lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2792/2

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2792/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1986
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 1361 lg 1, 2MKS § 96 lg 1, 5, 6VastutusotsusMKS § 40 lg 1Seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutusMKS § 8Seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineMKS § 120 lg 1TagatisMKS § 122Tagatise liigidMKS § 130 lg 1Maksuhalduri täitetoimingud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2792

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rauno Õismaa Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

tagavate

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 52 361 eurot Xile kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxx(registriosa nr xxxxxxx).
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada lubatud täitetoimingu sooritamisest.
3.Edastada määrus Xile pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu sooritamise teate saamist.
4.Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada läbivalt puudutatud isiku nimi, täitmistoimingule allutatud vara ning osaühingute X ja X ärinimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 25.08.20263-26-2163/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.08.20263-26-1065/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-365/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-26-2188/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
MKS § 98Maksusumma määramise aegumistähtaeg

KOHTU PÕHJENDUSED

1.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 punkt 2).
2.MKS § 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse (edaspidi HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.
3.HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks MKS § 1361 rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 ning need on järgnevad: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1) ning halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (MKS § 1361 lg 2 punkt 2); c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1 ja lg 2 punkt 1) ning kohus annab loa, kui ta peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS § 1361 lg 1); e) vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg (s.o puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused); f) isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud;

h) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt alustatud sissenõudmist maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes ning selle tulemusel ei ole 3 kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (MKS § 96 lg 5); i) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 punkti 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (sh saab täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses).

5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Maksuhalduri 08.10.2024 taotluse punktist 1 nähtuvalt algatas maksuhaldur 30.04.2024 korraldusega nr 13-7/01353-31 puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, et algatatud vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse koostamine summas vähemalt 46 762,27 eurot, mis tuleneb 05.10.2020, 09.02.2021 ja 28.02.2022 maksuotsustega määratud, kuid tasumata ja X OÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata põhivõlast 46 495,30 eurot ja lisanduvast intressist 266,97 eurot. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest jälgitav. Summad lähtuvad perioodidest 01.2020–10.2021, mil puudutatud isik oli äriühingu juhatuse ainuliige 2. Maksuhaldur on välja toonud, et puudutatud isikule on 10.04.2017 lisatud e-maksuametis äriühingu suhtes raamatupidaja paketi õigused, mis tähendab, et tal oli võimalus tutvuda maksudeklaratsioonidega ja neid ka ise esitada, sj alates detsembrist 2020 esitas maksudeklaratsioonid puudutatud isik. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt puudutatud isiku kohustuseks tagada õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et puudutatud isik on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.
7.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole olnud tulemuslik. Asjaolu, et äriühingu tasutud summade ja tagastusnõuete arvelt on õnnestunud maksuvõlga vähendada 1866,32 euro võrra, ei väära järeldust, et äriühingult maksusumma sissenõudmine ei ole õnnestunud. Kuigi maksusumma vähenemine on toimunud ka rahaliste laekumiste tulemusena, viitab taotluses toodu, et äriühingu majandustegevusest ei ole võimalik maksukohustust täita. Maksuhaldur on pangakontod arestinud juba 12.06.2020, kuid maksusummat ei ole tänaseni tervikuna tasutud. Maksuhaldur on esitanud ka andmed, mille kohaselt ei kuulu äriühingule registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks, ning ettevõte faktiliselt enam tõenäoliselt ei tegutse, mistõttu maksuvõla sissenõudmine äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt ei ole võimalik.

Maksuhalduri 08.10.2024 taotlus, lisa 5. Vt maksuhalduri 08.10.2024 taotlus, lisa 9.

8.Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna maksude arvestamise ja tasumise varaseim kohustus tekkis 2020. aasta veebruaris, ei ole maksu määramise aegumistähtaeg MKS § 98 g-s 1 sätestatud tahtliku tegevuse korral möödunud. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
9.Täidetud on ka eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksukohustuse tasumiseks ebapiisav sissetulek ja laste ülalpidamise kohustus võivad küll viidata maksukohustuse sundtäitmise raskustele, kuid ei tähenda, et see tuleneb isiku tegevusest. Siiski leiab kohus, et käesoleval juhul on selline tõenäosus, arvestades isiku käitumist äriühingu juhtimisel ja taotletavat täitetoimingut taotluse rahuldamiseks, piisav. 21.09.2020 kontrolliaktist nr 12.2-3/052448-4 nähtub, et X OÜ on perioodil veebruar–märts 2020 kajastanud alusetult X OÜ müügiarve alusel sisendkäibemaksu eesmärgiga luua maksueelis. Muu hulgas nähtub, et puudutatud isik on kahe tehingupoole juhatuses, X OÜ poolt esitatud märts 2020 käibedeklaratsiooni andmetel on see tehing X OÜ ainuke müügitehing, sj müügiarvele on märgitud, et selle väljastas puudutatud isik. X OÜ arvel kajastatud tehing ei ole eluliselt usutav 3 ning nimetatud arve alusel sularahas 17 000 euro tasumine viitab tehingu mittetoimumisele 4. Samuti nähtub kontrolliaktist, et puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on X OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud sularaha väljamakseid. 25.01.2021 kontrolliaktist nr 12.2-3/053772-35 nähtub, et X OÜ on perioodil august 2020 kajastanud alusetult OÜ E&T Üldehitus, OÜ Kevori, OÜ CoralRoof, OÜ AM Prof, OÜ Eesti Elamu, OÜ Vinser, OÜ Ehitusvahendaja, OÜ ATL Ehitus, OÜ Firm Ehitus, OÜ MPV Ehitusgrupp ja OÜ Etre arvete alusel sisendkäibemaksu eesmärgiga luua maksueelis. OÜ AM Prof ja Eesti Elamu OÜ nimel vormistatud müügiarvel on kajastatud mittetõeseid andmeid, ülejäänud äriühingute kinnitusel puuduvad neil igasugused tehingud kogu oma äritegevuse jooksul X OÜ-ga 5. Samuti nähtub kontrolliaktist, et puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on X OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud sularaha väljamakseid. 07.02.2022 nr 12.2-3/057287-3 kontrolliaktist nähtub, et perioodil august–oktoober 2021 on X OÜ väljastanud tegelikkusele mittevastavaid arveid puudutatud isikuga seotud äriühingule maksueelise loomiseks. X OÜ maksuotsustega määratud, kuid tasumata maksukohustused tekkisid ajal, mil puudutatud isik oli äriühingu juhatuse ainuliige. Samuti oli puudutatud isik juhatuse ainuliige perioodil jaanuar 2020–juuni 2021, mil äriühing deklareeris ent seejärel jättis maksmata maksukohustused summas 33 916,24 eurot. Olukorras, kus äriühingul on ainult üks juhatuse liige, kellel on vaba otsustusõigus äriühingu raha kasutamise üle ja võimalus esitada deklaratsioone, s.o isik peab omama vähemalt ülevaadet ja kontrolli äriühingu tegevuse kohta, on alusetult sisendkäibemaksu deklareerimine, võltsarvete kajastamine äriühingu raamatupidamises, ettevõtlusega mitteseotud sularaha väljamaksete, iseendale ülekannete tegemine, dokumentide esitamata jätmine ja tekkinud maksukohustuse tasumata jätmine tõlgendatav teadliku maksukohustuse tekitamise ja selle tasumise vältimisena. Seega on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et puudutatud isik on tekitanud teadlikult alusetult sisendkäibemaksu mahaarvamisega X OÜ-le või X OÜ kaudu endaga seotud äriühingule

Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 48 jj. Dtl 50 jj.

Dtl 65.

maksueelise ning viinud ettevõtlusega mitteseotud ülekandeid ja sularaha väljamakseid tehes äriühingust raha välja. Seejuures on nt maksuvõla 33 916,24 eurot tekkimise ajal äriühingu pangakontolt puudutatud isikule tehtud ülekannetega välja liikunud 39 042,22 eurot, sh on ülekannete selgitusteks üldjuhul märgitud „laenu tagastus“. Maksuhaldur kohustas 30.04.2024 korraldusega nr 13-7/01353-3 kohustas puudutatud isikut esitama tema ja X OÜ vahel sõlmitud laenulepingud, ent puudutatud isik jättis korralduse täielikult täitmata. Dokumentide esitamata jätmisest tulenevalt ei ole usutav äriühingule laenu andmine. Äriühingu võõrandamine variisikule pärast maksukohustuste kuhjumist, raha väljaviimist ja äriühingu tegevuse sisulist lõppemist, viitab kohtu hinnangul sellele, et äriühingu maksuvõlg ei tekkinud juhuslikust eksimusest, vaid võis olla äriühingu juhatuse liikme teadlik tegevus eesmärgiga jätta maksud tasumata ning äriühingu võõrandamisega ka ise vastutusest vabaneda. Puuduvad tõendid, mis andnuks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis 6. Eelnevast tulenevalt pole põhjendamatu ka kahtlus, et puudutatud võib hakata tulevikus tehtava vastutusotsuse sundtäitmisest kõrvale hoidma.

10.Maksuhaldur soovib, et kohus annaks loa puudutatud isikule kuuluvale kinnistule hüpoteegi seadmiseks. Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 punkti 57 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohtule ei nähtu leebemate täitetoimingute tegemise võimalust. Taotleja on põhjendanud, et isiku sissetuleku arvelt maksuvõla täitmine on ebatõenäoline, sh arvestades ülalpeetavate olemasolu. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ja on samas isiku õigusi väheriivav meede. Hüpoteegi seadmine ei takista vara valdamist, kasutamist ega käsutamist. Kinnisasjade müügi korral on isikul võimalik maksunõude tagamises hüpoteegipidajaga kokku leppida. Hüpoteegi seadmist tuleb eelistada füüsilise isiku igakuiste sissetulekute suhtes täitetoimingute tegemisele, kuivõrd isiku töötasu on eelduslikult otseselt seotud isiku igapäevase toimetulekuga. Maksuhaldur on ka ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud. Samuti on ka asjakohane korteri väärtuse arvutus7.
11.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab puudutatud isik vastu suunatud täitetoimingud, kui isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada, et tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 46 762,27 eurot.
12.Kaaludes taotluses toodud põhjendusi, vastutusotsusega nõutava maksusumma suurust ja kohaldatavast täitetoimingust tulenevaid piiranguid, leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada.
13.Puudutatud isiku eraelu kaitseks asendada määruse avaldamisel Riigi Teatajas tema nimi ja isikukood, täitmistoimingule allutatud vara ning osaühingute X ja X ärinimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2017 kohtumäärus kohtuasjas nr 3-3-1-17-17, p 13. Vt maksuhalduri 08.10.2024 taotluse p 7 ja seal viidatud taotluse lisad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.07.20263-25-2629/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja