X kaebus Transpordiameti 04.04.2024 ettekirjutuse nr 41/24/165-4 ja 15.05.2024 vaideotsuse nr 1.2-2/24/76982 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.09.2024 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, volitatud esindaja ML Transpordiamet, volitatud esindaja TR
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Vastustaja
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.09.2024 resolutsiooni p 1 peale.
määruse
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.09.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet kohustas 04.04.2024 ettekirjutusega nr 4-1/24/165-4 X lõpetama riigitee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 29,05 teest vasakul tee kaitsevööndi nõuete rikkumine ning likvideerida tee kaitsevööndisse ja riigimaale loata ehitatud mahasõit. Taastada riigimaa ulatuses kõrguslikult olukord, mis oli enne mahasõidu rajamist. Taastada riigitee nõlv ja teekraav. Likvideeritava mahasõidu alune ala katta riigimaa ulatuses 5 cm paksuse kasvumullaga, millele teha murukülv. Taastada riigiteel purustatud kruusast teepeenar sarnaselt kõrval olevaga. Transpordiamet määras ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks 28.04.2024 ja hoiatas, et täitmata jätmise korral rakendab ta sunniraha 3000 eurot ning seda võib teha korduvalt. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt tuvastas Transpordiamet, et Otepää vallas riigiteel nr 46 (Tatra-Otepää-Sangaste) km 29,05 teest vasakule on rajatud tee kaitsevööndisse ja riigimaale teeomaniku (Transpordiameti) loata ristumiskoht ehk mahasõit. See suundub Vahe-Kellamäe
3-24-1667 kinnistule, mille omanik on X (esindab C). Transpordiamet on 20.10.2022 kirjas teavitanud Cit nõusoleku andmisest keeldumisest rajada mahasõit Vahe-Kellamäe kinnistule. Seda, et mahasõit on rajatud pärast 2022. aastat, kinnitavad Maa-ameti XGis portaali kaldaerofotod. Omavoliliselt rajatud mahasõit asub maantee kaitsevööndis, mille ulatus on 30 m. Ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 kohaselt peab avalikult kasutatava tee ehitamiseks olema ehitusluba. EhS § 70 lg 2 p 2 keelab ehitise kaitsevööndis ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ja kuhjata pinnast. Mahasõit on ehitatud ilma ehitusprojektita ning teeomaniku teadmata ja kooskõlastamata, see on rajatud üle kraavi, kuid ei ole paigaldatud nõuetekohast truupi. Tagatud pole ehitise ohutus, ehitise ja kasutatud materjalide vastavus tee ehitamise kvaliteedi nõuetele ning mahasõidu kasutamise ohutus. Ebaseaduslik mahasõit tuleb likvideerida. Projekteerimisnormide kohaselt ei ole võimalik sellisel kujul rajatud mahasõitu selle praeguses asukohas sellisel kujul lubada. Eesmärk on mh tagada ehitise ohutus ning liiklusohutus vaidlusalusel teelõigul. Liiklusohutus kui avalik huvi kaalub selgelt üles isiku huvi rajada olemasoleva ligipääsuga kinnistule täiendav mahasõit oma kinnistu teenindamiseks. Kinnistule Vahe-Kellamäe on juba ligipääsu võimalus tagatud olemasoleva Vahtraoru kinnistul paikneva mahasõidu kaudu.
2.Transpordiamet teavitas 20.10.2022 kirjaga nr 7.1-1/22/21238-2 kaebaja esindajat Cit nõusoleku andmisest keeldumisest riigiteelt 46 mahasõidu rajamiseks Vahe-Kellamäe kinnistule. Sama kirjaga on Transpordiamet teavitanud, et kinnistu omanikul on võimalik kasutada Vahe-Kellamäe kinnistule juurdepääsuks servituudiala läbi Väike-Kellamäe kinnistu. Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu hooldamise ning metsamaterjali veoga seonduv juurdepääs on eeldatavalt võimalik lahendada ja tagada nimetatud juurdepääsuõigust kasutades.
3.Kaebaja esitas ettekirjutusele 03.05.2024 vaide. Transpordiamet jättis 15.05.2024 nr 1.22/24/7698-2 kaebaja esitatud vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 03.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 04.04.2024 ettekirjutuse nr 4-1/24/165-4 ja 15.05.2024 vaideotsuse nr 1.2-2/24/7698-2 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega peatada 04.04.2024 ettekirjutuse nr 4-1/24/165-4 täitmine kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni.
5.Tallinna Halduskohus jättis 03.06.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Määrus jõustus 27.06.2024 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, millega jäeti määruskaebus rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 31.07.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 084/2024/4238 (sissenõudja Transpordiamet, kohtutäitur Oksana Kutšmei) kuni käesolevas haldusasjas nr 3-24-1667 kohtuotsuse jõustumiseni.
8.Kaebaja esitas 26.08.2024 taotluse vaatluse korraldamiseks Tatra-Otepää-Sangaste tugimaantee nr 46 km 29,05 teest vasakul ning esialgse õiguskaitse taotluse sunniraha sissnõudmise keelamiseks. Kuivõrd kohtule esitatud fotodelt ning maakohtu paikvaatluse protokolli ja kohtulahendi alusel pole olnud võimalik halduskohtul mahasõidu puudumist tuvastada, palub kaebaja halduskohtult vaatluse korraldamist Tatra-Otepää-Sangaste tugimaantee nr 46 km 29,05 teest vasakul. 2(6)
3-24-1667 Vaatluse käigus on halduskohtul võimalik vahetult tajuda asjaolu, kas mahasõit Tatra-OtepääSangaste tugimaantee nr 46 km 29,05 teest vasakul suunaga Vahe-Kellamäe kinnistule eksisteerib või mitte, on see muruga kaetud või on õigustatud vastustaja ettekirjutuse nõue kanda võõrale kinnistule 5 cm kasvumulda, millele teha murukülv. Ainult sellisel moel on võimalik anda lõpplahendis õiguspärane hinnang juba olemasolevaid tõendeid ning kogutavat tõendit (vaatlusprotokoll) võrreldes peamisele vaidlusküsimusele.
Transpordiamet palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Kaebaja ei ole senini ise likvideerinud mahasõitu. Talle on juba määratud korduvalt sunniraha, millest üks on täitemenetluse raames täidetud. Selline hoolimatus oma rahaliste vahendite vastu näitab üheselt kaebaja suurt huvi mahasõidu säilimise vastu ja seega ka selle kasutamise vastu, kuigi see mahasõit selles asukohas on ohtlik. Vastustajal ei ole vastuväiteid, kui kohus soovib paikvaatluse korraldamist.
10.Kaebaja esitas 15.09.2024 esialgse õiguskaitse taotluse nõuetega kohustada Transpordiametit esitama viivitamatult Tartu kohtutäitur Anne Böckler’ile täitemenetluse nr 182/2024/2396 peatamise avaldust sunniraha ettekirjutuse nr 4-1/24/165-4 ja sellega seotud sunniraha tasumise 19.08.2024 nõude nr 4-1/24/165-6 täitmise peatamiseks; peatada Transpordiameti 04.04.2024 ettekirjutuse nr 4-1/24/165-4 kehtivus käesolevas haldusasjas nr 3-24-1667 kohtuotsuse jõustumiseni. Ettekirjutuse ning selle täitmise sunnimeetme (sunniraha tasumise nõue juba 2 korda) motiveerimine on puudulik ning õigusvastane, sest ei sisalda ühtegi viidet väidetud mahasõidu tuvastusele. Vastustaja on kaebuse vastusele lisanud küll 06.03.2024 vaatluse protokolli, kuid selles tehtud tuvastusi pole vähimalgi määral seotud vaidlustatud ettekirjutusega. Kaebaja pole mahasõitu rajanud. Tartu Maakohtu 07.06.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-22-17836 tehtud tuvastus mahasõidu puudumise kohta on jõustunud. Maakohus on mahasõidu puudumist kohapeal vahetult tajunud. Maakohtu järeldust ei lükka ümber Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2024 määruse oletused. Täiendava 3000 euro sundkorras äravõtmine (varasemaga kokku 6000 eurot ning täitekulud) on kaebaja jaoks ülisuur kulu ning paneb kaebaja väga raskesse majanduslikku olukorda. Kaebaja pole kuidagi seadnud ohtu riigi tugimaantee seisundit ega liiklejate ohutust.
11.Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebaja ei ole senini likvideerinud vaidlusalust mahasõitu. Õige on ka vastustaja seisukoht, et kaebaja on ise varasemalt kinnitanud mahasõidu kasutamist. Seega on püsiv oht vaadeldavas asukohas liiklusele. Kaebaja on Transpordiameti esmase sunniraha praeguseks ajaks tasunud. Eelnevast järeldub, et kaebajale ei tekkinud pöördumatuid kahjusid, vaid sunniraha tasumine on kaebajale üksnes koormav. Tallinna Ringkonnakohus märkis 27.06.2024 määruse punktis 12: „Asjaolu, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral peab kaebaja tasuma sunniraha ja see nõutakse vajadusel täitemenetluses sisse, ei tingi esialgse õiguskaitse andmist olukorras, kus kaebusel pole arvestatavaid eduväljavaateid..../.../ Juhul kui kohus peaks kaebuse rahuldama, on kaebajal võimalik nõuda vastustajalt sunniraha tagastamist ja kahju hüvitamist.“
3(6)
3-24-1667
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ning rahuldada kaebaja EÕK taotlus ja kohustada vastustajat esitama viivitamatult Tartu kohtutäitur Anne Böckler’ile täitemenetluse nr 182/2024/2396 peatamise avaldust sunniraha ettekirjutuse nr 4-1/24/165-4 ja sellega seotud sunniraha tasumise 19.08.2024 nõude nr 4-1/24/165-6 täitmise peatamiseks ning peatada vastustaja 04.04.2024 ettekirjutuse nr 4-1/24/165-4 kehtivus haldusasjas nr 3-24-1667 kohtuotsuse jõustumiseni. Erinevalt Tallinna Ringkonnakohtu poolt 27.06.2024 määruses väidetust on maakohus tsiviilasjas 2-22-17836 vahetult asjaolusid tajudes tuvastanud, et mahasõitu pole maanteele tehtud (vt Harju Maakohtu 07.06.2024 määrus). Halduskohus määras uue paikvaatluse tegemise ning vastustaja pole sellele vastu vaielnud. Maakohus ei tuvastanud vaatluse käigus mitte ühtegi ohutusalast rikkumist, ohtu liiklejatele, avalikule huvile. Lähtuda tuleb jõustunud maakohtu määruse seisukohtadest, mitte aga ringkonnakohtu 27.06.2024 seisukohtadest, milles on eemaldutud tõenditele tuginevast õigusemõistmisest. Ringkonnakohtu seisukohad pole enam asjakohased. Vastustaja 06.03.2024 vaatluse protokollis viidatud katastriüksuse number tähistab VaheKellamäe kinnistut, mitte riigi tugimaanteed. Isegi kui kaebaja oleks oma kinnistule midagi rajanud, ei puuduta see riigi kinnistut, mistõttu ei saa ettekirjutusega kohustada kaebajat oma kinnistul likvideerima midagi, mida seal pole. Vastustaja tuvastused haldussunni kohaldamisel on vastuolulised ja põhjendamata ning ka sel põhjusel pole võimalik ettekirjutust täita. Vaidlus on selle üle, kas mahasõit on üldse rajatud. Juhul kui mahasõit on olemas, siis on igal juhul kaheldav, kas see paikneb Vahe-Kellamäe kinnistul, nagu vastustaja 06.03.2024 protokollist nähtub. Isegi kui mahasõit hüpoteetiliselt riigimaal oleks, ei ole kaebajal võimalik mahasõitu likvideerida ja endist olukorda võõral maal taastada. Vastustaja on esitanud uue sunniraha tasumise nõude sama ettekirjutuse pinnalt uuele kohtutäiturile sundkorras sissenõudmiseks. Kaebajat ähvardab lühikese ajavahemiku vältel sundkorras 6000 euro ja täitekulude vääramatu kaotus olukorras, kus ettekirjutuse üle käiv halduskohtumenetlus on alles algses faasis. Kohtupraktikas on leitud, et ebaselges olukorras ei ole põhjendatud kaebajalt nõuda kehtiva ettekirjutuse täitmist kohtumenetluse toimumisega samaaegselt (vt Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2021 kohtumäärus haldusasjas nr 3-21-2299, p 17). Kahekordne sunniraha koos täitekuludega ületab nelja keskmise kuupalga netotasu. Kaebaja mais 2024 teenitud ja 07.06.2024 välja makstud netotasu oli palgalehe kohaselt 1899.37 eurot. Sunniraha ja täitekulude sunniviisiline äravõtmine paneb kaebaja põhjendamatult väga raskesse majanduslikku olukorda ja toob kaasa toimetuleku olulise languse, mis on pöördumatu.
13.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja 26.08.2024 esitatud taotlus ei sisalda uusi asjaolusid, mille tõttu peaks kohus kohaldama omal algatusel EÕK-d. Kaebaja ei ole oma kaebustes ümber lükanud vastustaja poolt esitatud Google Street View vaates nähtuvat objektiivset asjaolu, et vaidlusaluses kohas on ladustatud kraavis pinnast ja rajatud sellega pääs üle kraavi. Koht on ülejäänud kraavi osast kõrgem ja seega ei ole kaebaja taastanud endist olukorda. Lisaks on kaebaja kinnitanud, et ta on mahasõitu kasutanud. Kaebaja on rajanud mahasõidu oma kinnistule pääsemiseks, kuid selleks, et pääseda teelt kaebaja kinnistule, peab ületama riigimaal asuvat kraavi ja pinnast. Kaebaja on rajanud ilma 4(6)
3-24-1667 loata ebaseadusliku mahasõidu riigimaale ja ettekirjutusega tulebki kohustada kaebajat likvideerima see mahasõit. Ei ole mõeldav, et riik kannab kulusid selleks, et likvideerida kaebaja ebaseaduslikku tegevust. Kaebajale on juba määratud korduvalt sunniraha, millest esimene on täitemenetluse raames täidetud. Hoolimatus oma rahaliste vahendite suhtes näitab üheselt kaebaja suurt huvi mahasõidu säilimise ja ka selle kasutamise suhtes, kuigi see mahasõit selles asukohas on ohtlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole kaebuse esitamisega kaasnev igakordne meede, vaid selle rakendamise eeldused on sätestatud HKMS § 249 lg-s 1. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne vaidlusküsimuse lõplikku lahendamist. Esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust (Riigikohtu 21.06.2024 määrus asjas nr 3-23-885, p 11; Riigikohtu 25.11.2021 määrus asjas 3-24-1927 nr 3-21-2241/11, p 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).
16.Esialgse õiguskaitse taotlus peab olema põhistatud (HKMS § 250 lg 2). Põhistamine eeldab, et kohut veendakse piisavalt esitatud väidete usutavuses. Esialgset õiguskaitse taotlev isik peab omal initsiatiivil esitama kohtule tõendid, mis võimaldavad taotluses kirjeldatud tagajärgi pidada piisavalt tõenäoliseks (Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2019 määrus asjas nr 3-19-896, p-d 20-21; Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51870, p 11).
17.Kaebaja soovib esialgset õiguskaitset eeskätt sunniraha sundtäitmismenetluses sissenõudmise vältimiseks. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust selles osas veenvalt põhistanud. Kaebaja väidete kohaselt paneb sunniraha ja täitekulude sunniviisiline äravõtmine ta põhjendamatult väga raskesse majanduslikku olukorda ja toob kaasa toimetuleku olulise languse. Toimetuleku olulist langust on kaebaja põhistanud sellega, et sunniraha suurus koos täitekuludega ületab nelja keskmist kuupalga netotasu ja kaebajale 07.06.2024 välja makstud netotasu oli palgalehe kohaselt 1899,37 eurot. Praegusel juhul ei ole kaebaja usutavalt näidanud, et sunniraha tasumine võiks tegelikult seada ohtu kaebaja toimetuleku või see oleks talle ebamõistlikult koormav. Üksnes abstraktsed viited keskmisele töötasule ja kaebajale 2024 juunikuus väljamakstud töötasule seda ei tõenda. Halduskohus on vaidlustatud määruses märkinud, et pöördumatu kahju tekkimist ei saa järeldada, kuna kaebaja on esimese sunniraha juba tasunud. Kaebajal on professionaalne õigusteadmistega esindaja, kellelt võib eeldada sellises olukorras, et ta esitab koos tõenditega usaldusväärse ja tervikliku pildi kaebaja majanduslikust olukorrast (nt pangakonto väljavõte). Kaebaja pole esimeses kohtuastmes ega määruskaebuses esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et sunniraha rakendamine on kaebajale ka tegelikult ebamõistlikult koormav. Kaebajal oli oma majanduslikust olukorrast usaldusväärse ja tervikliku ülevaate esitamiseks piisavalt aega. Seega jääks juba ainuüksi seetõttu esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
18.Vaidlustatud ettekirjutusest nähtub selgelt, et kaebajat kohustati lõpetama riigitee nr 46 Tatra – Otepää – Sangaste km 29,05 teest vasakul tee kaitsevööndi nõuete rikkumine ning likvideerima tee kaitsevööndisse ning riigimaale loata ehitatud mahasõit. Tallinna 5(6)
3-24-1667 Ringkonnakohus on 27.06.2024 määruse p-s 10 muu hulgas märkinud, et Tatra-OtepääSangaste riigiteel nr 46 km 29,05 teest vasakule on rajatud tee kaitsevööndisse ja riigimaale teeomaniku loata mahasõit. Mahasõit on rajatud eesmärgipäraselt, Vahe-Kellamäe kinnistule pääsemiseks. Tõenditele hinnangu andmisel ei saa minna mööda mh sellest, et mahasõidu rajamine langeb ajaliselt enam-vähem kokku ajaga, mil kaebaja ostis kinnistu, soovis Transpordiametilt vaidlusalusesse kohta mahasõidu rajamist (millest viimane keeldus) ja kinnitab, et mahasõit on vajalik tema elukaaslase terviseseisundist tingituna, kes seda mahasõitu ja teed faktiliselt ka kasutab. Vaidlustatud haldusaktides on asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud, milles seisneb oht liiklejate ning tee turvalisusele. Ringkonnakohus jääb varasemas 27.06.2024 määruses võetud seisukohtade juurde ning jagab hinnangut, et kaebuse eduväljavaated on praeguses menetlusstaadiumis pigem kasinad. Asjaolude ebaselgus või üksnes pelgalt kaebaja soov vältida sunniraha tasumist enne kohtumenetluse lõppu ei anna alust keelata sunniraha sissenõudmist esialgse õiguskaitse korras. Lõpliku hinnangu kaebaja poolt esitatud väidetele ja haldusakti õiguspärasusele annab halduskohus asja sisulisel lahendamisel.
19.Sunniraha on mõeldud isiku kallutamiseks täitma temal lasuvat kohustust. Sisuliselt võib esialgse õiguskaitse korras kehtiva haldusakti kehtivuse peatamine või sundtäitmise täielik keelamine tähendada kaebajale lisaaja andmist ettekirjutuse täitmiseks avalikku huvi rikkuval moel, vabastades ta seejuures kohaldatud (kohaldamise ajal õiguspärastest) sunnimeetmetest (Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1245, p 18.3; Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus asjas nr 3-23-1327, p 17). Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse saamiseks veenvalt põhistanud tegelikku ohtu oma rahalisele jätkusuutlikkusele ega seda, kuidas antud olukorras tema huvid kaaluvad üles avaliku huvi ettekirjutuse täitmiseks.
20.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.