H.Y kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja H.Y , esindaja Q Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus H.Y vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus ja H.Y vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2024. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.17.11.2022 toimus Tallinna Vanglas esimeses üksuses perepäev. Kinnipeetav Q-le tuli külla tema poeg H.Y (sünd. XX.XX.XXXX). Tallinna Vangla otsis H.Y enne perepäevale lubamist alasti läbi.
2.Q esitas Tallinna Vanglale taotluse, milles palus hüvitada H.Y-le tekitatud mittevaralise kahju 5000 eurot. Taotluse järgi on H.Y-l raske vaimne puue. Ametnikud palusid H.Y-l võtta end pärast kehaskänneri läbimist alasti, keerata selg ametniku poole ning teha kükke. H.Y allub vanglaametnike korraldustele, kuna usaldab neid. Ametnike nõue oli põhjendamatu. H.Y käib pikaajalistel kokkusaamistel alates 2020. a-st. Varem pole teda sel viisil läbi otsitud. Läbiotsimine oli võimuliialdus, millega alandati kaebaja inimväärikust. Tallinna Vanglal on olemas kaasaegsed läbiotsimisvahendid, mille kasutamise korral pole läbiotsitaval tarvis end alasti võtta. Q märkas perepäeval kohe, et pojal on midagi hingel. Esialgu vaikinud poeg rääkis hiljem, mis oli juhtunud. Poeg istus kogu perepäeva kestel (neli tundi) ühe koha peal paigal ega soovinud tõusta isegi pildistamise jaoks. See näitab, et läbiotsimine oli tema jaoks trauma. Võimalik, et poeg ei tulegi seetõttu enam perepäevadele. Jaanuaris 2023 toimuma pidanud pikaajalisele kokkusaamisele poeg ei tulnud. H.Y on introvert, kelle usaldusisikuteks on kitsas perering. Ta kurdab üliharva ja ainult tõsiste läbielamiste puhul. Kui tegu oleks tavalise poisiga, oleks ta hakanud läbiotsimise peale protestima või nõudma lisaselgitusi. H.Y haridus piirdub üheksa aastaga Tondi põhikoolis lihtsustatud õppekava alusel. Ta ei tea midagi inimõigustest.
3.Tallinna Vangla jättis 07.03.2023 otsusega nr 5-37/22/170-8 taotluse rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 15 alusel tuleb vanglal tagada, et kinnipeetavate kätte ei satuks keelatud aineid ja esemeid. VangS § 27 ning justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 1 järgi on vanglaametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud inimene läbi otsida. Läbiotsimise viisi ja ulatuse otsustab ametnik kaalutlusõiguse alusel. Läbiotsimine toimub eraldi ruumis, kus on tagatud külalise privaatsus. Läbiotsimist teeb inimesega samast soost ametnik. Üksuse perepäev on erandlik sündmus, mille puhul viibivad samas ruumis koos terve üksuse kinnipeetavad ja nende pereliikmed. Sellises olukorras on hõlbus anda üle keelatud esemeid ja aineid. Perepäevale tulnud külalised otsitakse alasti läbi. Ükski muu läbiotsimise viis, sh kompimine ja teenistuskoera kasutamine, ei võimalda kõrvaldada kahtlust, et külalise riiete alla on midagi peidetud. Koerad avastaksid üksnes neid aineid, mille avastamiseks neid on treenitud. Kompimisega ei ole võimalik avastada väikseid esemeid, mis ei ole metallist või on peidetud kehaõõnsustesse. Kehaskänner teeb pindmise läbivalgustuse, ega võimalda tuvastada kehasse peidetud esemeid. Kuna perepäevale tuleb korraga rohkem inimesi, on ametnikul keerulisem märgata, et külaline võib vajada tavapärasest erinevat lähenemist. Kaebajat ei alandatud ega mõnitatud meelevaldselt, tegu oli vanglas tavapärase toiminguga. Ametnik, kes otsis kaebaja läbi enne neid kohtumisi, selgitas, et vanglale ei antud infot selle kohta, et kaebaja on puudega. Vestlustes kaebajaga on ametnik aru saanud, et talle tuleb korraldusi selgitada põhjalikumalt ja lihtsamaid sõnu kasutades. Ametnik tegi läbiotsimise pool-pool meetodit kasutades. Perepäeva korraldanud huvijuhi selgituste järgi ei märganud ta, et kaebajaga oleks olnud midagi valesti. Kaebaja istus ürituse ajal koos oma isaga. Nad suhtlesid, mängisid malet, jõid teed ja sõid kringlit. Seismist eeldavaid ühiseid tegevusi perepäeval ei toimunud. Kinnipeetavad istusid perekonniti laudade taga ja suhtlesid omakeskis. Pildistamisest Q ja tema poeg tõepoolest keeldusid, kuid ka teistel perepäevadel oli inimesi, kes pildistamist ei soovinud. Huvijuht selgitas kõigile, et pildi tegemine on võimalus, mitte kohustus. Kaebaja on olnud suuteline iseseisvalt vanglat külastama ja on varem ametnikega vabalt suhelnud. Kaebaja haridustasemest ei saa järeldada, et tal puudub võime toimuvast aru saada. Täiskasvanud külastaja puhul eeldab vangla, et ta on 2(7)
3-23-707 teadlik oma õigustest ja suuteline vajaduse korral nende kohta ametnikult küsima. Vangla nõustus, et ametniku selgitused võinuks olla põhjalikumad ja palus vabandust ebameeldivaid emotsioone tekitanud külastuse pärast.
4.H.Y esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist Tallinna Vanglalt. Lisaks taotluses esitatud põhjendustele märkis kaebaja järgmist. Kaebaja oli varem käinud vanglas pikaajalistel kokkusaamistel isaga kolmel korral. Temalt ei ole kordagi leitud keelatud aineid ega esemeid. Kaebaja isa oli perepäeva toimumise ajaks kandnud vanglakaristust üle nelja aasta. Ka temalt ei ole kordagi konfiskeeritud keelatud aineid ega esemeid. Vangistuse kestel Q-le tehtud narkotestid on alati olnud negatiivsed. Varasematel külastustel pole H.Y kunagi oma isale läbiotsimiste üle kurtnud. Kõnealusest läbiotsimisest hakkas kaebaja aga isale rääkima. Kaebaja ema andis esimesel korral koos pojaga pikaajalisele kokkusaamisele tulles Tallinna Vangla töötajatele suuliselt teada, et pojal on raske puue. Info H.Y puude kohta oleks pidanud jõudma ka selle vanglaametnikuni, kes kaebaja enne perepäeva läbi otsis. Q kontaktisik vanglas on tema 2019. a-l süüdimõistmisest alates olnud JS. Ka tema oli kaebaja seisundist teadlik. Varem koheldi kaebajat tema puudele vastavalt ja väärikalt. Perepäeval otsis kaebaja läbi talle võõras ametnik. Vangla otsib kinnipeetavad enne ja pärast pikaajalisi kokkusaamisi väga põhjalikult läbi. Nad peavad end alasti võtma ja tegema kükke. Lisaks tehakse neile narko- ja nikotiinitestid. Enne testi tegemist eluosakonda tagasi ei pääse. Külalistele ei tohiks sellist läbiotsimist teha. Kui ei esine põhjendatud kahtlusi, pole põhjust käskida külastajal lahti riietuda ja kükke teha. Kaebaja istus kogu perepäeva jooksul paigal, käimata isegi WC-s. Pärast perepäeva ei vastanud kaebaja mõnda aega isa kõnedele. Kaebaja ei tulnud 03.01.2023 toimuma pidanud pikaajalisele kokkusaamisele. Telefoni teel on ta Q-le öelnud, et ei taha enam kokkusaamisele tulla. Kaebaja suhtleb isaga telefoni teel, kuid varasemast harvemini.
5.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Perepäev toimus klubiruumis, kus on lubatud füüsiline kontakt pereliikmete vahel. Tõenäosus, et üle antakse keelatud esemeid, on suur. Vanglal ei olnud kirjalikku teavet kaebaja terviseseisundi kohta ja tal pole õigust säilitada külastaja terviseandmeid. Väide, et kaebaja ema oli vanglat teavitanud poja terviseseisundist, pole kontrollitav. Q varasem inspektor-kontaktisik selgitas, et ta mäletab, et Q pojal on kinnipeetava väitel puue, kuid täpsemat infot tal pole. Tegemist pole infoga, mida kontaktisik peaks kontrollima ja millest teisi ametnikke teavitama. Ainult 13.10.2022 ankeedil on Q märkinud lühiajalise kokkusaamise põhjuseks soovi kohtuda raske puudega pojaga. See märge ei anna vanglale detailsemat infot selle kohta, kas külaline vajab tavapärasest erinevat lähenemist või mitte. Kaebajat läbi otsinud ametnik ei teadnud, et kaebajal on vaimne puue. Kaebajale tehti täielik läbiotsimine, mille käigus ta pidi kükitama. Kaebaja küsis, kas ka aluspüksid tuleb jalast võtta, ametnik vastas jaatavalt. Ametnik andis kaebajale rahulikul toonil korraldusi, mida viimane täitis. Rohkem küsimusi või vastuväiteid kaebajal polnud. Ametnikule tundus kaebaja arglik, kuid midagi eriskummalist ta ei märganud (kaebaja ei nutnud, ei olnud endast väljas vms). Perepäeva kaamerasalvestise järgi ei olnud istumine ürituse jooksul ebatavaline. See, et kaebaja tualetti ei külastanud, ei kinnita vangla süüd. Q väide, et pärast perepäeva oli periood, mille jooksul poeg ta kõnedele ei vastanud, ei vasta tõele.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.11.2023 otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt välja H.Y-le tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks 1500 eurot. Kohus mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 45 eurot ning jättis ülejäänud osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 3(7)
3-23-707 Otsustades selle üle, millisel viisil läbiotsimist teha, on vanglal kaalutlusruum. Alasti läbiotsimist, mis riivab intensiivselt inimese õigust kehalisele puutumatusele (põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 ja § 26) ja väärikale kohtlemisele (PS § 18 lg 1), tuleb pidada erandlikuks. See saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui seda õigustavad konkreetse juhtumi asjaolud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus asjas nr 3-21-161, p 11). Vanglal tuleb arvestada ka sellega, et lähedane võib vastumeelsusest regulaarsete alasti läbiotsimiste suhtes loobuda kinnipeetava külastamisest, mis riivab kinnipeetava ja külastaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele (PS § 26). Kõigi külastajate alasti läbiotsimine on iseenesest tõhus viis takistada keelatud ainete ja esemete toimetamist vanglasse (vt vastustaja selgitused, mille osas kuulutas kohus menetluse kinniseks). Sellega kaasnev õiguste riive ei ole siiski põhjendatud, arvestades vähest lisandväärtust, mida see annab vanglale võrreldes muude kättesaadavate ja külastajate õigusi vähem riivavate meetmetega. Teised läbiotsimise viisid nagu metallidetektor, kompamine, röntgenseade, kehaskänner ja teenistuskoer võimaldavad suurel määral hoida ära ohu, et külalised toovad vanglasse keelatud aineid ja esemeid. Lisaks on menetlusosalised kinnitanud, et perepäevalt eluosakondadesse naasvad kinnipeetavad otsitakse põhjalikult läbi ning neile tehakse testid, et avastada võimalikku keelatud ainete tarbimist. Seega on vangla külastajate valimatu alasti läbiotsimine ebaproportsionaalne. Vangla välja toodud asjaolust, et perepäeval on keelatud eseme vanglasse toomise oht suurem, ei piisa, et õigustada kõigi külaliste alasti läbiotsimist. Vanglal ei olnud mingit konkreetset põhjust arvata, et kaebaja toimetab vanglasse keelatud aineid või esemeid. Ka kaebaja isa puhul pole vangla esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et tema külalised võivad toimetada vanglasse keelatud asju. Perepäeva toimumise ajal oli kaebaja 19-aastane, seega napilt lapseeast välja jõudnud vaimse tervise häirega noormees. Tegu oli seega inimesega, kelle kehalise puutumatuse ja väärikuse austamisse tuli vanglal suhtuda keskmisest veelgi suurema hoolega. Vangla seda ei teinud. Vangla toiming oli seega õigusvastane. Kaebaja ema selgitas kohtule, et kaebaja vaimne tervis ei luba kaebajal ütlusi anda, ning palus kohtul säästa kaebajat ütluste andmisest. Kohus nõustus, et kaebajat tuleb võimaluse korral hoida uute läbielamiste eest. Kahju tekkimise ja selle suuruse üle otsustamiseks on piisavad kirjalikud ütlused, mille kohus võttis kaebaja vanematelt. Vanemate ja vangla esitatud selgituste põhjal järeldab kohus, et läbiotsimine tekitas kaebajale mittevaralist kahju tema eraja pereelu puutumatuse õiguse rikkumise ja väärikuse alandamise tõttu. Vanemate ütlused kinnitavad, et kaebaja oli läbiotsimisest tõsiselt häiritud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja pole pärast perepäeva vanglas isa külastanud. See näitab, et vangla õigusvastane toiming kahjustas ka isa ja poja vahelist suhtlust. Määrav pole see, et kaebaja suhtleb isaga endiselt telefoni teel. Silmast silma kohtumised on vaimse tervise häirega kaebaja puhul isaga suhte säilitamiseks eeldatavasti veelgi olulisemad, kui tavapärase täiskasvanu suhtluses oma vanemaga. Selliseid kohtumisi pole kaebajal isaga olnud juba aasta aega. Vangla tegu oli süüline, kuna ta teadis külastajate valimatu alasti läbiotsimiste õigusvastasusest. Vastustaja süüd ei vähenda asjaolu, et perepäeval läbiotsimist teinud ametnikud ei teadnud, et kaebajal on vaimse tervise probleeme. Kui vangla otsib regulaarselt kõik külastajad läbi, võtab ta endale teadlikult riski, et läbiotsitavate hulgas võib olla ka tavapärasest enam haavatavaid inimesi, kellele läbiotsimine rängemalt mõjub. Seega pole tarvis selgitada, kas vangla oleks pidanud säilitama ja läbiotsimist teinud ametnikele edasi andma kaebaja ema poolt varem avaldatud info kaebaja vaimse tervise kohta. Vangla süü vormiks oli raske hooletus. Arvestades kaebaja vaimset tervist, rikkumise tagajärgi kaebaja ja tema isa suhetele, vastustaja õiguserikkumise raskust ning süü vormi, on põhjendatud mõista vastustajalt välja hüvitis 1500 eurot.
7.Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 20.11.2023 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus ei ole täitnud põhjendamiskohustust, on jätnud tähelepanuta vangla selgitused ning mõistnud välja põhjendamatult suure mittevaralise kahju hüvitise. Kohtupraktika on olnud alasti läbiotsimise õiguspärasuse ja hüvitise suuruse osas vastuoluline. Kohus ei analüüsinud vangla väidet, et vanglal on raskem hinnata külastajate kavatsusi kui kinnipeetavate kavatsusi. Mõne vähem koormava abinõuga (nt metallidetektori, riideid ja keha pealispinda läbivalgustava seadme, muu tehnilise vahendi või teenistuskoera kasutamine) ei pruugi olla võimalik avastada esemeid või aineid, mis on erinevaid meetodeid kasutades peidetud riiete alla. Kohus jättis tähelepanuta, et keelatud ained ja esemed võivad liikuda kokkusaamise ruumist välja ka mõne muu ruumiga kokku puutuva isiku kaasabil, nt majandustöid tegev kinnipeetav. Kui kinnipeetav ja kokkusaaja on huvitatud keelatud esemete vangla territooriumile jõudmisest, ei ole sisuliselt mingit võimalust, et teave nende vanglasse toimetamise plaanist jõuab vanglani. Lähedussuhte tõttu on pereliige valmis rohkem riskima vangistatud pereliikme hüvanguks. Vanglal puudus eelinfo külastaja puude kohta. Praktikas, kui kokkusaamisele tuleb inimene, kellel on vaja võtta ravimeid või kasutada liikumisvahendit vms, siis ta informeerib eelnevalt, et vajab tavapärasest erinevat kohtlemist. Kaebaja ema ning isa ütlustes on vasturääkivusi.
8.H.Y palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 20.11.2023 otsus osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega suurendada Tallinna Vanglalt välja mõistetavat hüvitist 2500 euroni ja mõista täies ulatuses välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 150 eurot. Kaebajat mõjutas vangla õigusvastane toiming sedavõrd, et ta pole pärast seda vanglas isa enam külastanud. Ta on telefonivestluses isale selgitanud, et ta ei tule enam kokkusaamisele. Kaebaja on tema isa ainus laps ja isa elab seda raskesti üle, tal on veel 8 aastat karistust kanda. Vangla oli teadlik kaebaja seisundist ja arvestas seda, kuna enne 17.11.2022 perepäeva polnud kaebajat kordagi alasti läbi otsitud. Kaebaja sai raske vaimse trauma. Kui sügav hingeline kannatus tegelikult on, näitab vaid aeg. Kaebaja ei vaja liikumiseks abivahendeid ega kokkusaamise kestel medikamente, sestap ei märkinud kaebaja isa pikaajalise kokkusaamise taotlusele, et tema poeg on invaliid. Ta oli veendunud, et inspektorkontaktisiku teavitamine kaebaja raskest puudest on vangla jaoks piisav teave.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning vastustaja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Asjaolu, et apellant ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei tähenda, et halduskohus oleks eksinud. Vastuapellatsioonkaebus hüvitise suurendamiseks on samuti põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse ning vastuapellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
10.Ringkonnakohus jääb haldusasjades nr 3-21-161 ja 3-21-2616 tehtud kohtuotsustes võetud seisukohale, et vanglasse kokkusaamisele tulija lausaline (rutiinne) alasti läbiotsimine ei ole proportsionaalne ja rikub põhiõigusi. Nüüdseks on justiitsminister muutnud läbiotsimise korda reguleerivat määrust1, sätestades selge sõnaga, et läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.
Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 31 teine lause.
5(7)
3-23-707 Määruse eelnõu menetlemise materjalidest2 nähtub, et muudatus tehti eeskätt õiguskantsleri ettepanekul, mis tugines muu hulgas Tallinna Ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3-21-161 antud tõlgendusele. Õiguskantsler märkis eelnõu algse versiooni kohta, et pakutud sätte sõnastus võib suunata vanglaametnikke jätkama vanglate pikaajalist tava, mille järgi on ekslikult peetud lubatavaks kinnipeetavaga vahetult kohtuma tulevate külaliste, isegi laste ulatuslikku (sh alasti) läbiotsimist ka siis, kui riskihinnang selleks alust ei anna. Ringkonnakohus leiab, et enne määruse muutmist kehtis määruse nr 44 § 31 lg 31 teise lausega samasisuline nõue tulenevalt õiguse üldpõhimõtetest, põhiseaduse sätetest ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, tõlgendatuna kooskõlas rahvusvahelistes dokumentide ning rahvusvaheliste ekspertide (sh piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee) esitatud seisukohtadega. Tallinna Ringkonnakohus selgitas asjas nr 3-21-2616 tehtud kohtuotsuses, et vangla järeldab ekslikult ringkonnakohtu asjas nr 3-15-566 tehtud otsusest, et rutiinne alasti läbiotsimine on alati põhjendatud ja proportsionaalne.
11.Seega leidis halduskohus õigesti, et valik alasti läbiotsimiseks peab põhinema konkreetse külastajaga seotud ohuhinnangul. Vangla osutab iseenesest õigesti, et külastajaga seotud ohu kohta on vanglal keerulisem teavet koguda ja prognoosotsust teha kui hinnata kinnipeetavatega seotud riske, kelle kohta vanglal on rohkem teavet ja kogemusi. Samas kohustavad VangS § 24 lg 11 ja § 25 lg 11 hindama kokkusaamise loa andmisel riske, sh nt kokkusaaja mainet. Sama teave võib olla muu hulgas aluseks valiku tegemisel eesootava läbiotsimise üksikasjade kohta. Vangla saab koguda vangla julgeoleku ja korra tagamiseks vajalikku teavet VangS-s ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Vanglaametnik saab mh küsitleda kokkusaamisele tulijat, selgitada, et alasti läbiotsimine on üks võimalus, jälgida isiku käitumist, vastuseid, kehakeelt ja oma kogemuse pinnalt hinnata riski, et kokkusaajal on kehale või selle õõnsustesse peidetud keelatud esemeid (mille tuvastamine on alasti läbiotsimise eesmärgiks). Siinses asjas on kohus tuvastanud, et isaga kokkusaamisele tuli erivajadusega noor inimene, kelle küsitlemine võinuks ametnikule anda piisava kindlustunde, et tal ei ole kehale peidetud keelatud esemeid. Alasti läbiotsimise otsustamisele eelneval küsitlemisel oleks suure tõenäosusega ilmnenud kaebaja tervislik seisund ning ametnik saanuks vastavalt kohandada ohuhinnangut ja võtta kaalumisel arvesse isiku eripära.
12.Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et pole välistatud, et kokkusaamisele tulijal õnnestub alasti läbiotsimise tegemata jätmise korral toimetada vanglasse keelatud esemeid. Mida rutiinsem, intensiivsem ja invasiivsem on kontroll, seda suurem on tõenäosus, et avastatakse keelatud esemeid. Samas ei ole isegi sellisel juhul tagatud, et avastatakse absoluutselt kõik keelatud esemed. Teisalt tuleb arvestada, et läbiotsimine on põhiõiguste tugev riive. Seetõttu on paratamatult tarvis leida kahe väärtuse vahel tasakaalupunkt. Õigusriigis ei pea taolises väärtuste kollisiooni olukorras alati ja tingimusteta taanduma põhiõigused ning prioriteedi omandama korra tagamise huvi. Seetõttu, tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest, ei ole lubatud lausaline täiskontroll kõikide külastajate puhul ja otsustamine peab toimuma vanglaametniku kaalutlusõiguse alusel juhtumipõhiselt. Vangla julgeoleku tagamiseks on vanglal võimalik võtta ka teisi üldisemaid meetmeid, mis vähendavad keelatud esemete sissetoomise võimalusi. Halduskohus on õigesti juhtinud tähelepanu, et perepäevale tulevad kinnipeetavad otsitakse läbi pärast kohtumist. Mis puutub võimalust, et kokkusaamise ruumist saab keelatud eseme kätte muu kinnipeetav, nt majandustööde tegija, siis nende isikute kokkusaamise ruumi lubamine allub vangla kontrollile.
https://eelnoud.valitsus.ee/main#RMFUDdpN.
6(7)
3-23-707
13.Riigivastutuse seaduse § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb seega arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid ja otsustada selle suurus oma diskretsiooni alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2021 otsus asjas nr 3-19-2061, p 23). Samas otsuses (p 24) selgitas Riigikohus, et määratav hüvitis ei tohi olla põhjendamatult väike võrreldes Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas sarnastes asjades määratud hüvitistega. Seejuures saab siiski arvestada riigisisest õigussüsteemi, õigustraditsioone ja elatustaset. Euroopa Inimõiguste Kohus aktsepteerib tõhusa õiguskaitsevahendina hüvitisi, mille suurus jääb allapoole kohtu enda praktikas väljakujunenud taset, kui hüvitis pole Euroopa Inimõiguste Kohtu määratud hüvitistest võrreldamatult madalam ning kannatanul on võimalik saada hüvitis tõhusas menetluses ja mõistliku aja jooksul (viimati otsuses nr 3-19-1416/43, p 33). Seega peab kohus konkreetses asjas hüvitise suuruse üle otsustamisel arvesse võtma ka riigisisest kohtupraktikat nii analoogsetes asjades kui ka valdkondadeüleselt. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määratud hüvitis ei ole selgelt ülemäärane ega samas ka põhjendamatult väike. Halduskohus on hüvitise suuruse kujunemise aluseid piisavalt põhjendanud. Miski ei viita sellele, et halduskohus oleks selles osas asjaolusid ja erinevaid väärtusi ilmselgelt ekslikult hinnanud. Viide sellele, et teises kohtuasjas on viiel korral toimunud alaealise alasti läbiotsimise eest määratud hüvitis 3500 eurot, ei tähenda, et siinse vaidluse asjaoludel oleks 1500 euro suurune hüvitis põhjendamatu. Üleelamised ja kannatused on väga individuaalsed ega ole kergesti kvantifitseeritavad. Kaebaja hingelisi üleelamisi iseloomustab fakt, et pärast vaidlusalust sündmust ei ole ta oma isa enam vanglasse külastama läinud. Ringkonnakohus ei pea siinse vaidluse asjaoludel tõenäoliseks, et selline käitumine ei kajasta kaebaja tegelikke tundeid ning oleks korraldatud vaid suurema hüvitise saamise eesmärgil. Arvestada tuleb, et siinsel juhul riivati sellise väga haavatava isiku intiim- ja privaatsfääri, kes oma vaimse tervise seisundist ja nooruse kogenematusest tulenevalt usaldas ametnikku ega pruukinud osata enda eest seista. Seega võis kaebajale usutavalt tekkida tugev alanduse ja häbi tunne. Neil asjaoludel tuleb vangla vaidlusalust toimingut pidada kaebaja õiguste oluliseks rikkumiseks, millega kaasnes kaebajale raske tagajärg. Raskele rikkumisele peab vastanduma tõhus kohtulik õiguskaitse ning hüvitis peab olema õiglane (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-70-14, p 25).
14.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jääb tema apellatsiooniastmes kantud riigilõiv tema enda kanda. Tallinna Vangla ei ole oma võimaliku menetluskulu hüvitamiseks taotlust esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.