XX kaebus tühistada Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkiri nr T-7-1/24/199 ja Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2024 korraldus nr 634 ning kohustada Tallinna Haridusametit määrama XX elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool või alternatiivselt Gustav Adolfi Gümnaasium
Menetlusosalised
Kaebaja XX, esindaja YX Vastustaja Tallinna linn, esindaja Liisa Feldmann
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määruse resolutsiooni p 1 esimene lause muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
3.Tunnistada menetlus kinniseks 16.08.2024 Tallinna linna tõendina esitatud tabeli osas. Selgitus Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 teine lause).
Tallinna Halduskohtu menetluses on XX kaebus tühistada Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkiri nr T-7-1/24/199 ja Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2024 korraldus nr 634 ning kohustada Tallinna Haridusametit määrama XX elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool või alternatiivselt Gustav Adolfi Gümnaasium.
2.Tallinna linn esitas 16.08.2024 halduskohtule tõendina tabeli, milles on toodud Tallinna
21.Kooli koolikohta taotlenud ja selle saanud laste nimed, elukoha aadressid, elukoha kaugus koolist meetrites ning elukoha rahvastikuregistrisse kandmise aeg. Tallinna linn märkis, et
3-24-2023 dokument on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, sest sisaldab isikuandmeid. Tallinna linn palus piirata kaebaja juurdepääsu tabelile HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 alusel.
3.Tallinna Halduskohus piiras 06.09.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebaja õigust tutvuda Tallinna linna 16.08.2024 esitatud tabeliga. Vastustajal on võimalik tabel anonüümida (asendada isikute ees- ja perenimi tähemärkidega ning kaotada tabelist aadressid) ja esitada tabel kaebajale sellisel kujul. Kohus rahuldas taotluse HKMS § 79 lg 1 p 1 ning § 88 lg-te 2 ja 3 alusel. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada teave, mille üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab oluliselt isiku eraelu puutumatust. Tabel sisaldab laste, kes Tallinna 21. Kooli vastu võeti ja kes sealt välja jäid, ees- ja perenime ning kodust aadressi. Tegemist on infoga, mis võib avalikustamisel kahjustada laste eraelu puutumatust. Kaebaja ei ole veenvalt välja toonud, miks on tal vajalik oma õiguste kaitsmiseks teada kõikide Tallinna 21. Kooli esimesse klassi astujate nimesid ja koduseid aadresse. Vastustaja on esitanud nimekirja, kus on anonüümselt välja toodud Tallinna 21. Kooli sisseastujate kodude kaugus koolist meetrites. Kaebajal ei ole vajalik teada elukoha aadresse ning piisab kaugusest koolist meetrites. Vastustajal on võimalus tabel anonüümida (nimed märkida tähemärkidega ja võtta välja aadressid) ja esitada tabel kaebajale.
4.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega kohustada vastustajat esitama tõend selliselt, et kustutatud on lapse nimi ja korteri number. Kohus oleks saanud väljastada tõendi kujul, milles on kaetud laste nimed ja korterinumbrid. Selliste andmetega tabeli kaebajale esitamise puhul ei kohaldu AvTS § 35 lg 1 p 12, kuna isikuid ei ole võimalik tuvastada. Dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa üksnes viitamisest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele, vaid sellised viited peavad olema seostatud juhtumi asjaoludega. Kohus peab kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilma kõhklusteta ülekaalukas, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjendusi. Esitatud andmete pinnalt (ainult meetrid) ei saa kaebaja kontrollida, et vastustaja on lapsi võrdselt kohelnud, samuti kontrollida vastu võetud õpilaste alternatiivseid koolikohti. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg 1 ei sätesta, et kool peab olema kõige lähedamal asuv, kuid siiski peab kool olema elukoha lähedal. See aga ei tähenda, et elukoha lähedal asuvaks kooliks saab pidada kooli, mis pikendab kaebaja kooliteed 8,5 korda (1645 meetrit). Vastustaja peab iga õpilase puhul kaaluma, kas temale on elukoha läheduses teisi koole. Juhul kui on veel elukoha lähedal asuvaid koole, mis oluliselt ei pikenda koolitee pikkust, siis saaks sellele lapsele määrata järgmise kooli, mis on samuti tema elukohale lähedal. Nende asjaolude arvestamata jätmine tekitab ühiskondlikku ebavõrdsust. Kooli pidaja on jätnud kaalutlusotsuse tegemata.
Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebaja ei ole veenvalt välja toonud, miks on tema menetlusõiguste kasutamiseks vaja teada kõikide laste aadresse (ilma korterinumbrita). Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse kõikide PGS §-s 10 sätestatud kriteeriumitega ning kui elukohale kõige lähimas koolis ei ole piisavalt vabu kohti, määratakse need lapsed läheduselt järgmisesse kooli. Asja lahendamisele ei anna midagi juurde see, kui peaks ilmnema, et mõne Tallinna 21. Kooli koolikoha saanud õpilase teekond pikeneks mõnekümne meetri võrra, kui see laps oleks paigutatud kauguselt järgmisesse kooli. Kaebajal oli võimalik esitatud andmete osas veenduda, et kaebajale oli Tallinna 21. Kool kõige lähim kool, kuid teisi lapsi, kellele samuti oli Tallinna 21. Kool kõige 2(4)
3-24-2023 lähimaks kooliks, oli rohkem kui õppekohti. Kaebajal oli 15.07.2024 esitatud tõendist võimalik veenduda, et õppekohtade jagamisel lähtuti rahvastikuregistri kannete aegadest ning lapsed määrati sellest lähtuvalt pingeritta. Kohus saab selle tabeli andmeid kontrollida (teha päringuid rahvastikuregistrist jms). AvTS § 35 lg 1 p 12 ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt tuleb kaitsta andmeid, mille alusel saab isikut ka kaudselt tuvastada. Piirkonnas on ka eramaju ning väikseid hooneid (2 korteriga jms), mistõttu oleksid need lapsed asukohateabe avalikustamisel tuvastatavad. Ka suures kortermajas võib 1. klassi õppima asumise ajal elada vaid üks laps. Vastustaja soovib vältida ohtu, et teabe väljastamisel hakatakse korraldama n-ö omavolilisi kontrolle.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust.
7.Praeguses asjas on alust piirata kaebaja õigust tutvuda Tallinna linna 16.08.2024 esitatud tabeliga nii HKMS § 79 lg 1 p 1 kui ka p 3 alusel. AvTS § 35 lg 1 p 12 ja HKMS § 79 lg 1 p 3 on mõlemad mõeldud kaitsma inimese eraelu puutumatust. IKÜM põhjenduse 38 ja art 6 punkti 1 f kohaselt tuleb eriliselt kaitsta laste isikuandmeid. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 sätestab, et kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ja lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Kaitsta tuleb mh lapse elukoha andmeid ning koolis käimise andmeid. Tuleb välistada võimalus, et lapse koolikoha saamise üle käiv vaidlus jõuab last identifitseerida võimaldaval moel avalikkuse ette ja võib sealtkaudu hakata mõjutama lapse heaolu ning vaimset tervist. Seetõttu tuleb ka kohtuasja menetluses iseäranis hoolikalt ümber käia lapse isikuandmetega ning võtta nende kaitseks vajalikke meetmeid.
8.Kaebaja soovis tutvuda kõikide Tallinna 21. Kooli kandideerinud laste elukoha andmetega maja täpsusega. Kaebaja vajas juurdepääsu nendele andmetele seoses oma väitega, et elukoha läheduse kriteeriumi arvestamisel pidanuks vastustaja arvestama ka alternatiividega, s.o kui suur kauguse vahe on lähima kooli ja sellele järgneva kooli puhul. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja menetluslike õiguste kaitseks on vajalik, et ta saab tutvuda andmetega, millest nähtuks, kui suured kaugusevahed olid erinevate alternatiivide puhul. Asjaolu, et vastustaja ei nõustu selles küsimuses kaebaja seadusele antud tõlgendusega, ei tähenda, et elukoha andmed oleks vaidluses asjakohatud. Kuidas seadust tõlgendada, otsustab halduskohus kohtuotsuses.
9.Samas ei saa pidada majanumbrite kaebajale avaldamist erinevaid huve (kaebaja huvid, teiste laste huvid) kaaludes tasakaalustatud ja proportsionaalseks lahenduseks. Nõustuda tuleb vastustajaga, et majanumbrite avaldamisel on oht, et konkreetne laps on siiski kaudselt kindlaks tehtav. Kuigi kinnise menetluse andmete avaldamine väljaspool kohtumenetlust on keelatud ja menetlusosaline peab hoidma neid saladuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 41, karistusseadustiku § 3315), ei ole ka sellisel juhul välistatud kasvõi inimlikust eksimusest tingitud, juhuslikud avalikustamised. Proportsionaalsem ja kaebaja huve piisaval määral tagav lahendus oleks see, kui vastustaja esitab kohtule tabeli, millest on välja jäetud laste nimed ja aadressid, kuid on näidatud nende elukoha kaugus nii Tallinna 21. Koolist kui ka järgmisest elukohalähedasest koolist. Niimoodi saab kaebaja tema jaoks olulise teabe ning laste elukoha andmed ja identiteet jäävad kindlamalt varjatuks.
10.Halduskohus oleks saanud sellise võimalusega määruse tegemisel arvestada ning on seega jätnud vaidlusaluse tabeli lõppjäreldustes õigesti kaebaja ees varjatuks. Tuleb arvestada, et praegu on haldusasi halduskohtu menetluses. Tõendite kogumiseks on kindlad tähtajad, mis 3(4)
3-24-2023 sõltuvad menetlusstaadiumist. Tõendi kogumisel tuleks kohtul anda vastustajale täpsed juhised, milliste laste kohta on andmete esitamine vajalik (nt kõik lapsed, kes võeti kooli vastu, samuti need, kellele oli kool lähimaks elukohajärgseks kooliks, s.o kaebajaga sarnases olukorras olnud lapsed), samuti millisel viisil tuleks kauguse andmed esitada, et konkreetsed aadressid ei oleks ka muude meetoditega järeldatavad, nt võib olla vajalik jätta välja koolide nimed, samuti ümardada meetreid. Ringkonnakohus ei saa siinse määruskaebuse lahendamisel asuda tõendite kogumisel halduskohtu asemele. Teisalt ei saa määruskaebuse lahendus sõltuda sellest, millises staadiumis on asja menetlus halduskohtus. Seega, kui halduskohus ei võimalda tulenevalt menetlusstaadiumist Tallinna linnal esitada tõendeid käesolevas määruses nimetatud viisil, on kaebajal õigus tugineda sellele apellatsioonkaebuses (kui selle esitamiseks peaks vajadus tekkima) ja taotlema asjaomase tõendi kogumist apellatsiooniastmes.
11.Halduskohtu 06.09.2024 määruse resolutsiooni p 1 teine lause ei reguleeri menetlusosaliste õigusi ja kohustusi, vaid on käsitatav selgitusena, mitte menetlusliku otsustusena. Seega ei kuulu see resolutsiooni juurde ega ole määruskaebusega vaidlustatav.
12.Neil kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta.
13.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et haldusasja menetlus tuleb tunnistada HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 28 lg 1 p 1 alusel kinniseks 16.08.2024 Tallinna linna tõendina esitatud tabeli osas. HKMS § 79 lg 1 kohaselt on menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise eelduseks asjaolu, et menetlus on selles osas kinniseks kuulutatud. Kui menetlust pole kinniseks kuulutatud, tuleb halduskohtu avalikul istungil uurida kõiki tõendeid ja avaldada need (HKMS § 129 lg 1 p 5, § 56 lg 2, TsMS § 143 lg 6). Tekiks ebaloogiline olukord, kus menetlusosalise juurdepääsu tõendile on piiratud, kuid see tuleb sama avaldada kohtuistungil. Kuna tõendile juurdepääsu piiramise ja selles osas menetluses kinniseks kuulutamine on omavahelises seoses, saab ringkonnakohus halduskohtu selle minetuse kõrvaldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.