X kaebus Transpordiameti ettekirjutusele likvideerida ebaseaduslikult ehitatud mahasõit riigiteelt oma kinnisasjale
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja X, esindaja Meelis Leis Vastustaja Transpordiamet, esindaja TR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.06.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.06.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele. Selgitus Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet tegi Xle 04.04.2024 ettekirjutuse nr 4-1/24/165-4, millega kohustas teda lõpetama riigitee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 29,05 teest vasakul tee kaitsevööndi nõuete rikkumine ning likvideerida tee kaitsevööndisse ja riigimaale loata ehitatud mahasõit. Taastada riigimaa ulatuses kõrguslikult olukord, mis oli enne mahasõidu rajamist. Taastada riigitee nõlv ja teekraav. Likvideeritava mahasõidu alune ala katta riigimaa ulatuses 5 cm paksuse kasvumullaga, millele teha murukülv. Taastada riigiteel purustatud kruusast teepeenar sarnaselt kõrval olevaga. Transpordiamet määras ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks 28.04.2024 ja hoiatas, et täitmata jätmise korral rakendab ta sunniraha 3000 eurot ning seda võib teha korduvalt. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt tuvastas Transpordiamet, et Otepää vallas riigiteel nr 46 (Tatra-Otepää-Sangaste) km 29,05 teest vasakule on rajatud tee kaitsevööndisse ja riigimaale teeomaniku (Transpordiameti) loata ristumiskoht ehk mahasõit. See suundub Vahe-Kellamäe kinnistule, mille omanik on X (esindab PK). Transpordiamet on 20.10.2022 kirjas teavitanud PKit nõusoleku andmisest keeldumisest rajada mahasõit Vahe-Kellamäe kinnistule. Seda, et
3-24-1667 mahasõit on rajatud pärast 2022. aastat, kinnitavad Maa-ameti XGis portaali kaldaerofotod. Omavoliliselt rajatud mahasõit asub maantee kaitsevööndis, mille ulatus on 30 m. Ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 kohaselt peab avalikult kasutatava tee ehitamiseks olema ehitusluba. EhS § 70 lg 2 p 2 keelab ehitise kaitsevööndis ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ja kuhjata pinnast. Mahasõit on ehitatud ilma ehitusprojektita ning teeomaniku teadmata ja kooskõlastamata, see on rajatud üle kraavi, kuid ei ole paigaldatud nõuetekohast truupi. Tagatud pole ehitise ohutus, ehitise ja kasutatud materjalide vastavus tee ehitamise kvaliteedi nõuetele ning mahasõidu kasutamise ohutus. Ebaseaduslik mahasõit tuleb likvideerida. Projekteerimisnormide kohaselt ei ole võimalik sellisel kujul rajatud mahasõitu selle praeguses asukohas sellisel kujul lubada. Eesmärk on mh tagada ehitise ohutus ning liiklusohutus vaidlusalusel teelõigul. Liiklusohutus kui avalik huvi kaalub selgelt üles isiku huvi rajada olemasoleva ligipääsuga kinnistule täiendav mahasõit oma kinnistu teenindamiseks. Kinnistule Vahe-Kellamäe on juba ligipääsu võimalus tagatud olemasoleva Vahtraoru kinnistul paikneva mahasõidu kaudu.
2.Transpordiamet jättis 15.05.2024 vaideotsusega nr 1.2-2/24/7698-2 X vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt pole mahasõit looduslik ja enne 2022. a-t seda ei eksisteerinud. Fotodelt on selgelt näha, et mahasõidu rajamiseks on riigimaad ja riigitee kraavi materjaliga täidetud. Ettekirjutus on tehtud isikule, kellele kuuluvale ja kelle huve teenindavale kinnistule pääsuks on mahasõit rajatud. Samuti tunnistavad rattajäljed, et mahasõitu kasutatakse erakinnistule ligipääsuks. Pole eluliselt usutav, et mahasõit on Vahe-Kellamäe kinnistule ligipääsuks rajatud maaomaniku teadmata või märkamata. Riigitee nõlv tuleb taastada selliselt, nagu ta oli enne loata mahasõidu rajamist. Riigitee peenar tuleb taastada purustatud kruusaga kõrval olevaga sarnaseks. Vajalikud load lammutamiseks peab taotlema tööde tegija. Tugimaanteel, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 500–1500 sõidukit, peab olema tagatud minimaalne ristmike vahekaugus 100 m. Asulavälises liikluskeskkonnas tuleb parklad rajada riigiteest eraldatuna tulenevalt liiklusohutusest, nii et ühendus riigiteega toimub rajatava ristmiku kaudu. Parkimistasku puhul toimuksid kõik sellega seotud manöövrid riigiteel 90 km/h kiiruspiirangu alas, mis ei ole ohutu ei parkimistasku kasutajale ega ülejäänud liiklejatele. Vahe-Kellamäe katastriüksusele on ligipääs tagatud Vahtraoru ja Väike-Kellamäe katastriüksusel asuva tee kaudu. Kinnistu müügilepingus on X teavitatud, et kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 04.04.2024 ettekirjutuse ja 15.05.2024 vaideotsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada 04.04.2024 ettekirjutuse ning 02.05.2024 rakendatud sunniraha tasumise nõude nr 4-1/24/165-5 täitmine ja vajadusel täitemenetlus kuni siinses haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, et vältida kaebajat kahjustava ja väga kahjuliku olukorra teket (3000 euro sissenõudmine täitemenetluses ja uute sunnirahade rakendamine). Mõistlik ei ole sundida kaebajat täitma haldusakti ajal, kui selle üle käib kohtuvaidlus. Kui kaebus rahuldatakse, on sunniraha sisse nõutud ennatlikult.
4.Tallinna Halduskohus jättis 03.06.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus ei pea kaebuse eduväljavaateid ülearu suureks. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et mahasõit oleks rajatud õiguslikul alusel. Kaebaja oli kinnistut ostes teadlik, et kinnistule puudub juurdepääs avalikult 2(5)
3-24-1667 kasutatavalt teelt ning kinnisasja ei läbi detailplaneeringu kohaselt avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee. Kaebaja väited, et tema ise ei ole seda mahasõitu rajanud, vaid selle tegi kinnistu eelmine omanik, on ilmselgelt asjakohatud. Kaebaja ei ole põhistanud, millised pöördumatud tagajärjed tuleneksid talle 3000 euro suuruse sunniraha tasumisest. Isik saab pöörduda kohtusse vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks, seetõttu ei ole asjakohased põhjendused ühegi teise isiku subjektiivsete õiguste riivetega seoses. Juhul kui kohus kaebuse rahuldaks ja vastustaja oleks asunud ettekirjutust täitma, kuuluks see tagasitäitmisele vastustaja kulul.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2024 määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas. Ta palub teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja pole väitnud, et mahasõidu rajas kinnistu eelmine omanik. Kaebaja ei tea väidetava mahasõidu saamisloost midagi. Tegemist võib olla looduslikult eksisteerinud või eelnevate omanike poolt rajatud juurdepääsuga. Halduskohus toetab asjaolusid uurimata põhjendamatult kohe vastustaja seisukohta, et mahasõidu on rajanud kaebaja. Transpordiamet pole oma väidet tõendanud. Kaebajal pole riigimaantee ega selle teevööndiga puutumust ega vastutust. Tartu Maakohus tuvastas juurdepääsutee vaidluses tsiviilasjas nr 2-22-17836, et riigiteelt ei ole Vahe-Kellamäe kinnistule mahasõitu ning sellel kinnistul ei ole teed. Transpordiameti väide mahasõidu olemasolu kohta on seega vastuolus maakohtu tuvastatuga. Sunniraha on rakendatud alusetult. Kaebajalt ebaseadusliku haldussunniga sisse nõutud 3000 eurot on teenitud kaebaja raske tööga. Sunniraha sissenõudmine mõjutab kaebajat, mitte mõnda teist isikut, nagu halduskohus on leidnud. Kohtumenetlusele võib kuluda poolteist kuni kaks aastat ning kaebajalt sisse nõutud 3000 eurot mõjutab kogu selle aja märkimisväärselt tema majanduslikku seisundit ja heaolu. Raha alusetu loovutamine riigile tekitab kaebajale kahju.
Transpordiamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.
Mahasõidu olemasolu ja selle rajamise oletatav aeg on haldusmenetluses tuvastatud. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Asjaolu, et 3000 eurot on kaebaja teeninud raske tööga, ei saa olla aluseks kohaldada esialgset õiguskaitset. Ettekirjutus täita, s.o mahasõit likvideerida, oleks tõenäoliselt soodsam kui tasuda sunniraha 3000 eurot, eriti arvestades asjaolu, et sunniraha võib määrata korduvalt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Halduskohtu lõppjäreldused on õiged, kuid määruse põhjendusi tuleb osaliselt täiendada.
8.Kaebaja leidis esialgse õiguskaitse taotluses, et ebamõistlik on haldusakti täitmist nõuda kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus selgitab, et selline seisukoht ei ole avalik-õiguslikus menetluses põhjendatud. Vaidlus käib riigivõimu teostamise ja selle käigus haldusakti andmise õiguspärasuse üle. Ettekirjutuse tegemise aluseks oli oht teeseisundile ja liiklusele, mis esineb praegu, mitte millalgi tulevikus. Eesti õiguskord ei näe ette, et kaebuse esitamisel on haldusakti täitmisele igal juhul peatav mõju. See tuleneb ka otsesõnu asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 16 lg-st 2, mille kohaselt kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist ega sunnivahendi 3(5)
3-24-1667 rakendamist, kui kohus ei otsusta teisiti. Sunnivahendi rakendamine on seega võimalik peatada erandjuhul vaid siis, kui halduskohus kohaldab esialgset õiguskaitset. Seejuures ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel piirduda vaid kaebaja huvide arvestamisega ja sellega, kas ettekirjutuse täitmise peatamine on põhjendatud tema vaatenurgast. Seadus kohustab kohut esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel samaväärselt kaebaja huvidega arvesse võtma ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse eduväljavaateid ja määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause, Riigikohtu 25.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2241, p 15).
9.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna teda koormavad tagajärjed saabuvad juba kohtumenetluse ajal (mahasõidu likvideerimise kohustus ja sunniraha sissenõudmine). Selle sedastamine ei tähenda siiski, et taotletud abinõu tuleb tingimata kohaldada. Halduskohus leidis õigesti, et taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama kaebuse eduväljavaateid (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu. See tähendab eelhinnangu andmist kaebuse sisule. Eelhinnangu raames antud õiguslikud seisukohad ei ole kohtule siduvad põhiasja lahendamisel (Riigikohtu 27.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 28, 25.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2241, p 15).
10.Ringkonnakohus jagab halduskohtu eelhinnangut, et kaebuse eduväljavaated on pigem kasinad. Kaevatavas ettekirjutuses ja vaideotsuses on tõendite alusel tuvastatud ja põhjendatud, et Tatra-Otepää-Sangaste riigiteel nr 46 km 29,05 teest vasakule on rajatud tee kaitsevööndisse ja riigimaale teeomaniku loata mahasõit. Seda kinnitavad Google Street View fotod septembris 2022 ning juulis 2023 ning Maa-ameti kaldaerofotod. Ringkonnakohtu hinnangul on Google Street View fotodest selgelt näha, et 2023. a juuliks on ilmunud koht, kust saab riigiteelt sõita maha kaebaja kinnistule. Kui varem oli piltidel vahetult asfalttee kõrval rohune teeperv ning sellest edasi madalam osa (mida võib nimetada kraaviks), siis viimasel fotol on kraav jäänud samaks, v.a üks koht, mis on täidetud pinnasega selliselt, et sellest on võimalik sõidukiga üle kraavi sõita. Täidetud koht näib üsna värske, see pole rohtunud vms ning eristub tuntavalt ülejäänud kraavi osast. Seetõttu tuleb pidada äärmiselt vähetõenäoliseks, et tegemist saab olla inimtegevusest sõltumatu loodusliku protsessiga, mis on ühtäkki lihtsalt tekkinud. Seda enam, et taamal on maha võetud puud ja paistab künkast üles minev pinnastee, mille asemel varasematel fotodel oli tihe taimestik. Järelikult, kuni ei esitata vastupidist loogilist ja usutavat selgitust, ei saa pidada põhjendamatuks järeldust, et mahasõit on rajatud eesmärgipäraselt, Vahe-Kellamäe kinnistule pääsemiseks. Haldusorganil ja halduskohtul tuleb hinnata tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Tõenditele hinnangu andmisel ei saa minna mööda mh sellest, et mahasõidu rajamine langeb ajaliselt enam-vähem kokku ajaga, mil kaebaja ostis kinnistu, soovis Transpordiametilt sinna kohta mahasõidu rajamist (millest viimane keeldus) ja kinnitab, et mahasõit on vajalik tema elukaaslase terviseseisundist tingituna ja kes seda mahasõitu ja teed faktiliselt ka kasutab. Vaidlustatud haldusaktides on asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud, milles seisneb oht liiklejate ning tee turvalisusele. Ettekirjutus on tehtud avaliku korra eest vastutavale isikule korrakaitseseaduse (KorS) § 15 lg-te 1, 4 ja 6 esimese lause tähenduses, s.o isikule, kellel on ebaseadusliku ehitamisega kõige tihedam seos.1 Oluline pole see, kas mahasõidu rajamise tööd tegi X isiklikult, oluline on see, et mahasõit on tehtud tema omandis oleva kinnisasja kasutajate huvides. Isegi kui mahasõidu rajas kinnistu eelmine omanik, tuli ettekirjutus teha kaebajale (KorS § 15 lg 7). Vaidlustatud ettekirjutuse näol pole tegemist kaebaja suhtes toimuva süüteomenetlusega, vaid KorS-i ja EhS-i alusel ohu ennetamiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks võetud meetmega. Lõplik hinnang haldusakti formaalsele ja
KorS § 15 tõlgendamise kohta vt lähemalt Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2023 otsus asjas nr 3-21-2344, p-d 16–17. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=330288538
4(5)
3-24-1667 materiaalsele õiguspärasusele antakse kohtuotsuses, kuid praeguses staadiumis näib ebatõenäoline, et kaebaja seisukohad saaksid kaasa tuua ettekirjutuse tühistamise.
11.Seoses kaebaja väitega, et Tartu Maakohus tuvastas juurdepääsutee vaidluses tsiviilasjas nr 2-22-17836, et riigiteelt ei ole Vahe-Kellamäe kinnistule mahasõitu, märgib ringkonnakohus, et maakohtu tuvastatud asjaolu näib tuginevat kaebaja esindaja M. Leisi paikvaatlusel öeldule ja asjaolule, et Transpordiamet ei ole andnud mahasõidu rajamiseks luba. Nimelt on 21.09.2023 paikvaatluse protokollis märgitud: „Selgelt eristatavat ja kulgevat teekatteala teevarianti nr 2 pidi Tatra-Otepää-Sangaste tugimaantee nr 46 suunas liikudes vahepealses osas tuvastada võimalik ei ole. Meelis Leis avaldab, et sellelt teelt ei pääse avalikule teele, sellele ei ole ka mahasõitu peale tehtud. Transpordiamet ei ole andnud siia mahasõidu luba.“ Paikvaatluse protokolli on kantud foto, kus viidatakse veidi kaugemal asuvale tugimaanteele nr 46. Sellest võib järeldada, et maakohus ei veendunud kohapeal teepervel, et mahasõitu faktiliselt ei ole, vaid tugines kaebaja esindaja avaldatule, mis on aga vastuolus siinses asjas kogutud täpsemate ja usaldusväärsemate tõenditega. Iseenesest pole samas väär see, et õiguslikul alusel rajatud mahasõitu, mida saaks juurdepääsutee määramisel arvesse võtta, ei eksisteeri. Paikvaatluse protokolli kohaselt Transpordiamet paikvaatlusel ei osalenud ega saanud seega protokollis toodut ka kinnitada. Tartu Maakohtu 07.06.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-17836 pole kohtute infosüsteemi andmetel veel ka jõustunud.
12.Avalik huvi liiklusohutuse tagamiseks on ilmselgelt kaalukam kaebaja huvist jätkata oma kinnisasjale mahasõidu kasutamist ja vältida selle likvideerimisega seotud kulusid. Ehkki 3000 euro on suur raha, peab sunniraha olema siiski piisavalt mõjus, et isik ei loobuks ähvardava rahalise kohustuse väiksusele tuginevalt avalike huvide kaitseks tehtud ettekirjutuse täitmisest. Samal põhjusel on õige võimaldada sunniraha korduvalt määrata. Mahasõidu likvideerimisel pole kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt raskeid, kulukaid ega pöördumatuid tagajärgi. Avaliku korra eest vastutav isik peab leidma oma kohustuste täitmiseks sobivad võimalused ja hankima vajalikud load. Juhul kui esinevad ületamatud takistused, saab kaebaja taotleda vastustajalt sunnivahendi kohaldamise ära jätmist või edasilükkamist ning vajadusel vaidlustada edasisi sunnivahendeid, kui need on kaebaja arvates ebaproportsionaalsed. Kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamise korral avalike huvide arvelt hüve (võimaluse kasutada õigusliku aluseta rajatud mahasõitu, mis seab ohtu tee seisundi ja teiste liiklejate ohutuse), mis poleks siinse vaidluse asjaoludel tasakaalustatud ega õige lahendus. Asjaolu, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral peab kaebaja tasuma sunniraha ja see nõutakse vajadusel täitemenetluses sisse, ei tingi esialgse õiguskaitse andmist olukorras, kus kaebusel pole arvestatavaid eduväljavaateid. Kaebaja pole tõendanud, et tal pole mistahes võimalust leida vahendeid 3000 euro suuruse ja edaspidi määratava sunniraha tasumiseks. Vastustaja viitab seejuures õigesti, et mahasõidu likvideerimine võib osutuda vähem kulukaks kui sunnirahade tasumine. Vastustaja ei ole pannud kaebajale ettekirjutuse resolutiivosas mistahes kohustust truupide rajamiseks, vaid täidetud pinnas tuleb eemaldada ja taastada endine olukord. Juhul kui kohus peaks kaebuse rahuldama, on kaebajal võimalik nõuda vastustajalt sunniraha tagastamist ja kahju hüvitamist.
13.Kuna vaidlustatud määrusest ei selgu täpsemalt, mida pidas halduskohus silmas selle all, et asjakohased ei ole põhjendused seoses ühegi teise isiku subjektiivsete õiguste riivetega, siis selle motiivi jätab ringkonnakohus halduskohtu määrusest välja.
14.Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.