Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-76
Haldusasi
E.Q kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.01.2023 otsuse nr 4.2-1/56-1 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja E.Q , esindaja vandeadvokaat Kaido Loor Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.05.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.Q apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisad 1–16 ning võtta asja juurde lisa 17.
Rahuldada E.Q apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.05.2023 otsus tühistamis- ja kohustamisnõude osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 02.01.2023 otsus nr 4.2-1/56-1 ja kohustada vastustajat E.Q taotlust uuesti läbi vaatama.
4.Hüvitamisnõude osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
5.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt E.Q esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 4940 eurot. Jätta muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 2).
hiljemalt
18.11.2024
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
3-23-76 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.Q (kaebaja) esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 28.09.2022 taotluse anda luba sileraudse püssi soetamiseks jahipidamise, sportimise ning enese ja vara kaitsmise otstarbel. Taotluse põhjenduste kohaselt ilmutab kaebaja olemasolev sileraudne püss väsimuse ja kulumise märke ning laskmisel esineb tõrkeid. Seda relva on võimalik kasutada tiirus harjutamiseks, aga mitte n-ö päris olukordades. Kaebajal on relvaluba juba 30 aastat. Ta tegeleb regulaarselt (keskmiselt 2 korda nädalas) oma relvakäsitsemise ja laskmisoskuste arendamisega personaalse laskeinstruktori juhendamisel. Kaebaja on ise samuti laskeinstruktor, mistõttu on talle oluline omada isiklikku praktilist kogemust võimalikult erinevate tulirelvadega. Kaebaja on Eesti Relvaomanike Liidu liige ja laskesportlane. Kaebajale pakuvad huvi laskespordialad, mille käigus kasutatakse erinevat tüüpi relvi. Ta tegeleb ka jahipidamisega. Kuna jahipiirkonnad, jahiulukite suurused, looduslikud keskkonnad ja laskedistantsid on erinevad, on põhjendatud omada mitut erinevateks jahiolukordadeks sobivat tulirelva.
2.PPA küsis 29.11.2022 e-kirjas kaebajalt lisaseletusi ja tõendeid, kuna taotlus on üldsõnaline ja sellest ei selgu, miks on kaebajale vaja veel ühte relva. Kaebaja esitas 06.12.2022 täiendava selgituse, kus märkis mh, et suurem osa PPA küsimustest ei ole relvaseaduse (RelvS) sätteid arvestades asjakohased. PPA teavitas kaebajat 14.12.2022 ekirjaga, et kavatseb keelduda relvasoetamisloa väljastamisest ja andis võimaluse esitada sellele vastuväiteid. Kaebaja ei esitanud täiendavat seisukohta.
3.PPA keeldus 02.01.2023 otsusega nr 4.2-1/56-1 relvasoetamisloa väljastamisest, tuginedes RelvS § 28 lg 1 p-dele 1–3 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-le 2 ja § 38 lg-le 3. Kaebajal on 21 tulirelva (14 püssi, 1 revolver ja 6 püstolit). Kõigil relvadel on teenistus- ja tsiviilrelvade registri kohaselt sportimise ja turvalisuse tagamise otstarve. Jahipidamise otstarve on 20 relval ning 16 relval on otstarve tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva. RelvS ei sea piiranguid relvade arvule, kuid see ei tähenda piiramatut õigust soetada relvi. RelvS § 28 nimetab, millistel otstarvetel võib relvaluba ja soetamisluba taotleda. Tulirelv on piiratud tsiviilkäibega ese ja äärmuslik enesekaitsevahend, mille omamise vajadust tuleb põhjendada. Kaebajal on juba väga palju relvi ning ei ole usutav, et tal on vaja veel ühte tulirelva turvalisuse tagamiseks. Kui kaebajal on huvi koguda erinevaid relvi, võib taotleda kollektsioneerimisluba. Erinevatest relvadest laskmist saab proovida asjaomast teenust pakkuvate juriidiliste isikute juures. On tavatu, et üks inimene vajab spordialaga tegelemiseks ja jahil käimiseks nii palju relvi. Spordiklubi liikmelisus või jahitunnistus ei tähenda, et inimene tegeleb laskespordiga või on aktiivne jahimees. PPA-l puudub piisav teave ja tõendid, mille kohaselt kaebaja vajab sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks, jahipidamiseks ja spordivõistlustel osalemiseks. Taotleja ei ole esitanud PPA-le relvasoetamise vajaduse kohta sisulisi selgitusi ja tõendeid. 2(9)
3-23-76
4.E.Q esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada PPA 02.01.2023 otsus, kohustada PPA-d rahuldama kaebaja 28.09.2022 taotlus või seda uuesti läbi vaatama ning hüvitada kahju 1652,40 eurot. On ebaselge, kas PPA on keeldunud haldusakti andmisest või jätnud taotluse läbi vaatamata. Rikutud on kaebaja õigust olla ära kuulatud, sest teda ei teavitatud ette keeldumise peamistest põhjustest. PPA ei võtnud sisuliselt arvesse taotluses ja täiendavas selgituses toodud asjaolusid. Vastustaja ei ole haldusaktis väitnud, et tegemist oleks kaalutlusotsusega. Kui tegemist on kaalutlusotsusega, pole hinnatud, kuidas avalikud huvid kaaluvad üles kaebaja huvid. Veel ühe relva soetamisel puudub seos õigusrikkumise riski suurenemisega. Keeldumise aluseks ei saa olla RelvS § 28 ega muud haldusaktis nimetatud sätted. Haldusaktis on valesti leitud, et kaebaja ei põhjendanud relva vajadust. Soetamisloa andmisel ei ole oluline, miks kaebajal olemas olevad relvad ei ole piisavad turvalisuse tagamiseks, jahipidamiseks või spordiks. Kaebaja taotleb põhiseaduse (PS) § 25 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel haldusmenetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamist.
5.PPA palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei teinud sisulist otsust enne kaebaja ärakuulamist. Kaebajale põhjendati täiendavate seisukohtade esitamise vajadust, selgitades taotluse nüansse ja eduväljavaateid. Kaebaja vastuväiteid on haldusaktis analüüsitud. Kaebaja ei suutnud veenvalt selgitada relva soetamise otstarvet (RelvS § 28). Tegemist ei ole formaalsusega, vaid PPA peab veenduma, et isik mõistab relvaga kaasnevat vastutust. Vaidlustatud otsuse andmise õiguslikuks aluseks on märgitud ebatäpsed sätted, kuid see ei too kaasa otsuse tühistamist. Kaebaja taotlus lahendati kooskõlas RelvS § 35 lg-ga 1 ja § 36 lg-ga 5. PPA peab sisuliselt kontrollima asjaolusid, millega seadus seostab relva omamist. Taotleja teab ise kõige paremini tema mõjusfääris olevaid asjaolusid. Nende esitamata jätmisel ei saa ta nende asjaolude kaalumata jätmist vaidlustada. Juba mõnda relva omavate isikute jaoks ei ole ette nähtud lihtsustatud soetamisloa menetlust. Kogu tõendamiskoormus ei ole üksnes haldusorganil. Kaebaja väited jäid üldsõnalisteks. Kaebaja osales 2022. a-l vaid ühel laskevõistlusel, mis läheb vastuollu tema väitega suurest huvist laskespordi vastu. RelvS ei piira soetatavate relvade arvu, kuid piiri seab taotleja võimalus neid käidelda ja kanda vastutust relvade eest. PPA on aastaid olnud oma praktikas leebe, kuid halduspraktika ei pea püsima muutumatuna. Eestis on toimunud mitmeid traagilisi sündmusi relva kasutamise tõttu ja muutunud on julgeolekuolukord. RelvS-st ei tulene otseselt kohustust selgitada otstarvet, kuid eelnõude seletuskirjades on otstarve seotud relva sihipärase kasutamisega. Seadusandja tahe on suunatud sellele, et relvad oleksid nendel isikutel, kes teadvustavad, milleks nad relvi soetavad, soovivad päriselt tegeleda relvadega ja oskavad seda teha. Kahjunõue tuleb jätta rahuldamata, kohtumenetluses välja ei mõisteta.
sest
kohtueelses
menetluses
kantud
kulusid
6.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 22.05.2023 otsusega rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktil ei ole selliseid formaalseid puudusi, mille tõttu tuleks see tühistada. PPA on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja jätnud selle rahuldamata. Kaebajat ei jäetud ära kuulamata. Vastustaja küsimustest oli aru saada, mis põhjustel võidakse loa andmisest keelduda. Kaebajale ei pidanud esitama arvamuse avaldamiseks haldusakti projekti, vaid kavandatava haldusakti peamised põhjendused. PPA tõi haldusmenetluses välja, et kaebaja senised selgitused ei ole piisavad ja kaebaja võis esitada neile vastuväiteid.
3(9)
3-23-76 Kohtumenetluses esitatud uued selgitused ja tõendid ei muuda haldusakti tagantjärgi õigusvastaseks. RelvS-s ei ole selgesõnalist alust keelduda soetamis- ja relvaloa andmisest, kui isik või taotlus ei vasta seaduse nõuetele. RVastS § 6 lg-t 1 arvestades on aga piisav, kui PPA näitab keelduva otsuse tegemisel ära seadusest tulenevad tingimused, millele isik või taotlus ei vasta. Siinsel juhul on PPA seda teinud. Arvestades Riigikohtu praktikat ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.03.2021 direktiivi (EL) 2021/555 relvade omamise ja valduse kontrolli kohta (relvadirektiiv) art 6 lg-t 1, tuleb RelvS §-i 28 tõlgendada nii, et see võimaldab PPA-l sisuliselt kontrollida, kas isik tegelikult vajab relvi selles sättes loetletud otstarbel. Relvade suuremas koguses isiklikust huvist kogumine on eraldi reguleeritud kollektsioneerimist puudutavate normidega. Kaebaja soovis relva soetada jahipidamise, sportimise ning enese ja vara kaitsmise otstarbel. Kaebaja selgitas taotluses, et olemasolev sileraudne püss ei sobi tõrgete tõttu enam nendeks otstarveteks, kuid seda saaks kasutada tiirus. Vastuseks PPA 29.11.2022 päringule, miks kaebaja hoiab relva, kui see ei täida oma eesmärki, lisas kaebaja, et relva võib saada uuesti töökorda, kuid see võtaks kaua aega. PPA leidis õigesti, et kui olemasolev relv, mis on soetatud samal otstarbel, toimib või võib toimida, puudub mõjuv põhjus uue relva soetamiseks. Kaebajal on jahipidamise otstarbel 20 relva (sh 14 püssi). Taotluse kohaselt tegeleb kaebaja aktiivselt jahipidamisega ja kuna jahil võib ette tulla erinevaid olukordi, on põhjendatud mitme erineva tulirelva omamine. PPA küsis 29.11.2022, kui tihti kaebaja jahil käib, millisesse jahiseltsi ta kuulub, millistest jahtidest osa võtab ja milliseid ulukeid kütib. Kaebaja vastas, et seadus ei nõua muid tõendeid lisaks jahitunnistusele; ta on Jüri Jahimeeste Seltsi liige ja käib jahil vastavalt võimalustele; kaebaja võtab osa enamikust jahtidest ja kütib kõiki seadusega lubatud ulukeid; kuna jahiolukorrad võivad olla väga erinevad, on põhjendatud mitme erineva tulirelva omamine. PPA märkis vaidlustatud otsuses õigesti, et on tavatu, et üks inimene vajab jahil käimiseks nii palju relvi. Kaebaja tulirelvade arv on arusaamatult suur ja pole usutav, et kaebaja käiks korraga jahil 20 jahiotstarbelise relvaga. Kaebaja möönab, et ühte olemasolevat relva võib olla võimalik parandada. Seega taotluse rahuldamise korral olnuks kaebajal kaks samasugust ja samal otstarbel kasutatavat relva. Jahitunnistuse olemasolu ei tähenda, et isikul peaks olema võimalik omandada piiramatu kogus jahirelvi üksnes jahil käimise otstarvet välja tuues. Kaebajal on sportimise otstarbel 16 tulirelva. Taotluse kohaselt tegeleb kaebaja kaks korda nädalas laskmisoskuse arendamisega laskeinstruktori juhendamisel; kaebaja on ka ise laskeinstruktor, mistõttu on oluline omada praktilist kogemust erinevate tulirelvadega. Kaebaja märgib, et ta on laskesportlane ja teda huvitavad erinevat tüüpi relvad. Taotluse lisaks on laskespordiklubi 28.05.2022 tõend, et kaebaja on klubi liige ja ta on osalenud viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühel laskevõistlusel. Kaebaja märkis, et piiratud käibega padrunisalvega tulirelv on vajalik laskespordi harrastamiseks. PPA küsis 29.11.2022, kui aktiivne laskesportlane kaebaja on, millistel võistlustel ta on osalenud, milliste relvadega ning kas ka sarnasega, mida ta plaanib soetada. Kaebaja vastas, et ta on laskespordiklubi liikmesuse tõendi esitanud; võistluste info on leitav lisatud lingilt. Kaebaja selgitas, et on käinud laskmas konkreetses lasketiirus ja kui PPA soovib kinnitust, võib seda küsida lasketiirust. Laskesportlaseks olemine ei tähenda kaebaja hinnangul ametlikel võistlustel osalemist, vaid laskmise harrastamist, oskuste treenimist ja arendamist, sh katsetades erinevaid tulirelvi, omandades jahipidamiseks ja enda turvalisuse tagamiseks paremaid oskusi. Vaidlustatud haldusaktis on õigesti märgitud, et erinevatest relvadest laskmist saab proovida teenust osutavate juriidiliste isikute juures (RelvS § 86). Selleks et kaebaja saaks harjutada 4(9)
3-23-76 olemasolevate relvadega jahipidamist, sportlaskmist või turvalisuse tagamist, ei ole vaja veel ühte relva. Kaebaja on ka ise selgitanud, et olemasoleva relvaga on võimalik lasketiirus harjutada ning sama relva võib olla võimalik parandada. Kaebajal on turvalisuse tagamise otstarbel 21 relva. PPA küsis 29.11.2022, miks ei piisa juba olemasolevatest relvadest turvalisuse tagamiseks. Kaebaja viitas vastuses õigusele vabale eneseteostusele (PS § 19). Kaebaja hinnangul ei kujuta endast ohtu see, kui seaduslikul relvaomanikul on mitu relva, samuti puudub õiguslik alus piirata relvade arvu. PPA leidis vaidlustatud otsuses õigesti, et põhjendatud ei ole turvalisuse otstarbe lisamine relvale selleks, et relva saaks säilitada, kui enam ei olda jahimees või sportlane. Sellisel relva otstarbe lisamine on kunstlik. RelvS § 29 lg-d 1 ja 3 seovad jahitulirelva ja sporditulirelva soetamise jahitunnistuse või laskespordiklubi liikmesusega. Turvalisuse otstarve ei ole mõeldud relvale lisamiseks selleks, et kaebaja saaks jahirelva omada jätkuvalt ka siis, kui tal näiteks ei ole enam jahitunnistust. Jahitunnistuse või laskespordiklubi liikmesuseta samade harrastuste jätkamine ei ole seotud kaebaja enda või vara turvalisuse tagamisega. RelvS § 29 lg-test 1 ja 3 tulenevad piirangud tulirelvadega harrastustega tegelemisel ei ole PS-ga ilmses vastuolus, vaid vastavad üldiselt suurema ühiskondlikku või kogukondliku (jahiseltsi või spordiklubi poolse) kontrolli vajadusele relvaomaniku käitumise üle. Kokkuvõttes ei riiva vaidlustatud otsus intensiivselt kaebaja õigust vabale eneseteostusele. Kaebajal on juba olemas 21 relva eespool toodud kolmel otstarbel. Kaebaja ei ole ära näidanud, et soetamisloa andmisest keeldumise tõttu jääks mõni neist eesmärkidest täitmata. Pole eluliselt usutav, et kaebaja kasutaks korraga kõiki olemasolevaid relvi. Kahjunõue tuleb jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et õigusabi kasutamine haldusmenetluses oli vabatahtlik, mistõttu puudub kahju tekkimise ja vastustaja tegevuse vahel põhjuslik seos (vt Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16 ja 13.01.2016 otsus nr 3-3-1-76-15). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.E.Q palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja jäi haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulamata. Kaebaja sai keeldumise põhjendused teada alles vaidlustatud haldusaktist. Kaebaja väiteid ei ole haldusaktis sisuliselt hinnatud. Haldusaktis ei ole viidatud õiguslikule alusele, mis annaks aluse keelduda kaebaja taotletud soetamisloa andmisest. Selliseks õiguslikuks aluseks ei saa olla RelvS § 28. PPA väljus soetamisloa kontrolliesemest. PPA-l tuli kontrollida RelvS §-s 28 toodud aluste olemasolu ning taotluse ja taotleja vastavust RelvS §-s 35 nimetatud tingimustele. Soetamisloa puhul on teatud eelnev kontroll relvaloa väljastamise menetluses juba tehtud. Seega piisab soetamisloa saamiseks, kui taotleja näitab ära relva otstarbe ja põhistab seda. Seda on kaebaja ka teinud. Relva vajaduse intensiivsuse hindamine väljub loa kontrolliesemest. Halduskohus ei ole sisuliselt kontrollinud PPA hinnangute õigsust ja puudub selgus, mis täpselt kaebajal soetamisloa saamiseks puudu jäi. Kohtu põhjendused ei ole ratsionaalsed. Soetamisloa andmiseks on piisav, kui tuvastatakse mõne RelvS §-s 28 nimetatud aluse olemasolu. Selle sättega on riigisisesesse õigusesse üle võetud relvadirektiiv ning sellest ei tulene mingeid täiendavaid mõjuvaid põhjusi, mida tuleks kaebajal relva soetamise eeldusena ära näidata või PPA-l kontrollida. Vaidlustatud haldusakt ei ole kaalutlusotsus, kuid kui käsitada seda sellisena, on see oluliste kaalumisvigadega. Selles puuduvad mh põhjendused, milline oluline avalik huvi või kolmandate isikute õigused on
5(9)
3-23-76 kaalukamad kaebaja õigusest soetada veel üks tulirelv, et realiseerida õigust vabale eneseteostusele. Õigusabi kasutamise haldusmenetluses tingis PPA õigusvastane tegevus ja sellega seotud kahju tuleb kaebajale hüvitada. Väide, et tegemist oli kaebaja vaba valikuga, on kohatu. Eluvõõras on eeldada, et kaebaja oleks saanud PPA-lt asjakohast nõustamist. Kaebaja tegi haldusmenetluses kulutusi õigusabile lootuses hoida ära veel kulukamat kohtuvaidlust.
8.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebajale tuleb tagastada apellatsioonkaebuse lisad 1–16, sest need on toimikus juba olemas. Lisa 17 – PPA 27.12.2022 selgitused kaebaja esindajale – tuleb võtta asja juurde, sest see on haldusmenetluse materjal, mis tuli vastustajal halduskohtu 12.01.2023 määruse kohaselt esitada juba halduskohtus.
10.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et PPA jättis 02.01.2023 otsusega õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse anda talle relvasoetamisluba. Kahjunõude jättis halduskohus aga õigesti rahuldamata.
11.Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba (RelvS § 32 lg 1). Soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga (RelvS § 32 lg 2). Soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse (RelvS § 32 lg 4). RelvS § 28 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata mh järgmisel otstarbel: 1) jahipidamiseks; 2) vastava spordialaga tegelemiseks; 3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). RelvS § 29 lg 2 kohaselt võib isik sporditulirelva soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige. RelvS § 29 lg 3 sätestab, et isik võib jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.
12.Kaebaja õigus soetada ja omada relva on hõlmatud PS §-s 19 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele. Seda õigust võib piirata seadusega või seaduse alusel igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (Riigikohtu 18.06.2019 otsus nr 5-19-26, p 41).
13.Füüsilisele isikule soetamisloa andmist välistavad asjaolud on sätestatud RelvS §-s 36. PPA ei ole vaidlustatud haldusaktis neile alustele tuginenud. Vastustaja tugines RelvS § 28 lg 1 p-dele 1, 2 ja 3, kuid neis punktides on sätestatud üksnes otstarbed, milleks füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata. RelvS § 28 lg 1 alusel tuleb vastustajal kontrollida, kas taotletud relv sobib kasutamiseks otstarbel, milleks seda on taotletud. Aluse keelduda taotluses märgitud otstarbeks sobimatu relva soetamisest annab RelvS § 32 lg 4. Kui inimene taotleb relva otstarbel, mis on RelvS § 28 lg-s 1 nimetatud, kuid PPA teeb kindlaks, et ta soovib relva tegelikult kasutada mõnel muul, seaduses nimetamata või varjatud eesmärgil, võib anda aluse keelduda soetamisloa andmisest RelvS § 36 lg 1 p 9 (s.o kui on tuvastatud, et soetamisloa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid).
14.RelvS-s ei ole reguleeritud, kui palju relvi võib inimesel mingil otstarbel kasutamiseks olla (vt ka RelvS § 29 lg 11 ja § 25 lg 7, mille kohaselt juhul, kui üksnes turvalisuse tagamise eesmärgil soovitakse soetada enam kui kaheksa relva, lisandub relvaomanikule kohustus hoida relvi relvahoidlas). Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab avaliku võimu tegevus rajanema seadusel (PS § 3 lg 1 esimene lause). Riik ei tohi võimu teostada meelevaldselt. 6(9)
3-23-76 Seega ei saanud PPA keelduda kaebaja taotluse rahuldamisest pelgalt põhjusel, et kaebajal on RelvS § 28 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 nimetatud otstarvetel juba piisavalt palju relvi.
15.Relvadirektiivi art 6 lg 1 järgi lubab liikmesriik relva omada üksnes mõjuval põhjusel. RelvS § 28 lg-s 1 on sätestatud põhjused, mida Eesti seadusandja on pidanud piisavalt mõjuvateks. Kui inimene taotleb relva mõjuvaks loetud põhjusel, relv sobib sellel otstarbel kasutamiseks ja pole alust arvata, et ta sooviks relva tegelikult omandada mõnel muul, lubamatul põhjusel, ei lähe talle relvaloa andmine direktiivi nõuetega vastuollu.
16.Taotluse (dtl 15) kohaselt soovis kaebaja soetada sileraudse püssi (06.12.2022 täpsustuse kohaselt Beretta 1301, vt dtl 44–46) jahipidamise, spordialaga tegelemise ja turvalisuse tagamise otstarbel. Vaidlustatud haldusaktis ei ole tuginetud asjaolule, et kõnealune tulirelv põhimõtteliselt ei sobiks kasutamiseks taotluses märgitud kolmel otstarbel.
17.Kaebajal oli nii soetamisloa taotluse esitamise kui ka vaidlustatud haldusakti tegemise ajal olemas kehtiv jahitunnistus. Kaebaja selgitas 06.12.2022, et ta on Jüri Jahimeeste Seltsi liige ning käib jahil vastavalt võimalustele, kuid võtab osa enamusest jahtidest ja kütib kõiki õigusaktidega lubatud ulukeid. Kaebaja märkis nii taotluses kui ka 06.12.2022 selgitustes, et jahipiirkonnad ja ulukid on erinevad, mistõttu erinevateks jahiolukordadeks sobivad omadustelt erinevad tulirelvad. Selliselt on kaebaja põhimõtteliselt vastanud vastustaja 29.11.2022 küsimustele („Samuti palun Teil selgitada relva vajadust jahipidamise vaates. Kui tihti Te jahil käite? Millisesse jahiseltsi kuulute? Millistest jahtidest võtate osa? Milliseid ulukeid Te kütite?; vt dtl 18). Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks kaebaja väited ümber või seaks nende usaldusväärsuse kahtluse alla. Asjakohane ei ole halduskohtu etteheide, mille kohaselt pole usutav, et kaebaja käiks korraga jahil 20 relvaga. Kaebaja ei ole seda väitnud ja tema selgitustest tuleneb pigem soov valida relv (või relvad), sõltuvalt konkreetsest olukorrast (kus jaht toimub, millist ulukit jahitakse jne). Lisaks on kaebaja juba taotluses selgitanud, et tal on küll olemas üks poolautomaatne sileraudne püss, kuid jahiolukorras ei ole see enam töökindel. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus veenvaks PPA etteheidet, et kaebaja pole selgitanud, miks ta soovib püssi soetamisluba jahipidamise otstarbel. Kui PPA peab vajalikuks kaebaja väiteid põhjalikumalt kontrollida – mida tal on uurimispõhimõttest tulenevalt võimalik soetamisloa menetluses teha – tuleb tal selleks ise koguda täiendavaid tõendeid või selgitada kaebajale, milliseid konkreetseid täiendavaid tõendeid tuleks esitada.
18.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on laskespordiklubi liige. Tal on Eesti Practicallaskmise Ühingu laskesportase staatus, mis eeldab mh võistlustel osalemist (vt dtl 27–43). Kaebaja laskesportlase staatust on PPA haldusmenetluses kontrollinud. Kaebaja esitas PPA-le ka laskespordiklubi 28.05.2022 tõendi (dtl 17), mis kinnitab, et kaebaja on alates 2019. a-st klubi liige ning on osalenud viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühel laskevõistlusel. Kaebaja selgitas taotluses lisaks, et tegeleb regulaarselt laskmisoskuse arendamisega laskeinstruktori juhendamisel ja on ka ise laskeinstruktor, mistõttu on kaebajale oluline omada laskmiskogemust võimalikult erinevate tulirelvadega. PPA märkis 29.11.2022 päringus järgmist: „Samuti selgitage ka täpsemalt uue soetatava relva vajadust laskespordiga tegelemisel. Kui aktiivne laskesportlane Te olete? Millistel võistlustel Te olete tänavu osalenud? Milliste relvadega ning kas ka sarnase relvaga, mida soovite soetada? Palun tooge konkreetsed tõendid (viited võistlusprotokollidele või esitage need) selle kohta, et olete võistlusel käinud.“. Kaebaja lisas 06.12.2022 vastuses viite Eestis korraldatavate laskevõistluste kohta, kuid ei selgitanud, millistel konkreetsetel võistlustel ta on 2022. a-l osalenud ja milliste relvadega. Samas selgitas ta, et tegeleb erinevates lasketiirudes oma relvakäsitsemise ja laskmisoskuste arendamisega ning viimastel aastatel on ta kõige tihedamalt kasutanud Taktikalise Laskmise Keskuse lasketiiru, mida saab vajadusel kinnitada 7(9)
3-23-76 Taktikalise Laskmise Keskus. Kaebaja märkis ka, et laskesportlaseks olemine ja laskespordi harrastamine tähendabki tema jaoks peamiselt laskmise harrastamist, relvakäsitsemise oskuste treenimist ja arendamist ning erinevat tüüpi ja marki tulirelvade katsetamist, et õppida paremini tundma tulirelvi, olla turvaline tulirelvade kasutaja ja parem laskur reaalses jahiolukorras või juhul, kui relva tuleb kasutada enese või vara kaitsmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need kaebaja selgitused RelvS regulatsiooni arvestades asjakohatud selgitamaks, miks ta taotles soetamisluba mh laskespordiga tegelemise otstarbel. Kaebaja vastab RelvS § 29 lg-s 2 sätestatud formaalsele tingimusele ning on põhistanud oma laskespordiharrastust. Seadusest ei tulene, et laskespordiga tegelemise otstarve RelvS § 28 lg 1 p 2 mõistes peaks seisnema üksnes pidevalt laskespordivõistlustel osalemises (vrd ka RelvS § 28 lg 1 p 21). Asja uuel läbivaatamisel võib PPA vajadusel siiski koguda täiendavaid tõendeid (nt nõuda kaebajalt tõendeid selle kohta, et tal on laskeinstruktori litsents (vt RelvS § 861) vms) või täiendavalt põhjendada, miks kaebajat ei saa lugeda laskespordiga tegelevaks isikuks.
19.Kaebaja taotles soetamisluba ka turvalisuse tagamise otstarbel. Kaebaja ei põhjendanud taotluses täpsemalt seda otstarvet. PPA küsis 29.11.2022 selle otstarbe kohta järgmist: „Palun selgitada, miks ei piisa juba olemasolevatest relvadest turvalisuse tagamiseks? Mis väärtust annab juurde 22. tulirelv turvalisuse tagamiseks? Kui jätta kõrvale relv, mille kohta selgitate, et see ei ole tehniliselt korras, siis peale selle jääb veel 21 relva, miks nendest ei piisa? Tooge konkreetseid näiteid või situatsioone, kus sellisel hulgal relvi on turvalisuse tagamiseks vaja. PPA hinnangul ei ole lihtsalt usutav, et vajate veel ühte tulirelva turvalisuse tagamiseks.“. Küsimuste püstitusest nähtuvalt ei pidanud PPA usutavaks, et turvalisuse tagamise otstarbel on kaebajal vaja nii palju tulirelvi. Nagu eespool märgitud, ei saanud PPA keelduda kaebaja taotluse rahuldamisest pelgalt põhjusel, et kaebajal on RelvS § 28 lg 1 p-des 1–3 nimetatud otstarvetel juba piisavalt palju relvi. Kohtumenetluses on PPA kahtluse alla seadnud, kas relv, mida kaebaja soovib soetada, üldse sobib kaitseotstarbeks. Seda, nagu ka muid olulisi asjaolusid tuleb PPA-l kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel täiendavalt kontrollida, arvestades mh kaebaja kohtumenetluses esitatud vastuväiteid.
20.Kuna ainuüksi eespool toodud põhjustel tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada, puudub vajadus hinnata kaebaja muid väiteid.
21.Kaebaja haldusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks ei ole alust, sest nende kulude tekkimine ei olnud vältimatu (vrd Riigikohtu 06.06.2023 otsus nr 5-22-15, p 50). Seega jättis halduskohus kahjunõude õigesti rahuldamata. Puudub vajadus korrata selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
22.Eelneva põhjal tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada osaliselt, s.o tühistamis- ja kohustamisnõuet puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab PPA 02.01.2023 otsuse ning kohustab PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kahjunõude osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
23.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
24.PPA ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud haldus- ja ringkonnakohtus tema enda kanda. 8(9)
3-23-76
25.Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid riigilõiv 49,57 eurot ja ringkonnakohtus samuti 49,57 eurot. Kaebaja õigusabikulud halduskohtus olid 6158,60 eurot (sh käibemaks) ja ringkonnakohtus 6919,01 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud arved (dtl 78 jj, 326 jj). Lõivukulu on mõlemas kohtuastmes vajalik. Õigusabikulud saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Tegemist ei ole keskmisest mahukama ega keerukama haldusasjaga ning asjas ei toimunud ka kohtuistungit. Kaebaja menetlusdokumendid sisaldavad kordusi ja pikki arutlusi, mis ei puuduta konkreetset kohtuvaidlust. Arvestades eeltoodut loeb ringkonnakohus põhjendatud õigusabikuludeks halduskohtus 4000 eurot ja ringkonnakohtus 3000 eurot (sh käibemaks), s.o kokku 7000 eurot. Kuna põhiline vaidlus on käinud PPA 02.01.2023 otsuse õiguspärasuse (s.o tühistamis- ja kohustamisnõude põhjendatuse) üle, hindab ringkonnakohus kaebuse rahuldamise proportsiooniks 70%. Eelneva põhjal tuleb vastustajalt kaebaja õigusabikulude katteks välja mõista 2800 + 2100 = 4900 eurot (sh käibemaks). Sellele lisandub tühistamis- ja kohustamisnõudega seotud riigilõiv 20 + 20 = 40 eurot. Seda ületavas osas on riigilõiv seotud kahjunõudega, mis jääb kaebaja enda kanda.
26.Kaebaja taotlusel ja tema õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kohtuotsuses ei ole välja toodud kaebaja isikukoodi, aadressi, relvaloa ja jahitunnistuse numbreid jms asjaolusid, millele kaebaja on kohtulahendi avaldamise piiramise taotluses viidanud. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.