TOV „AVALON+“ Eesti filiaali kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.11.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058482-9 ja 22.12.2023 vaideotsuse nr 6-1/5468-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – TOV „AVALON+“ Eesti filiaal, volitatud esindaja Igor Sumarok Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind
Asja läbivaatamise vorm
01.10.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.11.2024. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu ja Tolliamet (MTA) kontrollis 11.05.2022 korraldusega nr 12.2-3/058482-1 TOV „AVALON+“ Eesti filiaali ja AvalonPlus Polska Sp.zo.o ning vaide esitaja ja OOO Alfalon vahel sõlmitud tehinguid, selgitamaks tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust.
MTA koostas 21.07.2023 kontrollakti nr 12.2-3/058482-8, milles sisalduvad kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. TOV „AVALON+“ Eesti filiaal esitas kontrollaktile 20.10.2023 eriarvamuse.
3.MTA tegi 14.11.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058482-9, millega määrati TOV „AVALON+“ Eesti filiaalile täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 75 872,09 eurot. MTA
3-24-191 tuvastas, et TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaali ja AvalonPlus Polska Sp.zo.o vahelise laenulepingu alusel tehtud väljamaksete näol on tegemist kingitustega ning TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaali ja LLC Alphalon vahel 01.12.2019 sõlmitud käsunduslepingu alusel tehtud väljamakse ei ole tegelikult TOV „AVALON+“ Eesti filiaali, mis tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, majandustegevusega seotud väljamakse.
4.TOV „AVALON+“ Eesti filiaal esitas 4.12.2023 MTA 14.11.2023 maksuotsuse nr 12.23/058482-9 peale vaide. MTA 22.12.2023 vaideotsusega nr 6-1/5468-2 jäeti TOV „AVALON+“ Eesti filiaal vaie rahuldamata.
5.TOV „AVALON+“ Eesti filiaal (kaebaja) esitas 21.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 14.11.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058482-9 tühistamiseks.
6.Tallinna Halduskohtus võttis 06.02.2024 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA, kes esitas vastuse kaebusele 11.03.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Maksuhalduri poolt 14.11.2023 tehtud maksuotsus on õigusvastane põhjusel, et see on vastuolus kehtiva õigusega ning selle andmisel on maksuhaldur oluliselt rikkunud uurimis- ja kaalutlusõiguse põhimõtet. Maksuotsus on tehtud vastustaja kaalumata eelarvamuse alusel. Otsuses kirjeldatud põhjendused on otsitud ja ei vasta menetluse raames tuvastatud asjaoludele. Vastustaja järeldused on tõendamata. Kaebaja ei nõustu EMTA poolt tehingutele antud hinnanguga.
8.Kontrolliaktis on kajastatud, et 03.02.2020 TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaali ja AvalonPlus Polska Sp.zo.o (Poola registrikood 8982238597) vahel sõlmitud laenulepingu alusel kantud 146 000 eurot ei ole reaalselt laen vaid kingitus. Põhiargumendiks on asjaolu, et mõlemad äriühingud on omavahel seotud ja laenusumma ei ole tagasi makstud.
8.1.AvalonPlus Polska Sp.zo.o. on tõepoolest TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaali tihedalt seotud äriühing, mille kaudu korraldati Eesti äriühingu jaoks Ukraina töötajate hankimist Poolas. Poola äriühingu paremaks tegevuse korraldamiseks Eestis oli antud Poola äriühingule laenu äritegevuse arendamiseks, nimelt kolmandate riikide kodanike registreerimiseks Poolas töötamiseks, luues personali- ja agentuuriettevõte, koolitus- ja koolitusbaasi (kompleksi) korraldamise juriidiline ja protseduuriline ettevalmistus, registreerimiseks vajalike dokumentide koostamine ja muu seonduv. Poolas ettevalmistatud töötajad peaksid saabuma töö tegemiseks Eestisse. Poola saab Eesti filiaalilt raha, mille abil tagastab laenu ja tasub intressi.
8.2.On üldteada sellise asjaolu, et töötajate hankimine Ukrainast Eestisse on raskendatud muu hulgas asjaoluga, et Eestis on sätestatud kõrgendatud nõuded töötajate töötasu osas. Ühelt poolt töötajaga lepingu sõlmimisel tuleks Eestis kohaldada töötasu, mis vastab keskmisele töötasu määrale. Ukrainast saabuvate töötajate vastavus töö tegemisele ei ole üldjuhul teada. Nii Leedus, kui ka Poolas need nõuded on palju soodsamad tööandja jaoks ning see oli põhjuseks koostöö teostamiseks Poola firmaga. Asjaolu, et antud töö ei ole vilja antud, ei saa olla põhjuseks, miks lugeda laen kingituseks.
9.Laenu andmise eesmärgid olid ärilised ja laenu andmise eesmärk oli filiaali tegevuse laiendamine. Kuna mõlemad äriühingud olid omavahel seotud, siis ei olnud otstarbekas kulutada rahalisi vahendeid tagatise seadmiseks. Tagatiseks on see, et Eesti filiaal on oleme Poola firma teenuste saajaks ja laenu on seega tagatud saadava teenusega. Maksukontrolli selgitati audiitorile neid asjaolusid. Intress vastas turutingimustele. Seega, puudus seaduslik alus antud laenu maksustamiseks.
10.Kontrolliaktis on kajastatud tehingud, mis tehti maa omandamiseks Ukrainas. 2(7)
3-24-191
10.1.Kaebaja selgitas maksumenetluse käigus, et tegemist ei olnud maa soetamisega kiireks edasimüügiks vaid otsus maatükkide edasimüügi kohta võetakse vastu pärast sõjategevuse lõppemist, lähtudes Ukraina maa keskmise turuväärtuse tõusu (languse) analüüsist, mille esitab Alfalon LLC. Asjaolu, et maa edasimüüki hetkel plaanis ei ole, on seotud sõjategevuse pidamisega Ukrainas. Alfalon LLC ettepanekul saab maad nüüd Ukrainas põllumajandustegevuseks kasutada, plaaniti saada tulu põllumajandussaaduste müügist. See projekt pole veel lõppenud. Tulu võiks tekkida juba 2025. aasta sügisel.
10.2.Toimingud Ukrainas teostati varem sõlmitud käsunduslepingu põhjal. Lepingu esemeks on käsundisaaja tegevus käsundiandja rahaliste vahendite arvelt, mille eesmärk on maatükkide omandamine, maatükkide müümist võimaldavasse seisukorda viimine, samuti maatükkide müügist tulu saamine. Lepingu eesmärgiks on tulu saamine maa soetamisest ja edasimüügist. Lepingu alusel teostavad pooled järgmisi tegevusi: Alfalon LLC selgitas välja maa omandamise õiguslikud aspektid, korraldas koostööd tulevaste maatükkide müüjatega, korraldas omandamiseks valmis maatüki dokumentatsiooni, aga TOV ,,AVALON+“ Eesti filiaal hüvitas kõik lepingu eesmärgi saavutamisega seotud kulud. Kaebajal on õigus saada kogu tulu, mis maa müügi käigus tekib, seega Eesti filiaalil ei teki maatükkide omandiõigus, vaid tekkib kasum vara realiseerimisest. Eelmainitud situatsioonis ei ole õiglane nõuda maksude deklareerimist tehingutelt, millised ei ole veel lõppenud.
11.Seega leiab kaebaja, et maksuotsus on seaduse nõuetega vastuolus ning kaebus kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja TOV „AVALON+“ Eesti filiaali kaebusega ei nõustu ja vaidleb selle vastu.
13.MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Antud juhul on MTA poolt maksumenetluses tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ja nendest tehtud järeldused vastustaja hinnangul vaidlusaluses 14.11.2023 maksuotsuse p-des 2 ja ka 3 ja selle lahutamatuks osaks olevas 21.07.2023 kontrolliakti nr 12.2-3/058482-8 () p-s 1 jälgitavad.
14.Maksuotsus on seetõttu ka kontrollitav ja ka piisavalt põhjendatud ning maksuhaldur on seeläbi 14.11.2023 maksuotsuse puhul omapoolse tõendamiskoormise täitnud. Tõendamiskoormus on maksumaksjale üle läinud, kes peab tõendama maksuhalduri seisukohtade ebaõigsust. Käesoleva hetke seisuga kaebaja seda vastustaja hinnangul teinud ei ole. Antud juhul on maksumenetluses tõendamist leidnud, et TOV „AVALON+“ Eesti filiaali ja AvalonPlus Polska Sp.zo.o vahelise laenulepingu alusel tehtud väljamaksete näol oli tegemist kingitustega ning TOV ,,AVALON+’’ Eesti Filiaali ja LLC Alphalon vahel 01.12.2019 sõlmitud käsunduslepingu alusel tehtud väljamakse ei ole tegelikult kaebaja, mis tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, majandustegevusega seotud väljamakse.
15.Vastustaja märgib, et TOV „AVALON+“ Eesti filiaal ei ole 19.01.2024 kaebusest nähtuvalt võrreldes kontrolliaktile esitatud 20.10.2023 eriarvamusega ega ka 19.01.2024 vaidega mingeid uusi sisulisi vastuväiteid 14.11.2023 maksuotsusele esitanud. Kaebaja poolt esitatud seisukohad on vastavalt nii kõnealuse maksuotsuse p-s 3 kui ka 22.12.2023 vaideotsuse p-des 11-13 MTA poolset põhjalikku käsitlemist juba leidnud ning MTA on vastustaja hinnangul igati põhjendatult asunud seisukohale, et need ei tingi kontrollimenetluses kujunenud järelduste muutmist ega ka vaidlusaluse maksuotsuse tühistamist ega muutmist. Arvestades, et kaebaja kordab järjekordselt oma varasemaid põhjendusi, peab vastustaja asjakohaseks jääda enda poolt eelmainitud menetlusdokumentides (st maksuotsuses ja vaideotsuses) toodu juurde. Asjaolu, et MTA 3(7)
3-24-191 motiveeritud ja piisavalt põhjendatud järeldused ei ole kaebajale sobilikud, ei muuda neid järeldusi valeks ja haldusakti seeläbi ebapiisavalt motiveerituks. Seega puudub alus TOV „AVALON+“ Eesti filiaali 19.01.2024 kaebuse rahuldamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
17.MTA tegi 14.11.2023 kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/058482-9, millega tuvastas, et kaebajal tuleb täiendavalt täita tulumaksukohustus 75 872,09 euro ulatuses. Maksuotsuses leidis MTA, et:
18.TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaali ja AvalonPlus Polska Sp.zo.o vahel 03.02.2020 sõlmitud laenulepingu alusel tehtud väljamaksete näol ei olnud sisuliselt tegemist laenu andmisega vaid kingitusega. Filiaal laenulepingu alusel tagasimakseid ei oodanud ega nõudnud, mis tähendab, et filiaalil oli tahe laenusaajat rikastada. Seega tuleb tehtud väljamaksed tulumaksuseaduse (TuMS) § 49 lg 1 alusel maksustada tulumaksuga.
18.1.TOV ,,AVALON+’’ Eesti Filiaali ja LLC Alphalon vahel 01.12.2019 sõlmitud käsunduslepingu alusel tehtud väljamakse ei olnud tegelikult filiaali, mis tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, majandustegevusega seotud väljamakse. Käsunduslepingus märgitud eseme ehk maatükkide omandamine Ukrainas toimus TOV ,,AVALON+’’ mitte tema Eesti filiaali huvides. Seega on käsunduslepingu alusel tehtud makse seotud TOV ,,AVALON+’’ majandustegevusega, mistõttu kuuluvad kõik filiaali poolt tehtud maa soetamisega seotud kulud maksustamisele tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 alusel kui püsiva tegevuskoha ettevõtlusega mitteseotud kulu.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Vastustaja on kontrolliaktis (dtl 344-376), maksuotsuses (dtl 377-386) ja ka vaideotsuses (dtl 393-399) kaebajale täiendava maksu määramisega seotud asjaolusid põhjalikult käsitlenud ning nendes dokumentides tooduga nõustudes ei korda ma kohtuotsuses kõiki juba senises haldus- ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid ja nende põhjal tehtud järeldusi. Kontrolliakti ja maksuotsuse põhjendused on selged ja jälgitavad. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
20.Esmalt pean kaebajale vajalikuks selgitada, et kaebaja viited kaalutlusõiguse rikkumisele MTA poolt ei ole käesoleval juhul asjakohased. Maksusumma määramine ei ole MTA kaalutusotsus, sest olukorras, kus MTA on tuvastanud maksukohustuse tekkimiseks olevad faktilised ja juriidilised asjaolud, on MTA-l kohustus maksusumma määrata ning MTA-l ei ole diskretsiooniõigust otsustada, kas maks määrata või mitte. Seega ei ole kaebaja arutlused kaalutlusõigust puudutavas osas antud asja lahendamisel asjakohased.
21.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tema väited põhinevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse jaotust maksuotsuse kontrollimisel täpsustab MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150 sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse 4(7)
3-24-191 alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-134-07 p-d 11 ja 13).
22.Käesoleval juhul on MTA kontrolliaktis ja maksuotsuses üksikasjalikult välja toonud, miks MTA hinnangul ei olnud kaebaja poolt AvalonPlus Polska Sp.zo.o-le tehtud väljamaksete näol tegemist laenuga (vt kontrolliakti p 1.1.2 ja 1.1.3 ja kokkuvõte maksuotsuses p 2.1.2). MTA märgib, et 03.02.2020 sõlmitud laenulepingus ei olnud kokku lepitud tagatist, laen maksti välja sularahas, samas kui tavapäraselt sularahaarveldusi ei tehta. Laen on välja makstud seitsme väljamaksena perioodil veebruar- november 2020 kokku 146 000 euro ulatuses ehk kogu laenulepingus märgitud summa ulatuses. Kaebaja poolt esitatud dokumendid ja antud seletused sularahamaksete saaja kohta on vastuolulised. Otsused laenutehingu sõlmimise, tingimuste ning makseviisi osas on teinud ainuisikuliselt Y, kes on samaaegselt filiaali ainuesindaja ning filiaali emaettevõtja TOV „AVALON+“ ainuosanik ja laenu saanud Avalon Polska SP.zo.o üks omanikest (koos X). AvalonPlus Polska Sp.zo.o ning TOV ,,AVALON+’’ Eesti Filiaali puhul on tegemist tulumaksuseaduse § 8 lg 1 tähenduses seotud isikutega ning samas on osapoolte vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingus kokku lepitud intressimäär oluliselt soodsam turutingimustest ning kaebaja ei ole selgitanud, kuidas kujunes kokkulepitud intressimäär. Laenu ei ole seotud osapool tagasi maksnud, samuti ei ole tasutud intressimakseid ja väidetav laenuandja ei ole laenutagastamist ega intressimaksete tegemist ka nõudnud, tagasimaksegraafikut ei ole MTA-le esitatud, ehkki laenulepingus on tagasimaksegraafikule viidatud. MTA on arvesse võtnud ka seda, et maksumenetluse käigus on kaebaja ise möönnud, et vähemalt osaliselt tuleks laenumaksed deklareerida kui püsivast tegevuskohast väljaviidud kasum – see aga on vastuolus kaebaja poolt eelnevalt maksumenetluse käigus antud selgitustega, mille kohaselt leidis kaebaja, et laen on saadavate teenustega piisavalt tagatud.
23.Minu hinnangul on MTA eelkirjeldatule tuginedes põhjendatult seadnud kahtluse alla sõlmitud laenulepingu ja selle alusel tehtud väljamaksete tegeliku sisu ning leidnud, et väljamaksed tuleb maksustada tulumaksuga. Kaebaja ei ole kontrolliaktile esitatud eriarvamuses, vaides ega kohtule esitatud kaebuses toonud välja argumente, mis põhjendaks laenu andmist eelpoolviidatud ebaharilikel tingimustel ega kõrvaldanud maksuhalduri poolt viidatud vastuolusid ning esitanud täiendavaid selgitusi intressimäära põhjendatuse ja laenu andmise majandusliku põhjendatuse kohta. Seega ei ole kaebaja täitnud temale üle läinud tõendamiskoormist viisil, mis võimaldaks järeldada, et talle määratud maksukohustus on ebaõige.
24.Märgin siiski, et on vaieldav, kas tulumaksu tekkimise õiguslikuks aluseks tuleb pidada TuMS § 49 lg 1 (tulumaks kingituselt), nagu on märgitud maksuotsuses, või TuMS § 502 ja § 53 lg 4 alusel (püsivast tegevuskohast varjatult väljaviidud kasum). Varasema kohtupraktika kohaselt on TuMS § 49 lg 1 alusel võimalik maksustatava kingitusena käsitada antud laenu sissenõudmisest loobumist - seda siis juhul, kui laenusuhe oli tegelik ja laenuandja ei ole teinud mõistlikke pingutusi laenu tagasinõudmiseks. Käesoleval juhul on maksuhaldur aga kontrolliaktis ja maksuotsuses, viidates maksukorralduse seaduse §-le 83 lg-le 4, asunud seisukohale, et laenutehing oli näilik, mis tähendab, et maksuhalduri hinnangul laenu andmist sisuliselt aset ei leidnud. Maksuhaldur leiab, et tegelikkuses oli laenutehingu eesmärgiks Y huvi viia raha ühest enda kontrolli all olevast äriühingust teise. Sellisel juhul oleks korrektseks maksustamise aluseks TuMS § 502 ja § 53 lg 4 (püsivast tegevuskohast varjatult väljaviidud kasum). Maksukohustuse ebaõige 5(7)
3-24-191 kvalifitseerimine aga ei ole maksuotsuse tühistamise aluseks, sest lõppkokkuvõttes oli filiaalile tulumaksu määramine siiski põhjendatud.
25.Sarnaselt eelnevaga leian, et ka teise maksustamisjuhtumi (vt kontrolliakti p-d 1.2.2 ja 1.2.3 ja kokkuvõttev seisukoht maksuotsuse p 2.2.2) osas - TOV ,,AVALON+’’ Eesti Filiaali ja LLC Alphalon vahel 01.12.2019 sõlmitud käsunduslepingu alusel tehtud väljamaksete puhul on tulumaksu määramine põhjendatud. Tuleb siiski märkida, et ei kontrolliaktis ega maksuotsuses ei ole täpsustatud, millisele TuMS § 51 lg 2 punktile MTA maksukohustuse määramisel on täpsemalt tuginenud. Kontrolliaktist võib siiski aru saada, et MTA on maksumenetluse tulemusel asunud seisukohale, et käsundusleping on sõlmitud tegelikult TOV „AVALON+“ huvides tehtud tehingu varjamiseks, mistõttu võib eeldada, et maksukohustuse määramisel on MTA tuginenud TuMS § 51 lg 2 p-ile 5 (kulu või väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks). Kontrolliaktis kirjeldatu ja asjas esitatud tõenditest nähtuvalt, on kaebaja sõlminud 01.12.2019 käsunduslepingu (dtl 139-145, tõlge 146-154), mille eesmärgiks oli põllumajandusliku maa soetamine Ukrainas. Maksumenetluse käigus esitas kaebaja selle väite tõendamiseks kaks lepingut (nn kavatsuste lepingud, dtl 155 -156, tõlge 157-159 ja 160-161, tõlge 162-165). Mõlemas lepingus on märgitud, et soetatavate maatükkide omanikuks saab filiaali emaettevõtja Tovarõstvo Z Obmeženoju Vidpovidalnistju „Alphalon“. Lepingutest ei nähtu, kas ja millal peab käsundisaaja lepingu eseme ehk soetatud maatükid TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaalile üle andma või sellelt saadud tulu edasi kandma. Kaebaja on küll viidanud, et selline kavatsus pooltel lõppkokkuvõttes oli ning lepingute soetamine Ukraina äriühingule oli tingitud vastavasisulisest regulatsioonist, kuid samas ei ole kaebaja esitanud maksumenetluse käigus ühtegi tõendit, mis sellekohast väidet kinnitab ning võimaldaks seega seostada käsunduslepingu alusel tehtavat väljamakset kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja ei ole esitanud selgitusi ega dokumente ka selle kohta, kuidas kujunes lepingus kokkulepitud summa ega esitanud andmeid, mis võimaldaks hinnata väljamakse suuruse põhjendatust. Lisaks viitab maksuhaldur sellele, et väidetavate maaüksuste müüjatega sõlmitud kavatsuste lepingud on majanduslikus mõttes ebareaalsete tingimustega ning mitmed olulised küsimused on jäänud lepingutes fikseerimata, lepingutes märgitud summad on kohati vastuolulised (vt kontrolliakti p 1.2.2.2 alapunkt c).
26.Eelkirjeldatud asjaolud on minu hinnangul piisavad, et lugeda täidetuks MTA põhjendamiskohustus kaebajal täiendava tulumaksukohustuse tekkimise osas põhjusel, et käsunduslepingu alusel välja makstud summad ei ole seostatavad kaebaja ettevõtlusega. Seega on MTA õigesti leidnud, et käsunduslepingu alusel tehtud väljamaksed tuleb maksustada tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 (täpsemalt selle lõike p-i 5 alusel) alusel kui püsiva tegevuskoha ettevõtlusega mitteseotud kulu. Kaebaja ei ole ei kontrolliaktile esitatud eriarvamuses, vaides ega kohtule esitatud kaebuses toonud välja argumente, mis võimaldaks järeldada, et talle määratud maksukohustus on ebaõige.
27.Märgin täiendavalt, et kaebajal on tulumaksukohustusest edaspidi võimalik vabaneda TuMS § 54 lg 6 alusel, mis sätestab, et kui langevad ära mh TuMS § 51 lg 2 p-s 5 nimetatud maksustamise aluseks olevad asjaolud (nt väljamakse tagastatakse kaebajale), on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvestus. Sel juhul saab kaebaja teha edasiulatuva ümberarvestuse selle maksustamisperioodi deklaratsioonis, millal maksustamise aluseks olev asjaolu ära langes.
28.Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud maksuotsuses on MTA piisava põhjalikkusega selgitanud maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ning nende põhjal tehtud järeldusi ning seega on tõendamiskoormis MKS § 105 lg 1 alusel kaebajale üle läinud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust kahelda maksuhalduri järelduste põhjendatuses ning kaebuses toodu ei ole aluseks maksu- ega vaideotsuse tühistamiseks. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata. Menetluskulud 6(7)
3-24-191 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.