R.R-i kaebus Eesti Töötukassa otsuse peale mitte võimaldada kaebajale tema soovitud koolitust ja sellega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja R.R Vastustaja Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.R-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta R.R-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.12.2023 otsus muutmata.
Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Selgitus Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2024. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Eesti Töötukassa (töötukassa) võttis 13.12.2022 R.R-i töötuna arvele. R.R esitas 09.01.2023 töötukassale taotluse läbida 15.01.2023 algav Tallinna Ülikooli koolitus "Inimeselooma interaktsioonid".
3-23-1345
2.Töötukassa juhtumikorraldaja ei pidanud koolitusvajadust põhjendatuks ning keeldus 09.01.2023 suuliselt ja 12.01.2023 e-kirjaga R.R-ile koolitust võimaldamast. 17.01.2023 saatis juhtumikorraldaja täiendavad selgitused keeldumise ning koolitusvajaduse hindamise põhimõtete kohta. Töötukassa põhjendas keeldumist sellega, et ta ei toeta alates 2022. a juunist teraapiavaldkonna koolitusi. Lisaks on soovitavale koolitusele pääsemise tingimuseks inglise keele valdamine B2 tasemel ning vilumus teaduskirjandusega töötamisel. R.R-il pole sellel erialal baasharidust, mistõttu ei toeta töötukassa selles valdkonnas ja erialal õppimist rahaliselt. Soovitav koolitus on valdavalt siiski teraapia-suunaline, mille väljund on teraapiliste teenuste osutamine, mis igal juhul nõuab kutse olemasolu. Teraapiateenust saab osutada vaid inimene, kellel on terapeudi kutsetunnistus. Järelikult ei ole selle koolituse läbimisel R.R-i jaoks ka otsest väljundit. Taotluse esitamise ja koolituse alguse vahele peaks jääma vähemalt kaks nädalat, et töötukassa jõuaks teha vajalikud menetlustoimingud.
3.R.R esitas vaide, mille Eesti Töötukassa jättis 15.05.2023 vaideotsusega nr 64 rahuldamata. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 9 lg 3 kohaselt peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Töötukassa ei toeta teraapiavaldkonna koolitusi, kuna vastavalt OSKA uuringutele puudub praegu vajadus selle valdkonna spetsialistide järele ja väljaõpet ei ole võimalik omandada täienduskoolituse käigus. Tegevusterapeut on erialase kõrgharidusega tegevuse ja tegevusvõime spetsialist, kes hindab erinevate tegevuste (nt riietumine, söömine, toidu valmistamine, erinevad käelised tegevused, seadmete kasutamine jms) oskust ja taset ning suutmatuse põhjust. Ta kavandab ravi eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu, et parandada toimetuleku taset igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel. Eestis koolitatakse tegevusterapeute Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, õppeaeg on 4 aastat. Tegevusterapeudi tööd reguleerib tegevusterapeudi kutsestandard. Töötukassa rahastab ainult sellist koolitust, mis annab põhjalikud oskused. Kuna vaide esitaja taotletud koolitus ei anna kutseharidust ning selle läbimine ei anna võimalust omandada kutset, ei ole soovitud koolituse võimaldamine põhjendatud. Vaide esitaja ei vastaks tegevusterapeudi nõuetele ka pärast koolituse läbimist ning ei saaks enda ettevõttes ise teenust osutada, seega koolitus ei täidaks eesmärki. Töötu saab koolitusel osaleda eelkõige siis, kui ta pole vaatamata tööotsingutele tööd leidnud ning töötukassas tööotsingu nõustamisel on selgunud, et tööle saamine eeldab uute teadmiste või oskuste omandamist või olemasolevate täiendamist. R.R võeti töötuna arvele 20.12.2022 ning esimesel sisulisel nõustamiskohtumisel 09.01.2023 nõudis enda koolitusele suunamist. Vaide esitaja ei olnud tööotsingutega alustanud, vaid teatas, et ei kavatse palgatööd otsida ja koolitust on vaja enda ettevõtte loomiseks. Arvestades kaebaja arvel oleku lühikest aega ei olnud võimalik hinnata, kas vaide esitaja vaatamata enda oskustele ja varasemale töökogemusele leiab tööd või mitte ning kas tööle rakendumiseks on vajalik lisakoolitus. Ka sellel põhjusel ei olnud võimalik teda koolitusele kohe suunata. Töötukassa on tulenevalt TTTS § 9 lg-st 4 kohustatud arvestama isiku koolitusele suunamisel isiku eriala, töökogemust, vajadust, võimalusi ning tööturu olukorda, seega ei ole töötukassal õigust ega kohustust kõiki töötuna arvel olevaid isikuid soovitud koolitusele suunata, suunamine otsustatakse igal üksikul juhul eraldi. Töötuna arvel oleval isikul ei teki seoses arvel olekuga automaatselt õigust tööturukoolitusele. Seda, kas vaide esitaja vastab koolituse sihtrühmale, saab otsustada Tallinna Ülikool. Tallinna Ülikooli arvamus vaide esitaja sobivuse kohta ei ole töötukassale otsustamisel aluseks. Tegemist on töötukassa kaalutlusotsusega, milliseid koolitusi ta tööturuolukorda arvestades
2(6)
3-23-1345 rahastab. Koolitus peab soodustama isiku tööle rakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Vaide esitaja selgitab täiendavalt, et tegelikult ta tahab hakata hoopis tegutsema terapeudi abilisena ja siis pole vaja mingeid nõudeid täita. Töötukassa leiab, et terapeudi abilisena tööle hakkamiseks ei ole vaja läbida koolitust "Inimese-looma interaktsioonid", kuna see ei anna piisavalt lisaväärtust tööle saamiseks. Tööturul ei ole nõudlust ja töötukassa andmebaasis ei ole ka ühtegi tööpakkumist terapeudi abilisele.
4.R.R esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse töötukassa 12.01.2023 otsuse ja 15.05.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks hüvitada kaebajale tekitatud varaline kahju 1300 eurot. Töötukassa rikkus TTTS-i mitmeid norme. Töötukassal ei ole õigust otsustada, millise valdkonna koolitust on töötul õigus saada. Kaebaja valiti koolitaja poolt koolitusele. Seetõttu ei ole väited baashariduse puudumise kohta asjakohased. Kaebaja inglise keele tase ei ole probleemiks. Kaebaja sobis koolituse sihtgruppi, s.o inimesed, kelle tulevikuplaan nõuab laiapõhjalisi teadmisi inimese-looma interaktsioonide valdkonnas. Tal ei ole soovi saada loomi kaasavaks terapeudiks. Neid teadmisi ja oskusi saab kasutada ka teisiti, luues klientidele olulist väärtust. Koolitus on mõeldud laiemale ringile. Pärast koolitust saab kaebaja välja töötada oma koolituse või pakkuda individuaalset nõustamist inimestele, kellel on lemmikloom, et nad saaksid õppida mõistma looma kehakeelt, tundma tema tajusid, märkama ohumärke, et luua oma lemmikule ja endale parim keskkond. Midagi sellist pole varem Eestis tehtud. See annab kaebajale oma niši, millega eristuda teistest nõustajatest, ja täiendava suuna lisaks toitumis- ja elustiilinõustamisele. See parandab kaebaja olukorda tööturul. Kaebaja korraldab lastele iga suvi ratsutamisteraapia laagreid. Kaebaja jälgib laste teraapiat. Nüüd pärast koolituse läbimist oskab ta hobuseid ise paremini jälgida ning mõistab hobuse käitumist ning tajusid. Otsus on vormi- ja menetlusvigadega. Kaebaja koolituse kulud 1300 eurot on tasunud SA Lapsepuue, kellele kaebaja soovib kulu hüvitada.
5.Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus on antud kehtiva õiguse alusel, kuid on oluliste motiveerimispuudustega. Puudused on kõrvaldatud vaidemenetluses, mistõttu ei ole põhjendatud tühistada keeldumist. Nõue, et taotluse esitamise ja koolituse alguse vahele jääks 14 päeva, on kooskõlas hea halduse tavaga, kuid selle järgimata jätmine ei saa olla põhiliseks koolituse mittevõimaldamise aluseks. Kaebaja keeleoskuse puudus ei saanud olla töötukassa keeldumise aluseks, kuna ülikool võttis kaebaja koolitusele ikkagi vastu ja töötukassa ei selgitanud välja tekkinud olukorda. Seega taandub vaidlus küsimusele, kas vastustaja 12.01.2023 kirjas toodud peamine keeldumise motiiv, et töötukassa ei toeta teraapiavaldkonna koolitusi, oli põhjendatud. Vaidlusalune otsus koosmõjus 17.01.2023 selgituste ja vaideotsusega vastab kaalutlusotsusele ettenähtud nõuetele. Kaebaja suunamine taotletud koolitusele ei ole põhjendatud, kuna see ei pruugi tagada kaebajale töökohta, arvestades mh kaebaja eelnevaid kogemusi ja omadusi, mis ei toeta kaebaja sellel erialal tööle rakendumist. Tööturukoolituse võimaldamise eesmärk on soodustada isiku tööle rakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist, seda ka siis, kui isik plaanib endale ise töökoha luua. Töötukassa leidis asjakohaselt, et arvestades kaebaja lühikest töötuna arvel oleku aega, ei olnud võimalik hinnata, kas vaatamata tema oskustele ja varasemale töökogemusele ta leiab tööd või mitte ning kas tööle rakendumiseks on vajalik lisakoolitus. Töötukassa asus õigesti seisukohale, et peale koolituse läbimist peab töötu saama oskused tasemel, mis on tööturul konkureerimiseks piisavad. Terapeudi erialaga seonduvale ning baashariduse nõudele viitamine ei olnud lubamatu kaalutlus. Kuna nende spetsialistide järele praegu nõudlus puudub ning väljaõpet ei ole võimalik omandada täiendkoolituse 3(6)
3-23-1345 käigus, siis ei ole kaebaja vastavale koolituse suunamine põhjendatud. Ka terapeudi abi järele ei ole turul puudust. Tööle saamise võimaluse soodustamiseks on hea ennast täiendada erinevatel elualadel (sh läbida erinevaid kursusi), kuid see ei tekita isikule veel subjektiivset õigust nõuda riigi poolt konkreetse koolituse võimaldamist. Seaduse eesmärk ei ole leida inimesele kõige meeldivam töö ja arvestada üksnes tema soovidega, vaid viia tööturu vajadustest lähtudes kokku vastavate oskustega töötajad ja tööandjad (vt TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1). Kui inimene soovib kasutada riigi vahendeid, siis tuleb arvestada selleks ettenähtud reeglitega ning seaduses avalike vahendite ratsionaalse ja efektiivse kasutamise tagamiseks sätestatud piirangutega, s.o siinsel juhul tööturu vajadustega. Töötukassa ei rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Vastustajale olid asjaolud selged ning kaebaja täiendavad selgitused koolituse vajaduse ja tema sobivuse kohta ei oleks muutnud otsust. Vastustajale olid alates kaebaja töötuna arvele võtmisest teada kaebaja haridus, varasem töökogemus ja tema töösoovid. Samuti oli vastustaja teadlik koolituse sisust ja eesmärgist, mis nähtuvad Tallinna Ülikooli kodulehelt. Kaebaja esitas koolituse soovi kohta info esmalt koolitust taotledes ja hiljem kirjavahetuses töötukassa konsultandiga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.R.R esitas Tallinna Halduskohtu 01.12.2023 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Töötukassa otsust ei saanud jätta tühistamata olukorras, kus halduskohus tuvastas töötukassa tegevuses mitmeid vigu. Töötukassa koostas kaebajale individuaalse tööotsimiskava (ITK) puudulikult. Kaebajaga ei tehtud intervjuud, et hinnata tööturuteenuste vajadust, samuti ei pakutud karjäärinõustaja teenust. Kaebajal ei ole vaja ettevõtluskoolitust, sest tal on kõrgharidus ärijuhtimises. Kaebaja võeti töötuna arvele 13.12.2022, kuid juhtumikorraldaja jutule pääses ta alles 09.01.2023, vahepeal suhtlust ei olnud. Ekslik on väide, et kaebaja soovitud koolituselt saadud oskused ei anna kaebajale võimekust asuda pärast koolitust tööle ega ole konkureerimiseks piisavad. Koolituselt saadud teadmised annavad kaebajale võimaluse luua uus teenus lemmiklooma omanikele. Koolituselt sai palju väärt teadmisi, kuidas luua oma lemmikloomale hea elukeskkond, märgata looma probleeme, vaevusi ning neid ennetada. Loomakliinikust sellist teavet ei saa, sest loomaarstil pole aega loomaomanikku harida. Inimeste teadlikkus lemmiklooma heaolu tagamisel on väga madal. Kaebaja pakub mitut teenust. Ainult toitumisnõustajana töötades oleks tal ainult üks teenus. See on ka konkurentsieelis võrreldes teiste toitumis- ja elustiilinõustajatega. Kaebaja on osalise töövõimega, mistõttu on tal olnud pea võimatu leida omale palgatööd. Töötukassa ei teinud otsust kaebaja olukorrast lähtuvalt, vaid lähtuvalt oma subjektiivsusest arusaamast. Ei saa eeldada, et kõik töötud lähevad keevitajaks või kassapidajaks. Igal inimesel on õigus endale ise valida meelepärane amet ja töökoht ning töötukassal on kohustus ka selliseid inimesi toetada.
7.Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes oma varasematele seisukohtadele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Halduskohus ei ole tõendite hindamisel ja asjaolude kindlaks tegemisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamiku põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
4(6)
3-23-1345
9.Kuni 31.12.2023 kehtinud TTTS § 2 p 1 järgi on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. TTTS § 9 lg 3 järgi peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ja töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. TTTS § 9 lg 4 järgi lähtutakse tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. TTTS § 13 lg 1 järgi on tööturukoolitus täienduskoolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturuteenuse osutamise kohta teeb otsuse töötukassa (TTTS § 9 lg 4). Töötule osutatakse teenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel (TTTS § 9 lg 2 esimene lause). Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ § 21 lg 1 kohaselt valib inimene individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Koolitusele suunamiseks peab töötu kokku leppima oma nõustajaga koolituskaardi kasutamise ja tööle saamiseks vajaliku koolitusvaldkonna, et saada valida sobiv kursus töötukassa kinnitatud koolitajate avatud koolituste seast. Töötukassa hindab, milliseid tööturuteenuseid on isikule töölerakendumiseks vaja osutada (TTTS § 10 lg 4 p 4). Töötult koolitussoovi laekumisel analüüsib töötukassa inimese töösoove ja töölesaamist soodustavaid ja takistavaid asjaolusid lähtudes oskuste arendamise põhimõtetest. Kui tööle saamist takistab oskuse puudumine ja see oskus on omandatav koolitusel, mida töötukassa rahastab, hindab nõustaja koostöös kliendiga töökeskse nõustamise käigus kliendi koolitusvajaduse ja otsustab koolitusele suunamise.
10.Tallinna Ringkonnakohus on 11.01.2018 otsuses asjas nr 3-16-643 (p-d 11 ja 12) selgitanud, et töötukassa otsustab tööturukoolituse vajaduse üle avara kaalutlusõiguse alusel, mille kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg 3 alusel piiratud kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimise kontrolliga. Kohus peab kontrollima, et töötukassa ei ole otsuse langetamisel lähtunud meelevaldsetest või asjakohatutest kaalutlustest ega läinud vastuollu kaalutlusõiguse teostamise eesmärkidega, s.o tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu (TTTS § 1 lg 1). Selle eesmärgi saavutamisel peab töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just talle objektiivselt sobiva tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija subjektiivsest siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib. Nimetatud eesmärk hõlmab ka riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise tagamise.
11.Ringkonnakohus leiab, et töötukassal on õigus määratleda, et teatud suunitlusega koolitust pakutakse vaid teatud baasharidusega töötule. Tegemist on koolituse rahastamise kui piiratud ressursi üle otsustamisel asjakohase ja põhjendatud kaalutlusega. Mõistlik on töötukassa kaalutlus, et töötukassa rahastab sellist koolitust, mis annab põhjalikud oskused. Baashariduse olemasolul on teraapia-suunalisel koolitusel töötule ja tööotsijale reaalne kasutegur. Tuleb märkida, et tegevusterapeut on osaliselt reguleeritud kutse. Kaebaja ei vastaks tegevusterapeudi nõuetele ka pärast soovitud koolituse läbimist ning ei saaks enda ettevõttes ise teenust osutada, seega ei täidaks koolitus eesmärki. Lisaks ei ole tööturul nõudlust tegevusterapeudi abilise järele. Asjaolu, et Tallinna Ülikooli koostatud kursuse kirjelduse kohaselt võivad koolitusest kasu saada ka tervishoiualase ettevalmistuseta õppijad, ei tähenda, et töötukassa peaks seda koolitust pakkuma töötule, kellel puudub asjaomane baasharidus. Tööturuteenuse osutamise vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustab töötukassa, olemata kohustatud pakkuma kõiki turul leiduvaid koolitusi kõikidele töötutele. Tööturukoolitusi ei pea rahastama ainuüksi seetõttu, et inimesel on teatud valdkonna vastu huvi ja enesearendamise soov. Avalikes huvides on mitte soodustada tervishoiuga seotud teenuste 5(6)
3-23-1345 osutamist pseudoteaduslikel alustel, sh suunata avalikku rahastust koolitamaks teraapia valdkonnas inimesi, kellel puuduvad tervishoiualased baasteadmised. Töötukassa järeldas põhjendatult, et soovitav koolitus ei olnud vajalik ega sobiv taotlejal töö leidmise takistuste kõrvaldamiseks.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetluslikud ning vormivead ei tingi siinses asjas töötukassa vaidlustatud haldusakti tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58). ITK peale ei ole praeguses asjas kaebust esitatud. Töötukassale ei ole siduv kaebaja soov luua uus teenus lemmiklooma omanikele. Töötukassa peab teenuste pakkumisel lähtuma seaduses sätestatud kriteeriumitest ning hindama töötu soovide põhjendatust ja nende realiseerumise tõenäosust. Siinsel juhul võis töötukassa arvesse võtta ka töötuna arvele võtmisest möödunud lühikest aega ja sobiva töö leidmiseks taotleja vähest koostöö tegemise soovi, mistõttu ei olnud põhjendatud suunata teda kohe algavale koolitusele, mille kasutegur (tööle saamise eesmärgil uute teadmiste või oskuste omandamine või olemasolevate täiendamine) näis selleks ajaks kliendi kohta kogutud teabe pinnalt olevat madal.
13.Apellatsioonkaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.