Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 17. september 2024, Tartu 3-24-774 A.G.i, I.G.i, L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž.i kaebus Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 tühistamiseks A.G.i, I.G.i, L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž.i määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4, 5 peale Kirjalik menetlus Kaebajad A.G., I.G., L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž. Kaebajate esindaja A.G. Vastustaja Mustvee vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2.Tagastada kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse resolutsiooni punktide 2, 4, 5 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mustvee Vallavolikogu otsustas 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 „Mustvee valla haridusasutuste ümberkorraldamine“ kohaselt korraldada Mustvee Vallavalitsuse hallatava asutuse Peipsi Gümnaasiumi tegevuse ümber järgmiselt (p 1): jaotada 31. augusti 2024 Peipsi Gümnaasium kaheks eraldi üksuseks gümnaasiumiks ja põhikooliks (p 1.1); lõpetada
31.augustist 2024 koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel, kusjuures gümnaasiumiosa liita alates 1. septembrist 2024 Avinurme Gümnaasiumiga, ja luua Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoht, kus 2024/2025 õppeaastal 10. klassi vastuvõttu ja koolitustegevust ei toimu, 2024/2025 õppeaastal toimub koolitustegevus 11. ja 12. klassis ning 2025/2026 õppeaastal toimub koolitustegevus 12. klassis (p 1.2); liita alates 1. septembrist 2024 põhikooli osa
Mustvee Kooliga (p 1.3); lõpetada 31. augustist 2024 Peipsi Gümnaasiumi tegevus iseseisva asutusena (p 1.4). Otsuse kohaselt on vajadus Mustvee valla haridusasutuste ümberkorraldamiseks tingitud eelkõige laste arvu vähenemisest ja sellest tulenevalt koolide alatäituvusest. Koolihoonete ülalpidamiseks ja uute investeeringute läbiviimiseks napib vallal eelarvelisi vahendeid, mistõttu tuleb haridusasutuste taristut koomale tõmmata. Haridusvõrgu ümberkorraldamine on kooskõlas valla arengukavaga.
2.A.G., I.G., L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž. esitasid 13. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 tühistamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluses palusid kaebajad peatada otsuse nr 7 kehtivus kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Tartu Halduskohus jättis 19. aprilli 2024. a määrusega rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. mai 2024. a määrusega kaebajate määruskaebuse halduskohtu 19. aprilli 2024. a määruse peale rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
4.Kaebajad esitasid 10. juulil 2024 Tartu Halduskohtule korduva taotluse esialgse õiguskaitse korras Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 kehtivuse peatamiseks haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused on järgmised:
4.1.Esialgse õiguskaitse taotluse uus läbivaatamine on õigustatud muutunud asjaolude tõttu. Korduva esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust õigustab Peipsi Gümnaasiumi sulgemiseks ettenähtud tähtaja lähenemine, 11. juuni 2024. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 1.12/24/158 Peipsi Gümnaasiumile antud koolitusloa kehtetuks tunnistamine alates 31. augustist 2024 ning ilmnenud täiendavad argumendid kaalutlusvigadele vaidlustatud valla 28. veebruari 2024. a otsuses nr 7.
4.2.Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades kohtumenetluse tavapärast kestvust, on ümberkorraldused haridusvõrgus jõustunud kohtulahendi tegemise ajaks läbi viidud ning kaebuse rahuldamise korral on varasema olukorra taastamine ja likvideeritud kooli taasloomine ilmselgelt keerukas. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on avalikes huvides.
4.3.Mustvee vald ei arvestanud vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel sellega, et õpilaste üleviimiseks on Mustvee Koolis vajalik teostada kapitaalsed ehitustööd, mis toovad vallale kaasa laenuvajaduse; lapsed paigutatakse õppetöö tegemiseks ajutistesse konteineritesse ja tekib vajadus vahetunnis liikuda erinevate koolimajade vahel. Samuti ei ole vald arvestanud huvihariduses osalevate õpilaste liikumisvajadustega, demograafilist olukorda ning erinevast keeleruumist pärinevate õpilaste sund-assimileerimise mõju hariduse kvaliteedile.
5.Vastustaja leidis Tartu Halduskohtule esitatud seisukohas, et kaebajate korduv taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole lubatav, kuna kohus on varasemalt selle kohta otsuse teinud ning asjaolud ja alus ei ole muutunud.
5.1.Kohustuslik põhiharidus ja gümnaasiumiharidus on kättesaadavad ning õppetingimused jäävad samaks. Olukorras, kus õpilaste arv väheneb ja koolivõrk vajab täiendavaid rahalisi vahendeid, on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda, kuidas tagada optimaalne ressursside kasutamine.
5.2.Haridusvõrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi. Ümberkorraldamise otsuse eelnõu ettevalmistamisel said kaasa rääkida kõik huvigrupid. Avalikes huvides on koolivõrgu ülalpidamisele kuluvate eelarveliste vahendite mõistlik ja eesmärgipärane kasutamine.
5.3.Koolide ümberkorraldamine ei riku kaebajate õigusi. Ebamõistlikuks piiranguks ei saa pidada seda, et kaebajate lapsed peavad uuest õppeaastast asuma õppima mõnes teises valla hoones Mustvee linnas. Põhikooliosa liitmisel jätkub õpe samas linnas. Vastustajal on kohustus tagada õigusaktides sätestatud hariduse omandamisega seotud nõuete järgimine olenemata sellest, millised õpilased millises koolihoones õpivad.
6.Tartu Halduskohus jättis 19. juuli 2024. a määrusega kaebajate 10. juuli 2024. a esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebajatele 10. juuli 2024. a esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu kogusummas 120 eurot (resolutsiooni p 2), määras vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 3), andis menetlusosalistele tähtaja 3. veebruar 2025 täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ja teise menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele vastuväidete esitamiseks tähtaja 3. märts 2025 (resolutsiooni p 4) ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 31. märtsi 2025 (resolutsiooni p 5).
6.1.Halduskohus leidis, et uue kooliaasta lähenemine ja jõustunud kohtuotsuseni ei ole ajalist kriteeriumit arvestades võimalik enne uue õppeaasta algust jõuda, ei muuda kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust intensiivsemaks võrreldes varasema ajaga ning see ei ole selliseks uueks asjaoluks, mille tõttu tuleks kohtul uuesti kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti ei ole taotluse uuesti läbivaatamist tingivaks asjaoluks ministri 11. juuni 2024. a käskkiri, kuna tegemist on loogilise asjade käiguga, mis oli ette nähtav. Mustvee Kooli kohandamine seoses laste arvu suurenemisega, remonttööde tegemine ja lisaklassiruumide leidmine ei ole uued asjaolud, mis tingiks esialgse õiguskaitse taotluse uuesti läbivaatamist. Samuti ei tingi seda asjaolu, et lastel võib olla vajalik õppetöö käigus liikuda erinevate koolihoonete vahel. Transpordiküsimusega arvestas kohus juba varasemates määrustes ning puudub alus arvata, et bussiliiklus Mustveest Avinurme Gümnaasiumisse ja sealt tagasi kooliaasta alguseks mõistlikku lahendust ei saavuta. Väited, et eesti ja vene kodukeelega laste koosõppimine võib mõjutada vene kodukeelega laste õppeedukust ja Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiastme 2024. aastal lõpetanud õpilaste õpitulemused olid paremad kui Avinurme Gümnaasiumi õpilaste omad, ei ole uued asjaolud, mis tingiksid esialgse õiguskaitse taotluse uuesti läbivaatamist. Vastustaja on selgitanud, et enamikes klassides hakkavad lapsed õppima kahes paralleelklassis vastavalt kodukeelele, et tagada kõigile võimetekohased õpitingimused. Lisaks ei ole kaebaja esitanud tõendeid enda väidete kinnitamiseks.
6.2.Kaebajad ei saa oma nõudeid esitada tuginedes avalikele huvidele või kolmandate isikute õiguste kaitse vajadusele, mida kohus selgitas ka 19. aprilli 2024. a määruses.
6.3.Kaebajad esitasid 10. juuli 2024. a esialgse õiguskaitse taotluses suures osas samu põhjendusi, millega on varasema esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestatud. Taotluse täiendav põhjendamine ja lisaargumentide esitamine ei tähenda, et taotlus oleks esitatud uutel asjaoludel ja uuel alusel. Antud juhul ei ole faktiline olukord muutunud ega ilmnenud uusi olulisi tõendeid. Kaebajate 10. juuli 2024. a esialgse õiguskaitse taotlust tuleb pidada korduvaks taotluseks, mis on esitatud samadel asjaoludel ja alusel nagu varasem taotlus ning jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel.
6.4.Kaebajad tasusid 10. juuli 2024. a taotluse esitamise eest riigilõivu kogusummas 120 eurot. Kuna kohus jätab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis on põhjendatud taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamine.
7.Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad halduskohtu määruse resolutiivosa p-de 1 ja 2 tühistamist, teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Samuti taotlevad kaebajad halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse resolutiivosa p-de 4 ja 5 tühistamist ning Tartu Halduskohtu kohustamist lahendama haldusasja mõistliku aja jooksul, tagades HKMS §-s 2 sätestatud eesmärkide täitmise.
7.1.Kaebajad leiavad, et esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine ning kohtuotsuse aja määramine 31. märtsiks 2025, muudavad vaidlusaluse küsimuse lahendamise eesmärgituks ja ei kaitse kaebajate huve. Kaebajatele kaasnevad negatiivsed tagajärjed on pöördumatud ning ei ole kaebust rahuldava kohtuotsusega kõrvaldatavad.
7.2.Laste haridus on kaebajate jaoks esmatähtis. Usaldus koolipidaja ning õppeasutuse pedagoogilise kaadri vastu on eeldus turvalise ja arendava keskkonna loomisele
haridusasutuses. Halduskohus ei olnud objektiivne ega pakkunud kaebajatele kaitset omavalitsuse ebakorrektsete otsuste eest.
7.3.Arusaamatuks jääb halduskohtu käsitlus, mis ei arvesta Peipsi Gümnaasiumi sulgemise ajajoont kaebajate õiguskaitse vajadust intensiivistava asjaoluna ning vallavolikogu komisjonis ilmnenud vajadust laenude võtmiseks Mustvee Kooli kohaldamisel suuremale õpilaste arvule. Vastustaja kaalutlusveale viitab asjaolu, et üheski Peipsi Gümnaasiumi sulgemist puudutavas dokumendis ei ole nimetatud kulutustega arvestatud, kuid samas nimetatakse gümnaasiumi sulgemise põhiargumendina omavalitsuse rahaliste vahendite optimaalsema kasutamise vajadust. Tõsiasi, et Mustvee vald ei ole tegelikult teadlik kaasnevate kulutuste suurusest ja nende katteallikatest, ilmnes pärast kaebuse esitamist Mustvee vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni 19. juuni 2024. a istungi protokollist ja vastustaja 14. juuli 2024. a seisukohast kohtule ning seda saab lugeda uueks asjaoluks HKMS § 55 lg 3 mõttes.
7.4.Mustvee vald ei ole esitanud tõendeid ega põhjendanud väidet, et Peipsi Gümnaasiumi sulgemiseks esineb avalik huvi. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada ja peatada kohtumenetluse ajaks muudatuste tegemine Mustvee valla koolivõrgus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks ei esine alust kohaldada esialgset õiguskaitset ning vastav taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et kaebajate esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud uutel asjaoludel ja uuel alusel, faktiline olukord ei ole muutunud ning kaebajate väited on pigem täiendavad põhjendused varemesitatud esialgse õiguskaitse taotlusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse tühistamiseks.
10.Kaebajad leiavad määruskaebuses, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tingib Peipsi Gümnaasiumi sulgemise tähtaja lähenemine. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu. Vaidlustatavas Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuses nr 7 on märgitud, et iseseisva asutusena lõpetab Peipsi Gümnaasium tegevuse 31. augustil 2024. Nimetatud tähtpäev on olnud teada pärast valla vastava otsuse tegemist ning kuupäeva ei ole vahepeal muudetud. Lisaks näeb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg 5 ette, et kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta
31.augustini. Halduskohus jättis 19. aprilli 2024. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 kehtivuse peatamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebust ei rahuldanud. Seega oli juba veebruaris 2024 teada, et vald soovib kooli sulgeda
31.augustil 2024 ning aprillis 2024 ei saavutanud kaebajad edu halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega. Seda, et kooli sulgemise tähtpäev liigub iga päevaga lähemale, ei saa lugeda uueks asjaoluks, mille tõttu kohaldada esialgset õiguskaitset ja Peipsi Gümnaasiumi sulgemine peatada kohtumenetluse ajaks.
11.Kaebajate jätkuv seisukoht on, et laste haridus on neile oluline. Tartu Halduskohus selgitas juba 19. aprilli 2024. a määruses, et kaebajatel on põhiõigus saada haridust, kuid ei ole põhiõigust konkreetse koolihoone säilimisele. Kaebajate laste koolitee ja hariduse omandamine jätkuvad, kuid seda teises valla koolis. Mustvee vald on kinnitanud, et õppetöö hakkab toimuma samas linnas teistes hoonetes. Koolitee ei pikene, kuna Mustvee Kooli ja suletava Peipsi Gümnaasiumi vahemaa on umbes 200 meetrit. Põhikoolis käivad lapsed saavad jätkata õpinguid Mustvee Koolis, 11. ja 12. klassis käivatele õpilastele nähakse ette Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoht ning 10. klassi õpilasel on võimalik õppida Avinurme Gümnaasiumis, mis asub Mustveest 24 km kaugusel. Sealjuures on vald taganud Mustveest Avinurme kooli käivatele lastele transpordi. Asjaoludest tulenevalt on selge, et Mustvee vald
tagab ka koolivõrgustiku ümberkorraldamise tulemusena kaebajate lastele võimalused omandada nii põhi- kui ka keskharidust Mustvee linnas ja lähimates valla koolides ning ringkonnakohtu hinnangul ei kaasne sellega kaebajate peredele kahjulikke ja pöördumatuid tagajärgi.
12.Kaebajate väited, et vald peab tegema lisakulutusi või võtma laenu, et kohandada Mustvee Kool suuremale õpilaste arvule, ei oma samuti kaalu halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab antud hetkel otsustama, kas Peipsi Gümnaasiumi sulgemise peatamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud ning kas halduskohus on õigesti jätnud taotluse läbi vaatamata. Need tegevused, kuidas vald täpsemalt Mustvee Kooli tegevuse korraldab, kas kooliruumid vajavad remonti või lapsed peavad liikuma erinevate hoonete vahel, ei ole praeguse kohtuasja menetlusetapis asjakohased. Samuti on kaebuse sisulise lahendamise käigus analüüsitavad kaebajate väited seoses Mustvee valla kaalutlusvigadega 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 vastuvõtmisel.
13.Määruskaebuses peetakse uueks asjaoluks, mille tõttu peatada esialgse õiguskaitse korras Peipsi Gümnaasiumi sulgemine, ka haridus- ja teadusministri 11. juuni 2024. a käskkirja nr 1.12/24/158 väljaandmist. Ministri käskkirjast nähtub, et Mustvee Vallavalitsus esitas 1. märtsil 2024 haridus- ja teadusministeeriumile teavituse Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 vastu võtmisest ning minister tegi 11. juunil 2024. a otsustuse Peipsi Gümnaasiumile antud koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Peipsi Gümnaasiumile antud koolitusloa kehtetuks tunnistamine oli ette nähtav ja asjade loogiline käik. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine on üks osa kooli sulgemise protsessist ning selle rõhutamine ei anna alust peatada kooli sulgemine.
14.Määruskaebuses leitakse, et kohtu poolt menetlustähtaegu fikseeriva korraldava määruse vaidlustamine on lubatav, kuna muudab koostoimes esialgse õiguskaitse puudumisega sisulise menetluse kaebajate jaoks eesmärgituks ning ainetuks. Ringkonnakohus ei saa kaebajatega nõustuda. HKMS § 203 § 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse vaidlustamine riigilõivu tagastamise ja menetlustähtaegade ning kohtuotsuse tähtaja määramise osas ei ole seaduse järgi lubatud ning halduskohtu 19. juuli 2024. a määrus on edasikaebekorra osas ebakorrektne. Tegemist on oma sisult kohtu korraldusliku määrusega, mis ei ole edasi kaevatav. Antud juhul ei sätesta seadus, et kohtu korralduslikku määrust menetlustähtaegade ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise osas saaks vaidlustada ning samuti ei takista halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse resolutsiooni p-d 2, 4, 5 kohtumenetluse tavapärast jätkumist. Kaebajad ei ole rahul, et halduskohus otsustas teha otsuse avalikult teatavaks 31. märtsil 2025. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa korraldada halduskohtu tööd ega kohustada halduskohut lahendama kaebust esmajärjekorras või lühendama halduskohtu määratud menetlustähtaegu. Kuna kaebajatel ei ole halduskohtu määruse nimetatud osas vaidlustamiseks määruskaebuse esitamise õigust, kuulub kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse resolutsiooni p-de 2, 4, 5 peale tagastamisele HKMS § 203 lg 2 ja § 187 lg 3 p 6 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.