X. Xa kaebus Tallinna Vangla 11.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/249 ja 26.10.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/1862 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Tallinna Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta tasutud riigilõiv 20 eurot kaebaja kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.11.2024 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla koostas 11.10.2023 distsiplinaarmenetluse käskkirja nr 1-23/1-3/249 (edaspidi ka käskkiri või distsiplinaarmenetluse käskkiri), millega määras X. Xale karistuseks isikliku televiisori kasutamise keelu 10 päevaks.
2.X. X esitas 12.10.2023 vaide, milles soovis käskkirja tühistamist. Vaie registreeriti numbriga 5-15/23/186-1.
3.Tallinna Vangla jättis 26.10.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/186-2 (edaspidi ka vaideotsus) vaide rahuldamata.
4.X. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 30.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 11.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/249 tühistamiseks ja Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel.
5.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 06.11.2023 käiguta kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates selgitada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, sh kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, täpsustada kahjunõude suurust või esitada täiendavad selgitused ning tasuda kaebuselt riigilõivu 350 eurot vastavalt makseinfolehel toodud andmetele või esitada menetlusabi taotlus koos majanduslikku seisu kinnitavate andmetega. Tallinna Vanglal tuli hiljemalt 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest alates vastata, kas kaebaja on kohustusliku eelmenetluse hüvitamiskaebuse esitamiseks läbinud, millised olid menetluse tulemused ja esitama kõik haldusmenetluses kogutud dokumendid. Nii Tallinna Vangla kui kaebaja vastasid tähtaegselt, kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Tallinna Halduskohus tegi kaebajale 09.02.2024 kohtunõude, sest kaebajal oli vaja menetlusabi taotlust täiendada. Kaebaja esitas täiendused, sealhulgas K- raha väljavõtte.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 28.02.2024 antud määrusega X. Xa kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, mille kohaselt taotles kaebaja kohtu äranägemisel õiglase hüvitise määramist seoses Tallinna Vangla poolt kaebaja suhtes ausa ja õiglase menetluse reeglite rikkumisega. Ühtlasi jättis Tallinna Halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.
8.X. X esitas 01.03.2024 Tallinna Ringkonnakohtusse määruskaebuse, kus palus tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 määruse ja saata asi menetlusabi andmise otsustamiseks halduskohtule või alternatiivselt vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus on arvestanud valesti K-Raha perioodi. Kaebajal ei ole täna raha. Pere antud raha ei ole sissetulek. Tallinna Ringkonnakohus jättis X. Xa määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-23-2418 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
9.X. X esitas 14.03.2024 määruskaebuse Riigikohtusse, mis Riigikohtu Halduskolleegiumi poolt tagastati. Riigikohus selgitas, et halduskohtu menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Kuna Tallinna Ringkonnakohus lahendas 28.02.2024 määrusega halduskohtu menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebust, puudub X. Xal ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus ja tema määruskaebus tuleb tagastada.
10.X. X esitas 22.03.2024 uue menetlusabi taotluse samas asjas, paludes Tallinna Halduskohtul uuesti kaaluda riigilõivust vabastamist, alternatiivselt anda täiendav aeg lõivu leidmiseks. X. X esitas 30.03.2024 menetlusabi taotlusele täpsustused.
11.Tallinna Halduskohus jättis kaebaja korduva menetlusabi taotluse 03.04.2024 antud määrusega läbi vaatamata ja andis kaebajale 15 päeva aega riigilõivu tasumiseks määruse jõustumisest alates. Kaebaja esitas uue määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse, mille Ringkonnakohus jättis rahuldamata. Kaebaja eest tasus menetlusväline isik riigilõivu 06.05.2024.
12.Tallinna Halduskohus võttis 08.05.2024 antud määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Tallinna Vangla 11.10.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/249 ja 26.10.2023 vaideotsus nr 515/23/186-2, määras vastustajaks Tallinna Vangla ja kohustas vastustajat kaebusele vastama. Vastustaja vastas tähtaegselt ja vaidles kaebusele vastu. Tallinna Halduskohus kohustas kaebajat ka kaebust täpsustama, mida kaebaja tegi.
13.Kuigi kaebaja soovis asja arutamist kohtuistungil ja tegi ka taotluse tunnistajatena üle kuulata kaks vanglaametnikku, otsustas kohus määrata asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse ja jättis 23.08.2024 antud määrusega taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Ühtlasi määras kohus otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
14.Kaebaja esitas 23.08.2024 vastuväite kohtu tegevusele kohtu poolt 23.08.2024 antud määrusega rakendatud juurdepääsupiirangu suhtes, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik tutvuda vastustaja poolt esitatud videomaterjaliga. Tallinna Halduskohtu poolt antud määruses, millega piirati muu hulgas kaebaja juurdepääsu tutvuda 18.06.2024 menetlusse esitatud, oli välja toodud vaidlustamisviide. Nimelt juurdepääsupiiranguga mittenõustumisel oleks kaebajal tulnud esitada määruskaebus ringkonnakohtusse mitte vastuväide. Tallinna Halduskohus tegi kaebajale 30.08.2024 kohtunõude, mille kohaselt tuli kaebajal täpsustada, kas kaebaja on esitanud vastuväite või soovis kaebaja juurdepääsupiirangut vaidlustada ringkonnakohtus. Kaebajale toimetati kohtunõue kätte 01.09.2024, kuid kaebaja kohtunõudele ei vastanud. Kuna kaebaja pealkirjastas vastuväite kui vastuväide kohtu tegevusele, käsitles kohus kaebaja poolt saadetud kui vastuväidet. Kohus jättis vastuväite rahuldamata, kuid pidas vajalikuks edasi lükata kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aega. Kohus määras uueks ajaks 18.10.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
X. X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja seisukohast on vastustaja rikkunud ausa ja õiglase menetluse reegleid. Kaebajale toimetati kätte, kuid ei tehtud teatavaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (kaebaja ei andnud allkirja, käskkirjal puudub allkiri). Kaebajale ei võimaldatud ka kahte päeva vastuväidete esitamiseks, sest kaebajale ei tehtud teatavaks distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajal olid vastuväited olemas, kuid vastustaja ei võtnud neid vastu. Lisaks oli kaebaja vaie mahukam kui vaideotsuses kajastatud. Ühtlasi kaebajale etteheidetav tegu ei olnud ähvardus vaid oli õhutamine, kaebaja väljendas väljaütlemistega protesti ja juhtis tähelepanu ametnike tööle. Tallinna Vangla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
Tallinna Vangla on seisukohal, et 11.10.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/249, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Valesti märgitud isikukoodi, milles on null number kahega asendunud, näol on tegemist ilmse ebatäpsusega. Videosalvestisest nähtavalt anti taotlejale 09.10.2023 kell 10:49:05 protokoll kambrisse ning inspektor- kontaktisiku praktikant vestles kaebajaga viis minutit. Kell 10:49 andis inspektor-kontaktisiku praktikant kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli kambrisse, inspektor-kontaktisiku kätte jäävat protokolli keeldus kaebaja allkirjastamast. 09.10.2023 vestles inspektor- kontaktisik E. R kaebajaga teise distsiplinaarmenetluse (mitte vaidlusalune käskkiri) teemal, mille kohta kaebaja ei allkirjastanud teatist ega esitanud omakäelisi selgitusi, kuid vestluse käigus tunnistas ta enda tegu ning oli kursis, et distsiplinaarmenetlusele järgneb karistus. Kaebaja avaldas inspektor-kontaktisikule, et ei ole motiveeritud midagi rohkemat selgitama ega kirjutama, kuna niikuinii tema sõnul need selgitused ei oma mingid kaalu. Distsiplinaarmenetluse materjalid, nii protokoll kui ka käskkiri, allkirjastatakse digitaalselt enne kinnipeetavale selle väljastamist, kuid paberikulu säästmiseks, ei prindita digiallkirja kinnituslehte välja. Seda väljastab vangla ainult kinnipeetava soovil. Kuna vangla säilitab ning esitab kohtule kõik distsiplinaarmenetluse materjalid, siis menetlusökonoomia mõttes on allkirjastatud käsikirjaliselt ainult vangla eksemplar. Kaebaja võttis inspektor-kontaktisiku praktikandi poolt allkirjastamata eksemplari kambrisse ega ei avaldanud soovi, et soovib allkirjastatud protokolli. Samaaegselt kaebaja ka ise keeldus vangla eksemplari allkirjastamast. 04.10.2023 tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse algatamise teatist, mida kaebaja keeldus allkirjastamast. Sellega teavitati tema menetluslikest õigustest sh selgituste ja vastuväidete esitamise osas. Kaebajaga käis kohtumas nii 09.10.2023 kui ka 11.10.2023 inspektor- kontaktisik E. R, kellele oli kaebajal võimalik vastuväiteid üle anda. Distsiplinaarmenetluse protokolli oli märgitud: „Vastuväited ja arvamused tuleb esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui protokolliga tutvumisele järgneva kahe ööpäeva jooksul.“ Vaides väitis kaebaja, et inspektor- kontaktisiku praktikant A. R keeldus vastu võtmast tema vastuväiteid protokollile. Videosalvestisest nähtuvalt kaebaja kambrist, midagi välja anda ei soovinud, vaid keeldus vastu võtmast distsiplinaarmenetluse käskkirja. Isegi olukorras, kus A. R oleks keeldunud kaebaja vastuväiteid vastu võtmast, oleks kaebajal olnud võimalus need edasi anda valvuritele ning need vastuväiteid oleks dokumendiringlusse suunatud. Kaebaja on esitanud vanglale kaks samasisulist vaiet, mis puudutavad vastuväidete esitamist, kuid vastuväiteid mitte. Lisaks oli distsiplinaarmenetluse ajal kaebaja suhtes kohaldatud ka julgeolekuabinõud, milleks oli eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Sellest nähtub, et kaebajal oli aega vastuväidete koostamiseks, kuna ta antud ajaperioodil muudes tegevustes ei osalenud. Tallinna Vanglal ei ole kohustust kinnipeetavate vaideid sõna-sõnalt ümber refereerida. Isegi kui kaebajal jäid distsiplinaarmenetluse ajal aega puudu oma vastuväidete esitamiseks, siis oli tal võimalus need vastuväited vaidemenetluses esitada. Kaebaja ainuke väide vaides puudutas ajakäsitlust vastuväidete esitamiseks, kuid ühtegi vastuväidet, mis oleks puutumuses tema distsiplinaarmenetluse sisuga, ta ei esitanud. Vaide läbivaatamise pädevus oli vanglal, vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt, kaebuse esitaja väiteid on analüüsitud, vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele ning vaideotsuse on allkirjastanud pädev isik. Kuna kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on toimunud õiguspäraselt, ei olnud vaide rahuldamiseks alust. Kaebajal oli võimalus esitada oma vastuväited nii enne kui ka pärast distsiplinaarmenetluse protokolli koostamist. Kaebajale oli ärakuulamisõigus
distsiplinaarmenetluses tagatud, sest ta oli distsiplinaarmenetluse algatamisest teadlik ning tal oli võimalik selgitusi anda. Kaebaja ei ole ka välja toonud, kuidas väidetav rikkumine võis mõjutada tema suhtes distsiplinaarkaristuse määramist ning kaebaja ei ole selgitanud, millised vastuväited menetlusprotokolli kohta tal esitamata jäid, seega on kaebaja väited põhjendamata ja paljasõnalised.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Nii Tallinna Vangla 11.10.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/249 kui ka 26.10.2023 vaideotsus nr 5-15/23/186-2 on käsitletavad haldusaktidena haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 51 mõttes. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 2 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja nii käskkirja kui ka vaideotsuse tühistamist, sest kaebajale ei tehtud ei käskkirja ega distsiplinaarmenetluse protokolli teatavaks, kaebajale ei võimaldatud kahte päeva vastuväidete esitamiseks, kaebajale ei võimaldatud üldse käskkirjale vastuväiteid esitada.
16.Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 3 sätestab, et distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Justiitsministri poolt 30.11.2000 vastu võetud määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 97 lg 2 p 13 kohaselt märgitakse protokolli muu hulgas kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta. Vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitustest ja menetlusse esitatud videomaterjalist selgub, et kaebajale anti füüsiliselt kambrisse üle distsiplinaarmenetluse protokoll, mida kaebaja ei allkirjastanud. Protokoll sisaldas muu hulgas selgitust selle kohta, et kaebajal on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga ning esitada süüdistuse ja karistamise ettepaneku suhtes kirjalikke vastuväiteid. Arvamused ja vastuväited tuli esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem, kui protokolliga tutvumisele järgneva kahe ööpäeva jooksul. Kuna kaebaja protokolli ei allkirjastanud, võib tegemist olla menetlusveaga. Samas ei saa vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 p 13 rikkumisele omistada üldist, igakordselt saabuvat mõju karistusotsuse materiaalsele õiguspärasusele (Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2008 otsuse nr 3-07-1762 p 13). HMS § 30 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokumendi tagastab ta haldusorganile. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lõigete 1–3 rikkumise tõttu. Antud juhul on protokolli kaebajale kättetoimetanud praktikant inspektor kontaktisiku ülesannetes A. R, kes on dokumendile märke teinud ja kinnitanud selle oma allkirjaga, et kaebaja keeldus 09.10.2023 kambrisse antud protokolli allkirjastamast. Kohtu hinnangul võib lugeda, et kaebajale tehti läbi kättetoimetamise teatavaks distsiplinaarmenetluse protokoll ja kaebajal oli teadlik vastuväidete esitamise võimalusest. Protokolli üleandmisel viibis ka praktikandi juhendaja. Vastustaja toob välja, et kaebaja ei esitanud järgneva kahe ööpäeva jooksul ühtegi kirjalikku vastuväidet ka mõnele teisele vanglaametnikule. VangS § 64 lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale
allkirja vastu. Kaebajale anti vaidlustatud käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta kambrisse 11.10.2023. Vastustaja selgitustest ja kohtule esitatud videomaterjalist selgub samuti, et kaebaja ühtegi kirjalikku dokumenti praktikandile üle ei andnud. Videosalvestuselt on näha, et samal päeval vestleb kaebajaga ka teine ametnik, kuid kaebaja ühtegi dokumenti ametnikule ei ulata. Kuigi kaebaja allkirja jätkuvalt ei andnud, võis lugeda käskkirja kätte toimetatuks ja läbi selle teatavaks tehtuks HMS § 30 alusel. Praktikant kirjutas käskkirjale, et kaebajale tutvustati käskkirja 11.10.2023, kaebaja keeldus käskkirja vastu võtmast ja takistas toiduluugi sulgemist. Pealegi suutis kaebaja esitada käskkirja peale õigeaegselt vaide. Arvestades, et kaebaja suhtes kohaldati muu hulgas julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, võib lugeda, et kaebajale toimetati käskkiri siiski kätte ja läbi selle sai käskkiri talle teatavaks, sest ta suutis muu hulgas esitada õigeaegselt vaide.
17.Isegi, kui hinnata, et distsiplinaarmenetluse protokollist ja vaidlustatud käskkirjast allkirjade puudumine on menetlusviga, ei too menetlusvead alati kaasa haldusakti tühistamist. HMS § 58 sätestab, haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama põhimõte on välja toodud ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p-s 1. Riigikohus on samuti selgitanud, et HMS § 58 väljendab haldusõiguse üldpõhimõtet, et haldusakti kehtetuks tunnistamist vaid menetlusvõi vormivea tõttu tuleb vältida (vt näiteks Riigikohtu Halduskolleegiumi 10.12.2024 otsuse nr. 3-21-1366 p 24). Samas distsiplinaarmenetluse protokolli ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja allkirjastamata jätmine võib seonduda ärakuulamisõiguse tõhusa realiseerimisega, mille rikkumisel võib olla vajalik käskkirja ja vaideotsuse tühistamine. Antud juhul kohtu hinnangul sellist olukorda ei ole. Riigikohtu Halduskolleegium on oma 10.12.2014 otsuse nr. 3-3-1-49-14 punktis 26 selgitanud, et HMS § 58 alusel võib jätta haldusakti tühistamata juhul, kui kohus on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa kaebaja jaoks soodsama haldusakti andmist. Antud juhul on kohus seisukohal, et olenemata allkirja puudumisest oli distsiplinaarmenetluse protokoll kaebajale kätte toimetatud ja seeläbi teatavaks tehtud ning kaebaja pidi olema teadlik vastuväidete esitamise võimalusest. Kui hinnata, et kaebaja suhtes on siiski ärakuulamisõigust rikutud, sest kaebajale ei toimetatud distsiplinaarmenetluse protokolli kätte (protokollil puudub allkiri), ei saanud kohtu hinnangul vastustaja teistsugust otsust teha. Menetlusse esitatud vastustaja selgitustest ja vanglaametniku kehakaamera salvestusest nähtub, et kaebaja tegi talle etteheidetava teo, kaebaja ei ole teo toimepanemist kahtluse alla seadnud. Vastustaja oli kohustatud reageerima, sest kaebaja poolt öeldu on selgelt vastuolus Tallinna Vangla kodukorra punktis 1.13.1 sätestatuga. Lisaks on Riigikohtu Halduskolleegium oma 19.12.2019 otsuse nr. 3-17-1329 p 25 selgitanud, et ärakuulamisõiguse rikkumine ei too alati kaasa haldusakti tühistamist, kui kaebaja pole ka hilisemas menetluses suutnud välja tuua asjaolusid, mis viiksid teistsugusele tulemusele. Vastustaja esitas vaidlustatud käskkirjale kaks vaiet, kuid ei toonud välja asjaolusid, mis võiksid ka ärakuulamisõiguse rikkumisel viia teistsuguse järelduseni. Kaebajal oli ka võimalus vaidega esitada esitamata jäänud vastuväited muu hulgas distsiplinaarmenetluse protokollile, mida kaebaja ei esitanud. Eeltoodust võiks järeldada, et kaebajal siiski puudusid vastuväited, mida kaebaja oleks soovi korral saanud esitada. Ühtlasi asjaolu, et kaebaja suutis esitada õigeaegselt kaks vaiet, näitab seda, et kaebajal oleks saanud esitada ka õigeaegselt vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile kui ta seda soovinud oleks.
18.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla 11.10.2023 käskkiri nr 1-23/13/249 ja 26.10.2023 vaideotsus nr 5-15/23/186-2 on õiguspärased ja jätab kaebaja kaebuse rahuldamata.
19.Kaebuse rahuldamisel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis jääb kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.