XX kaebus nõuetega tühistada Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkiri nr T-7-1/24/199 ja Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2024 korraldus nr 634 ning kohustada Tallinna Haridusametit määrama XX elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool või alternatiivselt Gustav Adolfi Gümnaasium.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, esindaja YY Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Liisa Feldmann
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.07.2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.07.2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-2023 resolutsiooni punkti 1 peale.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-2023 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
SELGITUSED
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS
1.Kaebaja on 7aastane ja tema elukoht on Tallinnas Xxx. Kaebaja ema esitas Tallinna Haridusametile taotluse määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool (T21K).
2.Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 (vaidlustatud käskkiri) määrati elukohajärgne kool käskkirja lisades 1—3 nimetatud lastele. Kaebaja elukohajärgseks kooliks määrati Tallinna Südalinna Kool (TSK). Vaidlustatud käskkirjas mistahes põhjendusi esitatud ei ole, ent käskkirjaga koos edastati kaebaja vanemale selgitav kiri, kus märgitakse, et
3-24-2023 T21K-d soovis oma lapse elukohajärgseks kooliks 178 vanemat, ent kooli ruumiressurssi, õppekorraldust ja kooli klassikomplektide üldarvu arvesse võttes määrati T21K elukohajärgseks kooliks 76 õpilasele, kusjuures vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määrusele nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (TLV määrus nr 132/2011) §-le 6 eelistati lapsi, kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud varem. T21K määrati elukohajärgseks kooliks lastele, kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 26.01.2018. Kuna rahvastikuregistri andmetel on Xxx kaebaja elukohaks alates 28.06.2022, ei määratud tema elukohajärgseks kooliks T21K-d, vaid määrati selleks tema elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks ehk TSK, mis asub mõistlikus kauguses kaebaja elukohast.
3.Kaebaja ema esitas vaidlustatud käskkirja peale vaide, mis jäeti rahuldamata Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2024 korraldusega nr 648 (vaideotsus).
4.Kaebaja esitas 10.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus ning kohustada Tallinna Haridusametit määrama kaebaja elukohajärgseks kooliks T21K või alternatiivselt Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG). Kaebaja keskseks teesiks on, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt põhjendanud, miks määrati kaebaja elukohajärgseks kooliks TSK, mis asub kaebaja elukohast jala käies 1,9 km kaugusel, kuhu ei ole kaebaja elukohast otseühendust ühistranspordiga ning kuhu jala minemine on raske koolikotiga liikuvale 7aastasele füüsiliselt võimatu, tiheda liikluse tõttu ohtlik ja igal juhul ebamõistlikult aeganõudev, samas kui T21K asub kaebaja elukohast vaid 222 meetri kaugusel. Kaebaja hinnangul peaksid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) sätestatud elukohaläheduse kriteeriumist tulenevalt T21K-s koolikoha saama eelkõige lapsed, kes elavad koolile kõige lähemal, ent ebausutav on, et T21K-sse võeti vastu 76 õpilast, kes elavad koolile veel lähemal kui kaebaja. Samuti leiab kaebaja, et alusetu on eelistada tema ees lapsi, kelle õde või vend juba õpib T21K-s, ent kes elavad koolist kaugemal kui kaebaja. Alusetu on eelistada ka T21K-sse katsetega vastu võetud lapsi, kes elavad teistes linnaosades. Põhjendamatu on kaebaja ees eelistada ka lapsi, kelle jaoks T21K-ga võrreldes elukohale järgmine lähim kool asub nende elukohale lähemal kui TSK kaebaja elukohale. Kaebaja peab põhjendamatuks seda, et mitut kooli, mis asuvad kaebaja elukohale lähemal kui TSK, ei määrata üldse elukohajärgseks kooliks, mis on lubamatu olukorras, kus linn ei suuda täita oma kohustust tagada lapsele võimalust käia koolis elukoha lähedal. Kaebaja hinnangul ei saa TSK-d pidada kooliks, mis asub kaebaja elukoha lähedal. Viimaks leiab kaebaja, et vastustaja oleks pidanud kaaluma võimalust määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks GAG, kus õpib kaebaja õde ning mis asub kaebaja elukohast umbes sama kaugel kui TSK, ent kuhu kaebajal oleks turvaline koolitee, mille saaks läbida koos õega ning kuhu on kaebaja elukohast ka lihtne otseühendus ühistranspordiga.
5.Kaebaja palus kohaldada ka esialgset õiguskaitset ning peatada vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse kehtivus ning määrata kohtumenetluse ajaks kaebaja elukohajärgseks kooliks T21K või alternatiivselt GAG. Kaebaja osutab sellele, et tal puudub koolikoht, kuna tema vanem loobus koolikohast TSK-s. Kaebaja hinnangul saab vastustaja PGS § 26 lg 3 alusel luua T21K-sse või GAG-i täiendava õppekoha.
6.Vastustaja palus 15.07.2024 seisukohas esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, eelkõige kuna esialgse õigusekaitse kohaldamine tähendaks põhivaidluse ette ära otsustamist, milleks puudub ülekaalukas vajadus. Vastustaja hinnangul on kaebus põhjendamatu. Vastustaja selgitab, et T21K määrati elukohajärgseks kooliks lastele, kelle jaoks see oli lähim kool, ent kuna selliseid lapsi oli rohkem kui täidetavaid õppekohti, siis eelistati nende hulgast lapsi, kelle vend või õde juba õppis T21K-s ning lapsi, kelle elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega oli varasem. Vastustaja on seisukohal, et TSK ei ole kaebaja elukohast ebamõistlikult kaugel, arvestades, et sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36 2(6)
3-24-2023 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ (SoM määrus nr 36/2001) § 7 lg 1 kohaselt ei või koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee olla pikem kui 3 km. Vastustaja selgitab ka, et GAG-i määramine kaebaja elukohajärgseks kooliks ei ole võimalik, kuna see kool ei ole kaebajale lähim kool, samas kui kõik GAGi 1. klassi õppekohad on täidetud lastega, kelle jaoks GAG on elukohale lähim kool. Vastustaja märgib, et õppekohtade arvu suurendamine ei T21K-s ega GAG-is ei ole õpperuumide suuruse tõttu võimalik. Vastustaja osutab ka sellele, et T21K-st välja jäänud 67 lapse hulgas on kaebaja nimekirjas 35. positsioonil, mistõttu rikuks esialgse õiguskaitse kohaldamine temast eespool oleva 34 lapse õigusi.
7.Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2024 määruse resolutsiooni punktiga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
7.1.Kuigi kaebajal ei ole subjektiivset õigust põhihariduse omandamisele konkreetses koolis ja kuigi kaebaja vanem loobus koolikohast TSK-s vabatahtlikult, võib kaebajal siiski olla esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ta peab õppeaasta alguses asuma koolikohustust täitma. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Esmapilgul ei nähtu, et TSK määramine kaebaja elukohajärgseks kooliks oleks olnud õigusvastane, ent seda tuleb kontrollida kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Arvestades, et kaebaja nõustuks sellega, kui tema elukohajärgseks kooliks määrataks GAG, mis asub kaebaja elukohast umbes sama kaugel kui TSK, ei saa pidada viimati nimetatud kooli määramist kaebaja elukohajärgseks kooliks kaebaja õigusi oluliselt rikkuvaks. Seoses asjaoluga, et kaebaja õde õpib GAG-is, tuleb arvesse võtta, et õde on vanem, õpib teises koolihoones ja eelduslikult ei ole tema koolipäevad sama pikkusega, mistõttu tuleks kaebajal vähemalt osaliselt ikkagi koolitee üksi läbida.
7.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleksid olulised tagajärjed kolmandatele isikutele ja see oleks vastuolus avalike huvidega. Arusaadavalt on T21K-s ja GAG-is 1. klassi õppima asuvate õpilaste nimekirjad kinnitatud ja on vähetõenäoline, et keegi oma kohast loobub. Isegi kui keegi loobub, siis kaebaja on T21K-st välja jäänute nimekirjas alles 35. kohal, mis tähendab, et koha vabanemise korral tuleks kohta pakkuda temast eespool olevatele lastele. Avaliku huvi kvaliteetse hariduse tagamise vastu oleks vastuolus klassi õppekohtade arvu suurendamine üle lubatud täitumuse piirnormi.
8.Kaebaja esitas 22.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus – kaebaja vanem oli sunnitud loobuma õppekohast TSK-s ning kaebajal ei ole õppekohta üheski koolis, kus õppeaasta alguses õppetööd alustada. TSK õppekohast loobumine oli vältimatu, kuna kaebaja ei suuda füüsiliselt läbida raske koolikotiga 50-minutilist teekonda kodust TSK-sse, lisaks on koolitee liiklust ja rohket sõiduteede ületamise vajadust arvestades kaebajale eluohtlik, ent mõistlik ühistranspordiühendus puudub. Kaebuse eduväljavaateid saab pidada väga heaks. Ühe õppekoha juurde loomine T21K-s või GAG-is ei kahjustaks ülemäära avalikke huve ega kahjustaks kolmandate isikute õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab vajalikul määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendamiseks ei ole vajalik seisukoha küsimine vastustajalt, võttes arvesse, et vastustaja on esialgse õiguskaitse küsimuses saanud halduskohtule oma seisukoha esitada. 3(6)
3-24-2023
10.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määrus, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, on kokkuvõttes õige ja põhjendatud.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikest 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse sisuks poolelioleva vaidluse ajaks ajutiste meetmete võtmine, et vältida pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mille saabumisel kaotaks kaebaja ka kaebuse hilisema rahuldamise korral võimaluse kaebuse eesmärk saavutada. Osundatud sättest koosmõjus sama paragrahvi lõikega 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse saamiseks ning teisalt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, samuti anda eelhinnang kaebuse eduväljavaadetele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb vältida põhivaidluse ette ära lahendamist, eelkõige sellise olukorra loomist, mille tagasi pööramine kaebuse hilisema võimaliku rahuldamata jätmise korral oleks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. Üldjuhul saab esialgne õiguskaitse piirduda seega kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega. Sellisel juhul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisest keelduda, kui selle vastu räägib selgelt ülekaalukas avalik huvi või kolmanda isiku õigused või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Seevastu olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine ei piirduks kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega, vaid seisneks kaebaja asetamisest paremasse olukorda, peab esialgse õiguskaitse vajadus olema kaalukam ja kaebuse eduväljavaated vähemalt head. Eelkõige puudutab see kohustamiskaebusi, millega seoses taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras sellise haldusakti andmist või toimingu sooritamist, mida ta taotleb ka kaebusega. Siinses asjas ongi tegemist sellise kaebusega – kaebaja nõuab kaebusega vastustaja kohustamist selleks, et viimane määraks kaebaja elukohajärgseks kooliks T21K või GAG-i ning sama soovib kaebaja (ajutiselt kohtumenetluse ajaks) ka esialgse õiguskaitse taotlusega.
12.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, ent see ei ole väga kaalukas. Kaebaja eesmärk on käia koolis, kuhu ta saab oma kodust minna mõistliku vaeva ja ajakuluga ning ohutult. Kaebaja hinnangul on sellisteks koolideks T21K ja GAG, seevastu ei vasta neile tingimustele kaebaja hinnangul TSK. Koolikohustuslikuna peab kaebaja käesoleva aasta septembrist liikuma kooli ja kodu vahel kõigil koolipäevadel. Kuna on ebatõenäoline, et kohtuotsus käesolevas asjas jõustuks enne õppeaasta algust, tuleb kaebajal esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral hakata igapäevaselt käima sellises koolis, kus käimise vältimine on kaebuse eesmärk. Sellist tagajärge ei ole kaebuse hilisema rahuldamise korral võimalik põhimõtteliselt tagasi pöörata.
13.Seevastu ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust see, et kaebaja vanem loobus õppekohast TSK-s ehk vaidlustatud käskkirjaga kaebajale määratud elukohajärgses koolis. Halduskohus on õigesti osutanud asjaolule, et õppekohast TSK-s loobus kaebaja vanem vabatahtlikult. Sõltumata sellest, mis teda selleks ajendas (kaebusest lähtuvalt hinnang, et kaebaja ei ole füüsiliselt suuteline turvaliselt nii pikka kooliteed läbima), oli tegemist vanema valikuga. Kaebaja võib esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleda selleks, et vältida vaidluse esemeks olevast haldustegevusest (st eelkõige vaidlustatud käskkirjast) lähtuvaid negatiivseid tagajärgi, mitte aga selleks, et vältida tagajärgi, mis on tingitud tema enda või tema vanema otsusest või tegevusest. Vaidlustatud käskkirjaga määras vastustaja kaebaja elukohajärgseks kooliks TSK, võttes seeläbi kohustuse tagada kaebajale õppekoht selles koolis. TLV määruse nr 132/2011 § 8 lg 2 kohaselt peab vanem 10. juuniks teavitama määratud elukohajärgset kooli õppekoha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest. Määratud elukohajärgses koolis õppekohast loobumise korral on vanemal õigus valida kool, kus on vaba õppekoht. Asjaolu, et kaebajal ei ole hetkel õppekohta üheski koolis, ei ole tingitud niisiis mitte vaidlustatud käskkirjast või vastustaja tegevusest, vaid kaebaja vanema poolt juba enne kohtusse pöördumist tehtud otsusest loobuda õppekohast TSK-s. 4(6)
3-24-2023
14.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et loobumine õppekohast TSK-s oli vältimatu. Esiteks, vaidlustatud käskkirja vaidlustamine ja kohustamisnõude esitamine ei välistanud õppekoha vastuvõtmist. Teiseks on kaebaja TSK koolitee läbimise koormavust ja ohtlikkust üle hinnanud. Kahtluseta on koolitee läbimine oluliselt aeganõudvam, füüsiliselt raskem ja ka ohtlikum kui oleks koolitee T21K-sse, ent see ei asetanuks kaebajat sedavõrd haavatavasse olukorda, et see õigustaks erandina täiendavate õppekohtade loomist kaebaja soovitud koolidesse, kus kõik
1.klassi õppekohad on täidetud. Sellega seoses osutas vastustaja põhjendatult SoM määruse nr 36/2001 §-le 7, kus sätestatu kohaselt ei tohi koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee olla pikem kui 3 km. Võib eeldada, et koolivalmiduse saavutanud laps on suuteline, vajadusel esimestel nädalatel või kuudel koos vanemaga, sellise teekonna läbima. Kaebaja esitatud andmetest nähtuvalt on kõige lühemat teekonda mööda kaebaja elukoha ja TSK vahemaa 1,6 km. On tõsi, et sel kooliteel tuleb ületada hulk ristmikke (mis on mõistagi ohtlik), ent tegemist on reguleeritud ristmikega, mis liiklusohtu vähendab. Liiklusõnnetuste toimumine ka sellistel ristmikel, samuti asjaolu, et kooliealiste lastega juhtub liiklusõnnetusi rohkem kui koolieelikutega, ei ole sedavõrd kaalukad asjaolu, mis lubaks väita, et koolitee TSK-sse on eluohtlik. Esitatud väidete ja andmete pinnalt ei teki veendumust, et isegi kui kaebaja ei ole harjunud linnakeskkonnas selliseid vahemaid jala läbima, ei saaks kaebaja ema teda kooliteel vähemalt esialgu saata. Seejuures on vastustaja esile toonud, et kaebaja ema avaldas ise vastustajale, et tema töökoht asub kodust samas suunas, kus TSK. Neil asjaoludel ei olnud õppekohast loobumine vältimatu ning TSK-sse õppima asumine ei toonuks kaebajale kaasa sedavõrd rasket tagajärge, millega oleks põhjendatav esialgse õiguskaitse korras kaebajale sisuliselt T21K-s õppekoha andmine enne põhivaidluse lõppemist.
15.TLV määruse nr 132/2011 § 8 lõikes 2 sätestatut arvesse võttes on iseenesest võimalik, et kaebaja vanem peab valima kaebajale mõne kodust veel kaugema kooli, kui TSK-s, mille õppekohast ta loobus, enam vabu õppekohti ei ole. Sellise tagajärje vältimiseks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kuna see tagajärg ei oleks tingitud vaidlustatud käskkirjast, vaid kaebaja vanema valikust. Esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamisel ei saa arvesse võtta neid (täiendavaid) negatiivseid tagajärgi, mis võivad kaebaja jaoks saabuda tema enda (või siinsel juhul tema vanema) otsuste tõttu.
16.Halduskohus leidis õigesti, et T21K-s või GAG-is täiendava õppekoha loomine oleks vastuolus avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. Vastustaja väitel on 1. klassid neis koolides täielikult komplekteeritud. PGS § 26 lg 1 kohaselt on klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis 24 õpilast. PGS § 26 lõikes 3 on sätestatud, et kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle eelviidatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Vastustaja on halduskohtule 15.07.2024 esitatud seisukohas märkinud, et ei T21K-s ega GAG-is ei võimalda klassiruumide pindala täiendavate õppekohtade loomist. See tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine läheks vastuollu eelkõige vastavas klassis õppivate laste õigusega omandada haridust tervislikus ja ohutus õpikeskkonnas.
17.Kaebuse eduväljavaadete kohta tuleb märkida järgmist. Sisuliselt taandub vaidlus küsimusele, kas vastustaja on elukohajärgse kooli määramisel õigesti kohaldanud PGS §-i 10 lõiget 1 ehk lähtunud elukohajärgse kooli määramisel seadusega kooskõlas olevatest kriteeriumitest ja neid kriteeriume õigesti ja mittediskrimineerivalt rakendanud. Kaebaja seisukohaga, et iga kooli puhul tuleks eelistada esmajärjekorras lapsi, kes elavad koolile kõige lähemal, ei saa pigem nõustuda. PGS iseenesest lubab arvesse võtta ka muid argumente peale kooli elukohale läheduse ja õdede-vendade samas koolis käimise (vt Riigikohtu 31.03.2017 otsus asjas nr 3-4-1-16-16, p 21). TLV määruse nr 132/2011 §-s 6 sätestatud n-ö elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja kriteeriumi kasutamist ei saa vähemalt esmahinnangul pidada meelevaldseks. Isegi kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et vastustaja 5(6)
3-24-2023 pidi laste vahel valiku tegemisel arvesse võtma ka seda, kui kaugele jääks iga lapse puhul lähimast koolist välja jäämise korral kauguselt järgmine kool, siis oleks kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamine võimalik, kui leiaks tuvastamist, et sellise kriteeriumi kasutamise korral loodavas järjekorras positsioneeruks kaebaja esimese 76 õpilase hulka. Seda ei saa välistada, ent olemasolevate andmete pinnalt ei saa ka olla veendunud, et see nii kindlasti oleks. Liiati tuleb silmas pidada, et PGS § 10 lg 1 annab kohalikule omavalitsusele teatava kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste kehtestamisel. See tähendab, et isegi kui kohtuotsuses saab asuda seisukohale, et vaidlustatud käskkiri oli kaebajale elukohajärgse kooli määramist puudutavas osas õigusvastane olgu siis seadusega vastuolus olevate valikukriteeriumite kasutamise või iseenesest lubatud kriteeriumite väära rakendamise tõttu, saaks halduskohus kohustamisnõude rahuldada vaid juhul kui leiaks tuvastamist, et vastustajal ei olnud õiguspäraselt võimalik teha mistahes muud otsust, kui määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks T21K. Halduskohtul tuleb põhiasja lahendamisel hinnata, kas viis, kuidas linn on kasutanud elukohaandmete registrisse kandmise aja argumenti, vastab seaduse mõttele ja eesmärgile ning võimaldab piisavalt väärtustada kõige olulisemat väärtust, s.o elukoha lähedust koolile. Tegemist on keerulise õigusliku küsimusega, mida pole võimalik lõpuni lahendada esialgse õiguskaitse menetluses. Neil asjaoludel ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada sedavõrd headeks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist hoolimata eelviidatud avalikust huvist ja kolmandate isikute õigusest sellele, et klassis õppivate õpilaste arv ei oleks suurem kui 24.
18.Ehkki kaebaja ei saavuta praegu kohtusse pöördumise eesmärki esialgse õiguskaitse korras, jääb tal siiski võimalus asuda kaebuse edukaks osutumise korral tema soovitud kooli õppima hiljem. Vaatamata sellele, et kooli hilisem vahetus võib olla tülikas ja lapsele koormav, tuleb selle võimalikkust proportsionaalse ja tasakaalustatud lahenduse poole püüdlemisel siiski arvestada. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.