3.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 5).
Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 18. septembril 2024 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub kohaldada esialgset õiguskaitset. Taotluse kohaselt asuvad X isiklikud asjad Tartus Peetri tn 16c, s.o Tartu linna asutuses Varjupaik. Taotleja viibib Tartu Vanglas, tal puudub elukoht ja tal pole lähedasi. Tema isiklikud asjad (riided, köögitarbed, nõud ja tehnika) on väga olulised ja hinnalised ning vanglast vabanemisel ei jaksaks ta nende asemele uusi esemeid soetada. Taotleja väitel ütles Tartu Linnavalitsus, et kõik tema asjad visatakse minema, kui ta neid sealt ära ei korralda. Leping varjupaigaga lõppes 30. novembril 2023, kui ta oli juba vanglas. Asjade väärtus kokku on taotleja hinnangul ligikaudu 4000 eurot. Taotleja on nõus ka sellega, kui Tartu Linnavalitsus viib tema asjad sotsiaalpinnale, kuna vanglast vabanemisel on tal elukohta vaja.
3-24-2624
X taotles esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest täielikult või osaliselt vabastamist. 19. septembril 2024 teatas ta kohtule, et tasus esialgse õiguskaitse asjas riigilõivu summas 20 eurot.
2.X esitas 20. septembril 2024 täiendava seisukoha, milles teatab, et ta pole vaiet linnale esitanud. Ta on helistanud varjupaiga sotsiaaltöötajale, kes ütles talle telefoni teel, et nende ladu on väike ja tema asju seal hoida ei saa ning kui ta neid mujale ei korralda, siis visatakse asjad ära.
3.Tartu linn esitas 23. septembril 2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vastustaja kinnitusel ei ole X varjupaika jäänud asjade hoiustamiseks või ümberpaigutamiseks kirjalikult Tartu linna poole pöördunud ja vaidemenetlust ei toimu. Varjupaiga sotsiaaltöötaja suhtles seoses X asjadega tema inspektor-kontaktisikuga vanglas ning palus edastada palve leida võimalus oma asjade varjupaigast äraviimiseks, sest laopinna suurus on piiratud ning seda vajatakse teenusel viibivate isikute asjade hoiustamiseks. X helistas 10. septembril 2024 varjupaiga sotisaaltöötajale. Ta lubas uurida ja anda 13. septembril 2024 teada, mis tema asjadest saab. Kokkulepitud ajal X sotsiaaltöötajaga ühendust ei võtnud ega muul viisil enda asjadega toimimisest teada ei andnud. Sellest võis järeldada, et varjupaika jäänud asjad Xa ei huvita. Varjupaiga sotsiaaltöötaja palus inspektor-kontaktisikule saadetud e-kirjas Xle teada anda, et tema asju hoitakse kuni 30. septembrini 2024 ning seejärel asjad hävitatakse. Tartu linn viitas vastuses kohtunõudele Tartu linna asutuse Varjupaik sisekorraeeskirja punktile 2.2.2, mis näeb ette, et teenuselt lahkunud isiku asju hoitakse teenuse osutaja juures laos 30 kalendripäeva ning kui selle aja jooksul asju ära ei viida, on varjupaigal õigus asjad ära visata. Sama sätestas ka varem kehtinud sisekorraeeskiri. X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei ole alust.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
4.1.Kohtu hinnangul ei ole X kohtule esitatud 18. septembri 2024. a taotlus ega
20.septembri 2024. a seisukoht käsitatav kaebusena, sest taotleja on väljendanud selgelt oma tahet, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset. Taotleja on küll varjupaigaga suhelnud sealse töötaja initsiatiivil, kuid ta pole esitanud Tartu linnale ega linna asutusele Varjupaik taotlust varjupaika jäänud asjade hoiustamiseks. Seetõttu puudub linna otsus, mida taotleja saaks kohtus vaidlustada.
4.2.Nii Tartu linn kui ka taotleja on kohtule teatanud, et asjade hoiustamise osas vaidemenetlust ei toimu.
4.3.Kuna X ei ole kohtule teadaolevalt esitanud Tartu linnale vaiet ega halduskohtule kaebust, mille ese hõlmaks praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlust, puudub tal õigus taotleda esialgset õiguskaitset. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 5 alusel läbi vaatamata.
5.Kohus selgitab taotlejale, et tal tuleks asjade üleandmises või hoiustamises kokkuleppimiseks Tartu linna varjupaigaga võimalikult kiiresti uuesti ühendust võtta.
3-24-2624 Taotleja esitatud teabe kohaselt lõppes tema leping varjupaigaga 30. novembril 2023. Varjupaiga sisekorraeeskirja kohaselt oli taotlejal kohustus korraldada varjupaika jäänud isiklike asjade äraviimine 30 päeva jooksul pärast teenuse osutamise lõpetamist (kättesaadav: https://tartuvarjupaik.ee/meist). Vaatamata sellele, et asjade äraviimine oleks tulnud korraldada juba mitu kuud varem, teatas Tartu linn 23. septembri 2024. a vastuses kohtule, et linn on valmis taotlejale oluliste asjade hoiustamisel abi pakkuma. Selleks tuleb Xl esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30. septembril 2024 varjupaigale teatada, milliseid isikliku tähendusega ja asendamatuid asju ta soovib alles hoida. Sedalaadi asju on Tartu linn nõus hoiustama varjupaigas kuni taotleja vanglast vabanemiseni. Ülejäänud asjade varjupaigast
30.septembriks 2024.
äraviimine
tuleb
taotlejal
korraldada
hiljemalt
6.Taotleja tasus 20. septembril 2024 riigilõivu summas 20 eurot. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäi läbi vaatamata, tagastab kohus taotleja tasutud riigilõivu, tuginedes analoogia korras HKMS § 104 lg 5 p-le 2.
7.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.