X kaebus kohustada Tallinna linna tagama kaebajale sotsiaaleluruum
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna linn, esindaja JK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.09.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.09.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Selgitus Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 119 lg 1 kolmas lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 10.05.2024 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele (LOV) avalduse sotsiaaleluruumi tagamiseks. Avalduse kohaselt kaebaja elas ja töötas enne vangistust Tallinnas, kuid senine elukoht ei ole säilinud. Kaebaja vajab pärast vanglast vabanemist eluruumi Tallinnas. Peagi tuleb arutamisele kaebaja ennetähtaegne vabastamine. Selleks on tal vaja kindlat elukohta.
Lasnamäe LOV vastas 17.05.2024 kaebajale, et Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 4 lg 1 järgi on abi õigus saada inimesel, kelle tegelik ja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna linn. Kaebaja kehtiv rahvastikuregistri järgne elukoht on Türi vald. Kaebaja saab oma elukohaandmeid korrastada rahvastikuregistris pärast kinnipidamisasutusest vabanemist.
3.X esitas 12.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Tallinna linna tagama kaebajale sotsiaaleluruum Tallinna linna haldusterritooriumil. Kaebaja elas enne vangistust Tallinnas XXX. Praegu puudub tal registreeritud elukoht. Ta viibib vanglas, ei oma sissetulekut, elukohta ega tööd ja on koolinimekirjas täiskoormusega õppel. Kaebaja soovib asuda õppima Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, seetõttu on sotsiaalkorter Lasnamäel
3-24-2050 kaebaja jaoks vajalik. Linn ei ole kaebaja taotlust senini lahendanud. Kohus asub arutama kaebaja ennetähtaegset vabastamist ja selle eeltingimuseks on legaalse elukoha olemasolu. Kaebaja palus tunnistada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lg 1 põhiseadusevastaseks. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist.
4.Tallinna Halduskohus jättis 03.09.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) menetlusabi taotluse rahuldamata. HKMS § 111 lg-te 1–3 alusel tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata, kuna kaebusel ei ole eduväljavaateid. Perspektiivitu kaebuse menetlemiseks ei ole põhjust anda menetlusabi ja menetleda kaebust riigi kulul. Tallinna linnal ei ole kohustust tagada kaebajale sotsiaaleluruumi. Selline kohustus on SHS § 5 lg 1 kohaselt rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel kohaliku omavalitsuse üksusel. Kaebaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht oli enne vangistust ning kuni 16.06.2024 XXX, Järva maakond. Seega saab kohustatud kohaliku omavalitsuse üksuseks pidada Türi valda. Lisa-aadressi olemasolu ei too kohalikule omavalitsusele kaasa seadusjärgseid kohustusi (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lg 2). Kui lähtuda kaebaja viibimiskohast (SHS § 5 lg 2), siis Tallinna Vangla asub Rae vallas ja kohustatud kohaliku omavalitsuse üksuseks saab seega pidada Rae valda, mitte Tallinna linna. Kaebajal on küll õigus valida, kus ta soovib elada, kuid see ei pane Tallinna linnale kohustust anda talle sotsiaalabi. Kaebaja õigused ei jää kaitseta, sh ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel, sest kaebajal on võimalik asuda elama oma ema juurde või taotleda sotsiaaleluruumi Türi vallalt. Pealegi on kaebaja vabanemisjärgseks elukohaks kriminaalmenetluses välja toodud Lootuse küla Kibuna külas Saue vallas. MTÜ Lootuse Küla on andnud 08.05.2024 kirjaliku nõusoleku võtta kaebaja majutusteenusele. Kaebajal on pärast vanglast vabanemist võimalik ise oma elu soovi kohaselt korraldada, sh üürida Tallinna linnas endale eluruum. SHS § 5 lg 1 ei ole põhiseadusevastane. Kohaliku omavalitsuse üksuse tulud sõltuvad registreeritud elukohast, mistõttu on põhjendatud siduda kohaliku omavalitsuse antavat abi registreeritud elukohaga. Kuigi kaebaja elas enne vangistust väidetavalt Tallinna linnas, ei ole tema rahvastikuregistri järgseks elukohaks Tallinna linn, seega ei ole Tallinna linn tema töötasult mingeid makse saanud ja Tallinna linnal puudub kaebajale vastusoorituse pakkumise kohustus. Ilmselgelt ei saa Tallinna linna eelarvest pakkuda sotsiaalabi kõigile Eesti elanikele ja välismaalastele. Tegemist oleks põhjendamatu koormusega ning seaks Tallinna elanikud, kellel on õigus nõuda linnalt sotsiaalabi, olukorda, kus nad ei saa vahendite puudumise tõttu abi.
MÄÄRUSKAEBUS
5.X esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 03.09.2024 määruse peale. Kohtunikul ei olnud õigust teha lahendit, kuna lahendamata oli taandamise taotlus. Kohus on menetlusabi andmise otsustamisel lahendanud asja sisuliselt ja vastustaja positsiooni toetades. Kohus jättis lahendamata küsimuse, kas Tallinna linnal oli kohustus ise korraldada elukoha muutmise menetluse, kuna kaebaja varem elas Tallinnas. Kui vastustajal polnud pädevust lahendada taotlust, tulnuks see edastada õigele adressaadile. Kui kaebajal oleks pidanud vangistusseaduse (VangS) § 60 kohaselt pöörduma sotsiaalabi küsimusega vangla poole, siis tuleb vangla kaasata vastustajaks. Kaebaja taotles ka Tallinna linna kohustamist vastata talle, kuna linn pole siiamaani oma otsust kaebajale teatavaks teinud. Asjakohatu on tugineda sellele, et kaebaja pole maksnud Tallinna linnale makse, ning sellele, et kaebaja saaks minna elama ema juurde. 2(4)
3-24-2050
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
7.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.
8.Ebaõige on kaebaja väide, et asja menetlev kohtunik ei tohtinud lahendada menetlusabi taotlust, kuna kaebaja oli esitanud taandamistaotluse. Kaebaja 01.09.2024 taandamistaotlus on ilmselt põhjendamatu. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtuniku toimingute ja seisukohtadega, ei tähenda, et kohtunik on erapoolik ja kaebajal on õigus nõuda tema taandamist. HKMS § 13 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 2 kohaselt kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. Taandamisavalduse rahuldamise korral on menetluse jätkamisel tehtud menetlustoimingud tühised. Kuna menetlusabi taotluse lahendamisel ei tee kohus menetlust lõpetavat lahendit, võis kohtunik seda küsimust otsustada.
9.Halduskohus leidis õigesti, et siinses asjas esitatud kahjunõudel ei ole edulootust sellisel määral, et see õigustaks kaebaja vabastamist menetluskuludest. Menetlusabi on põhjendatud anda siis, kui see on kaebaja õiguste kaitseks reaalselt vajalik. Menetlusabi andmise piirangud riivavad põhiõigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuid need on proportsionaalsed juhul, kui kohtule esitatud nõudel pole eduväljavaateid. Põhiõiguse piirangu legitiimseks eesmärgiks võivad muu hulgas olla menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude osalise kandmise põhimõte (vt nt Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 45; 22.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-33-11, p-d 26–26.3; 29.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-22-11, p-d 29.1– 29.2). Menetlusabi tingimuste sidumine kaebuse eduväljavaadetega on põhjendatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt (Steel ja Morris vs. Ühendkuningriik, nr 68416/01, 15.02.2005, p 62; Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 38).
10.Praeguses asjas oli kaebaja eesmärgiks Tallinna linnale avalduse esitamisel saada endale Tallinnasse sotsiaaleluruum, kuhu asuda elama pärast vanglast vabanemist. See eeldaks SHS § 5 lg 1 ja Tallinna linna õigusaktide kohaselt, et inimese elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linnas asuv aadress. Rahvastikuregistri elukoha andmed peavad vastama tegelikkusele. Aadressi, kus isik praegu alaliselt või peamiselt ei ela ja mis ei olnud tema elukoha aadressiks enne vangistuse kandmist, ei saa kanda registrisse pelgalt selleks, et hõlbustada sotsiaalteenuste taotlemist. Elukoha andmete usaldusväärsuse tagamise vajalikkust on rõhutatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsuses asjas nr 5-18-7, p 136. Olukorras, kus isikul pole faktiliselt Tallinna linnas elukohta ja ta ei viibi seal püsivalt, ei saa kanda Tallinna linna etteulatuvalt ei isiku enda taotlusel ega linna algatusel registrisse tema elukohana ka juhul, kui isik plaanib oma sõnutsi sinna elama asuda. Pole vaidlust, et kaebaja elukohaks oli rahvastikuregistris Türi vald, mitte Tallinna linn. Tallinna aadress XXX on lisa-aadress, mis ei oma RRS § 65 lg 2 kohaselt õiguslikku tähendust sotsiaalteenuste osutamisel. Et kanda lisa-aadressi registrisse elukoha aadressina, peab isikul olema selle eluruumi kasutamiseks õiguslik alus ja omaniku nõusolek (RRS § 75 lg 2). Kaebaja ei väida, et tal oleks õigus elada sellel aadressil pärast vanglast vabanemist. Vastasel korral poleks tal tarvis taotleda sotsiaaleluruumi. Kaebajal on vastavalt RRS § 96 lgle 1 õigus taotleda isiku Türi vallas olnud elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas valla täpsusega. Selleks tuleb tal pöörduda avaldusega Türi valla 3(4)
3-24-2050 poole. Türi vald tagab siis ka vajaliku sotsiaalabi. Seega ei jää isik vanglast vabanemise korral kohaliku omavalitsuse abita miski ei viita asjaomase normistiku vastuolule põhiseadusega. Kuna kaebaja eesmärk on saada sotsiaaleluruum Tallinna linnalt, puudus kohtul vajadus suunata kaebajat vaidlustama vangla toiminguid. Vangla peale kaebuse esitamiseks tuleks läbida enne kohustuslik vaidemenetlus (VangS § 11 lg 5).
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.09.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.