Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 12. märts 2025, Tartu 3-24-2857 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambri ehitustolmu ja pesukausi äravõtmisega Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määrus muutmata osas, millega halduskohus tagastas kaebuse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määrus muutmata osas, millega halduskohus keelas kaebajal tutvuda Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestisega ja saada sellest koopiaid.
3.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määruse peale osas, mis puudutab täiendavate tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotluste läbi vaatamata jätmist.
4.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, millega riigi õigusabi taotlus jäi rahuldamata.
5.Jätta Jüri X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
6.Jätta Jüri X.X.-i taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, istungi korraldamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja toimikust koopiate saamiseks rahuldamata.
7.Tagastada X.X.-ile määruskaebuse lisana esitatud pildid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS §- d 88 lg 5, 119 lg 1, 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas 17. ja 22. juulil 2024 Tartu Vanglale taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja 4. juulil 2024 ühest hoonest teise paigutamisega. Uues kohas ei olnud kaebajal enam pesukaussi, mis on vajalik kaebajale enda eest hoolitsemiseks, riiete pesemiseks ja kambri koristamiseks. Lisaks oli kamber ehitustolmune, mistõttu kaebaja asjad said mustaks. Eeltoodu põhjustas kaebajale kannatusi.
2.Tartu Vangla jättis 17. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/452-2 ja 4. oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/457-2 kahjunõuded rahuldamata.
3.X.X. esitas 15. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul põhjustas vangla talle mittevaralist kahju, kuna 4. juulil 2024, kui kaebaja paigutati ühest hoonest teise, oli tema uues kambris palju ehitustolmu ning seetõttu said ka kõik kaebaja asjad ehitustolmuga. Kambri ja asjade puhastamine oli füüsiliselt raske. Samuti võeti kaebajalt 4. juulil 2024 ära õigusvastaselt pesukauss. Kaebajale valetati, et teises majas on pesukausse. Kaebaja jaoks on pesukauss abivahend. Kaebaja ei saa ennast pesta kraanikausis.
4.Halduskohus tagastas 30. oktoobri 2024. a määrusega kaebuse, jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja taotlused riigilõivu tasumiseks vabastamiseks, täiendava tõendite kogumiseks, tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata ning kuulutas menetluse Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestise osas kinniseks ja keelas kaebajal tutvuda Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestisega ja saada sellest koopiaid. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
4.1.Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 2 1). Asjaolu, et kaebaja väitel oli 4. juulil 2024 tema S-hoone uus kamber ehitustolmune ning et seetõttu said tolmuseks ka kaebaja asjad, ei saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi. Kaebajal oli võimalik soovi korral ise kambrit korrastada, et endale saabuvaid negatiivseid mõjutusi vähendada. Pindade tolmust puhastamiseks on võimalik kasutada nii vangla võimaldatavaid puhastusvahendeid kui ka erinevaid käepäraseid vahendeid. Samuti ei saa kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada isikliku pesukausi puudumine. Kaebajal on võimalik hügieenitoiminguteks, sh pesemisvahendite duširuumi viimiseks, ning oma kambri ja esemete puhastamiseks kasutada teisi vahendeid, nt oma kambris olevat kraanikaussi, vangla pakutavaid üldkasutatavaid abivahendeid jne. Samuti on kaebajal võimalik anda riideid pesemiseks vangla pesumajja ning vangla kindlustab kinnipeetavale vangla poolt väljastatud voodipesu, käterätiku ja saunalina vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel.
4.2.Kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et kaebaja paigutati 19. aprillil 2024 Tartu Vangla S-hoonest ümber Ehoonesse, kuna S-hoones toimusid ulatuslikud remonttööd. 4. juulil 2024 paigutati kaebaja tagasi S-hoone S8 eluosakonda kambrisse 470. Vangla ei välista, et S-hoones võis veel 4. juulil 2024 vähesel määral ehitustolmu olla. Siiski ei saanud seda kaebaja kambris olla ulatuses, mille tõttu oleks saanud kaebaja kambri olmetingimusi pidada ebakohaseks. Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et pärast ehitustöid teostati kambrites eraldi koristusmeeskondade poolt suurpuhastus. Lisaks väljastati kõikidele kinnipeetavatele täiendavalt kambritesse puhastamiseks mõeldud lappe ning kinnipeetavatel oli võimalik ka endal mõningast peent ehitustolmu vajadusel eemaldada.
4.3.Kaebaja soovis 4. juulil 2024 endaga ühest vangla hoonest teise kaasa võtta vanglale kuuluva pesukausi, mille osas tal tegelikult käsutusõigus puudub ning mida vanglaametnikud sel põhjusel õigustatult kaasa võtta ei lubanud. Kuna kaebajalt ei ole talle kuuluvat eset 4. juulil 2024 ära võetud, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud.
2
4.4.Kaebaja väide selle kohta, et tal ei ole võimalik pesemisvahendeid duširuumi viia ning end duši all pesta, ei vasta tõele. Tartu Vangla esitatud videosalvestiselt nähtub, et 5. juulil 2024, s.o päev pärast kaebaja S-hoonesse paigutamist, liigub kaebaja kella 18.49 ajal duširuumi pesema ning tema pesemistarbeid kannab ämbriga/pesukausiga duširuumi kaebaja kaaskinnipeetav. Samuti ei nähtu videosalvestiselt, et kaebaja liikumine oleks niivõrd vaevaline, et tal oleks erinevate hügieenitoimingute tegemine ilma isikliku pesukausita võimatu või ülemääraselt raskendatud. Seega ei ole vangla tegevus olnud õigusvastane ega kaebaja väärikust alandav.
4.5.Kaebuse tagastamisest tulenevalt puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks ning need taotlused jäävad läbi vaatamata.
4.6.Põhjendatud on Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Videosalvestise kokkuvõtlik kirjeldus nähtub vangla 24. oktoobri 2024. a vastusest kohtunõudele ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestise sisuga tutvuda. Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu. Kohus keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.X.X. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. X.X. taotleb advokaati, paberkandjal toimikut, lisade tagastamist, kohtuistungit, tunnistajate ülekuulamist ja tõendite kogemust. X.X. selgitab, et tema esitatud kaebus seisneb selles, et kaebajal ei olnud abivahendit ehk pesukaussi. Ühiskasutuseks mõeldud pesukausid puudusid. Samuti olid kaebaja isiklikud asjad vangla tegevuse tõttu tolmused ja kaebaja ei saanud ise asju pesta. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et vangla esitatud tõenditele juurdepääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut, kuna kaebajal on erinevaid pilte vangla erinevatest ruumidest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ning lähtudes kaebaja määruskaebuse põhjendustest leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määruse tühistamist osas, millega halduskohus tagastas kaebuse, keelas kaebajal tutvuda Tartu Vangla 24. oktoobri 2024 esitatud videosalvestisega ja saada sellest koopiaid, jättis taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
7.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kaebuse tagastamist (I), seejärel videosalvestisega tutvumise ja sellest koopiate saamise keelamist (II) ja taotluste läbi vaatamata jätmist puudutavas osas (III) ning lõpuks lahendab määruskaebemenetluses esitatud taotlused (IV). I
8.Määruskaebuse rahuldamiseks kaebuse tagastamist puudutavas ei ole alust.
9.Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus kaebaja kaebuse õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid. Halduskohus on 3
põhjalikult selgitanud, miks kambris olev ehitutolm ja asjade tolmuseks saamine ei saanud riivata kaebaja õigusi intensiivselt ning miks ei saa kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada isikliku pesukausi puudumine. Samuti on halduskohus asjakohaselt selgitanud, millest tulenevalt peab kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust jõuda halduskohtust teistsuguse järelduseni.
10.Kaebaja paigutati E-hoonest S-hoone kambrisse, kus oli eelnevalt teostatud suuremahulisi ehitustöid. Vangla on 4. oktoobri 2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/24/457-2 andnud põhjaliku ülevaate, kuidas teostati ehitusjärgset puhastust. Tartu Vangla 17. septembri 2024. a otsuses nr 1-13/24/452-2 on vangla selgitanud, et kaebaja ümberpaigutamisega samal päeval käis kaebajale määratud kambrit koristamas koristaja. Vangla selgistustest tulenevalt ei ole ringkonnakohtule usutav, et kambris oli ehitustolmu määral, mis võiks alandada kaebaja inimväärikust. Kaebajal oli võimalus vangla pakutavate vahenditega enda asju puhastada ja kambrit korrastada. Asjade korrastamine ja puhastamine võis nõuda kaebajalt tavapärasest rohkem aega ja pingutamist, aga see ei anna alust lugeda kaebaja õiguste riivet intensiivseks. On loomulik, et teataval määral on ehitustolmu ka pärast remonttööde lõpetamist ja ehitusjärgset koristamist.
11.Kaebaja on seisukohal, et vangla on põhjustanud talle mittevaralist kahju tulenevalt pesukausi puudumisest. Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Vangla on 17. septembri 2024. a otsuses märkinud, et menetluse käigus ei ole tuvastatud, nagu puuduksid pesukausid osakondades täielikult ja kaebaja ei ole 17. juuli 2024. a seisuga esitanud pöördumisi seoses pesukausside puudumisega. Vangla on samas ka lisanud, et kinnipeetaval on võimalik alati otse valvurite poole pöörduda, kui osakonnas on midagi puudu. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kaebajale ei jätkunud üldkasutatavat pesukaussi ja kaebajal tuli teha pesukausi puudumisest tulenevalt E-hoones võrreldes S-hoones viibimisega rohkem pingutusi enda eest hoolitsemiseks, ei ole tegemist kaebaja õiguste intensiivse riivega. Kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et teine kinnipeetav riskis karistuse saamisega ja andis kaebajale enda kaussi ja aitas dušši alla minekuga, ei muuda kohtu seisukoha. Tartu Vangla poolt halduskohtule esitatud 24. oktoobri 2024. a videosalvestisest on nähtav, et 5. juulil 2024 liigub kaebaja duširuumi pesema ja pesemistarbeid kannab kausiga kaaskinnipeetav. Videost nähtub, et kaebaja liikumine ei ole sedavõrd vaevaline, mis ei võimaldaks kaebajal ka pesukaussi kasutamata enda asjade viimist ühest ruumist teise ja enda pesemist.
12.Eelnevast lähtuvalt ei ole määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust osas, mis puudutab kaebuse tagastamist. II
13.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust osas, milles kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust keelata tutvuda Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestisega ja saada sellest koopiaid.
14.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et lõikes 1 nimetatud õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Käesoleval juhul on selleks HKMS § 79 lg 1 p 1 ehk riigi julgeoleku või avaliku korra tagamine, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmine või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Lisaks tuleb 4
tutvumisõiguse piiramisel arvestada sellega, et vastavalt HKMS § 88 lg 2 ls-le 2 ei anta menetlusosalisele luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et menetlusosalisel võimaldatakse toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole videosalvestisega tutvumise ja sellest koopiate saamise õigust piirates eelnevalt nimetatud reeglite ja põhimõtete vastu eksinud. Kohtupraktika kohaselt on taolistel juhtudel juurdepääsu piiramine tavapärane (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2109; 26. jaanuari 2021. a määrus asjas nr 3-20-556; 19. veebruari 2020. a määrus asjas nr 3-19-2282; 6. aprilli 2016. a määrus asjas nr 3-15-1780; 24. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-14-50481). Videosalvestisega tutvumise õiguse piiramist on põhjendatud asjaoluga, et videosalvestisel olevale informatsioonile ligipääsu võimaldamine ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamera(te) paigutus ja vaatevälja ulatus ning muu taoline info võimaldab kinnipeetavatel ja kõrvalistel isikutel planeerida vanglas õigusrikkumiste, korratuste vms toimepanemist või sellele kaasa aidata. Taolistele andmetele ligipääsu võimaldamine toob endaga kaasa julgeolekuohu. Lisaks kohustab avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
16.Kaebaja väidab määruskaebuses, et videosalvestisega tutvumise ja koopiate saamise õiguse piiramine ei ole põhjendatud, kuna temal on palju pilte vangla turvakaameratest. Ringkonnakohtu arvates ei lükka kaebaja esitatud väited eelnevalt esitatud põhjendustest tulenevat järeldust ümber. Ringkonnakohtul puudub teave, milliste juhtumeid kajastatakse esitatud piltidel. Kaebajal puudub põhjendatud vajadus saada enda kätte täiendavat informatsiooni vanglas olevatest turvakaameratest ja nende võimalikest asukohtadest. Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebusele lisatud pildid valvekaamera salvestistest, kuna need ei ole määruskaebuse lahendamiseks vajalikud. III
17.Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määrust osas, mis puudutab täiendavate tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotluste läbi vaatamata jätmist. Ringkonnakohus tagastab nimetatud osas määruskaebuse.
18.HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub määruskaebus tagastamisele, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.
5
19.Halduskohus leidis, et kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et täiendavate tõendite kogumata ja tunnistajate ülekuulamata jätmine ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Seega tagastab ringkonnakohus osaliselt kaebaja määruskaebuse HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel, kuna kaebajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust küsimuses, mis puudutab asjas tõendite kogumata ja tunnistajate ülekuulamata jätmist. IV
20.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotlused.
21.Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuses esitatud kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anda, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse sisu ja eesmärgid on arusaadavad. Seega suudab kaebaja ise ennast kohtumenetluses esindada. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
22.Määruskaebusest saab aru, et kaebaja soovib koopiat haldusasja toimikust või toimikuga tutvumise võimaldamist. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas haldusasjas on digitaalne toimik. Digitaalse toimikuga asjades saab toimikuga tutvuda elektrooniliselt E-toimiku vahendusel. Kinnipeetaval tuleb selleks pöörduda vangla poole. Taotlus toimikust koopia saamiseks jääb rahuldamata. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on taotlejale paberkandjal edastatud vaidlustatud halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määrus, mis sisaldab põhjalikku ülevaadet asjaoludest ja menetluse käigust. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud 6
vajadus saada koopiat kogu haldusasja toimikust. Enda kohtule esitatud avalduste sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale vajadusel ärakiri.
23.Kaebaja palub asja arutamist kohtuistungil ja kutsuda istungile kaebaja nimetatud tunnistajad. HKMS § 210 lg 4 ls 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. Määruskaebus on võimalik lahendada kaebaja määruskaebuse ja toimiku materjalide põhjal ning kaebaja märgitud tunnistajate ülekuulamine ei ole vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Seega jääb kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
24.Kaebaja taotleb kohtult tõendite kogumist. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda 4. juuli 2024 läbiotsimise ruumi ning rinnakaamera ning pesukausi ja asjade äravõtmise videosalvestis, samuti 19. septembri 2024. a videosalvestis kinnipeetava ja ametniku vestlusest dušširuumis puuduvate pesukausside teemal ning 24. septembril 2024 videosalvestis kaebajale kahe pesukausi toomisest. Samuti taotleb kaebaja meditsiinikaardi 4. juuli 2024. a sissekande väljanõudmist seoses meediku kutsumisega. Kaebaja taotlus tõendite väljanõudmiseks jääb rahuldamata HKMS § 62 lg 2 alusel, sest need ei ole määruskaebuste lahendamiseks vajalikud ja ei mõjutaks lõppjäreldust, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.