lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-874/32

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-874/32
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1445
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 67Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimineHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 49 lg 1Kaebuse muutmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTUMÄÄR

US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 24. september 2024, Tartu 3-23-874 Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a käskkirja nr 6-3/33-1 ja 13. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 6-12/78-2 tühistamiseks, Viru Vangla kohustamiseks muuta kaebaja iseloomustust ning kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 21. mai 2024. a määrus Sergei Matvejevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Sergei Matvejev Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. mai 2024. a määrus muutmata osas, millega halduskohus jättis kaebuse muutmise taotluse rahuldamata, tagastas kohustamis- ja hüvitamisnõude osas kaebuse ning jättis kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest tühistamisnõude esitamisel rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, v.a osas, milles kaebaja jäi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla tunnistas 23. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 6-3/33-1 kinnipeetava Sergei Matvejevi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 3 rikkumises, mis sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist, ja määras talle karistuseks noomituse. Nimelt nägi S. Matvejev 24. detsembril 2022 pealt kaaskinnipeetavatevahelist kaklust, kuid ei teavitanud vanglat sündmusest, kuigi vastav kohustus tuleneb talle ülal viidatud vangistusseaduse sättest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Pärast distsiplinaarkaristuse käskkirja peale vaide esitamist ja selle rahuldamata jätmist 13. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 6-12/78-2, esitas S. Matvejev Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/33-1 ja
13.märtsi 2023. a vaideotsuse nr 6-12/78-2 tühistamiseks. S. Matvejev palus kohustada Viru Vanglat muutma eelnevalt nimetatud käskkirjaga seoses vastavas osas ka tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse jaoks koostatud iseloomustust. Lisaks soovis ta hüvitist 200 000

eurot TÜ Nardanar eest ja 20 000 vanglalt rikutud iseloomustuse eest. Ühtlasi taotles S. Matvejev enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

3.Halduskohus jättis kaebuse käiguta nii 5. septembril 2023 kui ka 16. veebruaril 2024. Mõlemal korral kaebuse nõuete täpsustamiseks. Ühtlasi palus halduskohus selgitada TÜ Nardanariga seoses esitatud hüvitamisnõude asjaolusid.
4.Kaebaja esitas 19. märtsil 2024 halduskohtule pöördumise, milles taotles, et talle hüvitataks kahju summas 3 000 000 eurot seoses alusetult vabaduse võtmisega alates 18. maist 2012 ja 3 000 000 eurot iga lapse eest (kaks last), kes anti 2011. aastal lapsendamiseks Rootsi pärast seda, kui saadi teada, et kaebaja vangistustähtaeg asjas nr 1-10-15779 on 10 aastat.
5.Tartu Halduskohus jättis 21. mai 2024. a määrusega S. Matvejevi taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning tagastas kohustamis- ja hüvitamiskaebuse (resolutsiooni p 2). Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata S. Matvejevi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks tühistamisnõude esitamisel (resolutsiooni p 4). Halduskohus esitas määruses järgnevad põhjendused.
5.1.Halduskohus tagastas nõude TÜ Nardanarile 200 000 euro hüvitamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus andis kaebajale küll võimaluse kahju hüvitamise nõudega seonduvat selgitada ja täpsustada, kuid kaebaja ei kõrvaldanud puudusi ning seetõttu ei ole nimetatud nõue menetletav.
5.2.Kaebuse, mis puudutas Viru Vangla kohustamist muuta kaebaja suhtes tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames koostatud iseloomustust osas, mis kajastab kehtivat distsiplinaarkaristust (distsiplinaarkäskkiri nr 6-3/33-1) ja kaebaja nõuet, et Viru Vangla hüvitaks talle tekitatud kahju selle eest, et iseloomustuses kajastati distsiplinaarkäskkirja nr 6-3/33-1, tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohtu hinnangul ei saa kaebaja eraldiseisvalt vaidlustada tema kohta tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks koostatud vanglapoolset iseloomustust, kuna sellel ei ole väljaspool seda menetlust iseseisvat tähendust. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustus ei tekita eraldiseisvalt kaebajale õigusi ega pane talle kohustusi. Kaebajal ei ole õigust nõuda seetõttu iseloomustuses kajastatud andmete muutmist või talle sobiliku teabega uue iseloomustuse koostamist halduskohtumenetluses. Vangla koostab iseloomustuse konkreetselt ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ning kui isik tunneb, et tema kohta koostatud iseloomustus ja selle koostamise käigus tehtud toimingud andmete töötlemisel on olnud ebatäpsed ja mitte kooskõlas justiitsministri 12. augusti 2010. a määruses nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ ettenähtud nõuetega, saab ta asjakohased vastuväited esitada ennetähtaegse vabastamise menetluses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-14-51003, p 13 ja 11. juuni 2019. a määrus asjas nr 3-19-599, p 7). Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited iseloomustusele tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ning kui kaebaja ei nõustunud tema suhtes tehtud kohtumäärusega, oli tal õigus seda määruskaebusega vaidlustada. Sel viisil on kaebajal võimalik ära hoida ka talle võimaliku kahju tekitamist.
5.3.Halduskohus kontrollis kaebaja vabastamise põhjendatust riigilõivu tasumisest vabastamisel tühistamiskaebuse esitamisel Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-3/33-1 ja 13. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 6-12/78-2 peale. Kuigi halduskohus leidis, et majanduslikud eeldused kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest on täidetud, ei ole kaebusel piisavalt eduväljavaateid, et kaebaja menetlusabi taotlust rahuldada. Vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga karistati kaebajat VangS § 67 p 3 süülise rikkumise eest noomitusega, kuna ta ei teavitanud vanglaametnikke tema osakonnas 24. detsembril 2022 toimunud kahe kinnipeetava vahelisest kaklusest. VangS § 67 p 3 kohaselt on kinnipeetav

julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Kaebaja nägi pealt kahe kinnipeetava vahel toimunud kaklust, mis on salvestatud ka valvekaameraga. Kaebaja ei ole eitanud, et ta nägi rikkumist, aga ei teavitanud sellest vanglaametnikke. Ka kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja väitnud, et ta ei ole rikkumist toime pannud. Halduskohtu hinnangul puudus tulenevalt haldusasja materjalidest poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja jättis vanglateenistuse ametnikud teavitamata kahe kinnipeetava vahel 24. detsembril 2022 K4 osakonnas toimunud kaklusest. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei soovinud antud olukorras olla pealekaebaja. Kaebaja vastutust ei välista kaebaja arvamus, et kaklusest teavitamine ei olnud vajalik, sest kaklus lõppes kaaskinnipeetavate hüüde peale, ega väited selle kohta, et kaebajat diskrimineeriti distsiplinaarkaristuse määramisel. Asjaolu, et väidetavalt teised kaklust pealt näinud kinnipeetavad ei saanud distsiplinaarkorras karistada, ei tähenda, et kaebaja VangS § 67 p 3 rikkumist toime ei pannud. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt on distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu kaebajale etteheidetav ja ei nähtu, et vangla oleks distsiplinaarmenetluse läbiviimisel teinud vigu, mis tingiksid vaidlusaluse käskkirja tühistamise, ning asjaolusid arvestades ei teki kahtlusi selles, et noomitus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega, ei pidanud halduskohus kaebuse eduväljavaateid suureks.

5.4.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12. novembri 2019. a otsuses asjas nr 3-16-1573 (p 32), et kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on halduskohtul lai kaalutlusruum. Halduskohus leidis, et uutel alustel esitatud hüvitamisnõuded, mida kaebaja soovib kaebusele lisada, ei ole praegusel juhul hõlmatud tema esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Käesolevas asjas on kaebuse eesmärk anda hinnang Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasusele, sealjuures hinnata, kas kaebaja on vaidlusaluses käskkirjas etteheidetud distsiplinaarsüüteo toime pannud ning kas kaebajale on õiguspäraselt määratud distsiplinaarkaristuseks noomitus. Praeguses asjas täiendavate kahju hüvitamise nõuete esitamine alusel, et kaebajalt on alusetult vabadus võetud ning tema lapsed on lapsendamiseks antud Rootsi, ei saa olla otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Tegemist on uute asjaoludega seonduvate kahju hüvitamise nõuetega, mis ei seondu algselt kohtule esitatud nõuetega. Kaebaja ei ole ka ise ära näidanud, et kaebuse muutmine oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Eeltoodud põhjusel jättis halduskohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.S. Matvejev esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21. mai 2024. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale. Määruskaebuse kohaselt on kaebajalt alusetult vabadus võetud. Kriminaalasja toimikust nr 1-10-15779 varastati Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-41-12. Selle otsusega vabastati kaebaja karistuse kandmisest 18. mail 2012. Kaebaja ei ole kohustatud maksma kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Hoopis vangla on kohustatud talle tasuma 40 miljonit eurot varguse ja Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-41-12 mittetäitmise eest. Asjaga seotud isikuid tuleks kaebajalt alusetult vabaduse võtmise tõttu karistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks kaebuse muutmine ei ole lubatud ning miks kaebaja esitatud kohustamis- ja kahju hüvitamise nõue tuleb tagastada. Ühtlasi on õige ka halduskohtu järeldus, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja vaideotsuse peale

tühistamiskaebuse esitamisel ei ole põhjendatud kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu. Määruskaebus ei sisalda mitte ühtegi asjakohast põhjendust selle kohta, miks halduskohtu määrus tuleks tühistada ning kaebust menetleda kaebaja soovitud viisil.

8.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. mai 2024. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium