X. X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X, volitatud esindaja Y. Y Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Tallinna Vanglalt X. Xle tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks välja 1500 eurot.
2.Mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 45 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada X. X, Y. Y, Q. Q ja F. F nimed tähemärkidega. Jätta avaldamata X. X isikukood.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20. detsembril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
17.novembril 2022 toimus Tallinna Vanglas esimese üksuse perepäev. Kinnipeetav Y. Yile tuli külla tema poeg X. X (isikukood xxxxxxxxxxx). Tallinna Vangla otsis X. X enne perepäevale lubamist alasti läbi.
3-23-707
2.Y. Y esitas Tallinna Vanglale taotluse, milles palus hüvitada pojale tekitatud mittevaralise kahju 5000 eurot.
2.1.Taotluse järgi on X. Xl raske vaimne puue. Ametnikud palusid X. Xl võtta end pärast kehaskänneri läbimist alasti, keerata selg ametniku poole ja teha kükke. X. X allub vanglaametnike korraldustele, kuna usaldab neid.
2.2.Ametnike nõue oli põhjendamatu. X. X käib pikaajalistel kokkusaamistel 2020. a-st alates. Varem pole teda sel viisil läbi otsitud. Läbiotsimine oli võimuliialdus, millega alandati kaebaja inimväärikust. Tallinna Vanglal on olemas kaasaegsed läbiotsimisvahendid, mille kasutamise korral pole läbiotsitaval tarvis end alasti võtta.
2.3.Y. Y märkas perepäeval kohe, et pojal on midagi hingel. Esialgu vaikinud poeg rääkis hiljem, mis juhtunud oli. Poeg istus kogu perepäeva kestel (neli tundi) ühe koha peal paigal ega soovinud tõusta isegi pildistamise jaoks. See näitab, et läbiotsimine oli tema jaoks trauma. Võimalik, et poeg ei tulegi seetõttu enam perepäevadele. Jaanuaris 2023 toimuma pidanud pikaajalisele kokkusaamisele poeg ei tulnud. Vangla peaks oma tegevusega toetama kinnipeetavate ja nende lähedaste vaheliste suhete säilimist, mitte suhteid lõhkuma.
2.4.X. X on introvert, kelle usaldusisikuteks on kitsas perering. Ta kurdab üliharva ja ainult tõsiste läbielamiste puhul. Kui tegu oleks tavalise poisiga, oleks ta hakanud läbiotsimise peale protestima või nõudma lisaselgitusi. X. X haridus piirdub üheksa aastaga Tondi põhikoolis lihtsustatud õppekava alusel. Ta ei tea midagi inimõigustest.
3.Tallinna Vangla jättis 7. märtsi 2023. a otsusega nr 5-37/22/170-8 taotluse rahuldamata.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 15 alusel tuleb vanglal tagada, et kinnipeetavate käte ei sattuks keelatud aineid ja esemeid. VangS § 27 ja justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 1 järgi on vanglaametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud inimene läbi otsida. Läbiotsimise viisi ja ulatuse otsustab ametnik kaalutlusõiguse alusel. Läbiotsimine toimub eraldi ruumis, kus on tagatud külalise privaatsus. Läbiotsimist teeb alati inimesega samast soost ametnik.
3.2.Üksuse perepäev on erandlik sündmus, mille puhul viibivad samas ruumis koos terve üksuse kinnipeetavad ja nende pereliikmed. Sellises olukorras on hõlbus anda üle keelatud esemeid ja aineid. Perepäevale tulnud külalised otsitakse alasti läbi. Ükski muu läbiotsimise viis, sh kompimine ja teenistuskoera kasutamine, ei võimalda kõrvaldada kahtlust, et külalise riiete alla on midagi peidetud. Koerad avastaksid üksnes neid aineid, mille avastamiseks neid on treenitud. Kompimisega ei ole võimalik avastada väikseid esemeid, mis ei ole metallist või on peidetud kehaõõnsustesse. Kehaskänner teeb pindmise läbivalgustuse, ega võimalda tuvastada kehasse peidetud esemeid. Kuna perepäevale tuleb korraga rohkem inimesi, on ametnikul keerulisem märgata, et külaline võib vajada tavapärasest erinevat lähenemist. Kaebajat ei alandatud ega mõnitatud meelevaldselt, tegu oli vanglas tavapärase toiminguga.
3.3.Kaebaja on käinud pikaajalistel kokkusaamistel 19. augustil 2021 ja 2. juunil 2022. Ametnik, kes otsis kaebaja läbi enne neid kohtumisi, selgitas, et vanglale ei antud infot selle kohta, et kaebaja on puudega. Vestlustes kaebajaga on ametnik aru saanud, et talle tuleb korraldusi selgitada põhjalikumalt ja lihtsamaid sõnu kasutades.
2(11)
3-23-707 Ametnik on teinud läbiotsimist pool-pool meetodit kasutades. Kükitamise korraldust pole varasematel läbiotsimistel antud.
3.4.Perepäeva läbi viinud huvijuhi selgituste järgi ei märganud ta, et kaebajaga oleks olnud midagi valesti. Kaebaja istus ürituse ajal koos oma isaga. Nad suhtlesid, mängisid malet, jõid teed ja sõid kringlit. Seismist eeldavaid ühiseid tegevusi perepäeval ei toimunud. Kinnipeetavad istusid perekonniti laudade taga ja suhtlesid omakeskis. Pildistamisest Y. Y ja tema poeg tõepoolest keeldusid, kuid ka teistel perepäevadel oli inimesi, kes pildistamist ei soovinud. Huvijuht selgitas kõigile, et pildi tegemine on võimalus, mitte kohustus.
3.5.Kaebaja on olnud suuteline iseseisvalt vanglat külastama ja on varem ametnikega vabalt suhelnud. Kaebaja haridustasemest ei saa järeldada, et tal puudub võime toimuvast aru saada. Täiskasvanud külastaja puhul eeldab vangla, et ta on teadlik oma õigustest ja suuteline vajaduse korral nende kohta ametnikult küsima. Vangla nõustus, et ametniku selgitused võinuks olla põhjalikumad ja vabandas ebameeldivaid emotsioone tekitanud külastuse pärast.
4.X. X esitas 31. märtsil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist Tallinna Vanglalt. Lisaks taotluses esitatud põhjendustele märkis kaebaja järgmist.
4.1.Kaebaja on käinud vanglas pikaajalistel kokkusaamistel oma isaga kolmel korral: 19. augustil 2021, 2. juunil 2022 ja 10. septembril 2022. Talt ei ole kordagi leitud keelatud aineid ega esemeid. Kaebaja isa oli perepäeva toimumise ajaks kandnud vanglakaristust üle nelja aasta. Ka temalt ei ole kordagi konfiskeeritud keelatud aineid ega esemeid. Vangistuse kestel Y. Yile tehtud narkotestid on alati olnud negatiivsed.
4.2.Varasematel külastustel pole X. X kunagi oma isale läbiotsimiste üle kurtnud. Kõnealusest läbiotsimisest hakkas kaebaja aga isale rääkima. Kaebaja istus kogu perepäeva jooksul paigal, käimata isegi WC-s. Pärast perepäeva ei vastanud kaebaja mõnda aega isa telefonikõnedele. Kaebaja ei tulnud 3. jaanuaril 2023 toimuma pidanud pikaajalisele kokkusaamisele.
4.3.Kui ei esine põhjendatud kahtlusi, pole põhjust käskida külastajal end lahti riietada ja kükke teha. Vastustaja eksis Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 vastu. Vabandamisest ei piisa kaebajale tekitatud hingelise trauma hüvitamiseks.
5.Tallinna Vangla esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Lisaks
7.märtsi 2023. a otsuses esitatud põhjendustele leidis vastustaja järgmist.
5.1.Määruse nr 44 § 31 lg 5 annab vanglateenistusele õiguse kasutada läbiotsimisel metallidetektorit; riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Määruses ei märgita sõnaselgelt, et läbiotsimisel võib olla vajalik, et läbiotsitav riietuks lahti. See ei tähenda, et lahtiriietumisega läbiotsimine on õigusvastane.
5.2.Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 37 lg 2 ja § 40 järgi otsitakse lühi- ja pikaajalisele kokkusaamisele tulev inimene ja tema asjad alati läbi. Lahtiriietumisega läbiotsimine
3(11)
3-23-707 on ainuvõimalik. Alternatiivsetest meetmetest ei piisa, et vältida keelatud esemete vanglasse sattumist.
5.3.Läbiotsimine on korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Enne läbiotsimist selgitatakse inimesele, kuidas see toimub. Lahti riietumiseks suunatakse külaline eraldi kardinaga eraldatud läbivaatuse kabiini, kus inimene saab end üksinda lahti riietada. Kui inimene on valmis ja sellest märku annab, siseneb kabiini ametnik. Toiming kestab maksimaalselt 1,5 minutit. Ametnik vaatab üle riided ja jalatallad, palub sirutada ette käed, vajaduse korral tõsta juuksed natuke üles ja lasta need alla langeda, avada suu ja teha üks kükk. Läbiotsimisel väldib ametnik füüsilist kontakti inimesega. Pärast kontrolli tegemist väljub ametnik kohe kabiinist ja külastaja riietub privaatselt.
5.4.Üldjuhul pole vanglal enne läbiotsimist teavet selle kohta, kas inimesel on keelatud esemeid või ei. Salaja on riigil õigus andmeid koguda üksnes juhul, kui seadus seda otsesõnu lubab. Vangla ei tohi sooritada jälitustoiminguid vanglasse keelatud esemete toomise tuvastamiseks, kuna tegu on väärteoga (karistusseadustiku § 325 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 1262). Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud teevad vanglas õigusrikkumiste ennetamiseks ja avastamiseks erinevaid toiminguid (jälgivad operatiivolukorda, koguvad informatsiooni, analüüsivad tegevusi keelatud esemete ja ainete avastamiseks, kuritegude ja õigusrikkumiste ennetamiseks ning avastamiseks jms), kuid teabe väljaselgitamise võimalused on piiratud.
5.5.Täiskasvanute läbiotsimise korraldus muutus 2023. a alguses seoses uue kohtupraktikaga. Praegu kõiki kokkusaajaid täielikult läbi ei otsita. Põhjalikumale läbiotsimisele suunatakse üksnes need inimesed, kelle puhul tekib vanglal pärast muude meetodite kasutamist kahtlus. Läbiotsimiskorralduse muudatus on kaasa toonud sagedasemad keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamise katsed ning selliste ainete ja esemete suurema leviku vanglas.
5.6.Perepäev toimus klubiruumis, kus on videovalve. Füüsiline kontakt pereliikmete vahel on lubatud. Istutakse koos gruppides. Tõenäosus, et üle antakse keelatud esemeid, on suur. Külaline või kinnipeetav võib keelatud eseme või aine ka vangla ruumidesse peita, nii et majandustöid tegev kinnipeetav saab selle edasi üksusesse toimetada või endale võtta. Kambritest ja vangla üldkasutatavatest ruumidest leitakse sageli keelatud ja ohtlikke esemeid. Ka perepäevadel on püütud vanglasse keelatud esemeid tuua. Vanglale peab jääma kaalutlusruum, milliseid õiguspäraseid meetmeid kasutada, et vältida õigusrikkumiste toimepanemist.
5.7.Kaebajat läbi otsinud ametnik ei teadnud, et kaebajal on vaimne puue. See ei selgunud ka läbiotsimise ajal. Tallinna Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu ühtegi väljapoolt tulnud pöördumist vanglale, mis oleks saadetud seoses kaebaja terviseseisundi või kokkusaamistega. Y. Y on pojaga seoses esitanud üksnes kokkusaamiste taotlused. Taotlustele pole mingeid märkeid tehtud. Ainult 13. oktoobri 2022. a lühiajalise kokkusaamise ankeedil on Y. Y kokkusaamise põhjuseks märkinud „soov kohtuda raske puudega pojaga“. See märge ei anna vanglale detailsemat infot selle kohta, kas külaline vajab tavapärasest erinevat lähenemist või mitte.
5.8.Vanglal pole õiguslikku alust säilitada külastaja terviseinfot. Registreeritakse üksnes külastaja isiku- ja elukohaandmed, kokkusaamise kuupäev ja külalise suhe kinnipeetavaga (VSKE § 38). Kui inimesel on vaja kaasa võtta ravimid, on vanglal õigus küsida selle kohta arstitõendit (https://www.vangla.ee/et/kokkusaamised/pikaajaline-kokkusaamine-0). Tavaliselt 4(11)
3-23-707 annab külastaja või tema pereliige vanglale enne külastust teada näiteks sellest, kui külaline vajab liikumiseks ratastooli. Vangla teeb sellisel juhul vajalikud ümberkorraldused. Seda tehakse iga külastuse kohta eraldi. Iga kokkusaamine on vangla jaoks eraldi kaalutletud juhtum.
5.9.Perepäevadel läbib vangla pääsla lühikese aja jooksul suur hulk inimesi. Seetõttu suunatakse pääslasse rohkem ametnikke, kes ei pruugi olla kõigile külastajatele tuttavad. Külalisel ei ole õigustatud ootust, et teda otsiks läbi talle meelepärane ametnik.
5.10.Kaebajale tehti täielik läbiotsimine, mille käigus ta pidi kükitama. Kaebaja läbi otsinud ametnik selgitas, et andis kaebajale korralduse võtta seljast kõik riided ja asetada kasti, et riideid oleks võimalik röntgenseadmega kontrollida. Kaebaja küsis, kas ka aluspüksid tuleb jalast võtta. Ametnik vastas jaatavalt. Ametnik ei teadnud kaebaja vaimsest puudest. See ei selgunud tema jaoks ka läbiotsimise ajal. Ametnik andis kaebajale rahulikul toonil korraldusi, mida viimane täitis. Rohkem küsimusi või vastuväiteid kaebajal polnud. Ametnikule tundus kaebaja arglik, kuid midagi eriskummalist ta ei märganud (kaebaja ei nutnud, ei olnud endast väljas vms).
5.11.Perepäeva kaamerasalvestise järgi ei olnud istumine ürituse jooksul ebatavaline. See, et kaebaja tualetti ei külastanud, ei kinnita vangla süüd.
5.12.Y. Yi telefonikõnede väljavõttest nähtub, et ta tegi kaebaja numbrile kõned 17,
18.ja seejärel alles 30 novembril 2022. Y. Yi väide, et pärast perepäeva oli periood, mille jooksul poeg ta kõnedele ei vastanud, ei vasta tõele.
5.13.Vangla kogemuse järgi ei ole vähene haridus või õpe lihtsustatud õppekaval takistuseks kohtusse pöördumisele ega anna alust järeldada inimese vähest õigusteadlikkust.
5.14.Riigikohtu koostatud kohtupraktika analüüsist ajavahemiku 1. juuni 2018 kuni 31. mai 2020 kohta1 selgub, et kehalise väärkohtlemise puhul oli suurim väljamõistetud hüvitis 2000 eurot (kolmes asjas) ja kõige väiksem 50 eurot (kahes asjas). Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. Sellised hüvitised mõisteti välja asjades, kus inimene oli kannatanud valu. 29. aprillil 2021 mõistis Tallinna Ringkonnakohus 1100 euro suuruse hüvitise inimesele, kes viibis arestimajades kokku ligi seitse kuud inimväärikust alandavates tingimustes. Selle rikkumise intensiivsus oli suurem ja see kestis kauem lühiajalisest läbiotsimisest. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidis asjas Wainwright vs. UK, nr 12350/04, et vangla külaliste alasti läbiotsimine keelatud esemete leidmiseks on õiguspärane meede ja tegemist ei ole EIÕK art 3 rikkumisega.
6.Kaebaja esitas 6. juulil, 13. oktoobril ja 23. oktoobril 2023 seisukohad, milles leidis järgmist.
6.1.Et selliselt viisil läbiotsimist õigustada, peaks inimeselt varem olema midagi leitud. Üldine vangla julgeoleku tagamise vajadus seda ei õigusta. Kaebaja on hoolitsetud väljanägemisega noormees. Tervisliku seisundi tõttu erineb tema suhtlemisoskus samaealiste tervete inimeste omast. Ta usaldab eeskätt oma lähedasi.
6.2.Kaebaja läbi otsinud ametnik A. A on jätnud vastamata küsimusele, kas kõnealusel juhul oli erisusi võrreldes varasemate läbiotsimistega (kas varem on ametnik palunud kükitada) ja
3-23-707 miks. Kaebaja on varem käinud regulaarselt isal vanglas külas, kuid sellisel viisil teda varem läbi otsitud ei ole.
6.3.Perepäevi hakati Tallinna Vanglas korraldama 2022. a-st. 17. novembri 2023. a perepäev oli esimene, kus Y. Y osales. Varem on kaebaja käinud korduvalt pikaajalistel kokkusaamistel, kaks esimest korda koos emaga, hiljem üksinda. Kaebaja elab koos emaga vangla lähedal. Vangla külastamine pole tema jaoks keeruline. Pärast perepäeva pole kaebaja enam isa külastanud. Telefoni teel on ta Y. Yile öelnud, et ei taha enam tulla. Vaid kõige tugevamad lähedaste seast suudavad alandamisest hoolimata tagasi vanglasse tulla. Kaebaja seda kahjuks pole. Kaebaja suhtleb isaga telefoni teel, kuid varasemast harvemini.
6.4.Kaebaja ema F. F andis esimesel korral koos pojaga pikaajalisele kokkusaamisele tulles Tallinna Vangla töötajatele suuliselt teada, et pojal on raske puue. Info X. X puude kohta oleks pidanud jõudma ka selle vanglaametnikuni, kes kaebaja enne perepäeva läbi otsis. Y. Yi kontaktisik vanglas on tema 2019. a-l süüdimõistmisest alates olnud J. S. Ka tema oli kaebaja seisundist teadlik.
6.5.Varem koheldi kaebajat tema puudele vastavalt ja väärikalt. Alasti kükke tal teha ei kästud. Vähemalt ei ole poeg enne pikaajalisi kokkusaamisi toimunud läbiotsimiste kohta isale midagi kurtnud. Poeg oli alati heas tujus. Läbiotsimist teinud ametnik tundis kaebajat ja käitus temaga delikaatselt. Perepäeval otsis kaebaja läbi talle võõras ametnik.
6.6.Määruse nr 44 § 31 lg 5 ei sisalda võimalust nõuda külastajalt lahtiriietumist. Vangla tõlgendab määrust meelevaldselt põhimõttel, et mis ei ole keelatud, on lubatud. Ka kükkide tegemist pole alust nõuda. Õigusnormides peaks olema selgelt määratletud, mida vangla tohib külastajalt läbiotsimise käigus nõuda. Läbiotsimine ei tekitanud kaebajale füüsilist valu, kuid kaebaja sai tõsise hingelise trauma. Vangla viidatud EIK lahend asjas Wainwright vs. UK on tehtud 17 aastat tagasi. Õigusruum on sellest ajast alates muutunud. Asjaolud võisid olla teistsugused (kaebaja esindajal ei ole olnud võimalust otsusega tutvuda). Asjas Kalda vs. Eesti, nr 35245/19 mõistis EIK kinnipeetavale 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise selle eest, et ta ei saanud oma abikaasaga kohtuda ilma klaasist vaheseinata. Raske vaimse puudega inimesele põhjendamatult intensiivse läbiotsimisega trauma tekitamine on väärt suuremat hüvitist.
6.7.Tallinna Vangla otsib kinnipeetavad enne ja pärast pikaajalisi kokkusaamisi väga põhjalikult läbi. Nad peavad end alasti võtma ja tegema nõutud arvu kükke. Lisaks tehakse neile narko- ja nikotiinitestid. Enne testi tegemist eluosakonda tagasi ei pääse. Külalistele sellist läbiotsimist teha ei tohiks.
7.Vastustaja märkis 10. novembri 2023. a seisukohas, et ei kaebaja esindaja ega kaebaja ema pole selgitanud, millisele ametnikule kaebaja ema suuliselt kaebaja vaimsest puudest teada andis. Seetõttu pole vanglal võimalik seda infot kontrollida. Viidatud pikaajaline kokkusaamine toimus 19. augustil 2021. Vangla ei säilita külaliste terviseandmeid ega infot selle kohta, kuidas külalistega käituda. Y. Yi varasem inspektor-kontaktisik J. S selgitas, et ta mäletab, et Y. Yi pojal on kinnipeetava väitel puue, kuid täpsemat infot tal pole. Vangistuse täideviimise kontekstis pole tegu infoga, mida kontaktisik peaks kontrollima ja millest teisi ametnikke teavitama. Sellise info levitamine kujutaks endast andmekaitse reeglite rikkumist ja tooks ametnikule kaasa distsiplinaarvastutuse.
6(11)
3-23-707
8.Kaebaja esindaja esitas 13. novembril 2023 seisukoha, milles märkis järgmist. Tallinna Vangla saatis kohtule kolm Y. Yi esitatud kokkusaamise taotlust. Tegelikult on Y. Yil pojaga oluliselt rohkem kokkusaamisi olnud. Vangla ei ole kunagi avaldanud soovi näha kaebaja rasket vaimset puuet kinnitavaid dokumente. J. S oli kaebaja poja seisundiga kursis. Inspektor-kontaktisik ongi selline vanglaametnik, kes tegeleb talle määratud kinnipeetavatega individuaalselt ja teab nende kohta detailsemaid andmeid. Läbiotsimise korraldus vanglas muutus, kuna vangla kaotas kohtuasjades, kus üritas õigustada külaliste suhtes rakendatavaid äärmuslikke läbiotsimismeetmeid.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 järgi võib inimene nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas juhul, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud tema väärikust või eraelu puutumatust. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust (samas, lg 2).
10.Kohus selgitab esmalt, miks tuleb vangla tegevust pidada õigusvastaseks (I osa). Seejärel analüüsib kohus, milline on kaebajale vangla tegevuse tõttu tekkinud kahju ja milline oli vangla süü vorm (II osa). I osa
11.Vanglal on õigus ja kohustus rakendada meetmeid selleks, et kinnipeetavate kätte ei sattuks keelatud aineid ja esemeid (vt VangS § 15). Sellel eesmärgil on vanglal õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud inimene läbi otsida (VangS § 27 lg 1 ja § 68 lg 3, määruse nr 44 § 31 lg 1). VSKE § 37 lg 2 ja § 40 järgi otsitakse enne ja pärast lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi läbi nii kinnipeetav kui ka kokkusaaja.
12.Otsustades selle üle, millisel viisil läbiotsimist teha, on vanglal kaalutlusruum. Vanglal tuleb läbiotsimise viisi valides juhinduda konkreetse juhtumi asjaoludest ja proportsionaalsuse põhimõttest: toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2). Mida intensiivsem on inimese põhiõiguse piirang, seda kaalukamad ja enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud. Alasti läbiotsimist, mis riivab intensiivselt inimese õigust kehalisele puutumatusele (põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 ja § 26) ja väärikale kohtlemisele (PS § 18 lg 1), tuleb pidada erandlikuks. See saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui seda õigustavad konkreetse juhtumi asjaolud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-21-161, p 11).
13.Lisaks eelnimetatud õigustele võib alasti läbiotsimine riivata ka kinnipeetava ja tema külastaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele (PS § 26). Vanglal on kohustus soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist ning tema kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedastega, et vältida tema sotsiaalsete sidemete katkemist (VangS § 23). Vanglal tuleb arvestada sellega, et lähedane võib vastumeelsusest regulaarsete alastiläbiotsimiste suhtes loobuda kinnipeetava külastamisest.
14.Kõigi külastajate alasti läbiotsimine on iseenesest tõhus viis takistada keelatud ainete ja esemete toimetamist vanglasse (vt vastustaja selgitused 20. juuni 2023. a vastuse lisas nr 1, mille osas kohus menetluse kinniseks kuulutas). Sellega kaasnev 7(11)
3-23-707 õiguste riive ei ole siiski põhjendatud, arvestades vähest lisandväärtus, mida see muude vanglale kättesaadavate ja külastajate õigusi vähem riivavate meetmetega võrreldes annab. Teised läbiotsimise viisid nagu metallidetektor, kompamine, röntgenseade, kehaskänner ja teenistuskoer võimaldavad suurel määral hoida ära ohu, et külalised toovad vanglasse keelatud aineid ja esemeid. Lisaks on menetlusosalised kinnitanud, et perepäevalt eluosakondadesse naasvad kinnipeetavad otsitakse põhjalikult läbi ning neile tehakse testid, et avastada võimalikku keelatud ainete tarbimist. Seega on vanglakülastajate valimatu alasti läbiotsimine ebaproportsionaalne toiming.
15.Eeltoodud järeldust kinnitavad piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT), õiguskantsleri ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohad. Kõik eelnimetatud on oma seisukohtades rõhutatud, et külastaja alasti läbiotsimine saab olla üksnes erandlik meede, mis põhineb konkreetsete faktide põhjal tehtud otsusel (vt viiteid osundatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusest asjas nr 3-21-161, p-d 15–20 ning EIK otsused asjades Wainwright vs. Ühendkuningriik, p 42 ja Bojar vs. Poola, nr 11148/18, p-d 15 ja 16).
16.Vastustaja on tuginenud sellele, et erinevalt tavapärastest kokkusaamistest viibib perepäeval ühes ruumis koos palju inimesi, sh nii kinnipeetavaid kui ka külastajaid. Oht, et külastajad annavad kinnipeetavatele üle keelatud esemeid, on tavapärasest suurem. Kohus leiab, et sellest ei piisa, et õigustada kõigi külaliste alasti läbiotsimist. Nagu märgitud, on keelatud esemete vanglasse sattumise ohtu võimalik maandada muude meetmetega. Vanglal ei olnud mingit konkreetset põhjust arvata, et kaebaja toimetab vanglasse keelatud aineid või esemeid. Ka kaebaja isa Y. Yi puhul, keda kaebaja perepäevale vaatama tuli, pole vangla esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et tema külalised võivad toimetada vanglasse keelatud asju.
17.Kaebaja esitas 22. septembril 2023 kohtule sotsiaalkindlustusameti 10. detsembril 2020 tehtud puude raskusastme tuvastamise otsuse, mille järgi on talle määratud raske puue kestusega kuni 10. detsembrini 2023. Kaebajal on raskele puudeastmele vastav vaimne kõrvalekalle, mis põhjustab suurimaid piiranguid õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas. Kaebaja vajab igapäevast kõrvalabi või järelevalvet. Perepäeva toimumise ajal oli kaebaja 19 aastane, seega napilt lapseeast välja jõudnud vaimse tervise häirega noormees. Tegu oli seega inimesega, kelle kehalise puutumatuse ja väärikuse austamisse tuli vanglal suhtuda keskmisest veelgi suurema hoolega. Vangla seda ei teinud.
Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vangla toiming oli õigusvastane. II osa
19.Järgmisena selgitab kohus, milline kahju kaebajale vangla tegevuse tõttu tekkis ja milline on vangla süü.
20.Vastustaja selgitas läbiotsimise korraldust (vt praeguse otsuse p 5.3) ja esitas dokumendi, mis kajastas kaebaja läbi otsinud ametniku A. A kirjeldust toimunud kohta (20. juuni 2023. a vastuse lisa nr 2, vt praeguse otsuse p 5.10). Ametnik märkis, et kehaskänneriga tehtud kontrollil kaebaja puhul midagi kahtlast ei tuvastatud. Vastustaja on tõdenud, et ametniku selgitused läbiotsimisel võinuks olla põhjalikumad (vastustaja 7. märtsi 2023. a otsus).
8(11)
3-23-707
21.Vastustaja edastatud kirjeldus vastab kaebuses kajastatud läbiotsimise kirjeldusele. Toimus täielik alasti läbiotsimine, mille juures ei antud kaebajale võimalust riietada lahti pool keha korraga. Kui kaebaja oli end lahti riietanud anti talle korraldus teha kükk. Läbiotsimise ajal viibis kaebajaga samas ruumis üks ametnik, kes käitus kaebajaga viisakalt, kuid oleks võinud kaebaja vaimset tervist arvestades anda põhjalikumaid selgitusi toimuva kohta.
22.Kaebaja ema F. F selgitas kohtule 22. septembril 2023 saadetud e-kirjas, et kaebaja vaimne tervis ei luba tal ütlusi anda, ja palus kohtul kaebajat ütluste andmisest säästa. Kohus nõustus sellega, et kaebajat tuleb võimaluse korral uute läbielamiste eest hoida. Kahju tekkimise ja selle suuruse üle otsustamiseks on piisavad kirjalikud ütlused, mille kohus võttis kaebaja vanematelt F. Filt ja Y. Yilt.
23.Kaebaja ema F. F esitas tunnistajana kohtule kirjalikud ütlused 10. oktoobril 2023. F. Fi sõnul tuli poeg perepäevalt koju häiritud olekus. Ta kirjeldas, mis juhtus: kuidas teda kästi peale läbiotsimist ja kontrolli riidest lahti võtta ja teha alasti kükke. Varem pole vangla tal seda teha käskinud. Kaebaja oli pärast seda nähtavalt häiritud ja väga endassetõmbunud. Kaebaja pole enam vanglasse isa külastama minna tahtnud, tuues põhjuseks selle, mis vangla töötaja temaga perepäeval tegi.
Y. Y esitas kohtule tunnistajana kirjalikud ütlused 13. oktoobril 2023.
24.1.Kui Y. Y 17. novembri 2022. a perepäeval saali sisenes, olid kõik külalised juba seal. X-X. tervitas isa rõõmsalt kallistades, kuid istus seejärel kohe maha ja tõmbus morniks. Alguses arvas Y. Y, et poja kinnine olek on tingitud tema eripärast ning ta uitab niisama omas maailmas ringi. X-X. jäi perepäeva lõpuni samale istekohale, tõusmata sealt kordagi. Y. Y tõi talle sööki-jooki ja malemängu. Pikaajalistel kohtumistel on poeg varem olnud aktiivne. Ta on hakanud kohe isaga mürama ja trenni tegema, neil on olnud koos lõbus olla.
24.2.See, et poeg ei tahtnud isaga koos pilti teha, oli Y. Yi jaoks üllatav. Selle peale hakkas Y. Y pojalt uurima, mis on lahti. Siis tuligi välja, mida pojal läbiotsimisel teha oli kästud. X-X. on isale öelnud, et armastab ja igatseb teda, aga ei taha enam kunagi vanglasse talle külla tulla. Y. Y pole nõudnud pojalt täpsemaid selgitusi, kuna seos 17. novembri 2022. a läbiotsimisega on tema jaoks ilmne. Ta ei taha poja traumat süvendada.
25.Vastustaja esitas perepäeval olnud vangla huvijuhi A. T e-kirja, milles huvijuht kirjeldas kaebaja käitumist perepäeval. Huvijuht ei märganud, et kaebajaga oleks midagi valesti, kuid möönab, et ta kaebajaga palju ei suhelnud (20. juuni 2023. a vastuse lisa nr 3, vt praeguse otsuse p 3.4).
26.Vastustaja kinnitas, et kaebaja pärast perepäeva isa külastanud ei ole (3. oktoobri 2023. a seisukoht). Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et varem käis kaebaja nii lühi- kui ka pikaajalistel kokkusaamistel isaga (vt praeguse otsuse p-d 3.3. ja 4.1). Vastustaja vaidles aga vastu kaebaja esindaja väitele, et kaebaja ei vastanud pärast perepäeva mõnda aega isa kõnedele. Vastustaja esitas Y. Yi telefonikõnede väljavõtte ( 20. juuni 2023. a vastuse lisa 4) mille järgi helistas Y. Y kaebajale 17. ja 18. novembril 2022 ning pärast seda alles 30. novembril 2022. Y. Y väitis 6. juulil 2023 esitatud seisukohas, et suhtleb pojaga telefoni teel küll, kuid varasemast harvemini.
27.Esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et õigusvastane läbiotsimine tekitas kaebajale mittevaralist kahju tema era- ja pereelu puutumatuse õiguse rikkumise ja väärikuse alandamise tõttu. Y. Yi ja F. Fi ütlused kinnitavad, et kaebaja oli läbiotsimisest tõsiselt häiritud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja pole pärast perepäeva vanglas isa külastanud. Viimati nimetatu
9(11)
3-23-707 näitab, et vangla õigusvastane toiming kahjustas ka isa ja poja vahelist suhtlust. Määrav pole see, et kaebaja suhtleb isaga endiselt telefoni teel. Silmast silma kohtumised on vaimse tervise häirega kaebaja puhul isaga suhte säilitamiseks eelduslikult veelgi olulisemad, kui tavapärase täiskasvanu suhtluses oma vanemaga. Selliseid kohtumisi pole kaebajal isaga kohtule tänaseks esitatud info järgi olnud juba aasta aega.
28.Vastustaja tegu oli süüline. Vastustaja oli hästi kursis sellega, et vanglakülastajate valimatu alasti läbiotsimine ei ole õiguspärane, kuna 22. veebruaril 2022 oli ringkonnakohus teinud otsuse asjas nr 3-21-161. Riigikohus otsustas 26. aprillil 2022 vangla kassatsioonkaebust mitte menetleda. Õiguskantsler oli teinud vastustajale korduvalt ettepanekuid regulaarsest külastajate täieliku läbiotsimise praktikast loobuda (vt viited Tallinna Ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3- 21-161, p-d 16–20). CPT oli nii Eestile kui ka teistele riikidele teinud samasisulisi soovitusi (samas, p-d 15 ja 18). Sellest hoolimata jätkas vastustaja senist praktikat kuni 2023. a alguseni (vt vangla selgitused praeguse otsuse p-s 5.5).
29.Asjaolu, et perepäeval läbiotsimist teinud ametnikud ei teadnud, et kaebajal on vaimse tervisega probleeme, vastustaja süüd ei vähenda. Kui vangla otsib regulaarselt kõik külastajad läbi, võtab ta endale teadlikult riski, et läbiotsitavate hulgas võib olla ka tavapärasest enam haavatavaid inimesi, kellele läbiotsimine rängemalt mõjub. Seega pole tarvis selgitada, kas vangla oleks pidanud säilitama ja läbiotsimist teinud ametnikele edasi andma kaebaja ema poolt varem avaldatud info kaebaja vaimse tervise kohta.
30.Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et vangla süü vormiks oli raske hooletus (vt võlaõigusseaduse § 104 lg 4).
31.Kaebaja palus mõista vastustajalt mittevaralisekahju korvamiseks välja 5000 eurot. Kohus leiab, et see summa pole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades kaebaja vaimset tervist, rikkumise tagajärgi kaebaja ja tema isa suhetele, vastustaja õiguserikkumise raskust ja süü vormi, peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt välja 1500 eurot.
32.Kohus märgib, et vastustaja viidatud M. Sedmani koostatud analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“ ei käsitle mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse sätete alusel. Praeguse asjaga on võrreldav näiteks Tallinna Halduskohtus 12. augustil 2022 lahendatud asi nr 3-21-2616, kus kohus mõistis vanglalt alaealise vanglakülastaja korduva õigusvastase läbiotsimise eest kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 3500 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse 19. mai 2023. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et mittevaralise kahju ulatuse ja hüvitise otsustab kohus diskretsiooni alusel oma siseveendumuse alusel, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid kogumis. Seejuures pole määrav see, milliseid hüvitisi on varasemates asjades välja mõistetud.
33.Kohus rahuldab seega kaebuse osaliselt. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohus rahuldab kaebuse 30% ulatuses. Kaebaja menetluskuluks, mille ta palus vastustajalt välja mõista, on tasutud riigilõiv 150 eurot (vt kaebaja 6. novembri 2023. a avaldus). Vastustajalt tuleb sellest välja mõista 30%, s.o 45 eurot. Kaebaja taotluse järgi tuleb vastustajal kanda see summa lõivu tasunud Q. Q kontole Swedbank AS-s (EExxxxxxxxxxxxxxxxxx). Vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Menetlusosaliste ülejäänud kulud jäävad seega nende endi kanda.
34.HKMS § 75 lg 3 alusel tuleb X. X, Y. Yi, Q. Qi ja F. Fi nimed asendada otsuse avaldamisel tähemärkidega. X. X isikukood tuleb avaldamata jätta.
10(11)
3-23-707
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.