Otsuse avalikult teatavaks 1. detsember 2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-1345
Haldusasi
X. X. kaebus Eesti Töötukassa 12.01.2023 otsuse ja Eesti Töötukassa 15.05.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks hüvitada kaebajale tekitatud varaline kahju summas 1300 eurot (koolituskulu maksumus)
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X. X. Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X. esitas Eesti Töötukassale (ETK) 09.01.2023 oma koolituse soovi. ETK otsustas oma 12.01.2023 kirjaga jätta X. X.-i taotluse rahuldamata.
2.X. X. esitas ETK 12.01.2023 otsusele vaide (dtl 18-32). ETK jättis oma 15.05.2023 vaideotsusega vaide rahuldamata (dtl 36-43).
3.14.06.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X. X.-i kaebus Eesti Töötukassa 12.01.2023 otsuse ja Eesti Töötukassa 15.05.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks hüvitada kaebajale tekitatud varaline kahju summas 1300 eurot (koolituskulu maksumus). 21.06.2023 määrusega vabastas kohus kaebuse esitaja menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest ning võttis kaebuse menetlusse. 19.10.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja leiab, et ETK menetlus kaebaja koolitusvajaduse hindamisel ei ole olnud õiguspärane ega kooskõlas haldusmenetluse seadusega (HMS). Kaebaja viitab HMS § 36 (haldusorgani selgitamiskohustus), § 40 (menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine), § 51 (haldusakti mõiste), § 55 (haldusakti vorm), § 56 (haldusakti põhjendamine) ja § 57 (vaidlustamisviide) ning märgib, et vastustaja on rikkunud kõiki viidatud sätteid oma otsuse tegemisel. Lisaks on eiratud haldusmenetluses kehtivaid põhimõtteid – hea usu põhimõte, õigustatud ootus, mõistlikkuse põhimõte. Kuna kaebaja esitas menetluse käigus mitmeid vastuväiteid ja selgitusi, miks juhtumikorraldaja toodud põhjendused ei ole asjakohased, siis oleks ETK pidanud kaebajaga ühendust võtma, et asju täpsustada. Kaebaja saatis kahel korral oma selgitused, millega lükkas ümber kõik esitatud väited, kuid teisele kirjale juhtumikorraldaja ei vastanud (lisa 2, dtl 1417).
4.2.Kaebaja leiab, et ETK vaidemenetlus ei ole olnud õiguspärane ega kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 83. Mitte kordagi ei võetud kaebajaga ühendust ega küsitud täiendavaid selgitusi. Kaebajale teadaolevalt ei küsitud ka koolitajalt täiendavat infot. 4.3. Kaebaja on seisukohal, et menetluse käigus on rikutud tööturuteenuste ja –toetuste seadust (TTTS), eelkõige selle § 2 p 1, § 9, § 10, § 13. Kaebaja toob välja, et tema individuaalsusega pole antud menetluses arvestatud. Kaebajaga ei ole arutatud tema koolitusvajadust või arenguvajadust. Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks. Tööturukoolitus on töötule korraldatav täienduskoolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Kaebaja leiab, et tema arengut on takistatud.
4.3.1.Lisaks puudub ETK-l õiguslik alus otsustada, millise valdkonna koolitust on õigus kliendil saada, millist mitte.
4.3.2.Kaebaja valiti koolitaja poolt koolitusele. Kaebaja inglise keele tase ei ole probleemiks. Kaebaja on edastanud koolitaja kinnituskirja ETK-le (lisa 8, dtl 44).
4.3.3.Kahe nädalane taotluse menetluse aeg ei tulene mitte seadusest vaid ETK sisemisest töökorraldusest, millest tulenevalt ei saa sel põhjusel keelduda koolituse võimaldamisest.
4.3.4.Kuivõrd koolitaja valis kaebaja välja ja leidis, et ta sobib kursusel osalema, siis ETK väited baashariduse puudumisest ei ole asjakohased. ETK vastavad nõudmised ei tugine seadusel.
4.3.5.Kaebaja toob välja, et koolituse kirjelduses toodud välja järgmine info: „Õppima on oodatud inimesed, kes tööülesannete tõttu puutuvad kokku keskkonna, inimeste ja loomadega ning kelle ametipositsioon (või tulevikuplaan) nõuab laiapõhjalisi teadmisi inimese-looma interaktsioonide valdkonnast.“ (Allikas: https://www.tlu.ee/koolitused/inimese-loomainteraktsioonid).
4.3.6.ETK märkis: „Teraapiateenust saab osutada vaid inimene, kellel on terapeudi kutsetunnistus, seega ei ole selle koolituse läbimisel Teie jaoks ka otsest väljundit.“ Kaebaja vastuväide on, et kaebajal ei ole soov saada loomi kaasavaks terapeudiks. Neid teadmis, oskusi saab kasutada ka teisiti luues klientidele olulist väärtust.
4.3.7.ETK märgib: „Selgitan, et taastusravi, tegevusteraapia, toitumisnõustamise, dietoloogia, füsioteraapia, kõneravi, töötervishoiuga seotud taastusravi ja teraapia ning optomeetria koolitusi võimaldatakse ainult vastava erialase, kas meditsiini või tervisehoiu valdkonnas baashariduse olemasolul.“ Kaebaja selgitab vastuseks eeltoodule, et on läbinud toitumisnõustaja koolituse ja mitte keegi ei nõudnud kaebajalt meditsiini või tervishoiu valdkonna haridust. Ainsaks tingimuseks oli kõrgharidus ja see on kaebajal olemas. Ka täna toitumisnõustajana tööle asudes ei ole kaebajal vaja meditsiini või tervishoiu valdkonna haridust. Ka kutsestandardit pole vaja. Kust kohast ETK selle võtab jääb selgusetuks. Kuna kaebajal on soov on luua oma ettevõte, siis ei saa antud juhul rääkida ka kuskile raviasutusse tööle minemisest. Need muud loetletud spetsialistid ei ole aga mitte kuidagi kaebajaga seotud. Võibolla kaebaja kunagi õpib toitumisterapeudiks, aga ka selleks ei ole vaja meditsiinilist või tervishoiualast haridust ja ei pea omama ka terapeudi kutsestandardit. Toitumisnõustaja ja – terapeudi kutsestandardi taotlemine on täna vabatahtlik mitte kohustuslik.
4.3.8.Kaebaja märgib, et vastab koolituse kriteeriumitele. Kaebaja ei ole mitte kuskil mitte kordagi väitnud, et tema edasine plaan on seotud teraapia valdkonnas, tervise valdkonnas (sh vaimse tervise valdkonnas) või tugiteenuste valdkonnas teenuse osutamisega. Kaebaja nõustamisvaldkonnas ei ole vaja vastavat kõrgharidust, mis iganes vastavat kõrgharidust vastustaja silmas peab.
4.3.9.Kaebaja selgitab täiendavalt, et koolituse sihtrühmaks loeti ka need inimesed, kelle tulevikuplaan nõuab laiapõhjalisi teadmisi inimese-looma interaktsioonide valdkonnas. Antud koolitus ei ole mõeldud nn spetsialistidele, kes soovivad jätkata tööd teraapiavaldkonnas või terapeudina. Antud koolitus on üldine ja mõeldud laiemale ringile. See koolitus annab kaebajale teadmised inimese-looma vastastikmõjudest, sekkumismeetoditest, aitab õppida paremini tundma loomade tajude, vajaduste, käitumise ja heaoluga seonduvat. Mõlema mõju on vastastikku füsioloogiline, vallandab õnnehormoonid. Pärast koolitust saab kaebaja välja töötada oma koolituse ja/või pakkuda individuaalset nõustamist inimestele, kellel on lemmikloom, et nad saaksid õppida mõistma looma kehakeelt, tundma tema tajusid, märkama ohumärke, et luua oma lemmikule ja endale parima keskkonna ja pakkuda vastastikku üksteisele parimat. Midagi sellist pole varem Eestis tehtud.
See annab kaebajale oma niši, millega teistest nõustajatest eristuda ning annab täiendava suuna lisaks toitumis- ja elustiilinõustamisele. See parandab kaebajat konkurentsivõimekust tööturul. Koolitusel on üheks teemaks ka antrozooloogia – teadusharu, mis uurib inimese-looma sidet ja interaktsioone ning nende mõju kummalegi osapoolele. Mikrokraadiprogramm annab ülevaate inimese-looma interaktsioonide valdkonnaga seotud teaduspõhistest lähenemistest inimese tervise ja heaolu edendamise või õppe protsessidesse. Samuti aitab õppekava mõista lemmiklooma, olgu selleks kass, koer, hobune või väikeimetaja, käitumist, tajusid, tervist ning heaolu. Lisaks plaanitavale oma ettevõtte loomisele on kaebajal heategevusühing, mis toetab liikumispuudega lapsi. Nendele lastele korraldab kaebajal igal suvel ratsutamisteraapia laagreid. Kaebaja saab saadud teadmis, oskusi kasutada ka selles ühingus tegutsedes, uusi tegevusi planeerides. Samas on kaebaja igal suvel ise ratsutamisteraapia laagris kohal, jälgib teraapiat, mistõttu oskab kaebaja nüüd pärast koolituse läbimist hobuseid ise paremini jälgida ja mõistab hobuse käitumist ning tajusid.
4.4.Kaebaja viitab põhiseaduse (PS) § 19 ja 29 ja leiab, et menetluse käigus on rikutud kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Kaebajal on õigus ise valida ja otsustada, millist tööd ta teha soovib ja millises valdkonnas ennast arendada soovib. ETK aga takistab seda ja nõuab, et kaebaja alluks mingitele korraldustele, mis ei ole isegi õiguspärased, nt koolituse soovist 14 päeva ette teatamine (vt ka lisa 2, dtl 14-17).
4.5.ETK ei hinnanud sisuliselt vaidemenetluses kaebaja esitatud vastuväiteid, jättes need täiesti tähelepanuta. Selle asemel keskendus vastustaja ainult teraapiale ja enda tegevuse õigustamisele. Kaebaja pole mitte kuskil mitte kunagi väitnud, et soovib töötada tegevusterapeudina nagu väidab vastustaja jätkuvalt ka vaideotsuses. Vale on ka ETK väide, et vaide esitaja selgitab vaides täiendavalt, et tegelikult ta tahab hakata hoopis tegutsema terapeudi abilisena (vaide otsus lk 6). Kaebaja rõhutab, et see koolitus ei ole mõeldud terapeutidele, osalejatelt ei eeldata erialast baasharidust ning kaebaja soov ei ole tööle hakata terapeudina. Vastasel korral ei oleks koolitaja kaebajat sellele koolitusele vastu võtnud. Jätkukoolitus on mõeldud terapeutidele. Lisaks sellele tegeles ETK vaidemenetluses keeldumise põhjuste otsimisega. Seda kinnitab korduv menetlustähtaja edasilükkamine ja lõpuks ikkagi lubatud tähtaja ületamine nädala võrra.
4.6.Kaebaja leiab, et töötukassa ei ole mõistnud enda rolli ning kliente nõustavad ebapädevad ametnikud. Lisaks toob kaebaja välja, et ETK ei saa lähtuda ainult enda andmebaasis olevatest töökuulutustest.
4.7.Koolitustoetusest keeldumise otsus ei sisaldanud mitte ühtegi viidet vaide esitamisele. Kaebajale saadetud kirjast ei ole võimalik välja lugeda, et see on otsus ja seda on võimalik vaidlustada. Tihti teatatakse otsusest suuliselt ehk telefoni teel. Oma õigustest vähe teadlik inimene ei teagi seda otsust vaidlustada. Selline käitumine on ETK poolt pahatahtlik. Lisaks toob kaebaja välja, et kirjutas vaides, et tema juhtumikorraldaja kirjutas oma frustratsiooni oma individuaalsesse tööotsimise kavasse. ETK seda mainis vaide otsuses ja kinnitas, et see ei ole korrektne, kuid ei ETK ega juhtumikorraldaja pole kaebaja ees vabandanud.
4.8.Kaebaja toob välja, et leidis koolitusele rahastuse (lisa 9, dtl 45) ja kaebaja on peagi seda koolitust lõpetamas. Seoses sellega taotleb kaebaja, et ETK hüvitaks kaebajale koolituskulu.
Kaebaja juhib kohtu tähelepanu veel sellele, et kaebajal on osaline töövõime ja seetõttu on talle väga oluline, et kaebaja saaks tegutseda sõltumatult ning lähtuvalt oma võimekusest ja võimalustest. Kaebajal ei ole aastaid olnud palgatööd ja kaebaja ei soovi sellele tööle ka minna, mistõttu ei ole kaebajal tööandjat, kes peab talle tagama isiklikuks arenguks vajalikud koolitused. Sel põhjusel ongi kaebaja ETK poole pöördunud.
4.9.Vastuseks kohtunõudele teatas kaebaja, et koolituse eest tasus SA Lapsepuue. Arved on lisatud lisadena 13 ja 14 (dtl 79-88). Kaebaja soovis osaleda koolitusel inimese-looma interaktsioonid kahel põhjusel. Esiteks kuna kaebaja asutatud ja juhitav sihtasutus tegeleb liikumispuudega laste toetamisega ja igal suvel korraldab kaebaja neile ratsutamisteraapia laagrit, siis oli kaebaja huvi rohkem teada saada loomade kaasamisest teraapias ja ratsutamisteraapiast ning õppida põhjalikumalt hobust tundma. See koolitus annab kaebajale vajalikud teadmised, et olla laagris ise terapeudi abiline. Praegu peab kaebaja igal suvel selleks palkama eraldi inimese. Seega on alusetu ka ETK väide, et terapeudi abilisi ei otsita. Kaebaja otsib igal suvel ratsutamisterapeudile laagris abilisi. Mitte kuskil pole öeldud, et kaebaja peaks neid otsima ETK kaudu. Teine põhjus osalemiseks oli kaebaja isiklik huvi loomade vastu. Ning kuna kaebaja on loomas oma ettevõtet, siis soovib kaebaja hakata pakkuma ühe teenusena ka loomaomanikele loomade heaolu nõustamist. Kaebaja on korduvalt kogenud ise loomaomanikuna seda, et kliinikust ei saa vajalikku infot ja abi. SA Lapsepuue tegutseb peamiselt annetustest ja toetustest, sh projektitoetustest. Hetkel ei olnud käimas ühtegi projekti ja kuna see koolitus tuli nii ootamatult ning polnud esialgu teada ka kas see jääb ühekordseks või tuleb neid kursuseid veel, siis ei olnud aega otsust lükata kuskile tulevikku või taotleda projektitoetust. Seetõttu võttis kaebaja sihtasutuse juhina vastu otsuse, et koolituse eest tasub esialgu sihtasutus ja selle kulu tagastab kaebaja sihtasutusele hiljem vastavalt oma võimalustele. Kaebaja peab vajalikuks ja ka oluliseks see summa tagastada, sest suurem huvi koolitusel osalemiseks oli kaebajal isiklik ja see 1300 eurot läheks ikkagi liikumispuudega laste teraapiate jaoks, kasvõi sellesama ratsutamisteraapia jaoks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Vastutaja keeldus 12.01.2023 kaebajale koolituse "Inimese-looma interaktsioonid"võimaldamisest, kuna töötukassa ei toeta alates juunist 2022.a teraapiavaldkonna koolitusi. Kuna kaebajal pole ka erialast baasharidust, siis teraapia valdkonnas ja erialal õppimist töötukassa rahaliselt ei toeta. Täiendõppena kaalutakse koolituse rahastamist nendel juhtudel, kui on omandatud erialane baasharidus. Antud koolitus on valdavalt teraapia suunaline, mille väljund on teraapiliste teenuste osutamine, mis nõuab kutsetunnistuse olemasolu. Teraapiateenust saab osutada vaid inimene, kellel on terapeudi kutsetunnistus, seega ei ole selle koolituse läbimisel kaebaja jaoks ka otsest väljundit. Vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal tutvustas Tallinna Ülikool enda kodulehel kaebaja koolitust järgnevalt: „Tallinna Ülikooli (TLÜ) loodus- ja terviseteaduste instituut (LTI) ja loomi kaasavate sekkumiste valdkonna katusorganisatsioonid alustavad 2023. aasta jaanuaris mikrokraadi kursusega, mis pakub akadeemilist ja praktilist õpet inimese-looma interaktsioonidest ja vastastikmõjudest. /..../ Mikrokraadiprogramm annab ülevaate inimeselooma interaktsioonide valdkonnaga seotud teaduspõhistest lähenemistest inimese tervise ja heaolu edendamise või õppe protsessidesse. Samuti aitab õppekava mõista lemmiklooma, olgu selleks kass, koer, hobune või väikeimetaja, käitumist, tajusid, tervist ning heaolu./..../ Uue mikrokraadi erilisus ja vajalikkus seisneb selles, et keskendutakse inimeste ja
nende vahetus mõjusfääris elavate (lemmik)loomade kokkupuudete ning vastastikmõjudega seonduvale./.../ Õpe toimub täiendusõppekursustena ühe semestri jooksul jaanuarist juunini 2023, reeglina iga nädala teisipäeva ja kolmapäeva õhtuti. /.../ koolituse osalustingimustele mikrokraadi kandideerimine eeldab vähemalt bakalaureuse haridust ja B2 tasemel inglise keele oskust ning vilumust teaduskirjandusega töötamisel. (Tallina Ülikooli kodulehelt https:// www.tlu.ee/koolitused/inimese-looma-interaktsioonid on praegu nähtav järgmise algava "Inimese-looma interaktsioonid" koolituse kirjeldus). Tegevusterapeut on erialase kõrgharidusega tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Tegevusterapeut hindab erinevate tegevuste (nt riietumine, söömine, toidu valmistamine, erinevad käelised tegevused, seadmete kasutamine jms) läbiviimise oskust ja taset ning suutmatuse põhjust. Ta kavandab ravi eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu, et parandada toimetuleku taset igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel. Eestis koolitatakse tegevusterapeute Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, õppeaeg on 4 aastat. Tegevusterapeudi tööd reguleerib tegevusterapeudi kutsestandard (https://oska.kutsekoda.ee/wpcontent/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf). Sisuliselt on koolitus "Inimeselooma interaktsioonid" teraapiaalane koolitus. Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (THP) § 21 lg 1 alusel võib tööturukoolitust võimaldada koolituskaardi alusel ning isik valib individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Kliendilt koolitussoovi laekumisel nõustaja analüüsib kliendi töösoove ja töölesaamist soodustavaid ja takistavaid asjaolusid lähtudes oskuste arendamise põhimõtetest. Kui tööle saamist takistab oskuse puudumine ja see oskus on omandatav koolitusel, mida töötukassa rahastab, hindab nõustaja koostöös kliendiga töökeskse nõustamise käigus kliendi koolitusvajaduse ja otsustab koolitusele suunamise. Koolitusele suunamiseks peab töötu kokku leppima oma nõustajaga koolituskaardi kasutamise ja tööle saamiseks vajaliku koolitusvaldkonna, et saada valida sobiv kursus töötukassa kinnitatud koolitajate avatud koolituste seast. Juhtumikorraldaja leidis, et kaebaja koolitusvajadus ei ole põhjendatud ning otsustas vaidlustatud otsuses toodud põhjendustel kaebajat koolitusele mitte suunata ning tegevuskavasse koolitusele suunamist ei märgitud (vt ka TTTS § 9 lg 2 ja § 10 lg 4 p 4). TTTS § 9 lg 3 kohaselt peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Vastustaja ei toeta alates juunist 2022.a teraapiavaldkonna koolitusi, kuna vastavalt OSKA uuringutele puudub praegu vajadus teraapiavaldkonna spetsialistide järele ning väljaõpet ei ole võimalik omandada täienduskoolituse käigus ja terapeudina töötamise eelduseks on vastava valdkonna erialase hariduse omamine. Tööturukoolitusel saab töötukassa klient osaleda eelkõige siis, kui on ilmnenud takistused tööle saamisel, ta pole vaatamata tööotsingutele tööd leidnud ning konsultandi juures tööotsingu nõustamisel on selgunud, et tööle saamine eeldab uute teadmiste või oskuste omandamist või olemasolevate täiendamist. Töötukassa kaudu koolituste läbimisel peab töötu saama oskused tasemel, mis on tööturul konkureerimiseks piisavad. Vastustaja viitab TTTS § 9 lg 4 ja märgib, et koolitusel saab töötu osaleda eelkõige siis, kui ta pole vaatamata tööotsingutele tööd leidnud ning töötukassas tööotsingu nõustamisel on selgunud, et tööle saamine eeldab uute teadmiste või oskuste omandamist või olemasolevate täiendamist ning soodustab töölerakendumist. Kaebaja tuli töötuna arvele 13.12.2022 ning esimesel sisulisel nõustamiskohtumisel 09.01.2023 soovis enda koolitusele suunamist. Kaebaja ei olnud
tööotsingutega alustanud, vaid avaldas, et ei kavatsegi palgatööd otsida ja koolitust on vaja enda ettevõtte loomiseks. Haridus- ja teadusministri määrusega „Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muutmine“ on toodud täienduskoolituse õppekavarühmad ning teraapia kuulub tervise ja heaolu õppevaldkonda tervise õppesuunda. Tulenevalt tegevusterapeudi kutsestandardist tegevusterapeut töötab sotsiaal-, tervishoiuvõi haridusasutustes, kohalikus omavalitsuses või eraettevõtluses. Tegevusterapeudil on erialane haridus ja töökogemus ning kutsetunnistus. Vastustaja rahastab ainult sellist koolitust, mis annab põhjalikud oskused. Tegevusterapeut on osaliselt reguleeritud kutse. https://www.kutsekoda.ee/reguleeritud-kutsed/ toodud andmete järgi saab tööle võtta inimest, kellel on keskharidus ja riiklikult tunnustatud tegevusjuhendamisalane kutseharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusjuhendaja kutse. Kuna kaebajal puudub ja töökogemus ning kutsetunnistus ning kaebaja koolitus "Inimeselooma interaktsioonid" ei anna kutseharidust ning selle läbimine ei anna võimalust omandada kutset, ei ole "Inimese-looma interaktsioonid" koolituse võimaldamine kaebajale põhjendatud. Kaebaja ei vasta tegevusterapeudi nõuetele ka pärast koolituse läbimist ning ei saaks enda ettevõttes ise teenust osutada, seega koolitus ei täidaks eesmärki. Kaebaja on ekslikult aru saanud, et vastustaja ei suunanud teda Tallinna Ülikooli koolitusele "Inimese-looma interaktsioonid", kuna ta ei vastaks Tallinna Ülikooli koolituse sihtrühmale. Kaebaja koolitussoov ei ole põhjendatud, kuna kaebaja ei tohi tegutseda enda ettevõttes tegevusterapeudina, kuna tal puudub selleks vastav baasharidus ja tegevusterapeudi kutsetunnistus.
5.2.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja etteheited ärakuulamise kohustuse rikkumise osas on alusetud, kuna kogu informatsioon kaebaja koolituse soovi ja koolituse kohta oli vastustajal olemas. HMS§ 40 lg 3 p 2 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Antud juhul ei oleks saanud kaebaja mistahes täiendavad selgitused koolituse vajaduse ja tema sobivuse osas muuta vastustaja otsuseid, kuna faktid koolituse tingimuste vastavuse ja eesmärgipärasuse kaalumiseks olid vastustajal olemas ega esinenud vaieldavaid asjaolusid. Esiteks oli vastustajale teada alates kaebaja töötuna arvele võtmisest tema haridus, varasem töökogemus ja tema töösoovid. Teiseks oli vastustaja teadlik koolituse sisust ja eesmärgist. Info koolituse kohta oli leitav koolitaja Tallinna Ülikool kodulehelt. Kolmandaks kaebaja esitas koolituse soovi kohta põhjendava info esmalt koolitust taotledes ja järgnevalt kirjavahetuses töötukassa konsultandiga (toodud kaebuses). Kaebaja on kirjeldanud koolitust ja selle mõju tema edasistele plaanidele ning esitanud täiendavaid selgitusi töötukassaga kirjavahetuses (lisatud kaebusele). Seetõttu täiendavate selgituste küsimiseks nii otsuse menetluses kui ka vaidemenetluses vajadus puudus. Vastustaja on vaideotsuse koostamisel võtnud arvesse vaides toodud asjaolusid ja vaidemenetluses tutvunud varasema otsuse menetlusega. See, et kaebaja ei ole otsustega nõus, ei tähenda, et vastustaja otsused oleksid õigusaktidega vastuolus. Eesti Töötukassa 12.01.2023 e-kiri on HMS § 51 tähenduses haldusakt ning see on põhjendatud.
5.3.Vastustaja märgib, et õigus saada talle sobivat koolitust ei ole ka kaebaja põhiõigus nagu leiab kaebaja. Õiguslikus mõttes on kaebaja olnud ekslikult arusaamal, et tal on subjektiivne õigus vastav koolitus saada ning ta on sellest arusaamast lähtudes kujundanud isikliku nägemuse vastustaja tegevusest. Eesti Töötukassa 12.01.2023 e-kiri on olemuselt haldusakt. Seadusandja ega Eesti Töötukassa ei ole kehtestanud koolitusest keeldumise otsustele kohustuslikku vormi, sh ei ole otsuse digitaalselt allkirjastamise nõuet ega nõuet otsuse nummerdamiseks jms. Vastustaja möönab, et oleks olnud korrektne, kui 12.01.2023 e-kirjas oleks olnud vaidlustamisviide, kuid see ei mõjuta haldusakti kehtivust ja ei muuda töötukassa otsust õigusvastaseks. Kaebaja õigused siinjuures kahjustada ei saanud, kuna kaebaja vaidlustas 12.01.2023 e-kirja ja vaidlustused loeti tähtaegseteks.
5.4.Kaebaja on ekslikul arusaamal, et vastustajal puudub õiguslik alus otsustada, millise valdkonna koolitust on õigus kliendil saada, millist mitte (vt TTTS § 9 lg 4). Töötukassal ei ole õigust ega kohustust kõiki töötuna arvel olevaid isikuid soovitud koolitusele suunata, suunamine otsustatakse igal üksikul juhul eraldi. Tegemist on kaalutlusotsusega. Töötuna arveloleval isikul ei teki seoses arvelolekuga automaatselt õigust tööturukoolitusele. Käesoleval juhul tulenevad vastustaja kaalutlusõiguse piirid suures määras ka TTTS § 9 lgtest 2, 3 ja 4 ja § 13 lg-st 1. Vastustaja leiab, et vaidlusalune otsus vastab HMS § 4 lg 2 sätestatud nõuetele. Vastustaja leiab, et kaebaja taotlus osaleda koolitusel on lahendatud kaalutlusnormiga antud volituste piires. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada diskretsiooninormi eesmärgiga. Vastustaja selgitab, et tööturukoolituse võimaldamise eesmärk on soodustada isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist (TTTS § 9 lg 3). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust saada riigi rahaliste vahendite arvel koolitust ainult tööotsimisvõimaluste laiendamiseks, see ei aita tal tööle asuda. Eelpool kirjeldatud põhjendustel ei saa kaebaja hakata teenust enda ettevõttes osutama vaatamata koolituse läbimisele. Vastustaja on seisukohal, et TTTS eesmärk on mh tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine. Seega ei ole seaduse eesmärk leida isikule kõige meeldivam töö ning arvestada üksnes isiku soovidega, vaid viia lähtudes tööturu vajadustest kokku vastavate oskustega töötajad ja tööandjad. Otsus vastab eeltoodud nõuetele.
5.5.Kaebaja soovib talle koolituse kulu hüvitamist summas 1300 eurot. Kaebaja on selgitanud ja esitanud tõendid, et tema koolituse eest tasus summa kokku 1300 eurot kaebajaga seotud SA Lapsepuue. Kuna eelpool kirjeldatu alusel ei olnud kaebajale koolituse võimaldamine põhjendatud ja tal ei ole tekkinud ka vastavat kulu, puudub alus kaebajale koolituse kulu hüvitamiseks. Samuti ei ole alust tasuda koolituse maksumust SA-le Lapsepuue, kuna SA-ga ei ole vastustajal õiguslikku suhet, vastustaja ei ole temalt koolitust tellinud ja puudub ka õigusaktist tulenev alus SA-le koolituskulu hüvitamiseks. Teiseks vastustaja on seisukohal, et antud juhul puudub kaebajal selline subjektiivne õigus, mida oleks rikutud. Vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebajat koolitusele suunamast ning kahju hüvitamise nõue ka seetõttu riigivastutuse seaduse alusel alusetu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
I
6.Käesolevas asjas on esiteks on vaidluse all küsimus, kas kaebaja nõue tühistada Eesti Töötukassa 12.01.2023 otsus ja Eesti Töötukassa 15.05.2023 vaideotsus on põhjendatud.
7.Kohus märgib, et pooled ei vaidle selle üle, et kaebuse esitaja on töötuna arvel alates 13.12.2022. Kaebaja esitas 09.01.2023 töötukassale taotluse läbida töötukassa kaudu koolitust "Inimese-looma interaktsioonid", mis algas 15.01.2023 Tallinna Ülikoolis (dtl 12-13). Eesti Töötukassa ei pidanud koolitusvajadust põhjendatuks ja keeldus 09.01.2023 suuliselt ja 12.01.2023 e-kirjaga kaebajale koolitust võimaldamast (dtl 28-29). 17.01.2023 e-kirjaga selgitas töötukassa koolitusvajaduse hindamise põhimõtteid (dtl 29-30). 06.03.2023 saabus töötukassale kaebaja vaie. Kaebaja taotles vaides töötukassalt koolitusele suunamist. Töötukassa ennistas vaide esitamise tähtaja, kuna info vaidlustamise kohta tehti vaide esitajale teatavaks alles 02.03.2023 kirjaga. Seoses vaides esitatud asjaolude täiendava selgitamise vajadusega pikendas töötukassa haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 2 alusel vaide läbivaatamise tähtaega kuni 17.04.2022. Töötukassa teatas vaide esitajale HMS § 41 alusel, et teeb vaideotsuse hiljemalt 11.05.2023. Töötukassa tegi vaideotsuse 15.05.2023 (dtl 36-43).
8.Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel on rikutud esiteks kõiki haldusmenetluse seaduses haldusaktile sätestatud nõudeid, lisaks haldusmenetluse üldisi põhimõtteid, millest tulenevalt on otsus õigusvastane. Vastustaja viide sellele, et töötukassale peab jääma 14 päeva taotluse menetlemiseks enne koolituse algust, ei tugine seadusel, vaid üksnes töötukassa sisemisel töökorraldusel. Lisaks leiab kaebaja, et otsuses ei ole lähtutud õigetest kaalutlustest – vastustajal oli kohustus arvestada kaebaja poolt avaldatuga, kaebaja soovidega ning kaebaja individuaalsusega, mida vastustaja ei ole kaebaja arvates nõuetekohaselt teinud. Kaebaja rõhutab, et ei ole avaldanud soovi alustada töötamist terapeudina, vaid kaebaja soovib koolitusel saadud teadmisi ja oskusi kasutada teisiti luues klientidele olulist väärtust pakkudes nõustamisteenust (kaebaja soovib alustada ettevõtlusega). Selleks ei ole vastustaja poolt viidatud meditsiini või tervishoiu valdkonna baashariduse olemasolu vajalik ega nõutav. Kaebaja toob veel välja, et ta oleks tulnud täiendavalt ära kuulata kui vastustajale jäid eeltoodud asjaolud ebaselgeks. Vastustaja on seisukohal, et otsus on õiguspärane, vaidlustamise viite puudumine ei too kaasa otsuse õigusvastasust. Seadusandja ei ole näinud vastavatele otsustel kindlat vormi. Kaebajat ei tulnud ka täiendavalt ära kuulata, kuna vastustajale olid asjaolud selged. Vastustajal tuli lähtuda otsuse tegemisel TTTS §-dest 9 lg 3 ja 4 ning § 13 lg 1, mida vastustaja on järginud.
9.Kohus selgitab asja lahendama asudes, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
10.Lähtudes eeltoodust kontrollib kohus esmalt, kas vaidlusalune akt on antud pädeva organi poolt. Kohus leiab, et antud juhul ei ole küsimust selles, et vaidlusaluse otsuse on vastu võtnud pädev organ. Tööturuteenuste ja –toetuste seadusest tulenevalt korraldab tööturuteenuste osutamist Eesti Töötukassa (vt TTTS § 2, § 9, § 13). Vaidlustatud otsus on vastu võetud Eesti Töötukassa pädeva ametniku poolt ja selle üle ei ole vaidlust.
11.Teiseks kontrollib kohus, kas vaidlusalune otsus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta. Kaebuse esitaja üheks peamiseks väiteks on, et vaidlustatud otsus ei ole tehtud kehtiva õiguse alusel ehk kaebaja väitis, et vastustajal oli seaduslik alus ja võimalus kaebajale koolitus anda ning vastustajal oli kohustus arvestada kaebaja arvamusega ja soovidega ning püstitatud eesmärgiga. Antud juhul vastustaja kaebaja arvates seda kohustust ei järginud. Vastustaja on tuginenud asjakohatutele kaalutlustele nagu baashariduse väidetav puudumine ja inglise keele oskuse puudumine ning menetlusaja järgimata jätnud. Kohus leiab kõigepealt, et vaidlustatud otsus on antud kehtiva õiguse alusel, kuigi on oluliste motiveerimispuudustega (vastustajal tuleb edaspidi oma vastavate otsuste tegemisel olla hoolikam ning vormistada vastavad otsused selliselt, et neist on esiteks üheselt ja selgelt võimalik aru saada, et sellega lahendati isiku taotlus lõplikult järgides kõiki HMS nõudeid – õiguslik alus, põhjendused, vaidlustamise viide). Küll aga on vastustaja vastavad puudused kõrvaldanud oma täiendavas 17.01.2023 selgituses ja vaideotsuses, millest tulenevalt ei pea kohus tühistamiskaebust siiski põhjendatuks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
11.1.Kohus märgib, et enne otsuse tegemist pidi vastustaja vastavalt seadusele veenduma koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt ja vastuargumente. Erinevate asjaolude kaalumiskohustus tuleneb vastustajale TTTS § 1 lg 3 ja HMS § 6 koosmõjust, millest viimane sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Lähtudes eeltoodust on vastustaja ilmselt viidanud ka sellele, et taotluse esitamise ja koolituse algamise vahele peaks jääma vähemalt 14 päeva, et vastustaja jõuaks taotlust nõuetekohaselt menetleda. Samas kohus möönab, et seadus ei sätesta taotluse esitamise ja selle lahendamisele tähtaegu, millest tulenevalt tuleb järgida üldist head haldusmenetluse tava. Kohus leiab, et vastustaja poolt märgitud nõue, et 14 päeva jääks taotluse esitamise ja koolituse alguse vahele, ei ole kuidagi hea halduse tavaga vastuolus. Küll aga ei saa eeltoodu järgimata jätmine olla üheks põhiliseks iseseisvaks koolituse mittevõimaldamise aluseks ega ka põhjenduseks, milline mulje võib aga vastustaja 12.01.2023 kirjast jääda (dtl 28-29). Nimelt märgib vastustaja oma e-kirjas: „Selle koolituse puhul on mitu põhjust, miks Töötukassa rahastusel Teil seda läbida ei ole võimalik: - Töötukassa ei toeta alates juunist 2022.a teraapiavaldkonna koolitusi. - antud koolitusele pääsemise tingimuseks on inglise keele valdamine B2 tasemel. - eelnema peaks vähemalt kahe nädalane menetlusaeg, mis peaks jääma koolituse alguseni, et jõutaks teha vajalikud toimingud.“
11.2.Õige on ka kaebaja seisukoht selles, et vastustaja 12.01.2023 kirjas toodud argument, et antud koolitusele pääsemise tingimuseks on inglise keele valdamine B2 tasemel, ei ole antud juhul asjakohane, kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et koolitaja luges kaebaja kursuse nõuetele vastavaks ja võttis ta koolitusele vastu (dtl 44 ja 74-78). Töötukassa ülesanne ei ole hinnata kaebaja vastavust koolituse sihtrühmale, kuivõrd selle üle sai otsustada antud juhul Tallinna Ülikool. Kohus märgib, et samas jääb hetkel selgusetuks, miks Tallinna Ülikool luges kaebaja kursuse nõuetele vastavaks, kuigi ta keeleoskus nendes toodud tasemele ei vasta. Tallinna Ülikooli
otsustusõigust möönab ka kaebaja vastuses kaebusele, kuid see ei selgita siiski olukorda seoses keeleoskusega. Kuna vastustaja ise tekkinud olukorda ei selgitanud, siis järelikult ei saanud rangelt võttes keeldumise tegelikuks põhjendatud aluseks olla kaebaja inglise keele oskuse tase ning tegemist oli asjakohatu kaalutlusega.
11.3.Eeltoodust tulenevalt taandub kogu vaidlus küsimusele, kas vastustaja poolt 12.01.2023 kirjas toodud peamine keeldumise põhjendus, et töötukassa ei toeta alates juunist 2022.a teraapiavaldkonna koolitusi oli põhjendatud või mitte. Kohus märgib siinkohal, et vastustaja tõi seejuures veel välja, et: „Kuna praegu pole Teil ka erialast baasharidust, siis selles valdkonnas ja erialal õppimist töötukassa rahaliselt ei toeta. Täiendõppena kaalutakse koolituse rahastamist nendel juhtudel, kui on omandatud erialane baasharidus. Antud koolitus on siiski valdavalt teraapia suunaline, mille väljund on teraapiliste teenuste osutamine, mis igal juhul nõuab kutsetunnistuse olemasolu. Teraapiateenust saab osutada vaid inimene, kellel on terapeudi kutsetunnistus, seega ei ole selle koolituse läbimisel Teie jaoks ka otsest väljundit.“ 17.01.2023 kirjas selgitas töötukassa täiendavalt kaebajale keeldumise aluseid (dtl 29-30). Vaidemenetluse käigus on vastustaja esitanud täiendavad põhjendused ja kaalutlused (vt vaideotsuse lk 4-6, dtl 40-42).
11.3.1.TTTS § 9 lg 1 p 3 kohaselt on tööturuteenuse üks liik tööturukoolitus. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt osutatakse töötule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööturuteenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel. TTTS § 9 lg 3 sätestab, et tööturuteenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist ja lg 4 kohaselt lähtutakse tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa. TTTS § 13 lg 1 sätestab, et tööturukoolitus on töötule ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta. Kaebaja on õigesti aru saanud, et tööturukoolituse võimaldamise otsus on kaalutlusotsus. Eeltoodut kinnitab üheselt eelpool viidatud regulatsioon. Samas on kohtu veendumusel vale kaebaja seisukoht, et antud juhul on olnud tegemist ametniku poolse ebaadekvaatse ja põhjendamata kaebaja õiguste piiramisele suunatud otsusega. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada lühidalt kaalutlusõiguse rakendamise põhimõtteid. Kohus märgib, et haldusakti õiguslik alus võib olla haldusorgani jaoks nii kohustav kui lubav. Antud juhul on tööturukoolituse võimaldamise näol töötuna registreeritud isikule tegemist eelkõige lubava regulatsiooniga. Lubava alusnormi korral peab asutus kaaluma, kas seadusega antud võimalust kasutada või mitte. Kaalutlusõiguse mõiste sätestab HMS § 4 lg 1, mis sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seega esimesel juhul on haldusorganil otsustusdiskretsioon, millise olukorraga on tegemist ka käesoleval juhul ja milline võimalus on seadusega ette nähtud ja teisel juhul on tegemist valikudiskretsiooniga, millisel juhul haldusorgan peab valima konkreetsete õigusaktiga ette antud valikute hulgast. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seadusega on ette nähtud võimalus ka täielikuks haldusorgani otsustusdiskretsiooniks.
Kohus selgitab veel, et diskretsioon on vajalik, sest seadusandja ei suuda asutustele kõiki otsuseid üheselt ette kirjutada. Lisaks on vastustaja õigesti märkinud, et käesoleval juhul tulenevad tema kaalutlusõiguse piirid suures määras TTTS § 9 lg 2, 3 ja 4 ja § 13 lg 1 sõnastustest. Diskretsiooniotsused peavad olema ka kontrollitavad ning nende tegemisel ja kontrollimisel tuleb arvestada eelpool viidatud HMS § 4 lg 2 sätestatud nõuetega, mida kohus kontrollib allpool.
11.3.2.Kohus leiab, et vaidlusalune otsus koosmõjus 17.01.2023 selgituste ja vaideotsusega vastab HMS § 4 lg 2 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et vastustaja ei ole väljunud antud volituse piiridest. TTTS § 13 lg 1 koosmõjus TTTS § 9 lg 2, 3 ja 4 sätestavad võimaluse ja arvesse võetavate asjaolude ringi töötule tööturukoolituse andmise otsustamisel. Seadusest ei tulene kohustust töötule tööturukoolitust tingimata võimaldada, vaid seaduses sätestatu alusel tuleb langetada kaalutlusotsus. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja taotlus osaleda koolitusel „Inimese ja looma interaktsioonid“ on lahendatud kaalutlusnormiga antud volituste piires. Teiseks tuleb arvestada diskretsiooninormi eesmärgiga. Kaalutlusotsus peab tagama kaalutluse alusnormi eesmärgi saavutamise. Kohus leiab, et tööturukoolituse võimaldamise eesmärk on soodustada isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist (TTTS § 9 lg 3). Viidatud normist tulenevalt on antud diskretsiooninormil kaks eesmärki, mis peavad olema täidetud üheaegselt. Kohus leiab, et antud juhul võis olla põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja suunamine taotletud koolitusele ei ole põhjendatud, kuna see ei pruugi tagada kaebajale töökohta arvestades mh kaebaja eelnevaid kogemusi ja omadusi, mis ei toeta kaebaja antud erialal tööle rakendumist. Peamiseks puuduseks tõi vastustaja välja vastava erialase baashariduse puudumise, mis võimaldaks koheselt antud koolitust töös rakendada (vastustaja viitas terapeudina töötamise võimaluse puudumisele seoses vastava hariduse puudumisega). Seega on otsuse kohaselt täitmata juba esimene kriteerium. Kohus leiab, et asjaolu, et kaebaja soovis koolitusel saadavaid teadmisi hakata kasutama ise oma ettevõtluses on küll väga kiiduväärne, kuid see ei ole veel vastavuses tööturukoolituse võimaldamise eesmärkidega, milleks on soodustada isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Samad põhimõtted rakenduvad ka olukorras, kus isik plaanib endale ise nö töökoha luua. Seejuures ei pea kohus asjakohaseks kaebaja viidet sellele, et vastustaja ei tohiks vastavate otsuste tegemisel tugineda ainult enda andmebaasides olevatele töökuulutustele. Vastustaja on siin viidanud üldisele tööturu seisule. Kolmandaks tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada ka selliste õiguse üldpõhimõtetega nagu proportsionaalsus, võrdne kohtlemine ja õiguskindlus. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud, et otsuse tegemisel oleks eeltoodud põhimõtteid rikutud. Neljandaks tuleb diskretsiooniotsuse tegemisel arvestada oluliste asjaoludega. See kohustus hõlmab endas ka põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg 1 ja lg 3). Arvesse võetud asjaolud peavad olema tõendatud või tõendatavad kohtumenetluses. Vastustajal oli enne otsuse tegemist kohustus veenduda koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt ja vastuargumente. TTTS § 9 lg 4 esimesest lausest tulenevalt tuli tööturuteenuseid osutades lähtuda isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Vaidlustatud otsustest koosmõjus 17.01.2023 täiendavate selgituste ja vaideotsusega nähtub, et viidatud asjaolusid on arvestatud. Sealhulgas on vastustaja asunud põhjendatult seisukohale, et
arvestades kaebuse esitaja lühikest töötuna arveloleku aega, ei olnud võimalik hinnata, kas kaebaja vaatamata enda oskustele ja varasemale töökogemusele leiab tööd või mitte ning kas tööle rakendumiseks on vajalik lisakoolitus. Kohus leiab, et tegemist on asjakohasel kaalutlusega. Samuti tuleb pidada põhjendatuks vastustaja seisukohta selles, et vastustaja rahastab ainult selliseid koolitusi, mis annab põhjalikud oskused ja mille läbimisel, saab isik osutada kas konkreetset teenust või asuda tööle konkreetsele ametikohale. Nimelt on vastustaja õigesti asunud seisukohale, et peale töötukassa kaudu koolituse läbimist peab töötu saama oskused tasemel, mis on tööturul konkureerimiseks piisavad. Vastustaja leidis, et kaebaja poolt taotletud koolituse läbimine vastavat eesmärki ei täida. Sellest tulenevalt viitas vastustaja ka terapeudi erialaga seonduvale ning vastavale baashariduse nõudele, kuivõrd üksnes sellisel juhul oleks võinud olla vastav koolitusvajadus põhjendatud. Ehk siis juhul kui sellega oleks oluliselt kasvanud kaebaja tööle rakendumise võimalused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist ei ole iseenesest lubamatu kaalutusega. Vastustaja on vaideotsuses ka põhjalikult selgitanud teraapia alaste koolituste võimaldamisega seonduvat ning viidanud ka vastavale OSKA uuringule (kättesaadav arvutivõrgus: https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf ), mille põhjal asus vastustaja seisukohale, et kuivõrd vastavate spetsialistide järele hetkel nõudlus puudub ning väljaõpet ei ole võimalik omandada täiendkoolituse käigus, siis ei ole kaebaja vastavale koolituse suunamine põhjendatud. Kohus möönab, et vastustaja oleks pidanud end lihtsamalt väljendama ja mitte nii pikalt keskenduma terapeudi erialale eraldiseisvalt (kuivõrd kaebaja ei ole avaldanud, et ta soovib töötada terapeudina), vaid selgitama, et tegemist on ühe kaalutlusega. Samuti rõhutab kohus, et esialgses 12.01.2023 otsuses märgitut, et „Töötukassa ei toeta alates juunist 2022.a teraapiavaldkonna koolitusi“ ei saa üksi pidada piisavaks põhjenduseks. Iga kord konkreetse otsuse tegemisel peavad nähtuma selgelt kaalutlused, miks konkreetsele isikule vastavat koolitust ei võimaldata. Käesoleval juhul on vastustaja vastavad põhjendused siiski lühidalt esitanud ka oma 12.01.2023 otsuses ning põhjalikumalt 17.01.2023 vastuses ning vaideotsuses. Kohus märgib, et tulenevalt seadusest puudub kaebajal subjektiivne õigus saada konkreetselt kaebaja poolt taotletud või soovitud koolitust, kui vastaval koolitusel osalemine ei ole vältimatult vajalik kaebaja tööle saamiseks. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult selgitanud, et arvestades, et tööturul vajatakse erinevat tööjõudu ning vastustaja andmebaasi kohaselt puudub nõudlus ka terapeudi abide järgi (kellena töötamise võimalusele kaebaja mh viitas), siis ei ole koolitusele suunamine põhjendatud. Koolitusele suunamise otsustamisel tuleb arvestada lisaks isiku soovidele ka seda, milliseid spetsialiste tööturul just sel hetkel vajatakse. Asjaolu, et kaebaja soovib laiendada oma tööotsimisvõimalusi (soovib hakata teenust pakkuma iseseisvalt olles endale tööandjaks) on küll positiivne, kuid kaebajal ei ole subjektiivset õigust saada riigi rahaliste vahendite arvel koolitust ainult tööotsimisvõimaluste laiendamiseks, kui seda tegelikult isiku tööle saamiseks vaja ei ole. Kohus leiab, et tööle saamise võimaluse soodustamiseks on kindlasti hea ennast täiendada erinevatel elualadel (sh läbida erinevaid kursusi), kuid see ei tekitada isikule veel subjektiivset õigust nõuda konkreetse koolituse võimaldamist riigi poolt. Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et TTTS eesmärk on mh tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine. Seega ei ole seaduse eesmärk leida isikule kõige meeldivam töö ning arvestada üksnes isiku soovidega, vaid viia lähtudes tööturu vajadustest kokku vastavate oskustega töötajad ja tööandjad (vt TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1). Seejuures on töötul kohustus vastu võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (TTTS § 31 lg 1 p 3). Viidatud
regulatsioonist lähtudes leiab kohus, et ka tööturuteenuse, milleks on mh ka tööturukoolitus, andmise otsustamisel tuleb arvestada seaduse eesmärki ning seaduses sätestatud põhimõtetega. Kohus leiab, et antud juhul on otsuste tegemisel seda tehtud.
11.3.3.Eeltoodud TTTS sätetest tulenevalt ei ole õige ka kaebaja seisukoht selles, et rikutud on PS § 19 ja § 29, mis sätestavad põhiõigused vabale eneseteostusele ja õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kaebajal on õigus nii vabale eneseteostusele kui ka vabalt valida oma tegevusala, kuid seda ei pea rahastatama riigi eelaarvest. Kui isik soovib kasutada riigieelarvelisi vahendeid, siis tuleb järgida ning arvestada selleks ettenähtud õigusliku regulatsiooniga ning seaduses avalike vahendite ratsionaalse ja efektiivse kasutamise tagamiseks sätestatud piirangutega. Käesoleval juhul on sellisteks seaduses toodud piiranguteks eelkõige tööturu vajadused.
12.Veel põhjendas kaebaja oma kaebust väitega, et kui vastustaja ei mõistnud kaebaja soove ja eesmärke selgelt, siis oleks kaebaja tulnud täiendavalt ära kuulata, kuid seda ei tehtud. Kohus nõustub siinkohal vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohaga, et ärakuulamisõigust ei ole rikutud, kuivõrd vastustajale olid asjaolud selged ja kaebaja täiendavad selgitused koolituse vajaduse ja tema sobivuse osas ei oleks muutnud vastustaja otsuseid, kuna faktid koolituse tingimuste vastavuse ja eesmärgipärasuse kaalumiseks olid vastustajal olemas ega esinenud vaieldavaid asjaolusid. Vastustaja toob õigesti välja, et talle olid alates kaebaja töötuna arvele võtmisest teada kaebaja haridus, varasem töökogemus ja tema töösoovid. Teiseks oli vastustaja teadlik koolituse sisust ja eesmärgist, mis nähtuvad koolitaja Tallinna Ülikool kodulehelt. Kolmandaks kaebaja esitas koolituse soovi kohta põhjendava info esmalt koolitust taotledes ja järgnevalt kirjavahetuses töötukassa konsultandiga (toodud kaebuses). Kaebaja on kirjeldanud koolitust ja selle mõju tema edasistele plaanidele ning esitanud täiendavaid selgitusi töötukassaga kirjavahetuses (lisatud kaebusele). Seetõttu täiendavate selgituste küsimiseks nii otsuse menetluses kui ka vaidemenetluses vajadus puudus. Arvestades vastuvõetud otsuseid ja nendes kajastatud nõustub kohus siinkohal vastustaja nende seisukohtadega ja leiab, et vastustaja on kaebajale ärakuulamisõiguse taganud ja langetanud vaidlustatud otsused õiguspäraselt.
13.Kõike eelpooltoodut arvestades leiab kohus, et otsus ja selle suhtes tehtud vaideotsus on põhjendatud, vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja neis ei ole selliseid diskretsioonivigu, mis tooks kaasa nende tühistamise. Sellest tulevalt tuleb kaebaja tühistamiskaebus jätta täies ulatuses rahuldamata. II
14.Teiseks seisneb vaidlus käesolevas asjas selles, kas on põhjendatud kaebaja nõue hüvitada talle koolituse maksumus 1300 eurot. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või
taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kuna kaebuse esitaja tühistamiskaebus jäi rahuldamata, kuivõrd kohus leidis, et vaidlustatud otsus ja selle suhtes tehtud vaideotsus on lõppastmes õiguspärased ning vastustaja õigusvastane tegevus puudub, siis puudub alus ka kaebaja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, kuivõrd täitmata oma esmane kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus. Lisaks märgib kohus, et kahju hüvitamise nõuet ei oleks võimalik rahuldada isegi siis, kui kohus oleks tuvastanud vastustaja õigusvastase tegevuse, kuivõrd kaebaja ei ole tõendanud vastava koolituse kulude tasumise kohustust. Sellest tulenevalt ei saa kohus asuda seisukohale, et kaebajale oleks varaline kahju üldse tekkinud. Vaidlust ei ole, et koolituse kulud on tasunud SA Lapsepuue (vt dtl 45 ja 79-88). Kaebaja on küll märkinud, et soovib SAle Lapsepuue vastava kulu hüvitada, kuid millal ja mille alusel kaebajal selline kohustus on tekkinud, selle kohta pole kaebaja tõendeid esitanud vaatamata sellele, et kohus vastavale asjaolule kaebaja tähelepanu juhtis. Nimelt selgitas kohus oma 21.06.2023 määruse p 3 kaebajale, et tal tuleb tõendada, et talle on tekkinud varaline kahju ehk teisisõnu tuleb kaebajal tõendada, et temal on tekkinud kohustus tasuda SA-le Lapsepuue kaebaja koolituse eest viimase poolt tasutud koolituskulud. Kaebaja vastavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Asjaolu, et kaebaja tunnetab endal moraalset kohustust vastav summa enda juhitud sihtasutusele, kelle nimel ta raha eraldamise otsuse tegi, tagastada, ei tähenda, et kaebajal oleks õiguslik kohustus sihtasutuse ees. Lisaks sellele märgib kaebaja, et saadud koolitus on otseseks kasuks juba olemasoleva ja kaebaja poolt juhitava sihtasutuse enda tegevuses. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja varalise kahju hüvitamise nõue ka sel põhjusel alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 15. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.