Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-24-647 18. oktoober 2024 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot OÜ Kodila Mõis kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse tühistamiseks, hinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks ning varalise kahju hüvitamiseks Kaebaja OÜ Kodila Mõis, esindaja vandeadvokaat Mari-Ann Veiermann Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja Kärt Aavel Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2024. a määrus OÜ Kodila Mõis määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2024. a määrus kaebuse tagastamist puudutavas osas ning Tallinna Halduskohtu 5. aprilli 2024. a määruse resolutsiooni punkt 1.
3.Saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Kodila Mõis peab Šoti mägiveiseid. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi
novembril 2023 ühes OÜ Kodila Mõis tegevuskohas järelevalvet. Paralleelselt riikliku järelevalvega kontrollis PTA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalevate isikute suhtes kohalduvate tingimuslikkuse nõuete täitmist.
2.Järelevalve kohta koostas PTA 23. novembril 2023 protokolli, milles kirjeldas tuvastatud rikkumisi ning tegi loomapidajale ettekirjutuse tegemise hoiatuse. Loomapidajale heideti ette järgmisi rikkumisi: põllumajandusloomade registri andmed ei vasta tegelikkusele, loomapidaja ei ole teinud koostööd ametiga, loomadele polnud võimaldatud piisavalt sööta ja joogivett ning loomad ei olnud nõuetekohaselt märgistatud. PTA koostas 11. detsembril 2023 protokolli lisalehena tahtliku rikkumise hinnangu, käsitledes rikkumiste toimepanemise tahtluse ulatust, püsivust ja korduvust. Hinnangu edastas PTA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA).
3.PTA koostas 15. detsembril 2023 ettekirjutuse, kohustades loomapidajat protokollis kirjeldatud rikkumisi lõpetama. Ettekirjutuses sisaldus ka sunniraha rakendamise hoiatus. Loomapidaja vaide jättis PTA 5. veebruari 2024. a vaideotsusega rahuldamata.
4.OÜ Kodila Mõis esitas 4. märtsil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus muu hulgas tuvastada 11. detsembri 2023. a tahtliku rikkumise hinnangu õigusvastasus või alternatiivselt see
3-24-647 tühistada. Lisaks palus kaebaja kohtul tühistada 15. detsembri 2023. a ettekirjutus
5.veebruari 2024. a vaideotsus. 3. aprillil 2024 esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse.
ja
Kaebuse kohaselt on vastustaja nii ettekirjutuse kui ka hinnangu esitanud PRIA-le. Kuna nimetatud dokumentidest nähtub, justkui oleks kaebaja takistanud kohapealse kontrolli tegemist, jättis PRIA rahuldamata kaebaja põhisissetuleku toetuse taotluse summas 31 648,82 eurot ja ümberjaotava toetuse taotluse summas 3000,40 eurot. PRIA võib menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseni tugineda hinnangus sisalduvale. Hinnangu õigusvastasust tuvastamata ei ole kaebajal võimalik saavutada oma tegelikku eesmärki, milleks on ülalnimetatud toetuste saamine.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 5. aprilli 2024. a määrusega kaebuse hinnangu õigusvastasuse tuvastamise või alternatiivselt tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1) ning jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2). Määruse järgi ei ole kaebajal õigust esitada nõuet hinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks PRIA otsuste vaidlustamise eesmärgil. Kaebeõigus oleks siis, kui hinnangu puhul oleks tegemist eelhaldusaktiga. Hinnang ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi: see küll sisaldab PRIA jaoks tõenduslikku teavet, kuid kaebajal on võimalik nii tuvastatud asjaolusid kui ka neile antud õiguslikke hinnanguid PRIA menetluses või PRIA toetuse andmise keeldumise kohta tehtud otsuste vaidlustamisel ümber lükata.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. mai 2024. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. aprilli 2024. a määruse muutmata (resolutsiooni p 2). Vaidlusalune hinnang on menetlustoiming. Vastustajal ei ole pädevust anda eelhaldusakti, millega rikkumiste tuvastamine oleks PRIA-le toetustaotluste lahendamisel siduv. Täidetud ei ole eraldiseisva menetlustoimingu vaidlustamise eeldused. Kui kaebaja soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb lõpptulemus ära oodata. Kaebajal on PRIA otsuste vaidlustamise kujul olemas efektiivsem õiguskaitsevahend.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused kaebuse tagastamist puudutavas osas ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule järgmistel põhjustel.
7.1.Kaebajal on kaebeõigus hinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks nii kaebuse esitamise seisuga kui ka preventiivse huvi alusel. Kaebaja on põhistanud ja tõendanud, et hinnangu sisu on väär ja see mõjutab kaebajat negatiivselt. Menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine ei puuduta ainult PRIA poolt kaebaja suhtes tehtavaid otsuseid, vaid ka käesoleva haldusasja esemeks oleva haldustegevuse õiguspärasust.
7.2.Hinnangu koostamise seaduslik alus ei selgunud vaidemenetluses ega vastustaja menetlusdokumentidest. Seaduslik alus tuleb välja selgitada tuvastamiskaebuse lahendamisel. Pole üheselt selge, et tegemist on menetlustoiminguga.
7.3.Kui ka kohus peaks tühistama 15. detsembri 2023. a ettekirjutuse ja vaideotsuse, jääb hinnang endiselt õiguspärasena alles ja sellele saavad nii vastustaja, PRIA kui ka Keskkonnaamet oma järgmistes kontrollides tugineda.
2(4)
3-24-647
8.Põllumajandus- ja Toiduamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlusalune hinnang on koostatud üksnes põllumajandustoetuste andmise otsustamise raames. See sisaldab PRIA jaoks tõenduslikku teavet üksnes 2023. a esitatud toetustaotluste rahuldamise otsustamisel. Erinevad menetlused ei ole vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega, sest kaebaja ja vastustaja ning kaebaja ja PRIA vaheliste kohtuvaidluste esemed ja nõuded on erinevad. Kaebajal on võimalik esitada menetluste liitmise taotlus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Määruskaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse kaebuse tagastamist puudutavas osas ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Kaebus tuleb saata selles osas tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 238 lg 2 neljas lause).
10.HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
11.Vastustaja on vaidlusaluses hinnangus lühidalt kirjeldanud kaebajale etteheidetavaid rikkumisi, muu hulgas seda, et kaebaja ei ole teinud koostööd järelevalve tegijaga ja on takistanud seeläbi kohapealset kontrolli. Lisaks on hinnangus märgitud, et tuvastatud rikkumised olid tahtlikud. Vastustaja on edastanud hinnangu PRIA-le, kes on seda arvesse võtnud kaebaja esitatud toetuse taotluste menetlemisel.
12.Kolleegium on varem selgitanud niisuguste lisalehtede tegemise ja PRIA-le edastamise seaduslikke aluseid (vt RKHKo 3-15-443/54, p 16) ning jõudnud järeldusele, et nii lisalehe koostamise kui ka PRIA-le edastamise puhul on tegemist menetlustoiminguga (samas, p 17). Menetlustoimingu vaidlustamiseks peab see olema vajalik isiku õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1, RKHKm 3-20-367/14, p 16).
13.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lg 8 p 2 järgi teeb PRIA otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist. Tegemist on toetuse taotluse rahuldamata jätmise alusega, mille esinemise puhul on PRIA-l võimalik taotlus jätta rahuldamata muid menetlustoiminguid tegemata (vt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri, 666 SE, Riigikogu XIV koosseis, lk 21).
14.Vaidlust ei esine selles, et PRIA on juba vastustaja koostatud hinnangus sisalduva tõttu jätnud kaebaja taotlused toetuste saamiseks rahuldamata. Kolleegium nõustub kaebajaga, et PRIA võib ka teiste 2023. a taotluste menetlemisel tugineda vastustaja kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele. Seetõttu võib hinnang kaebaja õigusi riivata sõltumata konkreetse järelevalvemenetluse lõpptulemusest. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tulevaste tõenäoliste riivete äraootamine ei pruugi tingimata tähendada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (RKHKo 3-21-1366/45, p 16). Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ja otstarbekas võimaldada tuvastada hinnangu õigusvastasust samas kaebuses koos kontrollaktiga (st 23. novembri 2023. a protokolli ja sellel põhineva ettekirjutusega), millel see põhines (RKHKo 3-15-443/54, p 17). 3(4)
3-24-647
15.Eeltoodut arvestades on kaebajal kaebeõigus hinnangu õigusvastasuse tuvastamise nõudes. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.