lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2418/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2418/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1147
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2418/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.04.20243-23-2418/21Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.10.20243-23-2418/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.01.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-704/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.07.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2418

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 11.10.2023 käskkirja nr 123/1-3/249 ja 26.10.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/186-2 tühistamiseks ning Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-23-2418 resolutsiooni punkti 2 peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-23-2418 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lgd 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Määruskaebuse lahendamine
Tallinna Vangla 11.10.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-3/249 tunnistati X süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkaristuseks isikliku televiisori kasutamise keelamine 10 päevaks.
2.X esitas 12.10.2023 vaide nr 5-15/23/186-1, mille Tallinna Vangla jättis 26.10.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/186-2 rahuldamata.
3.X esitas 30.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 11.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/249 ja 26.10.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/186-2 tühistamiseks ning Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel.

3-23-2418

4.Tallinna Halduskohus jättis 06.11.2023 määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kaebajal tuli selgitada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, sh kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, täpsustada kahjunõude suurust ning tasuda riigilõiv 350 eurot.
5.X esitas 08.11.2023 ja 13.02.2024 halduskohtule menetlusabitaotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 28.02.2024 määrusega kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), jättis menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p 3) ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja määruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p 4). Kuna kohus tagastab mittevaralise kahju hüvitamise nõude, lahendab kohus menetlusabi taotluse vaid tühistamisnõude osas, millelt tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 1). HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Kaebaja kulud seonduvad enamjaolt kõik kaupluses tasumisega, mistõttu tegemist ei ole vältimatute kulutustega. Riigikohtu üldkogu on 12.04.2016 otsuses nr 3-3-1-35-15 (p 51) selgitanud, et kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, kui isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Eelmisel aastal oli kuutasu alammääraks 725 eurot, millest 5% on 36,25 eurot. Käesoleval aastal on kuutasu alammääraks 820 eurot, millest 5% on 41 eurot. Kohus võtab aluseks käesoleva aasta kuutasu alammäära, mis on eelmisest aastast kõrgem. Kaebaja on koos menetlusabi taotlusega esitanud K-Raha väljavõtte ajavahemiku 01.07.2023‒ 12.02.2024 kohta. Kuna menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta taotluse esitamisele eelneva nelja kuu sissetulekud ja väljaminekud, arvestab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel perioodi kuni 08.11.2023. K-Raha väljavõttest selgub, et kaebajal oli juulist novembrini sissetulekuid 1031,50 euro eest ja mahaarvatavaid väljaminekuid 80,36 euro eest. Kulutused, mis tuleb menetlusabi andmise kaalumisel sissetulekutest välja arvestada on kaebaja puhul kulutused riigilõivule teises kohtuasjas ja kulutused elektrile. Muid vältimatuid kulutusi kaebajal ei ole, ülejäänud kulutused seonduvad enamasti kõik kaupluses tasumisega. Kahekordse ühe kuu keskmise sissetuleku arvutamisel tuleb kogu sissetulekust arvata maha kulutused, mis on lubatud maha arvata ning seejärel jagada saadud summa neljaga ja korrutada kahega. Lahutades 80,36 eurot 1031,50 eurost saame 951,14 eurot. Jagades 951,14 eurot neljaga, saame 237,78 eurot ning korrutades saadud summa kahega, saame keskmiseks sissetulekuks kokku 475,57 eurot. Arvestades, et kaebaja peab tasuma riigilõivu 20 eurot, mis ei ületa kaugeltki kaebaja keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole kaebaja õigustatud saama menetlusabi. Seega on kaebaja suuteline tasuma riigilõivu 20 eurot ja menetlusabi taotlus jääb HKMS § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

2(3)

3-23-2418

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.X palub 01.03.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 määrus ja saata asi menetlusabi andmise otsustamiseks halduskohtule või alternatiivselt vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus on arvestanud valesti K-Raha perioodi. Kaebajal ei ole täna raha. Pere antud raha ei ole sissetulek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebusest nähtuvalt on X eesmärk vaidlustada halduskohtu 28.02.2024 määrust osas, milles jäeti tema menetlusabi taotlus rahuldamata (s.o resolutsiooni p 2). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 ls 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.X leiab määruskaebuses, et halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel võtnud aluseks vale perioodi. HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning muud vältimatud kulutused. Kinni peetavate isikute puhul lugeda vältimatuteks kulutusteks kulutusi, mis ulatuvad ligikaudu 5%-ni töötasu alammäärast ühes kuus (vt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15; 15.06.2016 määrus nr 3-3-1-36-16). X menetlusabi taotlus on esitatud halduskohtule 08.11.2023, seega tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel aluseks võtta kaebaja vabakasutuskontost nähtuvad sissetulekud ja väljaminekud ajavahemiku 08.07.2023‒08.11.2023 kohta (HKMS § 112 lg 1). X vabakasutuskonto väljavõttelt nähtub, et nimetatud perioodil oli tema sissetulek kokku 915,50 eurot. Seejuures on halduskohus õigesti arvestanud kaebaja sissetuleku hulka tasu palgamoodulist ning lähedaste ülekanded. 2024. a töötasu alammäära 820 eurot (millest 5% moodustab 41 eurot) aluseks võttes saab X igakuiste vältimatute kulutuste katteks arvestada 164 eurot (4 × 41 = 164). Lisaks saab kaebaja sissetulekust maha arvestada kulu elektrienergia ja paljundamise teenuse eest kokku 42,03 eurot. Seega on X rahaliste vahendite suurus, mida riigilõivu tasumisel arvesse võtta 709,47 eurot (915,50 – 164 – 42,03 = 709,47). Järelikult on HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatav taotleja nelja kuu kahekordne keskmine sissetulek 354,73 eurot (709,47 ÷ 4 × 2 = 354,73), mis on nõutava riigilõivu 20 eurot tasumiseks piisav. Kuigi halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel võtnud aluseks ajavahemiku 01.07.2023‒08.11.2023, mitte 08.07.2023‒08.11.2023, on halduskohus kokkuvõttes õigesti leidnud, et majanduslik eeldus menetlusabi andmiseks on täitmata ning menetlusabi andmine ei ole seetõttu põhjendatud.
10.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium