lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1880/19

Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 08.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1880/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
926
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1880

Haldusasi

X. Xe kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 23.05.2024 otsuse nr 24271291926 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta asjale juurde dokument „Y. Y“.

Jätta X. Xe kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.12.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindaja, nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X. X (kaebaja) esitas 20.05.2024 Põhja-Tallinna Valitsusele sotsiaaltoetuste taotluse (dtl 35-37) sissetulekust sõltuva toetuse ja toimetulekutoetuse saamiseks.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Põhja-Tallinna Valitsus jättis 23.05.2024 otsusega (menetlus nr 24271291926) sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel (dtl 38-40) kaebajale 2024. a maikuu eest toimetulekutoetuse määramata, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 193,38

3-24-1880

euro võrra. Kaebaja ja temaga koos elava Y. Yi elukohaks on korter aadressil Xxxxx xx x-xx, Tallinn. Kaebaja sissetulekuks on sotsiaalabi 100 eurot ja Y. Yi sissetulekuks töövõimetoetus 576,6 eurot, kokku 676,6 eurot. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 360 eurot ja eluaseme üldkulud 123,33 eurot.

3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 21.08.2024 määrusega menetlusse nõuetes tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 23.05.2024 otsus ja kohustada Tallinna linna (vastustaja) rahuldama kaebaja 2024. a maikuu toimetulekutoetuse taotluse. Y. Yi sissetulekuga ei saanud toimetulekutoetuse määramise üle otsustamisel arvestada, sest ta ei olnud kaebaja leibkonna liige, vaid elas oma ema F. F juures. Samuti on Y. Y surnud.

Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

4.1.Kaebaja taotluses toodud elukoha ja leibkonna andmed on ekslikud. Neid on enne otsuse tegemist korduvalt kontrollitud ja välja selgitatud, et kaebaja elas koos Y. Yiga aadressil Xxxxx xx x-xx, Tallinn. Kodukülastused tehti ja selgitusi küsiti nii Y. Yilt, tema emalt F. Flt kui ka kaebaja emalt D. D.
4.2.Kaebajal ei ole eluasemega seotud võlgu. Võlausaldajad on suuliselt kinnitanud, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt. Arveid on tasutud nii kaebaja vanemate poolt kui ka kaebajaga seotud ettevõtete kaudu. Kaebaja hoiab teadlikult oma Swedbank AS-i konto tühjana, et näidata toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute puudumist. Kuna kaebaja elas toimetulekutoetuse taotlemisel koos Y. Yiga, siis on taotluse lahendamisel lähtutud tegelikest andmetest.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kaebaja vaidlustab talle 2024. a maikuu eest toimetulekutoetuse määramata jätmist. Kaebaja vaidlustab Y. Yi arvamist tema pereliikmete hulka ja tema sissetulekuga arvestamist kaebaja pere sissetulekute hulgas.
6.Kohtu arvates on kaebus selgelt põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Tallinna Halduskohus on oma jõustunud otsustega (nt 11.04.2024 otsus asjas nr 3-24-556, 16.08.2024 otsus asjas nr 3-24-929, 25.09.2024 otsus asjas nr 3-24-1583) korduvalt tuvastanud, et kaebaja elas koos Y. Yiga korteris aadressiga Xxxxx xx x-xx, Tallinn. Vaatamata kaebaja heitlikele väidetele elamise kohta garaažis Xxxxx xx xx ja oma ema juures Xxxxx xx x-xx, on kohtud tuvastanud, et tegemist oli ajutiste viibimiskohtadega. Tegelik elukoht oli kaebajal Xxxxx xx x-xx, mille kohta on esitanud vastustajale koos toimetulekutoetuse taotlusega kuludokumendid.
7.Ka Y. Yi elukoht oli samal aadressil, mitte tema ema F. F juures. Kaebaja sellekohased väited ei vasta tõele. Vaatamata asjaolule, et Y. Yi eestkostjaks oli tema ema F. F, oli Y. Yi hooldajaks kaebaja, kellele vastustaja maksis selle eest ka hooldajatasu 100 eurot kuus. Ka Y. Yile tasutud töövõimetoetus jõudis kaebajani – Y. Yi ema andis selle sularahas igakuiselt kaebajale üle. Seega arvas vastustaja põhjendatult kaebaja pere sissetulekute hulka nii kaebajale makstud sotsiaaltoetuse (hooldajatasu) 100 eurot kui ka Y. Yile makstud töövõimetoetuse 576,6 eurot.
8.SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud. Rahvastikuregistri andmetel1 suri Y. Y xx.xx.xxxx. See tähendab, et tal oli 2024. a aprillikuus olemas sissetulek (töövõimetoetus) ja sellega sai

Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „Kristel Laast“.

2(3)

3-24-1880

2024. a maikuu toimetulekutoetuse määramisel arvestada. Seega ei muuda Y. Yi surm xx.xx.xxxx vastustaja otsuse õiguspärasust.

9.SHS § 131 lg 2 järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sama seaduse § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2024. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 järgi on perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus ning SHS § 131 lg 4 järgi on perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (160 eurot).
10.Kaebaja perekonna toimetulekupiiriks on 360 eurot (200 + 160). Kaebaja pere sissetulekutest (kokku 676,6 eurot, dtl 39) eluasemekulude (kokku 123,22 eurot, dtl 39, 94-96) maha arvamisel jääb perekonna sissetulekuks 553,38 eurot, mis ületab kaebaja pere toimetulekupiiri. Seega puudus kaebajal 2024. a mais õigus toimetulekutoetusele. Vastustaja vaidlusalune otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel puudub alus kohustada vastustajat kaebajale toimetulekutoetust maksma või selle üle uuesti otsustama.
11.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata.
12.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimaliku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja