Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-23-507 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

3-23-507 võimalik lisada sellekohast haldusakti. Ehitisregistri tehnilised võimalused ei ole vastustaja kontrolli all. Kuna päikesepaneeli põhifunktsioon on toota elektrit, tuleb selle ehitamiseks taotleda ehitusluba. Ehitusloa menetluses lahendatakse ka paneeli rajamisega seoses kavandatud ehitise elektrisüsteemi ümberehitamine, mille jaoks eraldivõetuna poleks ehitusluba taotleda vaja. Vastustaja varasem praktika, kus päikesepaneele lubati paigaldada ehitusteatise alusel, oli õigusvastane. Väära halduspraktika korrigeerimist ei ole põhjust pidada isikute ebavõrdseks kohtlemiseks. MKMi käsiraamat ei ole siduv dokument. Tehnosüsteem on hoone või rajatise osa, mis on vajalik ehitise toimimiseks või kasutamiseks (EhS § 4 lg 5, vt ka asjaõigusseaduse § 158 lg 1). Päikesepaneel küll toetab ehitise kasutamist, kuid ei ole selleks hädavajalik, erinevalt näiteks elektrisüsteemist. Praktikas peetakse tehnosüsteemiks ehitises olevat juhtmestikku, torustikku, antenne jm sarnaseid elemente, k.a seadeldisi, mis moodustavad osa tehnosüsteemist ja tagavad selle ning ehitise eesmärgipärase toimimise. Oluline pole see, et paneelid ei toetu aluspinnasele ega ole sellega muul moel vahetult ühendatud (vt EhS § 3 lg 1). Paneel asub aluspinnasele toetuva hoone katusel. Samamoodi on iseseivad rajatised näiteks hoonete katustele paigaldatud sidemastid või Tallinnas asuva T1 kaubanduskeskuse katusele ehitatud vaateratas. Vastustaja lähtus menetlusliigi valikul ehitusseadustikust. Vastustaja ei või seejuures hinnata, miks seaduses selline nõue on kehtestatud. Seadusandja nõuab ühel juhul energiaga seotud rajatise puhul ehitusluba, teisel juhul ehitusteatist. Kaebaja on päikesepaneelid juba ebaseaduslikult paigaldanud. Kaebaja koormab asjatult vastustajat. Kui ta esitaks ehitusloa taotluse, saaks vastustaja haldusmenetlust jätkata ja kohtuvaidlus ei oleks vajalik.

3(7)

3-23-507 Ehitamiseks vajaliku eelkontrolli ulatuse (kas nõuda ehitusteatist või ehitusluba) määratlemise aluseks EhS-s olid seaduseelnõu ettevalmistajate sõnul järgmised kriteeriumid: ehitisest või ehitamisest tingitud ohud ja nende avaldumise tõenäosus, ehitise avalik kasutatavus või mõju avalikule ruumile ning teabe saamise vajadus. Sellistel alustel määratletud eelkontrolli ulatus peaks tagama kinnisasja omanikule võimaluse kasutada oma kinnisasja soovitud viisil proportsionaalsete piirangutega. Eelnõu ettevalmistajad on seejuures tõdenud, et see, kas rakendub teavitus- või loakohustus, võib sõltuda ka ühe ja sama ehitise erinevast kasutusviisist (S. Mikli, A. Pelisaar „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku esimesel eluaastal tõusnud küsimusi“, Juridica 2016/3, lk 184–195). Selle kohta, millisel juhul pidada päikeseelektrijaama rajatiseks ja millisel juhul ehitise tehnosüsteemiks, on võimalik lahendus pakutud välja MKM tellitud ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse koostatud „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamatus“. Käsiraamatu järgi peab kohalik omavalitsus tegema selle kohta iga kord otsuse vastavalt esitatud taotlusele ja tegevuse olemusele, hinnates asja põhifunktsiooni ja eesmärki. Üks hindamise aluseid on päikeseelektrijaama kavandatav võimsus (lk-d 63 ja 66). Selleks et määratleda jaama tehnosüsteemina, tuleb kohalikul omavalitsusel veenduda, et see on vajalik konkreetse ehitise teenindamiseks. Seejuures ei pea tehnosüsteem paiknema ehitise sees. Süsteem või selle osad võivad asuda ka ehitise peal (näiteks katusel) või ehitisest eemal. Juhul, kui jaama peamine funktsioon ei ole teenindada ehitist, vaid müüa toodetud elekter võrku, on tegemist elektritootmisrajatisega, mille püstitamiseks tuleb taotleda ehitusluba (lk 66). Käsiraamatus on märgitud, et oma tarbeks paigaldatud lahenduste võimsus jääb enamasti alla 15 kW (lk-d 66, 73). Käsiraamatus välja pakutud tõlgendus on kooskõlas EhS eelnõu ettevalmistamisel silmas peetud eesmärkidega ning omandiõiguse piiranguna proportsionaalne, eesmärgipärane ja praktiline. Ehitusteatise menetlus on üldjuhul kinnisasja omaniku jaoks lihtsam ja odavam kui ehitusloa taotlemine. Vastustaja pole toonud esile põhjuseid, miks peaks hoone katusele paigaldatava, väikese võimsusega ja eeskätt sama hoonet elektriga varustava päikeseelektrijaama ehitamise või kasutamisega kaasnevaid ohtusid või jaama mõju avalikule ruumile pidama sellisteks, mis õigustaks alati ehitusloa nõuet. Vastustaja poolt võrdluseks toodud rajatiste (puurkaev, vaateratas, mobiilsidemast) mõju avalikule ruumile ja keskkonnale on oluliselt intensiivsem hoone katusele paigaldatud päikeseelektrijaama omast. Taastuvenergia tootmist toetab oluline avalik huvi. See annab aluse eelistada tõlgendust, mis teeks majaomanikele päikesepaneelide paigaldamise võimalikult lihtsaks ja odavaks. Vastustajal on õigus selles, et käsiraamatus välja pakutud tõlgendus ei ole kohalike omavalitsuste jaoks siduv. Samas on sellele võimalik tugineda juhul, kui tõlgendus on õige ja põhjendatud. Käsiraamatu juhistest lähtumine võimaldab ühtset lähenemist kõigi kohalike omavalitsuste lõikes ja suurendab seega õiguskindlust. Vastustajal tuleb seega praegusel juhul uuesti ja põhjendatult otsustada, kas aktsepteerida ehitusteatist või nõuda ehitusluba. Seejuures ei või otsust ehitusteatis tagasi lükata nõuetekohaselt põhjendamata jätta sellepärast, et ehitisregister ei pruugi võimaldada üksikasjalikumate põhjenduste lisamist. Vajaduse korral tuleb põhjendused vormistada eraldi dokumendina, millele saab ehitisregistri vastavas lahtris viidata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(7)

3-23-507 Ebaõige on kohtu seisukoht, et ehitisregistrisse 21.12.2022 tehtud märge on haldusakt. Vastustaja ei ole kaebaja taotlust lõplikult tagasi lükanud, vaid kaebajal on võimalik märkused lahendada. Tegemist on olukorraga, kus taotleja on valinud vale menetlusliigi. Menetlus ise on praeguseni lõpetamata. Seega jääb arusaamatuks, millist õigust vastustaja tegevus lõpetab. Vastustaja on vaid suunanud kaebajat õige menetluse juurde. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel. Selliseid nõudeid pole praegusel juhul esitatud ega kontrollitud, vaid vastustaja on palunud taotlejal esitada õige taotlus. Ehitusteatise tagastamine märkustega on haldustoiming HMS § 15 mõttes. Kohus kohustas vastustajat ehitusteatist kohaselt menetlema, kuid vastustaja ei saa seda teha, sest tal puudub ehitisregistris võimalus taotlejale puuduste kõrvaldamiseks saadetud ehitusteatist ise tagasi kutsuda ja menetlust jätkata. Kohus võttis otsuse tegemisel aluseks seaduse ettevalmistajate mitteametliku seisukoha ning MKM tellitud käsiraamatu, mitte seaduse. EhS lisa 1 järgi tuleb kuni 100 kW elektritootmisrajatise ehitamiseks taotleda ehitusluba ning tähtsust ei oma, milline on päikeseelektrijaama võimsus. Õigusakt ei anna kaalutlusruumi. Kui seadusandja soov on, et käsiraamatus toodud erisust rakendaksid kõik ühiselt, siis peab see erisus nähtuma EhS lisas

halduskohtu

otsuse

Tegemist ei olnud elektritootmisrajatise püstitamisega, nagu märgib vastustaja, vaid ehitise tehnosüsteemi ehk elektripaigaldise ümberehitamisega EhS § 3 p 3 mõttes. Ehitusteatise märkusega tagastamise puhul ei ole tegemist jätkuva menetlusega. Ehitusteatise menetlus on lõpetatud, mistõttu ei ole kaebajal võimalik märkuseid ehitusteatise menetluses lahendada. Kaebaja ei saa ehitusloa taotluse esitamisega jätkata ehitusteatise menetlust. Põhjendamatu on vastustaja etteheide, et kohus on otsuse tegemisel lubamatult võtnud aluseks seaduse ettevalmistajate seisukoha ja käsiraamatu väited. MKM käsiraamat on seadusele tuginev, selgitades seaduses toodud tingimusi, mh spetsiifiliselt päikeseelektrijaamade osas. Seejuures on MKM ehitusvaldkonda kureeriv valitsusasutus, mitte kolmas asjassepuutumatu isik. Käsiraamat on mõeldud „tuule- ja päikeseenergia projektide arendajatele ja kohalike omavalitsuste ametnikele menetlusprotsesside mõistmiseks ja kergemaks läbiviimiseks“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-23-507 Mõlemal juhul ei teki kaebajal EhS § 36 lg-s 2 sätestatud õigust alustada kümme päeva pärast ehitusteatise esitamist ehitamist. Õige pole vastustaja tõlgendus, et tema tegevus ei lõpeta mingeid kaebaja õigusi. Kaebaja soovib ehitada ehitusteatise alusel, mis on temale soodsam lahendus kui ehitusloa taotlemine. Vastustaja 21.12.2022 märge seda ei võimalda. 11. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et halduskohtu 18.08.2023 otsust ei saa täita. Isiku subjektiivsete õiguste kaitse ei saa sõltuda infotehnoloogiliste lahenduste kasutusvõimalustest. Haldusorgan peab vajadusel koostöös riikliku andmekogu vastutava töötlejaga leidma võimaluse, kuidas tehniline takistus kõrvaldada ning haldusmenetlus õiguspäraselt lõpuni viia.

6(7)

3-23-507 on esitanud 04.10.2023 arve, mille summa on 756 eurot (630 eurot + käibemaks) ja mille kohaselt on esindaja osutanud kaebajale õigusteenust 3,5 tundi (vastuse koostamine Rae valla apellatsioonkaebusele ja esitamine kohtule). Kulud on vajalikud ja nende suurus on põhjendatud, mistõttu tuleb need vastustajalt välja mõista. Kaebaja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 11.05.2022 otsus nr 3-20-663, punkt 23). (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.