OÜ SÄNNA kaebus Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja OÜ SÄNNA, esindaja v.adv Madis Uusorg Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja J.F
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ SÄNNA apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 02.10.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ SÄNNA apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.12.2023 otsus muutmata.
Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.
Asendada avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ SÄNNA käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuni–juuli 2022.
3-23-1977 Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 20.06.2023 kontrolliaktis nr 12.2-3/060704-4.
2.Maksu- ja Tolliamet koostas 09.08.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/060704-6, millega kohustas OÜ-d SÄNNA tasuma maksusumma 2720 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei ole kaebaja soetanud arvetel nr 2220 ja nr 2239 nimetatud teenuseid Enviromental Services OÜ-lt ning seetõttu puudus kaebajal õigus kajastada nendel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas. Esitatud arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele. OÜ SÄNNA juhatuse liikme A.H kirjavahetus Cga Viberis ei tõenda tehingute toimumist Enviromental Services OÜ-ga. Enviromental Services OÜ tegevusala ei ühti osutatud teenusega ja tal puudus majandustegevus. Enviromental Services OÜ-lt soetatud teenust teostasid tegelikkuses tundmatud kolmandad isikud või kaebaja ise. A.H selgitused on üldsõnalised ja ebausaldusväärsed ega ole piisavad tehingute toimumise kinnitamiseks.
3.OÜ SÄNNA esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.08.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/060704-6 tühistamiseks. Kaebaja sai teenuse Enviromental Services OÜ-lt. Maksuotsuses puuduvad otsesed tõendid, mis viitaksid sellele, et kaebaja oleks teadlik olnud sellest, et viimistlustööde teostajaks ei olnud Enviromental Services OÜ. Kaebaja veendus, et Enviromental Services OÜ on registreeritud käibemaksukohustuslasena, kuid tema tegevuse tegelikku tausta ei olnud kaebajal võimalik tuvastada. Kaebaja suhtlus Cga Viberi rakenduses tõendab, et tööd on tegelikkuses tehtud. Arved tulid kaebajale Enviromental Services OÜ ametlikult e-postilt ja olid juhatuse liikme allkirjastatud. Kaebaja teadis C varasemast ning kirjaliku lepingu sõlmimisel ei oleks olnud tööde mahu tõttu mõtet. MTA enda kogutud tõendid kinnitavad, et C oli seotud Enviromental Services OÜ-ga. Puuduvad mistahes tõendid, et kaebaja oleks teadnud, kuidas toimub raha liikumine Enviromental Services OÜ ja C vahel ja seal toimunud võimalikust maksupettusest.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 27.12.2023 otsusega kaebuse tulumaksu puudutavas osas ning jättis käibemaksu puudutavas osas kaebuse rahuldamata. Enviromental Services OÜ 01.06.2022 arvel nr 2220 ja 05.07.2022 arvel nr 2239 kajastatud tööd olid tegelikkuses tehtud, kuid mitte Enviromental Services OÜ poolt. C ja A.H vestlusest Viberis nähtub, et C organiseeris Neeme 48 objektile siseviimistustööd. Vestlus on põhjalik ja detailne, seal on käsitletud nii tellimust, materjalide hankimist kui lõpu poole ka tellija nördimust töö kvaliteedi üle. Arutelu ei toimu selle üle, milliseid töid panna arvele, vaid selle üle, millises summas ja ulatuses saab arve juba esitada, st millise osa saab lugeda akteerituks ehk vastu võetuks (milline protsent kokkulepitud töödest kuulub tasumisele). Selline arutelu on tavapärane ega viita sellele, et arvele kavatsetaks kanda tegelikkuses aset leidmata töid. See vestlus ei ole loodud kunstlikult maksuhalduri jaoks, et veenda teda tööde toimumises. Samuti nähtub vestlusest, et täiendavalt suheldi ka telefoni teel. Vestlusest nähtub samas, et kaebaja jälgib hoolega, et ta ei peaks maksma midagi, mida reaalselt (korrektselt) tehtud ei ole. Selliste tööde kohta ei pea tingimata olema kirjalikku lepingut (ehkki see oleks parem garantiitööde teostamiseks). Kuna tööde maht ei olnud suur, ei saa kirjaliku lepingu puudumisest automaatselt järeldada lepingulise suhte puudumist. Ka ei ole vaidlust selles, et kaebaja tasus vaidlusalused arved. Kuna tellija tasus vaid vastuvõetud tööde eest, oli see talle piisav garantii, et tööd saavad ka tegelikkuses korrektselt tehtud. Seega võib tõdeda, et C tegi arvete väljastamise ajal kaebaja tellimusel siseviimistlustöid mingite enda organiseeritud töömeestega.
2(7)
3-23-1977 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed (Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 16). Riigikohus on leidnud, et teenuse kirjeldus peab olema piisavalt üksikasjalik, et tagataks teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvetel ei ole viidet ühelegi dokumendile, kus oleks kirjas tööde loetelu. Ometi ei saa Viberi vestluse tõttu väita, et töid ei ole üldse teostatud. Vestlus ei asenda detailsuselt ja ülesehituselt tööde vastuvõtmise akti, ometi sisaldub selles konkreetset infot selle kohta, mis töid ja kus teostati (juures on palju fotosid), nähtub tavapärane tööde tegemise kooskõlastamine ning probleemide tekkimisel ka tellijapoolne rahulolematus ja teenuse tellimise lõpetamine. A.H on selgitanud maksuhaldurile, et tööd olid krohvimis- ja maalritööd koos ettevalmistustöödega ning see väide on Viberi vestluse ja seal olevate fotodega kooskõlas. Tööde tegelikkusele viitab eelkõige see, et erinevalt fiktiivsest arvest, kus arve saaja on ise huvitatud sellest, te arve oleks suures summas, käitub kaebaja vastupidiselt. Kaebajale on oluline, et ta ei tasu arvet suuremas summas, kui on reaalselt tehtud tööd ning sel teemal on Cga korduvalt vahetatud eriarvamusi. Samuti ei olda fiktiivse arve puhul reeglina huvitatud sellest, millised täpsemalt on maksetingimused, kuid kaebaja heidab ette isegi ebaõige maksepäeva lisamist. Kõik see näitab, et arve on väljastatud tegelikult tehtud tööde kohta. Arved on ehitustööde maksumust arvestades väikesed, arvete koostamisele eelnes arutelu tellija ja teostaja vahel, kus tellija soovis arvet väiksemas summas ja pikema maksetähtajaga, Viberi vestlusest on näha tööde teostamine koos fotodega ja vestluse põhjal saab öelda, et see kajastas tegelikult tehtud töid. Küsimus on aga selles, keda C esindas kaebajaga suhtlemisel. A.H on selgitanud MTA-le, et on teinud varem Cga koostööd. Ettevõtte tausta kontrollides teatmik.ee-st oleks kaebaja pidanud märkama, et Enviromental Services OÜ tegevusala on lillede ja taimede hulgimüük, mitte ehitustegevus, ning et seda äriühingut ei esinda C: ta ei olnud juhatuse liige ja tal ei olnud juhatuse liikme volitust. Maksuhaldurile selgitusi andes kinnitas C ka ise, et tal puudus õigus esindada Enviromental Services OÜ-d. Kaebaja juhatuse liige ei olnud C esindusõigust kontrollinud. Seega tegutses ta vähemalt raske hooletusega. See on piisav alus mitte lugeda kaebajat heauskseks tellijaks ja määrata talle tasumiseks käibemaks. Kontrolliaktis on veenvalt näidatud, et Enviromental Services OÜ-l puudus kontrolliperioodil majandustegevus, tema kontol ei tehtud tavapärasele majandustegevusele viitavaid ülekandeid, vaid raha kanti kohe edasi teiste isikute kontodele ja võeti kohe välja, töötajaid ei olnud, tegevusala ei sarnanenud kuidagi üldehitustöödele (taimede hulgimüük), peale maksuhalduri esimest pöördumist 28.10.2022 sai juhatuse liikmeks W, kes on maksuhalduri pikaajalise kogemuse järgi variisik probleemsetes äriühingutes. Enviromental Services OÜ kontole 06.06.2022 laekunud raha kanti samal päeval edasi Green OBJ OÜ kontole, mille juhatuse liige oli Q ja osanik C. Green OBJ OÜ arvelduskontolt kantakse raha samal päeval C arvelduskontole. Enviromental Services OÜ kontole 12.07.2022 laekunud raha kanti samal päeval edasi Laohooldus OÜ kontole, kust kanti raha edasi Green OBJ OÜ arvelduskontole ning võeti samal päeval sularahas välja. Seega kasutati Enviromental Services OÜ-d siin vaid juriidilise kehana, kelle nimel arveid esitada. Kuna kaebaja jättis C esindusõiguse kontrollimata, ei saa ta end vabandada asjaoluga, et ei pidanud teadma, et tema tehingupartneriks ei olegi Enviromental Services OÜ. Tulumaksu määramise osas on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole sisuliselt kaalunud hindamise võimalikkust. Maksuotsus tuleb seetõttu tulumaksu osas tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(7)
3-23-1977
5.OÜ SÄNNA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kaebuse käibemaksu puudutavas osas rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada tema halduskohtule esitatud kaebus ka selles osas. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et arvetel kajastatud teenuse osutajaks oli Enviromental Services OÜ, mille esindajaks tehingutes oli C. Maksumenetluses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks olnud teadlik, et arvetel kajastatud teenust ei osutanud Enviromental Services OÜ. Kuigi kohus leidis, et teenust ei osutanud Enviromental Services OÜ, ei ole kohus võtnud seisukohta, kas kaebaja oli nimetatud asjaolust teadlik või mitte. Kohus viitab eelkõige kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisele. Äriühingu tausta kontrollides ei pöörata praktikas tähelepanu äriregistris kajastatud tegevusalale, kuna seal kajastatakse äriühingu peamine tegevusala. Äriühingul võib olla teisi tegevusalasid. Äriühingu peamine tegevusala määratakse äriregistris automaatselt viimase esitatud majandusaasta suurima näidatud tegevusala müügikäibe järgi. Tehingute tegemise ajal oli Enviromental Services OÜ viimane esitatud majandusaasta aruanne 2019. a kohta. Seega kajastas tegevusala info ligi kahe ja poole aasta vanust teavet. Seega ei pidanud teatmik.ee-st nähtav info tegevusala kohta tekitama kaebajas kahtlust selles, kas teenuse osutajaks on Enviromental Services OÜ. Kohus leidis õigesti, et kaebaja ei kontrollinud enne tehingut, kas Cl on Enviromental Services OÜ esindusõigus. Ta ei teinud seda põhjusel, et tehingu maht oli sedavõrd väike ja ta oli varem oma majandustegevuses Cga kokku puutunud ning mingeid probleeme ei esinenud. Kohus omistab esindusõiguse kontrollile enne kokkuleppe sõlmimist ebamõistlikult suure tähenduse. Tehingute tegemise ajal veendus kaebaja C esindusõiguse olemasolus ja vaidlust ei saa olla selles, et Cl oli kokkuleppe sõlmimise ajal esindusõigus või see kiideti esindatava poolt heaks tehingu tegemise ajal. Teenuse eest esitatud arved on kaebajale edastatud Enviromental Services OÜ e-posti aadressilt, mis kajastub äriregistris tema ametliku sidevahendina. Kuna arved pärinevad Enviromental Services OÜ ametlikult e-posti aadressilt, siis puudub ilmselgelt alus kahelda, et Cl oli äriühingu esindusõigus. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et arved on allkirjastanud äriühingu toonane juhatuse liige Z. Volituse saab lugeda antuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 alusel. Isegi kui väita, et puuduvad tõendid, et kokkuleppe sõlmimise ajal oli Cl Enviromental Services OÜ esindusõigus, siis kiitis Enviromental Services OÜ ja selle toonane juhatuse liige arve väljastamisega tehingu heaks (TsÜS § 129 lg 1). Ilmselt tekkis kaebajal veendumus C esindusõiguse olemasolus hiljemalt esimese arve saamisega, mis kandis juhatuse liikme allkirja ja pärines äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressilt, mis kinnitas, et Cl oli esindusõigus. Seega esindusõiguse olemasolu kohta kirjaliku volituse küsimine enne kokkuleppe sõlmimist (läbirääkimiste ajal) ei oleks olukorda sisuliselt kuidagi muutnud. Arvestades asjaolusid, oleks ilmselt volikiri kaebajale ka esitatud. See, kas Enviromental Services OÜ-l oli reaalne tegevus kaebajale teenuste osutamise ajal, ei oma tähtsust, kui tuvastatakse, et kaebaja ei olnud võimalikust maksuõigusrikkumisest teadlik. Kohtuotsuses tuvastatud asjaolud viitavad, et Cl oli tihe seos Enviromental Services OÜ-ga ning ka esindusõigus. Kohus tuvastas, et kaebaja poolt temale osutatud teenuse eest makstud tasud liikusid erinevate ülekannete tulemusena Green OBJ OÜ arvelduskontole, mille osanikuks oli C ning sealt liikusid edasi C kontole või võeti sularahas välja. Juhul kui Cl puudunuks Enviromental Services OÜ esindusõigus ja kaebaja jaoks ei oleks tehingupartneriks olnud Enviromental Services OÜ, ei oleks äriühing arvete tasumisel seda raha edasi kandnud, vaid see oleks kaebajale tagastatud. Seda aga ei toimunud. Asjaolu, et raha liikus ühel juhul lõpptulemusena C kontole ja teise juhul äriühingu kontole, mille osanik
4(7)
3-23-1977 ta oli ja kust raha sularahas välja võeti, kinnitab C märkimisväärset rolli Enviromental Services OÜ-s ja esindusõigust. Kaebaja tegutses vaidlusaluse tehingu asjaolusid ja tingimusi arvestades äris tavapärase hoolsusega ega rikkunud hoolsuskohustust. Kohtupraktikast tuleneb, et ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et teenuse osutajana arvel märgitud isik on ka tegelik teenuse osutaja ja kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi (RKHKo 3-3-1-52-03, p 12). Näiteks suure maksumusega keerulise töö tegemiseks lepingut sõlmides tuleks otsustada ehitaja kogemuste, oskuste, võimaluste ja vastutuse üle ning kui selgub, et alltöövõtja asemel teeb töid keegi teine ning sellele ei pöörata tähelepanu, siis on tegemist äris tavapärase hoolsuse järgimata jätmisega (RKHKo 3-3-1-4913, p 17). Isegi kui nõustuda, et Enviromental Services OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus, puuduvad igasugused tõendid või isegi viited sellele, et kaebaja oleks seda teadnud. Samuti ei ole kaebaja jätnud tavapärast praktikat arvestades tegemata midagi sellist, mis oleks tal võimaldanud tuvastada asjaolu, et teenust ei osutanud Enviromental Services OÜ.
6.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Seoses kaebaja väitega, et ta ei pidanud tööde väikse mahu tõttu kirjalikku lepingut vajalikuks, leiab maksuhaldur, et 850 m2 ulatuses siseviimistlustöid ei saa pidada väikesemahuliseks. Teenuse maht osutus lõpuks väikseks sellepärast, et kaebaja ei olnud rahul selle kvaliteediga. Ebaõige on seisukoht, justkui ei eelda väikesemahuline töö korrektset maksuarvestust ega tegeliku teenuse osutaja kindlaks tegemist. Tallinna Halduskohus on 14.01.2022 otsuses nr 3-20-1934 leidnud, et kui tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb tuvastada ka see, et tema nimel tegutseval inimesel on esindusõigus. Vastasel juhul ei ole inimese tegevust alust omistada sellele juriidilisele isikule. A.H ja C Viberi vestluses arutati, mida kirjutada arvele. See näitab, et Enviromental Services OÜ ei olnud teenuse osutaja. Viberi kirjavahetusest ei tule välja ühtegi viidet sellele, et Enviromental Services OÜ oleks teenuse osutaja. Halduskohus leidis õigesti, et teatmik.ee-st nähtav info tegevusala kohta oleks pidanud tekitama kaebajas kahtluse, kas teenuse osutajaks on Enviromental Services OÜ. Enviromental Services OÜ tegevusala on lillede ja taimede hulgimüük, mitte aga ehitustegevus. Ehitustegevus oli ettevõttel märgitud üksnes 2016–2017. aastal. Samuti oleks kaebajale silma jäänud ettevõttes tihe juhatuse liikmete vahetus, mis ei ole tavapärane ja oleks pidanud tekitama küsimusi. Samuti näeb teatmik.ee-st, et Enviromental Services OÜ on deklareerinud minimaalselt töötasu ja sedagi mitte iga kuu, mis peaks samuti viitama asjaolule, et äriühing ei ole usaldusväärne. Jättes tegelikult kontrollimata C seotuse Enviromental Services OÜ-ga ja usaldades eespool märgitud ettevõtte tausta, ei olnud seega kaebajal oluline teada, kes on tegelik teenuse pakkuja. Kaebaja ei ole uurinud Enviromental Services OÜ võimekust osutada ehitusteenust. Selline ükskõiksus ja pealiskaudsus on iseloomulik olukorrale, kus ostjale on teada, et arvele märgitud äriühing ei ole tegelik teenuse osutaja. Enviromental Services OÜ pole ka järgnevatel aastatel esitatud majandusaasta aruannetes märkinud oma tegevusalaks ehitust. 05.07.2022 kuupäevaga vormistatud arve nr 2239 parandamine näitab, et Enviromental Services OÜ juhatuse liige ei tea kaebajale osutatavast teenusest tegelikult midagi. Vastasel korral oleks juhatuse liige teadnud, et arvel peab olema märgitud akteerimise maht, nii nagu kaebaja oli Clt nõudnud. Seega ei ole põhjendatud kaebaja järeldused, mida ta teeb asjaolust, et arved saadeti talle Enviromental Services OÜ e-postilt. Enviromental Services OÜ toonane juhatuse liige ei kiitnud 5(7)
3-23-1977 vaidlusaluste arvetega ja e-kirjadega tehingut heaks TsÜS § 129 lg 1 järgi. Enviromental Services OÜ juhatuse liikmeks sai hiljem isik, keda on kasutatud erinevates varifirmades, mis müüsid klientidele võltsarveid. Enviromental Services OÜ kohta oli ettevõtjatele teada, et selle kaudu osutatakse „arvekirjutamise teenust“ ning tal puudub tegelikkuses majandustegevus. A.H tasub oma varasema äriühingu maksuvõlga maksukorralduse seaduse (MKS) § 42 alusel, mistõttu pidanuks ta olema eriti hoolikas oma majandustegevuse korraldamisel. Oma hoolsuskohustuse täitmata jätmine oli kaebaja enda risk.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellant on paljuski korranud esimese astme kohtule esitatud seisukohti, mille halduskohus on õigesti ümber lükanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Asjaolu, et apellant ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei tähenda, et halduskohus oleks eksinud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
8.Halduskohus tuvastas, et Enviromental Services OÜ ei osutanud kaebajale arvetel näidatud teenuseid (otsuse p-d 34 ja 42) ning kaebaja pidi olema sellest teadlik, s.o ta oli raskelt hooletu (otsuse p 41). Halduskohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusnorme. Kuna maksuotsus on käibemaksu osas piisaval määral põhjendatud, lasub maksukohustuslasel MKS § 150 lg 1 kohaselt kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole seda teinud.
9.KMS § 29 lg 1 kohaselt saab asjaomasel perioodil arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt käibemaksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Seega peab sisendkäibemaksu mahaarvamiseks olema teenus tegelikkuses saadud arvel näidatud käibemaksukohustuslaselt. Järeldus, et ostja pidi teadma, et teenuse osutajaks ei ole arvel näidatud isik, võib tugineda nii kaudsetele tõenditele kui ka hoolsuskohustuse rikkumisele (nt Riigikohtu 21.11.2018 otsus nr 3-12-1360, p 29). Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-52-03 (p 12), et ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ja ta on üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi.
10.Kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud, mille põhjal kujunes tal veendumus, et Cl oli volitus tegutseda Enviromental Services OÜ nimel või huvides. Pole tõendatud, et kaebaja oleks teinud enne tehingute toimumist mingeid toiminguid, et veenduda C volituses esindada seda äriühingut või vahendada tema teenust. Oletuslik ja ebaveenev on kaebaja väide, et kui ta oleks neid tõendeid küsinud, siis küll need oleks esitatud. Enviromental Services OÜ oli kaebajale varasemast tundmatu, kuid ta ei uurinud enne tehingute tegemist äriühingu võimekust osutada ehitusteenuseid. Kaebaja esindaja märkis MTA-le antud seletustes, et on teinud varem koostööd Cga, kuid jättis vaatamata lubadustele selle kohta tõendid esitamata. Erinevalt apellandist ei leia ringkonnakohus, et maksuhalduri enda kogutud tõendid kinnitavad C seotust Enviromental Services OÜ-ga – kontrolliaktist nähtub vaid see, et Cga seotud Green OBJ OÜ konto kaudu liikus teenuse eest makstud raha lõpuks C kätte. Maksuhaldur ja halduskohus tuginesid põhjendatult sellele, et lisaks esindusõigust tõendavate 6(7)
3-23-1977 dokumentide esitamata jätmisele oleks kaebajal pidanud avalikult kättesaadavate andmete põhjal tekkima kahtlus, kas Enviromental Services OÜ ikka osutab ehitusteenuseid ning sellest tulenevalt hakkab seda C vahendusel siinsel juhul osutama ka kaebajale. Teenuse osutamise kohta ei koostatud muid dokumente peale arvete. Nendegi põhjal ei ole identifitseeritav kaebajale osutatud teenuse täpne sisu ja maht. Oluline on see, kuidas kaebaja täitis hoolsuskohustust lepingu sõlmimise ajal, mistõttu pole tähtis, et kaebaja ütles tööde käigus lepingu üles ning tööd tehti lõpuks väiksemas mahus kui esialgu kokku lepitud 850 m 2 ulatuses siseviimistlustöid. Kui töid oleks tehtud esialgu kokku lepitud ulatuses, poleks olnud tegemist väikese mahuga. Asjaolu, et garantii korras tööde hiljem tegemine, leppetrahvi vms sissenõudmine võib mõnikord osutuda keerukaks ja majanduslikult ebaotstarbekaks, ei tähenda, et ehitusettevõtja ei võta tavaliselt mistahes meetmeid võimalike vaidluste puhul oma huvide tagamiseks. Tuleb nõustuda MTA-ga, et selline ükskõiksus ja pealiskaudsus on iseloomulik olukorrale, kus ostjale on teada, et arvele märgitud äriühing ei ole tegelik teenuse osutaja. Asjaolu, et arve esitati Enviromental Services OÜ äriregistrisse kantud e-posti aadressilt ja juhatuse liikme allkirjastatult, ei saa olla hoolsalt tegutseva ettevõtja jaoks ümberlükkamatuks tõendiks, et see äriühing ongi tegelik teenuse osutaja.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
12.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.