Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-22-1857 23. september 2024 Maria Lõbus V.K kaebus Mittetulundusühingu Ida-Viru Ühistranspordikeskus 30. augusti 2022. a otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lubada siseneda pakkimata tõukerattaga maakonnaliinide bussidesse Kaebaja – V.K seadusjärgne esindaja V.K Vastustaja – Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus seadusjärgne esindaja Heiki Luts Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V.K kaebus.
2.Tühistada Mittetulundusühingu Ida-Viru Ühistranspordikeskus 30. augusti 2022. a otsus.
3.Kohustada Mittetulundusühingut Ida-Viru Ühistranspordikeskus tagama V.K-le võimalus võtta Ida-Viru maakonnaliinidel avaliku teenindamise lepingu alusel sõitvate busside salongi kaasa pakkimata tõukeratas, välja arvatud objektiivsete takistuste esinemise korral (nt bussi suur täituvus või bussi ehitusliku eripära tõttu piisava põrandapinna puudumine).
4.Mõista Mittetulundusühingult Ida-Viru Ühistranspordikeskus V.K kasuks välja menetluskulu 40 eurot.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 23. oktoober 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem
3-22-1857 kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.V.K esitas 3. augustil 2022 Mittetulundusühingule Ida-Viru Ühistranspordikeskus (edaspidi MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus) avalduse, milles palus võimaldada oma lapsel V.K-l tõukerattaga maakonnaliinide bussidesse siseneda. V.K viitas avalduses dokumendi „Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol“ punkti 5.9 kolmandale lausele, mille kohaselt võib ühissõidukis vedada tõukeratast pagasi veole kehtestatud üldiste nõuete kohaselt. V.K märkis, et kuna pagasi veo üldiseid nõudeid ei ole veel kehtestatud, on õige tõlgendada tüüptingimuste punkti 5.9 kolmandat lauset selliselt, et ühissõidukis võib vedada tõukeratast.
2.MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus nõustus 30. augusti 2022. a vastuses V.K avaldusele, et pagasi veo üldisi nõudeid tõepoolest veel kehtestatud ei ole. MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus selgitas, et tõukerataste vedu bussides on suur probleem. Maakonnaliinide bussides puuduvad pagasiruumid, kuhu saaks tõukerattaid paigutada. Bussi salongis võib tõukeratast vedada ainult pakitud kujul, s.o kotis. Tõukerataste bussi lubamisel on varem juhtunud õnnetusi. Tõukeratastega on kahjustatud nii bussi kui ka kaasreisijate vara ning kaasreisijad on saanud väiksemaid kehavigastusi. Bussid on viimasel ajal olnud väga suure täituvusega ja täiendavateks reisideks võimalused puuduvad. MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus keeldus 30. augusti 2022. a vastuses lubamast M. V.K-l siseneda pakkimata tõukerattaga maakonnaliinide bussidesse.
3.V.K esitas 2. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus vastu. V.K palus tuvastada vastustaja õigusvastane käitumine selles, et ei lubata tema lapsel siseneda maakonnaliini bussi mitteelektrilise ja jäiga raamiga tõukerattaga. Esialgse õiguskaitse korras taotles V.K MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus kohustamist lubada tema laps maakonnaliini bussi ilma täiendavate kohustusteta, sealhulgas tõukeratta pakkimise kohustuseta. Kaebuse kohaselt elab V.K laps Jõhvi vallas, Pauliku külas ning käib Toila põhikoolis. Spordiringid toimuvad Toilas ja Vokas ning huviring Jõhvis. Laps soovib käia pärast kooli trennis ja huviringis. Õigeks ajaks trenni ja huviringi jõudmiseks on vajalik liikumisvahend. Trenni või huviringiga hilisem liitumine on raskendatud või isegi võimatu. Samuti võimaldab tõukeratta kasutamine säästa väärtuslikku uneaega, ärgata hiljem. Bussijaam asub kodust 2,3 km kaugusel. Tee bussijaama on tõukerattaga liikudes väga kiiresti läbitav. Õhkrehvidega tõukeratta ostmine oli teadlik valik, kuna see võimaldab sõita auklikel ja kruusakattega teedel. Kahjuks ei ole sellised tõukerattad kokkukäivad ja neid ei saa pakkida.
4.Tartu Halduskohus tõlgendas 8. septembri 2022. a määruses kaebust nii, et selle on esitanud M. V.K ja V.K on kaebaja esindaja. Samuti tõlgendas kohus kaebuse nõudeid nii, et kaebaja on taotlenud vastustaja 30. augusti 2022. a otsuse tühistamist ning vastustaja
3-22-1857 kohustamist lubada kaebajal siseneda pakkimata tõukerattaga maakonnaliinide bussidesse. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja küsis vastustajalt sellele vastust. Kohus otsustas kohaldada esialgset õiguskaitset tingimuslikult ja lubada kaebajal kuni praeguses asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni siseneda enda pakkimata tõukerattaga maakonnaliini bussi tingimusel, et kaebaja tegevus ei põhjusta bussile või kaasreisijate varale, tervisele või elule kahju.
5.Vastustaja palus 8. novembri 2022. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ja AS GoBus sõlmisid 19. juulil 2021 avaliku teenindamise lepingu nr 2021-10 koos lahutamatu lisaga 6 „Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol“. „Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol“ on Transpordiameti koostatud dokument, mida kasutatakse avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks läbiviidavatel riigihangetel alusdokumendina. Kuna praegu puuduvad „Pagasiveole kehtestatud üldised nõuded“, siis pagasivedu avalikel maakonnaliinidel reguleerivad „Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol“. Vastustaja eesmärk erinevaid regulatsioone kehtestades on maakonnaliinidel sõitjate ohutuse tagamine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole ühissõidukis lubatud vedada näiteks jalgrattaid. Samas tihtilugu on eluliselt hädavajalik jalgrataste vedu ühissõidukis ja vastustaja on andnud võimaluse kokku pandud ja ümbrises (pakendatud) jalgratast bussides vedada. Jalgrataste kategooriasse kuulub mõõtmeid arvestades kindlasti ka kaebaja tõukeratas. Alates 2022. aasta maikuust on Transpordiameti ja ühistranspordikeskuste vahel uuendamisel „Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol“, mille käigus plaanitakse välja jätta viide „Pagasiveole kehtestatud üldistele nõuetele“ ning täpsustada tõukerataste vedu maakonnaliinide bussides. Uues redaktsioonis on tõukerataste katmise ehk pakendamise kohustus ja nõue, et pagas ei tohi rikkuda sõitjate riideid või pagasit ega ühissõidukit. Seni ei ole selge, kelle poolt ja millise õigusaktiga „Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol“ kehtestatakse. Ühistranspordikeskustele ei ole sellist õigust halduslepinguga üle antud. Sellepärast on veninud „Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol“ muutmine. Vastustaja on kohtule edastanud pildid, mis tõendavad õhkrehvidega jäiga raamiga tõukeratta pakendamise võimalikkust. Selline pakend kaalub mõnisada grammi, on väga mugav ja kompaktne ning vähem kui minutiga kasutatav. Kasutajal on võimalus omale veelgi mugavam ja käepärasem tõukeratta pagasikott valmistada. Maakonnaliinide bussid on viimasel poolel aastal olnud suure täituvusega. Bussijuhid vastutavad reisijate ohutuse eest. Kuna üks (tõuke)ratas võtab bussis ära keskmiselt 3 kuni 5 reisijakohta, siis tihtilugu ei ole võimalik ka pakendatud tõukerattaga reisijaid bussi lubada. Maakonnaliinide bussid ei ole mõeldud suurema pagasi veoks. Igasugune ratas, sh ka tõukeratas on täiendava ohu allikas sõitjatega bussis. Võrdlused lapsevankri ja ratastooliga on kohatud, kuna lapsevankri ja ratastooli kasutajad on sundolukorras ja neil alternatiivid puuduvad.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Praeguses asjas on vaidlus selles, kas vastustaja 30. augusti 2022. a otsus on õiguspärane ja kas vastustajal on kohustus tagada kaebajale võimalus võtta Ida-Viru maakonnaliinidel avaliku teenindamise lepingu alusel sõitvatesse bussidesse kaasa pakkimata tõukeratas.
7.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
3-22-1857 Riigivastutuse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
8.Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 72 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et sõitjal on õigus bussi salongis või pagasiruumis tasuta vedada lisaks käekottidele, arvutikottidele, kandekottidele ja muule samalaadsele pagasile ühte reisikotti, kohvrit või muud samalaadset käsipagasit, samuti liikumisabivahendeid, puudega isikute juht- või abikoeri, lapsevankreid ja -kärusid, kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga väikeloomi ja linde ning mõistlikus suuruses ja koguses teisi sõitja asju. Nimetatud asjad ei tohi häirida või ohustada ühissõidukijuhti ja sõitjaid, takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki salongis ning rikkuda sõitjate riideid või pagasit (ÜTS § 72 lõige 4). ÜTS § 72 lõike 3 esimese lause kohaselt ei ole bussi salongis ning pagasiruumis lubatud vedada keelatud pagasit ega käsipagasit, mis võib ohustada teiste ühissõidukis sõitvate isikute tervist või vara ning määrida või muul viisil kahjustada ühissõidukit. ÜTS § 72 lõike 3 teine lause sätestab, et keelatud pagas on eelkõige radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud, lehkavad ja määrivad ained ning nõuetekohase pakendita ained ja asjad. Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sätestatakse pagasi vastuvõtmise, veo ja väljaandmise kord avaliku teenindamise lepinguga (ÜTS § 72 lõige 6).
9.Vastustaja selgitas, et tema ja AS GoBus sõlmisid 19. juulil 2021 avaliku teenindamise lepingu nr 2021-10 koos lahutamatu lisaga 6 „Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol“ (edaspidi tüüptingimused). Tüüptingimuste punkt 5.8 sätestab: „Reisija vastutab selle eest, et temaga kaasas olevad asjad ei häiriks ega takistaks kaasreisijaid, aga samuti ei tohi need kahjustada ühissõidukit. Keelatud on vedada kergesti süttivaid või söövitavaid vedelikke (määrdeõlid, kütus, maagaas, happed ja lahused jne), ebameeldivalt lõhnavaid esemeid või aineid, mürkaineid ja muid taolisi kemikaale. Ühissõiduki juhil on igal ajal õigus keelduda reisijat ühissõidukisse lubamast või pagasi olukorda kontrollida sõidu ajal, kui reisijaga kaasas olev pagas võib ühissõidukit või teisi reisijaid kahjustada.“ Tüüptingimuste punkt 5.9 sätestab: „Reisija võib ühissõidukis kaasas vedada suuski ja muid spordivahendeid eeldusel, et need on pakendatud. Ühissõidukis ei ole lubatud vedada jalgrattaid, tasakaaluliikureid ega muid abimootoriga liiklemisvahendeid. Ühissõidukis võib vedada tõukeratast pagasi veole kehtestatud üldiste nõuete kohaselt.“
10.Vastustaja on selgitanud, et Ida-Viru maakonnaliinidel sõitvatel bussidel ei ole pagasiruume. See asjaolu pidi vastustajale ja AS-ile GoBus olema teada avaliku teenindamise lepingu sõlmimise ajal ning seega on tüüptingimused mõeldud reguleerima esemete vedu bussi salongis.
11.Tüüptingimuste punkti 5.9 kolmas lause lubab bussi salongis vedada tõukeratast, kuid täpsustab, et seda tuleb teha pagasi veole kehtestatud üldiste nõuete kohaselt. Kohus leiab, et seda punkti ei tule mõista nii, et vastustaja või keegi teine peab eraldi õigusaktiga kehtestama pagasi veo üldised nõuded, vaid selliste üldiste nõuetena saab käsitada ÜTS §-s 72 ja tüüptingimuste punktis 5.8 toodud põhimõtteid. Seega võib Ida-Viru maakonnaliinidel bussi salongis vedada tõukeratast ÜTS §-s 72 ja tüüptingimuste punktis 5.8 sätestatud nõudeid arvestades ehk järgmistel tingimustel: bussi salongis veetav tõukeratas peab olema mõistlikus suuruses; tõukerattaid võib bussi salongis vedada mõistlikus koguses; tõukeratas ei või ohustada teiste ühissõidukis sõitvate isikute tervist või vara ning määrida või muul viisil kahjustada ühissõidukit; tõukeratas ei tohi häirida või ohustada ühissõidukijuhti ja sõitjaid, takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki salongis ning rikkuda sõitjate riideid või pagasit; tõukeratas ei või ebameeldivalt lõhnata. ÜTS § 72 lõike 3 teine lause loeb
3-22-1857 keelatud pagasiks nõuetekohase pakendita ained ja asjad, kuid kohtu hinnangul tuleb seda sätet mõista nii, et selles on silmas peetud aineid ja asju, mille vedu ilma nõuetekohase pakendita oleks nende olemusest tulenevalt ilmselgelt ebamõistlik (nt ained ja esemed, mis ilma nõuetekohase pakendita ilmselgelt levitavad ebameeldivat lõhna (nt lahtine kala) või ilmselgelt ohustavad kaassõitjate riiete ja muu vara või bussi sisemuse puhtust (nt lahtise topsiga limonaad) või ilmselgelt võivad põhjustada kahju kaassõitjatele, nende varale või bussile (nt lahtine nuga)). Kohtu arvates tõukeratta vedu bussi salongis ilma nõuetekohase pakendita ei ole ilmselgelt ebamõistlik. Tõukeratas ei ole ese, mis loomupäraselt halvasti lõhnaks või mis ilmselgelt ohustaks kaassõitjate riiete ja muu vara või bussi sisemuse puhtust või mis ilmselgelt võiks põhjustada kahju kaassõitjatele, nende varale või bussile. Tõukeratast on võimalik hoida puhtana ja bussis kindlalt paigal ning seeläbi vältida kaassõitjate vara või bussi sisemuse määrimist või neile muul viisil kahju põhjustamist. Asjaolu, et tõukeratas võib ekstreemolukordades (nt äkkpidurduse korral) liikuma pääseda ja kahju põhjustada, ei kinnita kohtu hinnangul tõukeratta pakkimise vajadust. Vastustaja on kohtule saadetud fotodel demonstreerinud, mis viisil tuleks tema arvates kaebaja jäiga raamiga tõukerattast bussi sisenemiseks pakkida. Kohus leiab, et sellisel viisil pakitud tõukeratas võib äkkpidurduse korral kujutada sarnasel määral ohtu kui pakkimata tõukeratas, sest tõukeratta mass ei muutu. Samuti ei saa välistada, et tõukeratta pakkimine isegi raskendab äkkpidurduse korral tõukeratta paigal hoidmist. Nimelt on kaebaja asjakohaselt esile toonud, et vastustaja näidatud viisil pakitud tõukeratast on tegelikult isegi keerulisem bussis paigal hoida, sest kohmaka koti tõttu ei ole kohta, kust tõukerattast kindlalt kinni hoida. Samuti võib tõukeratta kott bussi põrandal määrduda küllaltki suures ulatuses ja äkkpidurduse korral teiste kaassõitjate vara ja bussi sisemust samal määral või kogunisti rohkem määrida kui lihtsalt tõukeratas. Kohus möönab, et tõukeratta kott võib siiski vähendada äkkpidurduse korral kriimustuste ja täkete tekkimise tõenäosust, kuid muid eeltoodud aspekte lisaks arvestades ei nähtu kohtule, et tõukeratta pakkimine vastustaja näidatud viisil võiks märkimisväärselt vähendada ohtu kaassõitjatele, nende varale või bussile. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tüüptingimuste punkti 5.9 kolmas lause koostoimes ÜTS § 72 lõike 3 teise lausega ei nõua bussi sisenemisel tõukeratta pakkimist. Tõukeratta pakkimise kohustust ei tulene ka ühestki teisest sättest. Vastustaja viidatud bussidesse paigaldatud infoleht „Sõitja meelespea“ ja vastustaja veebilehel avaldatud info „Tõukerattad ja jalgrattad maaliinibussides“ ei ole õigusaktid, mis looksid kaebajale kohustusi, samuti ei ole nendele dokumentidele kui järgimiseks kohustuslikele osutatud üheski õigusaktis.
12.Vastustaja on leidnud, et kaebaja tõukeratas kuulub mõõtmeid arvestades jalgrataste kategooriasse. Kohus sellega ei nõustu. Kaebaja jalgratas on tõepoolest suurem kui tavapäraselt tänaval nähtavad tõukerattad, kuid suuruse vahe ei ole nii märkimisväärne, et kaebaja tõukeratas tuleks võrdsustada jalgrattaga. Samuti ei saa kaebaja tõukeratast lugeda bussi salongi lubamiseks ebamõistlikult suureks.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustajal ei ole õiguslikku alust nõudmaks kaebajalt tõukerattaga bussi salongi sisenemisel selle pakkimist. Seega on kaebajal lubatud pakkimata tõukerattaga bussi salongi siseneda. Selle õiguse teostamist võivad siiski piirata objektiivsed asjaolud, nt see, kui bussis ei ole suure täituvuse või bussi ehituslike eripärade (nt piisava põrandapinna puudumise) tõttu võimalik tõukeratast vedada. ÜTS eesmärk maakonnaliinidel on eelisjärjekorras tagada inimeste vedu ning alles teisejärgulisena nende suuremamõõtmelise pagasi vedu. Seega ei saa kaebaja nõuda, et bussi suure täituvuse või selle ehituslike eripärade korral eelistataks bussi lubamisel tema tõukeratast teistele inimestele. Samuti tuleb kaebajal arvestada sellega, et kui ÜTS-i või tüüptingimusi
3-22-1857 muudetakse selliselt, et sõitjatele tekib tõukeratta pakkimise kohustus, ei ole tal enam õiguslikku alust nõuda pakkimata tõukeratta bussi lubamist. Samuti tuleb kaebajal arvestada sellega, et pakkimata tõukerattaga on tal bussis keelatud põhjustada kahju teiste kaassõitjate varale, tervisele ja elule ning bussile. Kui kaebaja seda teeb, on kaassõitjatel ja vedajal õigus esitada kaebaja vastu kahju hüvitamise nõue.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse. Kohus tühistab vastustaja 30. augusti 2022. a otsuse ning kohustab vastustajat tagama kaebajale võimalus võtta Ida-Viru maakonnaliinidel avaliku teenindamise lepingu alusel sõitvate busside salongi kaasa pakkimata tõukeratas, välja arvatud objektiivsete takistuste esinemise korral (nt bussi suur täituvus või bussi ehitusliku eripära tõttu piisava põrandapinna puudumine).
15.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja menetluskulud kanda vastustajal. Kaebaja ainsaks menetluskuluks oli kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv 40 eurot. Hoolimata sellest, et kaebaja ei ole riigilõivu kohta menetluskulude nimekirja esitanud, saab Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika järgi kohus tasutud riigilõivu menetluskuluna arvestada ja vastustajalt välja mõista (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-1206, punkt 7). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 40 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
16.Kohus asendab omal algatusel avaldatavas otsuses kaebaja eraelu kaitseks tema ja tema esindaja nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.