Määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 17. juulil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja paigutati 4. juulil 2024 E-hoonest ümber S-hoonesse ning ta teavitas ametnikke, et võttis E-hoonest pesukausi kaasa, kuna S-hoones neid pärast remonti ei ole. Kaebaja jaoks on kauss abivahend. Kaebaja enda pesukauss võeti temalt 19. aprillil 2024 õigusvastaselt ära. Talle selgitati, et S-hoones on pesukausse piisavalt, kuid see ei vasta tõele. Samuti on kaebaja kamber ja tema asjad ehitustolmused. Kaebajal on valus ja keeruline kambrit koristada ning riideid pesta, arvestades, et tal ei ole ka pesukaussi. Kaebajal on keeruline ka ennast pesta, kuna ta ei saa pesemistarbeid ilma pesukausita duširuumi viia. Tartu Vangla jättis 17.
3-24-2857 septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/452-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Vangla sai aru, et kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust. Kaebaja paigutati S-hoones toimunud remonttööde tõttu 19. aprillil 2024 ümber E-hoone E6 osakonda ning 4. juulil 2024 tagasi S-hoonesse. Kaebajalt võeti 19. aprillil 2024 vastuvõtuosakonnas ära üks punane kauss, sest see ei kajastunud tema isiklike asjade nimekirjas. Rohkem ettekandeid kaebajalt äravõetud esemete kohta pärast 19. aprilli 2024 koostatud ei ole. 4. juulil 2024 võis remondi tõttu S8 osakonna kambrites olla ehitustolmu. Samal päeval käis kaebajale määratud kambrit koristamas osakonna koristaja. Seega ei saa pidada tõeseks väidet, et tema kamber võiks jätkuvalt olla ehitustolmune. S8 osakonna kaamerasalvestiselt nähtub, et 5. juulil 2024 liigub kaebaja duširuumi pesema ning kaaskinnipeetav kannab seejuures kaebaja pesemistarbeid ämbriga duširuumi. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik ennast S8 osakonnas kausside puudumise tõttu pesta. Alates 4. juulist 2024 on olnud avatud S8 osakonna duširuumis koristustarvete ruum ning kinnipeetavatel on olnud võimalik võtta endale sealt koristamiseks abivahendeid. Samuti on osakondadesse väljastatud üldkasutatavaid pesukausse. Kinnipeetavad võivad anda isiklikke riideid pesemiseks vangla pesumajja, väiksemaid riideesemeid on võimalik pesta ka kambris olevas kraanikausis. Vangla kindlustab voodipesu, käterätiku ja saunalina vahetuse iga 14 päeva järel. Vangla tegevus ei ole seega olnud õigusvastane.
2.Kaebaja esitas 22. juulil 2024 vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et 4. juulil 2024, kui ta S-hoonesse ümber paigutati, siis tema asjad laotati S-hoone uues kambris laiali, kuigi kambris oli igal pool väga palju ehitustolmu. Kaebaja kõik asjad said mustuse ja tolmuga kokku. Kaebaja jaoks oli lukustatud kambris ilma õhu liikumiseta asjade puhastamine valus ja keeruline, arvestades ka, et E-hoone kambris ei ole dušši. Eeltoodu põhjustas kaebajale kannatusi. Tartu Vangla jättis 4. oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/457-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Vangla mõistab, et kaebaja soovib saada hüvitist tema väärikuse alandamise eest. Kaebaja paigutati 4. juulil 2024 Tartu Vangla E-hoonest S-hoonesse kambrisse 470 (S8 eluosakond). Enne kinnipeetavate ümberpaigutamist teostati S-hoones ulatuslikke remonttöid. S8 eluosakonda koristati kinnipeetavatest majandusabitööliste poolt juunikuus ja mõned päevad enne ümberpaigutuse toimumist. Kambrisse võis jääda peent ehitustolmu, kuid tegemist on paratamatusega, mis kaasneb suuremahuliste remonttööde teostamisega. Kõikidele kinnipeetavatele väljastati kambrisse puhastamiseks mõeldud lappe. Kambrid ei olnud sellises seisukorras, et sinna ei oleks tohtinud kinnipeetavaid paigutada. Viru Vangla haldusteenistuse peaspetsialisti kinnitusel koristasid koristusmeeskonnad kambreid pärast remonttööde teostamist. Kambrites ei saanud seetõttu olla sellises koguses ehitustolmu, nagu kirjeldab kaebaja.
3.Kaebaja esitas 15. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja paigutati 4. juulil 2024 E-hoonest ümber S-hoonesse. Kaebaja kõik asjad said ehitustolmuga kokku ning kaebajal oli ennast, kambrit ja oma esemeid terviseprobleemide tõttu väga keeruline puhastada. Kaebaja abivahendiks on pesukauss ning kaebaja ei saa ennast kraanikausis pesta. Kaebajalt võeti 4. juulil 2024 ära pesukauss, mille ta E-hoonest S-hoonesse kaasa tahtis võtta. Eeltoodu oli õigusvastane, arvestades ka, et tema enda pesukauss võeti temalt juba 19. aprillil 2024 ära. Ametnikud väitsid, et S-hoones on pesukausid olemas, kuid eeltoodu ei vasta tõele. Kaebajale põhjustati valu ja kannatusi. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, riigilõivu tasumisest vabastamist, täiendavate tõendite kogumist ja tunnistajate ülekuulamist.
4.Tartu Vangla esitas 24. oktoobril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Ühtlasi esitas vangla kohtule videosalvestise, mis kajastab kaebaja
3-24-2857 duširuumi liikumist 5. juulil 2024. Salvestiselt nähtub, et kaaskinnipeetav, kes kannab punasesse kaussi pandud kaebaja pesemistarbeid, kannab tumedaid päikeseprille. Tema järel liigub kaebaja, kelle vasakul õlal on sinine rätik ja kes kasutab liikumisel keppi. Vangla palub esitatud videosalvestise ja selle uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning kohtule edastatud salvestist kaebajale mitte näidata.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I), seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (II) ning viimaks piirab kaebaja ligipääsu Tartu Vangla esitatud tõendile (III). I
6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna kaebaja viitab talle põhjustatud kannatustele, mõistab kohus, et kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust. Samamoodi on kaebajast kohtueelses menetluses aru saanud vangla. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul põhjustas vangla talle mittevaralist kahju, kuna 4. juulil 2024, kui kaebaja paigutati E-hoonest ümber S-hoonesse, siis oli tema uues kambris palju ehitustolmu ning seetõttu said ka kõik kaebaja asjad ehitustolmuga kokku. Samuti võeti kaebajalt 4. juulil 2024 ära pesukauss, mida ta soovis võtta E-hoonest Shoonesse kaasa. Ilma pesukausita on kaebajal oma terviseprobleemide tõttu raskendatud isiklike hügieenitoimingute tegemine ning oma kambri ja esemete puhastamine.
7.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Asjaolu, et kaebaja väitel oli 4. juulil 2024 tema S-hoone uus kamber ehitustolmune ning et seetõttu said tolmuseks ka kaebaja asjad, ei saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi. Kohus nendib, et eeltoodu võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid tegemist ei saa olla selliste ülemääraste ebamugavustega, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebajal oli võimalik soovi korral ise kambrit korrastada, et endale saabuvaid negatiivseid mõjutusi vähendada. Pindade tolmust puhastamiseks on võimalik kasutada nii vangla võimaldatavaid puhastusvahendeid kui ka erinevaid käepäraseid vahendeid. Samuti ei saa kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada isikliku pesukausi puudumine. Kaebajal on võimalik hügieenitoiminguteks, sh pesemisvahendite duširuumi viimiseks, ning oma kambri ja esemete puhastamiseks kasutada teisi vahendeid, nt oma kambris olevat kraanikaussi, vangla pakutavaid üldkasutatavaid abivahendeid jne. Samuti on kaebajal võimalik anda riideid pesemiseks vangla pesumajja (Tartu Vangla kodukorra p-d 11.2.2, 11.2.3 ja 11.2.5) ning vangla kindlustab kinnipeetavale vangla poolt väljastatud voodipesu, käterätiku ja saunalina vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel (Tartu Vangla kodukorra p 11.2.1).
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1
3-24-2857 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.1.Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate inimväärikust austav kohtlemine (vangistusseaduse § 41 lg 1). See hõlmab ka kaebaja kambri olmetingimusi, sh puhtust. Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et kaebaja paigutati 19. aprillil 2024 Tartu Vangla S-hoonest ümber E-hoonesse, kuna S-hoones toimusid ulatuslikud remonttööd. 4. juulil 2024 paigutati kaebaja tagasi S-hoone S8 eluosakonda kambrisse 470. Vangla ei välista, et Shoones võis veel 4. juulil 2024 vähesel määral ehitustolmu olla. Siiski ei saanud seda kaebaja kambris olla ulatuses, mille tõttu oleks saanud kaebaja kambri olmetingimusi pidada ebakohaseks. Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et pärast ehitustöid teostati kambrites eraldi koristusmeeskondade poolt suurpuhastus. S8 eluosakonda koristasid ka kinnipeetavatest majandusabitöölised 2024. a juunis ja mõned päevad enne ümberpaigutuse toimumist. Samuti käis 4. juuli 2024. a õhtul kaebajale määratud kambrit koristamas osakonna koristaja. Lisaks väljastati kõikidele kinnipeetavatele täiendavalt kambritesse puhastamiseks mõeldud lappe ning kinnipeetavatel oli võimalik ka endal mõningast peent ehitustolmu vajadusel eemaldada. Üksuse juhi kinnitusel ei olnud kaebaja kamber sellises seisukorras, et sinna ei oleks tohtinud kinnipeetavat paigutada (Tartu Vangla 17. septembri 2024. a otsus nr 1-13/24/452-2 ja 4. oktoobri 2024. a otsus nr 1-13/24/457-2). Kohtul puudub alus vangla selgitustes kahelda. Seetõttu ei ole kohtule usutav, et kaebaja kambris oli ehitustolmu ulatuses, mida võiks pidada kaebaja inimväärikust alandavaks.
9.2.Kaebaja põhjendab, et vangla võttis temalt 4. juulil 2024 ära pesukausi, mille ta soovis E-hoonest S-hoonesse kaasa võtta. Tartu Vangla 17. septembri 2024. a otsusest nr 1-13/24/452-2 selgub, et 4. juulil 2024 ei ole fikseeritud kaebajalt isikliku esemena pesukausi äravõtmist. Kirjalikult on fikseeritud kaebajalt üksnes 19. aprillil 2024 punast värvi pesukausi äravõtmine, kuna vastav ese ei kajastunud kaebaja isiklike asjade nimekirjas (Tartu Vangla
19.aprilli 2024. a ettekanne nr 2-24-1774). Pärast 19 aprilli 2024 ei ole rohkem ettekandeid kaebajalt äravõetud esemete kohta koostatud. Seega kohus eeldab, et kaebaja soovis 4. juulil 2024 endaga ühest vangla hoonest teise kaasa võtta vanglale kuuluva pesukausi, mille osas tal tegelikult käsutusõigus puudub ning mida vanglaametnikud sel põhjusel õigustatult kaasa võtta ei lubanud. Kuna kaebajalt ei ole talle kuuluvat eset 4. juulil 2024 ära võetud, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Samuti, nagu kohus juba märkis, siis on kaebajal võimalik hügieenitoiminguteks ning oma kambri ja esemete puhastamiseks kasutada teisi vahendeid ja viise (vt käesoleva määruse p 8). Kaebaja väide selle kohta, et tal ei ole võimalik pesemisvahendeid duširuumi viia ning end duši all pesta, ei vasta tõele. Tartu Vangla esitatud videosalvestiselt nähtub, et 5. juulil 2024, s.o päev pärast kaebaja S-hoonesse paigutamist, liigub kaebaja kella 18.49 ajal duširuumi pesema ning tema pesemistarbeid kannab ämbriga/pesukausiga duširuumi kaebaja kaaskinnipeetav. Samuti ei nähtu videosalvestiselt, et kaebaja liikumine oleks niivõrd vaevaline, et tal oleks erinevate hügieenitoimingute tegemine ilma isikliku pesukausita võimatu või ülemääraselt raskendatud. Seega ei ole vangla tegevus olnud õigusvastane ega kaebaja väärikust alandav.
3-24-2857
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. II
12.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
13.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2667, 3-24-2072, 3-24-2001, 3-24-1885, 3-24-1832, 3-24-1754 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. III
15.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
16.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse
3-24-2857 kohta. Kuna videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vanglas paiknevate kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vangla esitatud tõend teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestisega tutvuda. Videosalvestise kokkuvõtlik kirjeldus nähtub vangla
24.oktoobri 2024. a vastusest kohtunõudele ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestise sisuga tutvuda.
17.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
18.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid.
19.Kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.