 lg 2 p 5). Käesoleval juhul oli maksehäirete registris kuvatud kolmanda isiku kohta maksehäire (vt käesoleva otsuse p 10.1 (dtl 24). Vaidlust ei ole selles, et IKS § 10 lg 2 p 5 kohane tähtaeg ei olnud ettekirjutuse tegemise ajal (so 02.05.2023) vaidlusalaste maksehäire osas möödunud (kohustus oli täidetud 24.09.2019, seega lõppes viie aastane tähtaeg 24.09.2024). Vastustaja heidabki kaebajale ette hoopis IKS § 10 lg 2 p 3 rikkumist st, et kaebaja on ebaadekvaatselt läbi viinud viidatud sättest tuleneva õiguste ja vabaduste ülemäärase kahjustamise kontrolli. Kaebaja aga väidab, et on kontrolli läbi viinud ja selle järgselt on ta põhjendatult asunud seisukohale, et maksehäirete jätkuv avaldamine kuni IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud tähtaja lõpuni oleks olnud põhjendatud.
13.IKÜM art 6 lg 1 p f loob aluse isikuandmete töötlemiseks vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral. Sellist õigustatud huvi väljendab IKS § 10 lg 1, mis võimaldab isikuandmeid töödelda seoses võlasuhete rikkumisega. Vastustaja on viidanud õigesti IKÜM art 21 lg-le 1, mille kohaselt on andmesubjektil õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub IKÜM art 6 lg 1 p f alusel. Sellisel juhul ei või vastutav töötleja töödelda isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. IKS § 25 lg-st 6 tulenevalt on vastutav töötleja kohustatud andmesubjekti viivitamata kirjalikult teavitama, kui ta keeldub isikuandmeid kustutamast, ning esitama keeldumise põhjused. Kohus nõustub vastustajaga, et IKÜM ja IKS sätetest tulenevalt peab isikuandmete jätkuva töötlemise kontrolli läbi viima andmete töötleja ja tema kohustus on tõendada, et andmete jätkuval avaldamisel on mõjuvad õiguspärased põhjused. Kui täidetud on IKS § 10 lg 2 p 5 tähtaegsuse nõue, tuleb vastuväite saamisel andmetöötlejal läbi viia IKS § 10 lg 2 p-st 3 lähtuv kaalumine, mis võtaks arvesse andmete avaldamise konteksti ning andmesubjekti isikuga
11(14)
seonduvaid asjaolusid. Kohtule nähtuvalt kaebaja kui vastutava töötleja kohustuste üle poolte vahel vaidlust ei ole.
14.Haldusasja asjaoludest nähtuvalt on kolmas isik pöördunud kaebaja poole pretensiooniga avaldatud maksehäirete kohta (dtl 18-23) leides, et kohaldada oleks tulnud vana IKS regulatsiooni, mille kohaselt võis maksehäiret avaldada kuni 3 aastat kohustuse täitmisest. Muid seisukohti kolmas isik kaebajale ei esitanud. Kaebaja on teinud päringu vaidlusaluse maksehäirega seoses Bauhof Group AS poole, kes selgitas, et: „X oli Laurus Nobilis OÜ võlakohustuste käendajaks Bauhof Group AS ees, vastavalt sõlmitud käenduslepingule. Käenduslepingu p 2.2 kohaselt annab käendaja nõusoleku avaldada infot AS Krediidiinfo maksehäire registris (käenduslepingu sõlmimise hetkel oli Creditinfo AS ärinimeks Krediidiinfo AS). Võlanõude kättesaamiseks pöörduti kohtu poole ning hiljem täitemenetluses sõlmiti kompromiss, mistõttu 24.09.2019 sai kompromissi summa tasutud ning menetlus lõpetatud. Sellest tulenevalt tehti ka kanne maksehäireregistris.“ (dtl 30)
15.Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja IKS § 10 lg 2 p-st 3 tuleneva ülemäärasuse kontrolli läbi viinud ning selle tulemusest on kolmandat isikut 13.12.2022 teavitatud (dtl 19). Kaebaja hinnangul on maksehäirete edasine avaldamine põhjendatud. Kaebaja viitas IKS § 10 lg 2 p-s 5 toodud tähtajale. Kolmas isik saatis 13.12.2022 täiendava pöördumise, millega avaldas rahulolematust kaebaja otsusega ning palus jätkuvalt eemaldada teda puudutav maksuhäireinfo maksehäire veebilehelt. 16.12.2022 vastusega jäi kaebaja enda varasema seisukoha juurde. Kohtule nähtuvalt on kaebaja IKS § 10 lg 2 p 3 kohase hindamise läbi viinud, kuid pelgalt hindamise läbiviimine ei tähenda, et andmetöötleja on korrektselt järginud IKS § 10 lg 2 p-st 3 tulenevaid kohustusi.
16.Kohus leiab, et selle kaalutlusotsuse tegemisel on andmetöötleja ehk antud juhul kaebaja IKÜM ja IKS mõttes sarnases olukorras haldusorganiga haldusmenetluses. Õiguspärast kaalutlusotsust ei saa teha ilma olulisi asjaolusid välja selgitamata. Seetõttu lasus kaebajal kolmanda isiku taotlust (vastuväide IKÜM art 21 tähenduses) lahendades pöörduda tema poole ja välja selgitada, mis põhjustel ta leiab, et võlaandmete jätkuv avaldamine kahjustab tema õigusi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja ei ole selgitanud välja kolmanda isiku huvisid. Kolmas isik sai oma huvisid esmakordselt selgitada oma sekkumistaotluses ja kaebuse täpsustuses järelevalvemenetluses (vt dtl 92). Kohus möönab, et AKI oleks pärast kolmanda isiku sekkumistaotlust ja kaebuse täpsust võinud selle edastada kaebuse esitajale õiguspärase kaalumise läbiviimiseks. See aga ei väära ettekirjutuse järeldust, et keeldudes võlgniku taotlust rahuldamast jättis andmetöötleja tõendamata IKS § 10 lg 2 p-s 3 toodud asjaolu puudumise. Nimelt on IKS § 10 lg 2 p 3 sõnastus ühene: võlaandmeid ei ole lubatud töödelda, kui see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi. Kuna kaebuse esitaja ei ole tõendanud selle piirangu puudumist võlaandmete avaldamisel kolmandatele isikutele, siis on võlaandmete töötlemine õigusvastane. AKI ettekirjutus, et kaebuse esitajal tuleb lõpetada võlaandmete töötlemine ja vastavad andmed maksehäireregistrist kustutada, on õiguspärane ja kooskõlas AKI pädevusega (IKS § 56 lg 3 p-d 3 ja 5). Kohus nõustub AKI-ga ka selles, et viimane ei ole pannud kaebajale ülemäärast tõendamiskoormist. Vastav kohustus tuleneb kaebajale kehtivast õiguslikust regulatsioonist.
17.Kohus leiab, et AKI ettekirjutus on vajalik kolmanda isiku õiguste kaitseks. Kaebaja läbi viidud puuduliku kontrolli tulemused ei väära kohtu arvates AKI põhjendatud järeldust, et kohtuasja asjaolusid arvestades on kolmandat isikut kahjustatud ülemääraselt. 12(14)
Esiteks tuleb arvestada avaldamise mõju kolmandale isikule. Kolmas isik avaldas sekkumistaotluses, et 14 aastat vana maksehäire üleval hoidmine ei ole proportsionaalne, see ei kajasta enam asjakohast infot ja maksekäitumist ning karistab isikuid, kes vabatahtlikult aegunud võlgnevused ära tasuvad. Maksehäire üleval hoidmine rikub kolmanda isiku krediidivõimekust ning seeläbi laenu saamise võimalusi, usaldust koostööpartnerite ees jms. Tegemist on 14. a vana võlgnevusega, mis ei kajasta tänaseks enam isiku maksekäitumist. Isik on aastaid olnud korralik ja usaldusväärne ettevõtja ning kõik oma kohustused tasunud. 14 aastat vana maksehäire üleval hoidmine ei ole proportsionaalne, see ei kajasta enam asjakohast infot ja maksekäitumist ning karistab isikuid, kes vabatahtlikult aegunud võlgnevused ära tasuvad. Isikule tekitab aktiivselt ja jätkuvalt kahju maksehäire ülevalhoidmine, mille tõttu kas ta ei saa laenu, saab laenu palju kõrgema intressiga või muul viisil on nii tema kui ka tema ettevõtete majanduslik olukord kahjustunud. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et maksehäireinfo mõjutab negatiivselt nii laenu kui ka muude teenuste saamist, samuti laiemalt isiku toimetulekut. Kolmas isik on siin paratamatult nõrgemas positsioonis ega saa mõjutada seda, millistel eesmärkidel maksehäireregistri infot tegelikult kasutatakse. Kolmanda isiku õiguste ülemäärase kahjustamise poolt räägib kahtlemata asjaolu, et tegelikkuses on huvitatud isikutele maksehäiretega seonduv info kättesaadav mitte üksnes nendel eesmärkidel, milleks seadus aluse annab, vaid laiemalt. Kas kaebaja vastutab selle eest, pole käesoleval juhul oluline tuvastada. See aga tähendab, et kolmanda isiku õiguste riivet tuleb pidada intensiivseks. Kui kaebaja kahtleb kolmanda isiku väidete õigsuses, oleks tema ülesandeks täiendavad tõendid välja küsida. Kohus leiab, et õiguste riivet muudab intensiivsemaks mh asjaolu, et registris on maksehäired avaldatud mitte konkreetse võlgnevuse summana, vaid küllaltki suurte vahemikena, mis võib avaldamise negatiivset mõju veelgi võimendada. Vastustaja kriitika kaebaja suhtes on kohtu arvates selles osas põhjendatud. Kaebaja ei ole kohtu arvates ebaõigesti arvesse võtnud kolmanda isiku kasuks rääkivaid asjaolusid, eeskätt seda, et tema pöördumise ajaks oli võlgnevus juba päris kaua aega tagasi (so 24.09.2019 aastal) likvideeritud. Seega ei saa vastav rikkumine kohtu arvates kvalifitseeruda oluliseks rikkumiseks, mis õigustaks maksehäirete avaldamist maksimaalse ajalise perioodi jooksul. Asjaolu, et võlg tasuti kohtutäituri vahendusel (kokkuleppel) ei saa kohtu arvates olla selliseks raskendavaks asjaoluks, mis õigustaks maksehäirete jätkuvat kuvamist. Maksehäirete arv ja võlgnevuse suurus ei viita kohtu arvates sellele, et vajalik oleks maksehäireid avaldada maksimaalse perioodi jooksul. Viide maksehäirete avaldamise üldisele eesmärgile ning andmete avaldamise ühetaolisusele ei ole nõndasamuti piisav põhjus, et maksehäireid jätkuvalt avaldada. Ülemäärase kahjustamise kontroll vastupidiselt eeldab iga üksiku juhtumi asjaolude arvesse võtmist. On selge, et maksehäirete registrisse satutaksegi seetõttu, et võlgnevusi ei ole likvideeritud tähtaegselt. Pelgalt asjaolu, et võlad on jäänud mingi ajaperioodi jooksul tasumata, ei ole seega raskendavaks asjaoluks, et teateid avaldada maksimaalse tähtaja jooksul. Olukorras, kus võlgnevused on tasutud ja puudub info, et pöördumise esitamise ajal oleks isiku maksekäitumisega probleeme, omab jätkuv maksehäirete info kuvamine vaid isikut stigmatiseerivat toimet, mis käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades tähendab kohtu arvates andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes. Kohus leiab seega, et AKI 02.05.2023 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1.-1/2023-017-18 ja vaideotsus on õiguspärased ja põhjendatud.
18.Kohtu arvates ka muud kaebaja etteheited ei ole põhjendatud ega vii kaebuse rahuldamisele. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja saanud mitmel korral enda seisukohti esitada ja vastustaja on neid otsuse tegemisel arvesse võtnud. Asjaolu, et vastustaja on tuginenud 13(14)
paljudele õiguslikele alustele, millest osad ei pruugi olla asjakohased, ei väära seda, et vastustaja on tuginenud ka põhjendatud õiguslikele alustele. Kohus leiab, et vaidlustatud ettekirjutus on piisavalt selge ning see on ka vajalikul määral motiveeritud.
19.HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub lisaks eeltoodule ka nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutuses ja selle suhtes tehtud vaideotsuses, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb samadel põhjustel tuvastamisnõue. Kaebus tuleb seega tervikuna jätta rahuldamata.
rahuldamata
ka
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.