A.G.i, I.G.i, L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž.i kaebus Mustvee Vallavolikogu 28.02.2024. a otsuse nr 7 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 19.04.2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.G.i, I.G.i, L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž.i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus Kaebaja I /määruskaebuse esitaja I A.G. Kaebaja II /määruskaebuse esitaja II I.G. Kaebaja III /määruskaebuse esitaja III L.S. Kaebaja IV /määruskaebuse esitaja IV Z.K. Kaebaja V /määruskaebuse esitaja V N.S. Kaebaja VI /määruskaebuse esitaja VI S.Ž. Kaebajate II-VI volitatud esindaja A.G. Vastustaja Mustvee vald
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.04.2024. a määruse resolutsiooni punkt 5 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 lause 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mustvee Vallavolikogu otsustas 28.02.2024. a otsuse nr 7 „Mustvee valla haridusasutuste ümberkorraldamine“ kohaselt korraldada Mustvee Vallavalitsuse hallatava asutuse Peipsi Gümnaasiumi tegevuse ümber järgmiselt (p 1): jaotada 31.08.2024 Peipsi Gümnaasium kaheks eraldi üksuseks gümnaasiumiks ja põhikooliks (p 1.1); lõpetada 31.08.2024 koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel, kusjuures gümnaasiumiosa liita alates 01.09.2024 Avinurme Gümnaasiumiga, ja luua Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoht, kus 2024/2025 õppeaastal 10. klassi vastuvõttu ja koolitustegevust ei toimu, 2024/2025 õppeaastal toimub koolitustegevus 11. ja 12. klassis ning 2025/2026 õppeaastal toimub koolitustegevus 12. klassis
(p 1.2); liita alates 01.09.2024 põhikooli osa Mustvee Kooliga (p 1.3); lõpetada 31.08.2024 Peipsi Gümnaasiumi tegevus iseseisva asutusena (p 1.4). Otsuse kohaselt on vajadus Mustvee valla haridusasutuste ümberkorraldamiseks tingitud eelkõige laste arvu vähenemisest ja sellest tulenevalt koolide alatäituvusest. Koolihoonete ülalpidamiseks ja uute investeeringute läbiviimiseks napib vallal eelarvelisi vahendeid, mistõttu tuleb haridusasutuste taristut koomale tõmmata. Haridusvõrgu ümberkorraldamine on kooskõlas valla arengukavaga.
2.A.G., I.G., L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž. esitasid 13.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Mustvee Vallavolikogu 28.02.2024. a otsuse nr 7 tühistamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluses palusid kaebajad peatada otsuse nr 7 kehtivus kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajate väitel vallavolikogu 28.02.2024. a otsuse kehtivuse peatamine ei tähendaks, et kohus teostaks vastustaja kui kooli pidaja eest põhikoolija gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg-s 1 sätestatud kaalutlusõigust (s.t otsustaks munitsipaalkooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise üle), sest tegemist on üksnes ajutise meetme kohaldamisega, ega kujuta põhivaidluse ette ära otsustamist. Mustvee linnas keskhariduse andmise lõpetamisel esineb Peipsi Gümnaasiumi õpilastel ja nende vanematel õiguskaitsevajadus, sest kooli sulgemine mõjutaks oluliselt kaebajate ja nende laste elukorraldust ning kui kaebus hiljem rahuldatakse, ei pruugiks suletud kooli taasavamine pärast kohtumenetluse lõppu olla enam võimalik või mõistlik. Esialgse õiguskaitse taotluse täienduses osutasid kaebajad, et vajavad esialgset õiguskaitset ka põhjusel, et Mustvee linna koolides on alanud õppetöö reaalne ümberkorraldamine viisil, mis suurendab laste arvu koolimajas, luues eeldused konfliktide tekkeks ja vajaduse õppetööks kahes vahetuses.
3.Mustvee vald palus 22.03.2024. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Valla väitel ei ole Mustvee Gümnaasiumis õppivate laste vanematel subjektiivset õigust nõuda, et lapsed saaksid haridust omandada konkreetses koolis. Avalikes huvides on koolivõrgu ülalpidamisele kuluvate eelarveliste vahendite mõistlik ja eesmärgipärane kasutamine. Mustvee vald tagab kaebajate lastele võimaluse omandada tasuta ja kehtestatud nõuetele vastavat põhiharidust samas linnas paiknevas koolis paralleelklassides. Suletava Peipsi Gümnaasiumi ja Mustvee Kooli vahemaa on ca 200 m. 10. klassi Mustvee õppekohas järgmisel õppeaastal ei avata, kuid õpilastel on võimalik minna õppima Avinurme Gümnaasiumisse, mis asub Mustveest 24 km kaugusel. Kooli ja koolist koju sõit on tagatud õpilasliiniga. Ka on võimalik jätkata gümnaasiumiõpinguid Jõgeva Riigigümnaasiumis.
4.Tartu Halduskohus jättis 19.04.2024. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse. Määruse põhjendused: 1) Kaebajatel ei ole põhiõigust Peipsi Gümnaasiumi, s.h selle maja säilimisele. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata kaebuse rahuldamise väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku huvi tõttu. 2) Ei nähtunud kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse rikkumisi, mis võiksid tingida otsuse tühistamise. Otsuse seletuskirjast nähtub, et 10.05.2023 loodud hariduskorralduse töörühm kohtus 23.10. ja 08.11.2023 MTÜ Hea hariduskorraldus ekspertidega, et arutada lahendusi. Mustvee Kultuurikeskuses toimus 23.11.2023 valla haridusvõrgu tuleviku arutelu, mille käigus MTÜ Hea hariduskorraldus eksperdid tutvustasid tõenäolisemaid stsenaariumeid haridusvõrgu tuleviku osas. Arutelul osales üle 80 inimese. 3) Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu esimees L.S. oli pädev 29.01.2024 allkirjastama arvamust MTÜ Hea hariduskorraldus poolt koostatud Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse raporti kohta (edastati vallale 30.01.2024). Asjaolu, et arvamus on antud MTÜ Hea hariduskorraldus poolt koostatud Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse raporti kohta, ei tähenda, et vald rikkus otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus PGS
§ 80 lg-t 1. Hoolekogu argumente vald otsuse seletuskirjas ka käsitles. Erimeelsused poolte vahel ei tähenda, et kaasamist ei toimunud. Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu oli kaasatud kooli ümberkorraldamise protsessi ja sai avaldada arvamust. Seadusest ei tulene kohustust kooli tegevuse ümberkorraldamisel ära kuulata kõigi õpilaste vanemaid eraldiseisvalt. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, kas Peipsi Gümnaasiumis õpilasesindus tegutseb. Ka kooli kodulehel ei ole viiteid õpilasesindusele ega andmeid selle koosseisu kohta. Ei ole põhjendatud heita vallale ette PGS § 80 lg 1 rikkumist. 4) Otsuses ja seletuskirjas on toodud piisavad kaalutlused, millest nähtub Peipsi Gümnaasiumi sulgemise vajadus. See, et 2017. a omavalitsuste ühinemisleping, Mustvee valla arengukava, Peipsi Gümnaasiumi arengukava ja Mustvee valla koalitsioonileping ei näe ette gümnaasiumihariduse andmise lõpetamist Mustvee linnas, ei tähenda, et otsus oleks õigusvastane. Vald võib olude muutumisel teha koolivõrgu optimaalsemaks ümberkorraldamiseks vajalikke otsuseid. 5) V.O. abikaasa töötab Lohusuu Koolis, mitte Peipsi Gümnaasiumis. Seega V.O.l ei saanud esineda huvide konflikti Peipsi Gümnaasiumi saatuse üle hääletamisel. 6) Kaebajad ei toonud välja, et kohustuslik põhiharidus nende lastele on Mustvee Koolis kättesaamatu. Vald ei saa koolivõrgu ümberkorraldamisel lähtuda vanemate subjektiivsest hinnangust kooli suuruse osas. Vald kinnitas, et Peipsi Gümnaasiumi põhikooli lastel jätkub õppimine ühes klassikaaslaste ja õpetajatega nii, nagu see on praegu. Peipsi Gümnaasiumi õpilastel võimaldatakse jätkata õpet 60% eesti keeles ja 40% vene keeles. Eestikeelsele õppele üleminek toimub õigusaktides sätestatud tingimustel. Gümnaasiumi astmes õppivad lapsed saavad samuti kooliteed jätkata Mustvee Koolis. Ka nende õppetingimused jäävad samaks. 7) Mustvee vallas haridusvõrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi tagada kõigile valla õpilastele turvaline ja toetav õppekeskkond, ka õpetajatele head töötingimused ja motiveeriv töötasu. See huvi on kaalukam, võrreldes kaebajate huviga säilitada senine elukorraldus ja nende lastele tuttav õppekeskkond.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.A.G., I.G., L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž. paluvad määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 19.04.2024. a määruse resolutsiooni p 5 ja teha uus määrus, millega rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus ei järginud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel menetlusreegleid. Hilinemisega esitatud valla vastuväidetega ei tohiks arvestada. Kohus lahendas taotluse enam kui kuu pärast selle esitamist. Tegemist ei ole taotluse viivitamatu lahendamisega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 1 mõttes. Kohus lõi taotluse rahuldamata jätmisega olukorra, kus kohtumenetluse lõpplahend ei oma kaebajate jaoks sisuliselt mingit väärtust. Kooli sulgemise faktilisi tagajärgi ei saaks hiljem kõrvaldada. 2) Olukorras, kus otsus erineb volinikele saadetud seletuskirjast, ei ole võimalik aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused. Senini kehtib Peipsi Gümnaasiumi arengukava 20222026, mis ei näe ette kooli jagunemist ega gümnaasiumiastme sulgemist. 3) Avalike arutelude toimumine ja ajad olid korraldatud segaselt. Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu esimehe 29.01.2024. a kiri puudutas seisukohta MTÜ Hea hariduskorraldus raporti suhtes, mitte koolivõrgu ümberkorraldamise konkreetse lahenduse suhtes. 4) Õpilasesindus esitas 11.12.2020 a. kirjaga nr 3-22/4 seisukoha valla toonasele eelnõule koolivõrgu ümberkorraldamiseks. Peipsi Gümnaasiumi arengukava 2022-2026 esilehel on viidatud 30.03.2022. a õpilasesinduse koosolekule nr 1/2022 ning Peipsi Gümnaasiumi õppekava on kiidetud heaks 31.01.2023. a õpilasesinduse koosolekul. Peipsi Gümnaasiumi õpilased jäeti tahtlikult kõrvale koolivõrku puudutavate otsuste menetlusest.
5) On tõenäoline, et otsus nr 7 sündis poliitilise „lehmakauplemise“ tulemusena, kus V.O. poolthääl tagati abikaasa töökoha säilitamise kaudu. Seega esines Mustvee Vallavolikogu liikmel huvide konflikt. 6) Mustvee ja Avinurme vahel toimub ühistransport, mitte koolibussiliin. 7) Kohus jättis tähelepanuta kaebuse lisad nr 5 ja 6, millistest nähtuvalt on valla esitatud andmed õpetajate kvalifikatsiooninõuete täitmise osas vananenud ja ebaõiged.
6.Mustvee vald palus 29.04.2024. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Valla 22.03.2024. a seisukoht kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse kohta esitati tähtaegselt. 2) Avalikes huvides on koolivõrgu ülalpidamisele kuluvate eelarveliste vahendite mõistlik ja eesmärgipärane kasutamine. Gümnaasiumihariduse andmine Mustvee vallas jätkub ja õpilastele on tagatud transport. Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorraldamine on kooskõlas Mustvee valla arengukavaga 2018-2023, mille tegevuskava näeb ette haridusvõrgu ülevaatamise ja vajadusel muutmise. 3) Mustvee valla haridusasutuste ümberkorraldamise otsuse eelnõu ettevalmistamisele on saanud kaasa rääkida kõik huvigrupid, korraldatud on avalikke arutelusid. Peipsi Gümnaasiumis puuduvad dokumendid õpilasesinduse moodustamise kohta. Mustvee linna piirkonna kogukonnakogu ei tegutse. Seega eraldi kogukonnakogu teavitada ei olnud võimalik. 4) Volikogu liikmel V.O.l ei esinenud huvide konflikti Peipsi Gümnaasiumi ümberkorraldamise küsimuses hääletamisel, kuna tema abikaasa oli Lohusuu Kooli, mitte Peipsi Gümnaasiumi õpetaja. 5) Vald on sõlminud õpilasliini veolepingu ja toimub õpilasliin. Lisaks toimub ühistransport. 6) Kaebajate viited õpetajate kvalifikatsiooninõuete täitmisele Peipsi Gümnaasiumi osas on asjakohatud. Mustvee vald peab tagama kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate olemasolu ja kvaliteetse õppe kõigis koolides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlik. Riigikohus on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (RKHKm 02.03.2006, 3-3-1-3-06, p 8; 26.06.2006, 3-3-1-54-06, p 12).
9.Tartu Halduskohus jättis 19.04.2024. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sedastades, et sõltumata esialgse õiguskaitse vajaduse vaieldavusest tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata kaebuse rahuldamise väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku huvi tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebajad esitavad määruskaebuses suuresti samad väited, millele halduskohus on vaidlustatud määruses
igati põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ebaõige on määruskaebuse väide, et vald esitas vastuväited esialgse õiguskaitse taotlusele hilinenult. Haldusasja materjalidest nähtuvalt andis Tartu Halduskohus 20.03.2024. a kohtunõudes vallale võimaluse esitada seisukoht kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse kohta hiljemalt 22.03.2024, pikendades selles halduskohtu 14.03.2024. a määrusega vallale antud tähtaega esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha esitamiseks, kuna kaebajad esitasid 20.03.2024 esialgse õiguskaitse taotluse osas täiendava põhistuse. Vald esitas seisukoha halduskohtule 22.03.2024, seega tähtaegselt.
11.Kaebajate etteheide halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse taotluse viivimatult mittelahendamise kohta on sisutu. Esialgse õiguskaitse taotluse viivitamatu lahendamine tähendab eelkõige seda, et kohus peab taotluse lahendama piisavalt kiiresti selleks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks efektiivne (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 696). Riigikohus on selgitanud, et halduskohus peab ka esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel lähtuma uurimisprintsiibist ning vajadus kiireks otsustamiseks piirab üksnes uurimisprintsiibi rakendamise ulatust (RKHKm 22.11.2004, 3-3-1-76-04, p 9). Määruskaebuses väidetust ilmneb, et kaebajad ei ole rahul esialgse õiguskaitse taotluse osas halduskohtu poolt tehtud otsustusega, kuna nende taotlus jäeti rahuldamata. Halduskohus on kooskõlas HKMS § 157 lg-ga 1, § 178 lg-ga 3 ja § 249 lg-ga 3 põhjendanud 19.04.2024. a määruses, miks tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Esialgse õiguskaitse taotluse osas antud halduskohtu seisukohti on võimalik vaidlustada määruskaebemenetluses. Käesolevas haldusasjas kaebajad seda ka tegid. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kaebajate väide halduskohtu poolt menetlusreeglite rikkumise kohta.
12.Määruskaebuses väidetu, et senini kehtib Peipsi Gümnaasiumi arengukava 2022-2026, mis ei näe ette kooli jagunemist ega gümnaasiumiastme sulgemist, jätab tähelepanuta halduskohtu seisukoha, et eelmainitud dokument ei ole vallavolikogule siduv ning vald võib olude muutumisel teha koolivõrgu optimaalseks ümberkorraldamiseks vajalikke otsuseid. Samas märkis halduskohus määruses asjakohaselt, et kaebajate mainitud Mustvee valla arengukavas1 on kirjas (lk 7), et lahendamist vajab gümnaasiumihariduse pakkumine (asukohad, õppesuunad, turundus jm). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et viitest gümnaasiumihariduse pakkumise asukohtadele kui lahendamist vajavale küsimusele saab järeldada, et valla jaoks ei olnud senised gümnaasiumide asukohad sellised, mis pidid kindlasti samasuguseks ka edaspidi jääma. Määruskaebuses ei ole eeltoodu osas sisulisi vastuväiteid esitatud.
13.Vaidlust ei ole selle üle, et Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu esimehe 29.01.2024. a arvamus on antud MTÜ Hea hariduskorraldus poolt koostatud Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse raporti kohta. Nagu halduskohus määruses asjakohaselt märkis, on vald seletuskirja2 koostamisel ja vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtunud MTÜ Hea hariduskorralduse poolt koostatud Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse raportist. Ühtlasi nähtub, et vald on hoolekogu argumente otsuse seletuskirjas selgelt ka käsitlenud. Eelnevat arvestades asus halduskohus põhjendatult seisukohale, et Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu on olnud kaasatud kooli ümberkorraldamise protsessi ning on saanud 1 https://mustveevald.kovtp.ee/documents/17771826/36469876/MustveeVVK_26092018_m26tt_lisa1_01012024.pdf/a4c488 d7-e4bb-4087-
avaldada arvamust Peipsi Gümnaasiumi ümberkorraldamise osas. Määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.
14.Peipsi Gümnaasiumi dokumendiregistrist küll nähtub määruskaebuses mainitud Peipsi Gümnaasiumi õpilasesinduse 11.12.2020. a kirja esitamine, kuid hilisemalt ühegi dokumendi esitamist õpilasesinduse poolt ei nähtu. Seega ei ole ilmnenud, et Peipsi Gümnaasiumis antud hetkel õpilasesindus üldse tegutseb, nagu ka halduskohus määruses sedastas. Eelnevat arvestades on sisutu määruskaebuse etteheide õpilaste kõrvale jätmisest.
15.Määruskaebuses peetakse tõenäoliseks, et otsus nr 7 sündis poliitilise „lehmakauplemise“ tulemusena, kus V.O. poolthääl tagati abikaasa töökoha säilitamise kaudu, seega esines Mustvee Vallavolikogu liikmel huvide konflikt. Eelväidetu on arusaamatu, pidades silmas asjaolu, et V.O. abikaasa töötab Lohusuu Koolis, mitte Peipsi Gümnaasiumis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et eeltoodut arvestades ei saanud V.O.l esineda huvide konflikti Peipsi Gümnaasiumi saatuse üle hääletamisel.
16.Määruskaebuse väitel ei toimu Mustvee ja Avinurme vahel koolibussiliini. Avinurme Gümnaasiumi kodulehelt3 nähtuvad koolibusside sõidugraafikud. Seega ei ole alust kahelda valla väites, et vald on taganud Mustvee lastele Avinurme Gümnaasiumis käimiseks transpordi.
17.Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus võtab koos kaebusega esitatud lisade osas seisukoha kaebuse lahendamise käigus.
18.Kaebajad märgivad, et määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta valla kanda. Ringkonnakohus märgib, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei esinda kaebajaid menetluses ka advokaat. Eelnevat arvestades puudub ringkonnakohtul alus määruskaebemenetluses menetluskulude jaotamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
https://avinurme.edu.ee/node/66
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.