lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1939/65

Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1939/65
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2258
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Kristjan Siigur, Maret Altnurme, Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1939

Haldusasi

XXi kaebus Tallinna linna poolt kaebaja 2024. a juuni, juuli- ja augustikuu sotsiaaltoetuse taotluste menetlemisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja taotluste lahendamiseks kohustamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.07.2024, 29.08.2024 ja 03.09.2024 määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

26.08.2024,

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XXi 09.08.2024 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 määruse peale, 27.08.2024 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.08.2024 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale, 02.09.2024 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.08.2024 määruse resolutsiooni punkti 3 peale ning 12.09.2024 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.09.2024 määruse peale.

Jätta XXi 09.08.2024 määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 määrus muutmata. Jätta XXi 27.08.2024 määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.08.2024 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 5 muutmata. Jätta XXi 02.09.2024 määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.08.2024 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata. Jätta XXi 12.09.2024 määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.09.2024 määrus muutmata.

Asendada määruse avaldamisel XXi nimi tähemärgiga.

3-24-1939

SELGITUS

Määruse resolutsiooni punktidele 3 ja 4 võib menetlusosaline 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada Riigikohtule määruskaebuse osas, millega ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu 26.08.2024 määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, § 235 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Haldusasja nr 3-24-1939 sisuks on kaebaja ja Tallinna linna vaheline vaidlus, mis puudutab kaebaja poolt 2024. a juuni-, juuli- ja augustikuu sotsiaaltoetuse taotluste läbi vaatamist. Kaebaja on esitanud sellega seoses Tallinna Halduskohtule kolm kaebust, mis on registreeritud vastavalt haldusasjadena 3-24-1939 (puudutab juunikuu toetust), 3-24-2132 (puudutab juulikuu toetust) ning 3-24-2395 (puudutab augustikuu toetust). Tallinna Halduskohus on kõik kolm kaebust liitnud ühte menetlusse ning liidetud haldusasi kannab numbrit 3-24-1939. Kaebaja on korduvalt esitanud täiendavaid avaldusi ja tõendeid, samuti taotlenud korduvalt esialgse õiguskaitse korras eelkõige vastustaja kohustamist kaebajale vaidluse all olevate toimetulekutoetuse summade koheseks välja maksmiseks. Käesoleva määruse seisukohast on olulised järgmised Tallinna Halduskohtu määrused.
1.1.Tallinna Halduskohus jättis 26.07.2024 määrusega (dtl 223) rahuldamata kaebaja 20.07.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja soovis juunikuu toimetulekutoetuse kohest välja maksmist. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole tõendanud vajadust saada toimetulekutoetuse summa kätte enne kaebuse sisulist lahendamist. Hoolimata üürivõlast ei nähtu, et kaebajat ähvardaks eluruumist väljatõstmine. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, et toetuse kohesel välja maksmata jätmisel oleksid kaebajale ja tema tütrele pöördumatud tagajärjed, samas räägib esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu avalik huvi, et toetust makstaks üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisele räägib vastu ka see, et kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kaebaja ei ole toetuse taotlemisel nõutavalt täitnud kaasaaitamiskohustust ega esitanud vastustajale kõiki nõutud andmeid.
1.2.Tallinna Halduskohus keeldus 26.08.2024 määruse (dtl 624) resolutsiooni punktiga 2 vastu võtmast kaebaja 22.08.2024 avaldust kaebuse muutmiseks (st kaebuse täiendamiseks nõuetega tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 05.08.2024 otsus nr 5-8/1254-12 ja kohustada vastustajat lahendama kaebaja juulikuu toetuse saamiseks taotlus 24 tunni jooksul). Sama määruse resolutsiooni punktiga 5 jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja 22.08.2024 avalduses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja soovis juulikuu toimetulekutoetuse kohest välja maksmist ja toiduabi tagamist. Kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumist põhjendas halduskohus kokkuvõttes sellega, et eelviidatud 05.08.2024 otsus ei ole haldusakt ja seega ei ole selle tühistamise nõue lubatav ning eelviidatud kohustamisnõue on sisuliselt juba 30.07.2024 kohtumäärusega menetlusse võetud. Esialgse õiguskaitse taotluse osas leidis halduskohus, et tegemist on korduva taotlusega, mis on eelnevalt jäetud rahuldamata Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määrusega haldusasjas nr 3-242132 ning asjaolud pole oluliselt muutunud.

2(6)

3-24-1939

1.3.Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2024 määruse (dtl 661) resolutsiooni punktiga 3 rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, leides et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma – kaebaja näol ei ole tegemist kohtumenetluses kogenematu isikuga ning kohus annab kaebajale vajadusel selgitusi.
1.4.Tallinna Halduskohus jättis 03.09.2024 määrusega (dtl 779) rahuldamata kaebaja 22.08.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja soovis augustikuu toimetulekutoetuse kohest välja maksmist. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi enne kaebuse sisulist läbi vaatamist, samas ei nähtu ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust ja eelkõige seda, et taotluse rahuldamata jätmisel oleks ohus kaebaja minimaalsete esmavajaduste rahuldamine. Kaebajale on määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot, kaebaja tütrele puudetoetus summas 36,31 eurot ja töövõimetoetus juulis 2024 summas 351,75 eurot, kaebajale töövõimetoetus juulis 2024 summas 349,75 eurot ning kaebaja on saanud Eesti Töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust summas 362,70 eurot. Kaebaja ja temaga koos elava perekonnaliikme sissetulek on eeltoodud andmetel 1144,20 eurot, millest peaks piisama esmavajaduste rahuldamiseks. Kaebuse eduväljavaated on kasinad. Kaebaja on rikkunud vaidlusaluste toetuste taotlemisel temal lasuvat kaasaaitamiskohustust, mh avaldab ta haldusorganile enda ja oma perekonna kohta teavet valikuliselt ega ole vastanud vastustaja poolt esitatud küsimustele. Viivitus kaebaja toimetulekutaotluse lahendamisel on seega tingitud kaebaja enda tegevuse(tuse)st.

KAEBAJA MÄÄRUSKAEBUSED

2.Kaebaja on 09.08.2024, 27.08.2024, 02.09.2024 ja 12.09.2024 esitanud Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebused vastavalt Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 määruse, Tallinna Halduskohtu 26.08.2024 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5, Tallinna Halduskohtu 29.08.2024 määruse resolutsiooni punkti 3 ning Tallinna Halduskohtu 03.09.2024 määruse peale, paludes halduskohtu määrused tühistada ning teha uued määrused, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlused ja riigi õigusabi taotlus ning võtta vastu kaebuse muutmine. Kaebaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
2.1.Kaebaja on vajadust kohese toetuse järgi veenvalt põhjendatud ja halduskohus ei ole selgitanud, milliseid andmeid peab kaebaja veel esitama. Kaebaja ei saa tõendada negatiivseid asjaolusid, näiteks seda, et ta ei tegele ettevõtlusega ega saa tulu. Kuna vastustaja on jätnud kaebaja taotlused läbi vaatamata, on kaebaja jäänud ilma ka toiduabist, mis on enam kui 3 aasta jooksul olnud ainuke kindel võimalus osta süüa. Vastustaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks kaebaja sissetulekud suuremas mahus kui kaebaja väidab.
2.2.Kogu toimetulekutoetuse määramiseks vajalik teave on vastustajal olemas, kuna kaebaja on aastatel 2021— 2023 korduvalt toimetulekutoetust taotlenud ja saanud. Vastustaja tegevuse tõttu on kaebaja ja tema tütar kaotanud tervise, neil on diagnoositud depressioon ja mõlemad vajavad pidevalt arsti abi. Retseptiravimite ostmine suurendab igapäeva kulutusi ning need tuleb kanda söögi arvelt. Kaebaja ei soovi, et tema abivajadust hindaks sotsiaalhoolekande

3(6)

3-24-1939 spetsialist H. E. Kaebaja vastas kõigile vastustaja küsimustele 11.07.2024 toimunud kohtumisel. Taotleja on raskelt haigestunud ja osalise töövõimega, osaline töövõime on ka kaebaja tütrel. Suure üürivõla tõttu ähvardab kaebajat eluruumi üürilepingu lõpetamine ja väljatõstmine. Kui toimetulekutoetus tuleb määrata 5 päeva jooksul arvates dokumentide esitamisest, ei ole adekvaatne menetleda kaebust aastaid ja niigi toimetulekuraskustes olev kaebaja abita.

2.3.Kaebaja vajab riigi õigusabi, kuna halduskohus rikub menetlusnorme ning kaebaja ei mõista kohtu selgitusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3.Kaebaja määruskaebused tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebused on tähtaegsed ning vastavad vajalikul määral seaduse nõuetele. Määruskaebuste esitamine on lõivuvaba.
4.Ringkonnakohus käsitleb esmalt määruskaebusi, mis on esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutavate halduskohtu määruste peale, st. halduskohtu 26.07.2024 määruse, 26.08.2024 määruse resolutsiooni punkti 5 ja 03.09.2024 määruse peale. Seejärel käsitleb ringkonnakohus määruskaebust 26.08.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 peale (kaebuse muudatuste vastuvõtmisest keeldumine) ning viimaks määruskaebust 29.08.2024 määruse resolutsiooni punkti 3 (riigi õigusabi andmisest keeldumine) peale. Esialgne õiguskaitse
5.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrused esialgse õiguskaitse küsimuses on seaduslikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruste põhjendustega ega korda neid. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tohi üldjuhul kaasa tuua vaidluse ette ära otsustamist. Erandina on see lubatav, kui kaebajal on väga kaalukas esialgse õiguskaitse vajadus ning samas saab kaebuse eduväljavaateid pidada pigem headeks. Väga kaalukast esialgse õiguskaitse vajadusest saab rääkida, kui on nähtav, et kohtumenetluse ajal võib saabuda mingisugune raske ja hilisemat heastamist põhimõtteliselt mitte võimaldav tagajärg (nt oht elule, raske tervisekahjustuse oht, perekonnaelu pöördumatu kahjustamise oht vms). Siinsel juhul on halduskohus vaidlustatud määrustes põhjendanud, miks ei ole usutav, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kaasneks kaebaja jaoks selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis lubaks jaatada ülekaaluka esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Määruskaebuste esitatud väited ei lükka seda seisukohta ümber.
6.Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas 3-24-124 tehtud 11.09.2024 kohtuotsuses, mis käsitles kaebajale toimetulekutoetuse määramist jaanuaris 2024, tõdenud, et kaebaja ei esitanud osutatud perioodi kohta toimetulekutoetust taotledes õigeid ja täielikke andmeid. Samuti tõdes ringkonnakohus eelnimetatud kohtuotsuses, et kaebaja ei ole teinud omalt poolt mõistlikult võimalikku pere toimetulekuraskuste leevendamiseks, ennekõike töö leidmiseks ning ebamõistlikult kõrgete eluasemekulude vähendamiseks. Kuigi need seisukohad puudutavad varasemat perioodi, on need esialgse õiguskaitse kohaldamise kontekstis kohased ka siinses asjas, kuna viitavad sellele, et kaebaja majandusraskused on vähemalt osaliselt tingitud kaebaja enda valikutest. Olukorras, kus kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sama tulemuse, mille ta saavutaks kaebuse rahuldamise korral (nagu see on siinsel juhul), ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kui kõigi asjaolude kogumi pinnalt saab 4(6)

3-24-1939 usutavaks pidada, et kaebaja saaks väidetavat kahjulikku tagajärge vältida ise mõistlikult käitudes. Ei nähtu, et kaebajal ei oleks eelkõige võimalik asuda tööle, mis tagaks talle ja tema perele minimaalsed vajalikud elatusvahendid. Asjaolu, et kaebajal ei ole õnnestunud leida meelepärast või tema oskustele ja kogemustele kõige paremini vastavat tööd, samuti asjaolu, et kaebajal on osaline töövõime, ei tähenda, et kaebaja ei või asuda tööle osalise koormusega mõnel töökohal, millega ta objektiivsete tunnuste järgi hakkama saaks. Isegi kui asuda seisukohale, et töö leidmine võib osutuda keerukaks, oleks kaebajal hõlpsalt võimalik oma toimetulekut parandada, vahetades praeguse suure ja igakuiselt kuluka elamispinna soodsama vastu. Tallinna südalinnas eluruumi üürimine ei vasta ilmselgelt kaebaja majanduslikele võimetele.

7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määrustes võetud seisukohaga, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks sellises puuduses, et talle võiksid kaasneda rasked tagajärjed (näiteks oht elule ja tervisele või elukoha kaotus). Kaebaja on küll kõigis määruskaebustes rõhutanud, et teda ohustab elamispinnalt väljatõstmine, ent on samas kinnitanud, et korteri omanik on kohtumenetlustest teadlik ja on seni soostunud ootama, hoolimata arvestatava suurusega üürivõlast. Nii halduskohus kui ka vastustaja on kaebajale üha uuesti selgitanud, et haldusmenetluses koostöö tegemata jätmine ning nõutud selgituste ja tõendite esitamata jätmine ei võimalda tema ja ta perekonna tegelikku abivajadust hinnata, mis võib päädida tema toetuste taotluste rahuldamata või läbi vaatamata jätmisega. Ringkonnakohtu hinnangul seab kaebaja tõsise abivajaduse kahtluse alla ka tõik, et kaebaja ei ole valmis nõutaval määral oma abivajaduse väljaselgitamiseks vastustajaga koostööd tegema, mida aga võiks eeldada sellise kitsikuse puhul, milles kaebaja väidab end olevat.
8.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu järeldusega, et siinses kohtuasjas ühte menetlusse lisatud kaebuste eduväljavaateid ei saa pidada sel määral heaks, et see õigustaks kaebuse lõpplahendust ette ära otsustava esialgse õiguskaitse kohaldamist. Suurel määral taandub siinses asjas vaidlus sellele, kas vastustaja võis kaebaja taotlused läbi vaatamata jätta põhjusel, et kaebaja ei esitanud nõuetekohast ja täielikku teavet. Ringkonnakohus on varasemates kohtulahendites mitmel korral käsitlenud kaebaja toimetulekuga seotud küsimusi ning tõdenud kokkuvõttes, et vastustaja kahtlused eelkõige selles, kas kaebaja on toimetulekutoetuse taotlemisel esitanud õiged andmed, näivad põhjendatud. Sellise kahtluse korral on vastustaja ülesanne kahtlust kontrollida ning koguda toetuse taotlejalt täiendavaid andmed, muu hulgas selleks, et veenduda varem isiku poolt esitatud teabe õigsuses. Ringkonnakohus on haldusasjas 3-24-2132 tehtud 02.08.2024 ja 22.08.2024 kohtumääruses tõdenud, et küsimused, millele vastustaja kaebajalt vastuseid soovis, ei olnud ebavajalikud. Ringkonnakohus jääb eelviidatud määrustes võetud seisukohtadele.
9.Halduskohus on 26.08.2024 määrusega jätnud kaebaja korduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna olulised asjaolud ei samast eesmärgist lähtuvate varasemate esialgse õiguskaitse taotluste lahendamise ajaga oluliselt muutunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 26.08.2024 määruses selle kohta võetud seisukohaga. Halduskohus oli varem samade nõuete tagamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadanud, sh analüüsinud kaebuse eduväljavaateid, ning korduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise ajal ei olnud kaebaja esile toonud selliseid uusi asjaolud, mille pinnalt oleks halduskohus pidanud järeldama, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust saaks käsitada varasemast kaalukamana või mis oleks võinud tingida kaebuse eduväljavaadetele varasemaga võrreldes teistsuguse hinnangu andmise. Selles olukorras võis halduskohus jätta korduva taotluse läbi vaatamata.

5(6)

3-24-1939 Kaebuse muudatuste vastuvõtmisest keeldumine

10.Tallinna Halduskohus keeldus 26.08.2024 määruse resolutsiooni punktiga 2 kaebuse muutmise vastuvõtmisest osas, milles kaebaja soovis kaebust täiendada Tallinna Kesklinna Valitsuse 05.08.2024 otsuse nr 5-8/1254-12 tühistamise ning 11.07.2024 esitatud taotluse 24 tunni jooksul läbi vaatamiseks kohustamise nõuetega. Eelviidatud 05.08.2024 otsusega jättis vastustaja läbi vaatamata kaebaja taotluse juulikuu toetuse saamiseks. Halduskohus leidis õigesti, et otsus taotluse läbi vaatamise kohta ei ole haldusakt ning seda ei saa vaidlustada tühistamisnõudega. Samas oli halduskohus selleks ajaks (st 30.07.2024 määrusega haldusasjas 3-24-2132) juba menetlusse võtnud kaebaja õiguste kaitseks kohase nõude, st kaebaja 11.07.2024 taotluse läbi vaatamiseks kohustamise nõude. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja 22.08.2024 avalduses sõnastatud nõue kohustada vastustajat 11.07.2024 avalduse läbi vaatamiseks 24 tunni jooksul, käsitatav uue nõudena, vaid sisuliselt oli tegemist sama kohustamisnõudega, mille halduskohus oli juba 30.07.2024 määrusega menetlusse võtnud. Halduskohus leidis õigesti, et asjaomane nõue on juba kohtu menetluses ning selle korduv esitamine on seega lubamatu. Seega võis halduskohus vastavas osas keelduda kaebuse muutmise vastu võtmisest vastavalt HKMS § 49 lõikele 1. Riigi õigusabi andmisest keeldumine
11.Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2024 määruse punktiga 3 rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi taotleja majanduslikust seisundist sõltumata, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta ei olene tema õigusteadmistest, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et siinse asja sisuks olev vaidlus ei ole faktiliselt ega õiguslikult sedavõrd keerukas, et kaebaja ei saaks kohtumenetluses hakkama ilma professionaalse õigusnõustaja abita. Sellises kohtumenetluses osalemine ei eelda kaebajalt mahukate ja/või keeruliste faktiliste asjaolude kohta selgituste andmist või keerulises õiguslikus regulatsioonis orienteerumist. Kohtud ei nõua kaebajalt kaebuse õiguslikku põhjendamist ning kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud puudutavad eelkõige kaebaja igapäevast toimetulekut ja elukorraldust ning seda puudutava teabe ja tõendite kohtule edastamisel ei jää kaebaja hätta ilma professionaalse õigusnõustajata. Kaebaja esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et ta ei oleks suuteline oma mõtteid koondama ja neid selgelt esitama.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kaebaja määruskaebused rahuldamata ning halduskohtu määrused muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja