3-23-2418/12 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

6.Tallinna Halduskohus tagastas 28.02.2024 määrusega kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), jättis menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p 3) ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja määruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p 4). Kuna kohus tagastab mittevaralise kahju hüvitamise nõude, lahendab kohus menetlusabi taotluse vaid tühistamisnõude osas, millelt tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 1). HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Kaebaja kulud seonduvad enamjaolt kõik kaupluses tasumisega, mistõttu tegemist ei ole vältimatute kulutustega. Riigikohtu üldkogu on 12.04.2016 otsuses nr 3-3-1-35-15 (p 51) selgitanud, et kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, kui isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Eelmisel aastal oli kuutasu alammääraks 725 eurot, millest 5% on 36,25 eurot. Käesoleval aastal on kuutasu alammääraks 820 eurot, millest 5% on 41 eurot. Kohus võtab aluseks käesoleva aasta kuutasu alammäära, mis on eelmisest aastast kõrgem. Kaebaja on koos menetlusabi taotlusega esitanud K-Raha väljavõtte ajavahemiku 01.07.2023‒ 12.02.2024 kohta. Kuna menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta taotluse esitamisele eelneva nelja kuu sissetulekud ja väljaminekud, arvestab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel perioodi kuni 08.11.2023. K-Raha väljavõttest selgub, et kaebajal oli juulist novembrini sissetulekuid 1031,50 euro eest ja mahaarvatavaid väljaminekuid 80,36 euro eest. Kulutused, mis tuleb menetlusabi andmise kaalumisel sissetulekutest välja arvestada on kaebaja puhul kulutused riigilõivule teises kohtuasjas ja kulutused elektrile. Muid vältimatuid kulutusi kaebajal ei ole, ülejäänud kulutused seonduvad enamasti kõik kaupluses tasumisega. Kahekordse ühe kuu keskmise sissetuleku arvutamisel tuleb kogu sissetulekust arvata maha kulutused, mis on lubatud maha arvata ning seejärel jagada saadud summa neljaga ja korrutada kahega. Lahutades 80,36 eurot 1031,50 eurost saame 951,14 eurot. Jagades 951,14 eurot neljaga, saame 237,78 eurot ning korrutades saadud summa kahega, saame keskmiseks sissetulekuks kokku 475,57 eurot. Arvestades, et kaebaja peab tasuma riigilõivu 20 eurot, mis ei ületa kaugeltki kaebaja keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole kaebaja õigustatud saama menetlusabi. Seega on kaebaja suuteline tasuma riigilõivu 20 eurot ja menetlusabi taotlus jääb HKMS § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

9.X leiab määruskaebuses, et halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel võtnud aluseks vale perioodi. HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning muud vältimatud kulutused. Kinni peetavate isikute puhul lugeda vältimatuteks kulutusteks kulutusi, mis ulatuvad ligikaudu 5%-ni töötasu alammäärast ühes kuus (vt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15; 15.06.2016 määrus nr 3-3-1-36-16). X menetlusabi taotlus on esitatud halduskohtule 08.11.2023, seega tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel aluseks võtta kaebaja vabakasutuskontost nähtuvad sissetulekud ja väljaminekud ajavahemiku 08.07.2023‒08.11.2023 kohta (HKMS § 112 lg 1). X vabakasutuskonto väljavõttelt nähtub, et nimetatud perioodil oli tema sissetulek kokku 915,50 eurot. Seejuures on halduskohus õigesti arvestanud kaebaja sissetuleku hulka tasu palgamoodulist ning lähedaste ülekanded. 2024. a töötasu alammäära 820 eurot (millest 5% moodustab 41 eurot) aluseks võttes saab X igakuiste vältimatute kulutuste katteks arvestada 164 eurot (4 × 41 = 164). Lisaks saab kaebaja sissetulekust maha arvestada kulu elektrienergia ja paljundamise teenuse eest kokku 42,03 eurot. Seega on X rahaliste vahendite suurus, mida riigilõivu tasumisel arvesse võtta 709,47 eurot (915,50 – 164 – 42,03 = 709,47). Järelikult on HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatav taotleja nelja kuu kahekordne keskmine sissetulek 354,73 eurot (709,47 ÷ 4 × 2 = 354,73), mis on nõutava riigilõivu 20 eurot tasumiseks piisav. Kuigi halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel võtnud aluseks ajavahemiku 01.07.2023‒08.11.2023, mitte 08.07.2023‒08.11.2023, on halduskohus kokkuvõttes õigesti leidnud, et majanduslik eeldus menetlusabi andmiseks on täitmata ning menetlusabi andmine ei ole seetõttu põhjendatud.