lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2728/13

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2728/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1016
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 2 lg 3Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 38 lg 1Kaebuse sisuHKMS § 41Vaidluse eseHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2728/17Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium15.11.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-39/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.02.20243-24-39/12Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.02.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2728

Määruse kuupäev

30. august 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

F.F-i kaebus

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-2728.
2.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtusse saabus 1. detsembril 2023 Tartu Vanglas kinni peetava F.F-i kaebus. Kaebaja osutab, et tegemist on vaidega Eesti Töötukassale ning viitab 26. oktoobri 2023. a vaideotsusele nr VO/23/2695. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning anda talle advokaat, kes koostaks nõuetekohase kaebuse.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
2.Vastuseks Tartu Halduskohtu 21. juuni 2024. a kohtunõudele edastas Eesti Töötukassa 2. juulil 2024 kohtule Eesti Töötukassa 2. augusti 2023. a töövõime hindamise otsuse nr TVH/23/029135, F.F-i 5. oktoobri 2023 vaide, Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023. a vaideotsuse nr VO/23/2695 ning muud vaidemenetlusega seotud dokumendid.
3.Tartu Halduskohus jättis 2. juuli 2024. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning andis talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus osutas, et mõistab kaebust nii, et kaebaja tahe kaebuse esitamisel on suunatud Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023. a vaideotsuse nr VO/23/2695 vaidlustamisele. Kohus selgitas, et olukorras, kus vaideotsusega on jäetud kaebaja vaie rahuldamata, on asjakohane suunata kaebus esialgse haldusakti vastu. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on mainitud haldusaktiks Eesti Töötukassa
2.augusti 2023. a töövõime hindamise otsus nr TVH/23/029135, millega Eesti Töötukassa tuvastas kaebajal puuduva töövõime. Kaebajal tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teatada kohtule, millise nõude(d) ta kohtule esitab ning kaebust põhjendada. Kohus osutas, et kui kaebaja esitab kohtu poolt soovitatud ja põhivaidluse esemega seotud nõuded, siis tuleb tal

3-23-2728 selgitada, kuidas rikub Eesti Töötukassa 2. augusti 2023. a töövõime hindamise otsus nr TVH/23/029135 kaebaja subjektiivseid õigusi. Ühtlasi tuli kaebajal teatada menetlusvormi eelistus. Kaebaja sai halduskohtu 2. juuli 2024. a määruse kätte 5. juulil 2024.

4.Tartu Halduskohtusse saabus 17. juulil 2024 kaebaja pöördumine (vanglale üle antud 16. juulil 2024), milles kaebaja ei nõustu Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023. a vaideotsuses nr VO/ 23/2695 tema terviseseisundi kohta antud hinnangutega.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
6.Tartu Halduskohus jättis 2. juuli 2024. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning kohustas teda seitsme päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o selgitama, millise nõudega ta kohtu poole pöördub, esitama kaebuse põhjendused ning märkima, millises vormis ta asja läbivaatamist soovib. Kaebaja sai 2. juuli 2024. a määruse kätte 5. juulil 2024. Seega puuduste kõrvaldamise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema 6. juulil 2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 12. juuli 2024.
7.Vaatamata sellele, et kaebaja on esitanud hilinemisega 16. juulil 2024 kohtule täiendava pöördumise, väljendades rahulolematust Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023. a vaideotsuses nr VO/23/2695 kirjeldatu osas, leiab kohus, et esitatud kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. HKMS § 2 lõike 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosalineomal äranägemisel. HKMS § 41 lõikest 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebaja ei ole senini täpsustanud kaebuse nõudeid ega esitanud kaebuse põhjendust, nagu ta HKMS § 38 lõike 1 punktide 5 ja 7 kohaselt tegema peab. Kohus ei saa hakata kaebust kaebaja eest sisustama, vaid kohtule esitava(d) nõude(d) ja kaebuse faktilised asjaolud peab kaebaja ise esile tooma. Kui kaebaja seda ei tee, ei ole kohtul võimalik asja edasi menetleda. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel vaidluse eset määratlema.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
10.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõige 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

3-23-2728

11.1.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
11.2.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Kohus jätab vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
11.3.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. Kaebaja suudab ise oma õigusi kaitsta, mistõttu tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja