lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2728/17

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2728/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 15. november 2024, Tartu 3-23-2728 X.X.-i kaebus Eest Töötukassa 26. oktoobri 2023. a vaideotsuse nr VO/23/2695 peale Menetluse alus ringkonnakohtus X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. augusti 2024. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X.X. Vastustaja Eesti Töötukassa

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata X.X.-i taotlus kohtumenetluses esitatud tõendite tagastamiseks. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. augusti 2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 alusel. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. augusti 2024. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja esitas Tartu halduskohtule kaebuse, milles viitas Eesti Töötukassale ning 26. oktoobri 2023. a vaideotsusele nr VO/23/2695. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning anda talle advokaat, kes koostaks nõuetekohase kaebuse.
2.Halduskohus jättis kaebuse 2. juuli 2024. a määrusega käiguta ning andis kaebajal 7päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Määruses selgitas halduskohus, et kui vaideotsusega on jäetud kaebaja vaie rahuldamata, on asjakohane suunata kaebus esialgse haldusakti vastu. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on mainitud haldusaktiks Eesti Töötukassa

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
augusti 2023. a töövõime hindamise otsuse nr TVH/23/029135, millega Eesti Töötukassa tuvastas kaebajal puuduva töövõime. Halduskohus tegi kaebajale ettepaneku esitada kohtule kaebus Eesti Töötukassa 2. augusti

2023. a töövõime hindamise otsuse nr TVH/23/029135 ja Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023. a vaideotsuse nr VO/23/2695 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks lahendada uuesti kaebaja taotlus töövõime tuvastamiseks. Seejuures rõhutas halduskohus, et kaebajal tuleb selgitada, kuidas rikub töövõime tuvastamise otsus kaebaja õigusi, arvestades, et otsusega tuvastati kaebajal puuduv töövõime viieks aastaks.

3.Tartu Halduskohus 30. augusti 2024. a määrusega tagastas kaebuse (resolutsiooni punkt 1), jättis läbi vaatamata taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni punkt 2) ning jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni punkt 3). Halduskohus selgitas, et kaebaja vastas halduskohtule pärast kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist. Kuid ka siis ei kõrvaldanud kaebaja kaebuse puudusi. Kaebaja ei täpsustanud kaebuse nõudeid ega esitanud kaebuse põhjendust. Kohus ei saa hakata kaebust kaebaja eest sisustama, vaid kohtule esitava(d) nõude(d) ja kaebuse faktilised asjaolud peab kaebaja ise esile tooma. Kui kaebaja seda ei tee, ei ole kohtul võimalik asja edasi menetleda. Seetõttu kuulub kaebus tagastamiseks vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 2. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole vaja lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Riigi õigusabi määramine ei ole vajalik, kuna kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
4.Kaebaja esitas määruskaebuse, millest võib aru saada, et kaebaja taotleb halduskohtu 30. augusti 2024. a määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ühtlasi soovib kaebaja riigi õigusabi ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Lisaks palub kaebaja tagastada talle kohtumenetluses esitatud tõendid 56-l lehel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohtu hinnangul halduskohus 30. augusti 2024. a määrusega põhjendatult tagastas kaebuse. Kuigi üldjuhul võib olla kaebaja tahe mõistetav ka kaebuse põhjenduste pinnal ja seega kohtule arusaadav, millise nõudega ning mis põhjusel kaebaja kohtusse pöördus, siis praeguses asjas see nii ei ole. Kaebaja ei väljendanud kaebuses ega ka kaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitatud menetlusdokumendis selget soovi Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023. a vaideotsuse nr VO/23/2695 ja/või 2. augusti 2023. a töövõime hindamise otsuse nr TVH/23/029135 tühistamiseks ega ka ühegi teise HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõude esitamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja jättis oma tahte väljendamata vaatamata sellele, et halduskohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kaebajal endal tuleb selgelt määrata, millist haldusorgani haldusakti või toimingut ta vaidlustab ja millise nõude ta selleks esitab. Tavaolukorras võib kaebaja rahulolematusest vaideotsuse ja selle põhjendustega aru saada, et kaebaja soovib nii tema õigusi rikkuva haldusakti kui ka vaideotsuse tühistamist. Praeguses asjas on aga Eesti Töötukassa 2. augusti 2023. a töövõime hindamise otsusega nr TVH/23/029135 tuvastanud kaebajal töövõime puudumise. See otsus võiks kaebaja õigusi rikkuda eelkõige juhul, kui kaebaja hinnangul tuvastati tal töövõime puudumine olukorras, kus tal tegelikult on töövõime vähemalt osaliselt säilinud. Kaebaja väidetest ilmneb aga, et kaebaja rahulolematuse põhjuseks on see, et Eesti Töötukassa hinnangul ei ole mõnes valdkonnas kaebaja poolt esile toodud tegutsemispiirangud kinnitust leidnud. Samas ei saa Eesti Töötukassa seisukohtade ümberhindamine viia teistsuguse otsuse tegemiseni, sest kaebajal on juba tuvastatud töövõime täielik puudumine. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on vajalik Eesti Töötukassa töövõime tuvastamise otsuse või vaideotsuse põhjenduste kohtulik kontroll, kui see ei muuda asja lahendamist. Eelkõige ei ole kaebaja seisukohtadest ja põhjendustest arusaadav, millist õiguslikku kasu (positiivset mõju oma subjektiivsetele õigustele) kaebaja kaebusega taotleb.
6.Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et nendel asjaoludel ei saanud kohus asuda kaebaja asemele sisustama kaebuse nõuet ega oletada, millise õiguse kaitseks kaebaja halduskohtusse pöördus. Juhul, kui kaebaja soovib muus haldusmenetluses tugineda tegutsemispiirangutele, mille olemasolu Eesti Töötukassa ei kinnitanud, siis on kaebajal

võimalik tõendada piirangute esinemist selle muu haldusmenetluse raames. Eesti Töötukassa otsuse põhjendused ei ole siduvad ning on muude tõenditega ümberlükatavad. Seetõttu ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik Eesti Töötukassa töövõime hindamise ja/või vaideotsuse põhjenduste iseseisev vaidlustamine. Liiati ei garanteeriks põhjenduste õigusvastasuse tuvastamine, et muus haldusmenetluses kogutavate tõendite pinnal võiks siiski järeldada asjakohaste tegutsemispiirangute puudumist.

7.Kuna kaebaja seega jättis kõrvaldamata kaebuse puudused, mis takistavad kaebuse menetlusse võtmist ja lahendamist, tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 2 aluse.
8.Ringkonnakohus mõistab määruskaebuse seisukohti ja taotlusi selliselt, et kaebaja ei nõusta ka halduskohtu otsustustega jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja jätta rahuldamata taotlus riigi õigusabi saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus põhjendatult läbi vaatamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning jättis õiguspäraselt määramata kaebajale riigi õigusabi, põhjendades ja selgitades piisavalt taotluste läbi vaatamata jätmise ja rahuldmata jätmise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
9.Määruskaebuse taotlus kaebaja poolt kohtumenetluses 56-l lehel esitatud tõendite originaalide tagastamiseks kaebajale jääb rahuldamata, sest kaebaja ei ole haldusasja nr 3-232728 menetluses esitanud tõendeid oma terviseseisundi kohta.
10.Määruse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga tema eriliigiliste isikuandmete kaitseks vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 koostoimes HKMS § 178 lg-ga 3 ja § 179 lg-ga 4.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja