Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-24-774 31. märts 2025 Maria Lõbus Anatoli Goltsi, Irina Goltsi, Ljudmilla Smirnova, Zoja Koromnova, Natalja Smolkina ja Sergei Žilkini kaebus Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 tühistamiseks Kaebaja I – Anatoli Golts Kaebaja II – Irina Golts, esindaja Anatoli Golts Kaebaja III – Ljudmilla Smirnova, esindaja Anatoli Golts Kaebaja IV – Zoja Koromnova, esindaja Anatoli Golts Kaebaja V – Natalja Smolkina, esindaja Anatoli Golts Kaebaja VI – Sergei Žilkin, esindaja Anatoli Golts Vastustaja – Mustvee vald Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. aprill 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9).
3-24-774 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mustvee Vallavolikogu võttis 28. veebruaril 2024 vastu otsuse nr 7 „Mustvee valla haridusasutuste ümberkorraldamine“, mille punkt 1 sätestab järgmist:
1.Korraldada Mustvee Vallavalitsuse hallatava asutuse Peipsi Gümnaasiumi, registrikood 75027100, tegevus ümber järgmiselt:
1.1.jaotada 31. augustist 2024 Peipsi Gümnaasium kaheks eraldi üksuseks gümnaasiumiks ja põhikooliks;
1.2.lõpetada 31. augustil 2024 koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel, kusjuures gümnaasiumiosa liita alates 1. septembrist 2024 Avinurme Gümnaasiumiga, registrikood 75024001, ja luua Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoht, kus 2024/2025 õppeaastal
10.klassi vastuvõttu ja koolitustegevust ei toimu, 2024/2025 õppeaastal toimub koolitustegevus 11. ja 12. klassis ning 2025/2026 õppeaastal toimub koolitustegevus 12. klassis;
1.3.liita alates 1. septembrist 2024 põhikooli osa Mustvee Kooliga, registrikood 75027117;
1.4.lõpetada 31. augustil 2024 Peipsi Gümnaasiumi tegevus iseseasva asutusena.
2.Anatoli Golts, Irina Golts, Ljudmilla Smirnova, Zoja Koromnova, Natalja Smolkina ja Sergei Žilkin esitasid Tartu Halduskohtule 13. märtsil 2024 kaebuse Mustvee Vallavolikogu
28.veebruari 2024. a otsuse nr 7 tühistamiseks. Kaebajate lapsed õppisid kaebuse esitamise ajal Peipsi Gümnaasiumis.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebajad leiavad, et Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 vastuvõtmisel volikogus rikuti menetlusreegleid. Vastu võetud otsus ei vasta ühelegi enne istungit volikogu liikmetele saadetud eelnõudest. Eelnõust nr 2 on volikogu istungil jäetud välja Lohusuu kooli III õppeastme sulgemise otsus. Mustvee Vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni liige on Lohusuu kooli õpetaja Julija Ossipenko. Julija Ossipenko abikaasa Vitali Ossipenko on Mustvee vallavolikogu liige ja eelarve- ja majanduskomisjoni liige, st ta on ametiisik. Mustvee Vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni liikmeteks on ka Riina Müürsepp, kes on õpetaja Mustvee Koolis ja Peipsi Gümnaasiumis, ning Mari Pärn, kes on õpetaja Avinurme Gümnaasiumis. Tulenevalt korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lõike 1 punktist 1 ei tohi ametiisik teha otsust või toimingut iseenda ja endaga seotud isiku suhtes, abikaasa on KVS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel seotud isik. Koolide hoolekogult arvamuse küsimine kooli tegevuse ümberkorraldamisel on koolipidaja jaoks kohustuslik tegevus. Peipsi Gümnaasiumil puudus kuni 27. veebruarini 2024 õigusvõimeline hoolekogu, kuivõrd vallavalitsus ei nimetanud juba novembris 2023 valitud lapsevanemate ning vilistlaste esindajaid hoolekogu liikmeteks. Uusi ning õiguspäraseid 2
3-24-774 hoolekogu liikmeid ei kutsutud hoolekogu istungile, kus nad saanuks realiseerida oma õigusi ja kohustusi kooli reorganiseerimise suhtes seisukoha andmisel. Seetõttu ei saa lugeda 26. jaanuaril 2024. a osalises koosseisus kogunenud seltskonna 30. jaanuari 2024. a kirjalikult esitatud seisukohti Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu arvamuseks. Hoolekogu esitas arvamuse MTÜ Hea Hariduskorraldus raporti kohta, kui tutvumiseks ei esitatud volikogu otsuse eelnõud ega seletuskirja. Samuti rikuti hoolekogu erakorralise koosoleku kokkukutsumise korda, sest hoolekogu liimetele ei saadetud vähemalt üks tööpäev enne koosoleku toimumist materjale. Vallavalitsuse 27. veebruari 2024. a korraldusega nr 85 kinnitati Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu koosseisu õpilaste esindajana Emilie Mägi, kes aga ei ole andnud nõusolekut hoolekogusse kandideerimiseks ega osalenud kandidaadina mingitel koolisisestel valimistel. Peipsi Gümnaasiumi ja Lohusuu kooli õpilasomavalitsustelt ei ole küsitud arvamust koolide sulgemise kohta. Kogukonnakogusid koolivõrgu ümberkujundamise protsessi ei kaasatud. 2017. aastal sõlmisid Avinurme vald, Kasepää vald, Lohusuu vald, Saare vald ja Mustvee linn, ühinevate omavalitsustena ühinemislepingu, mille alapunktid 7.1.2 ja 7.3.1 nägid ette üldise põhimõtte seniste koolide säilitamiseks. Mustvee valla arengukavas on sätestatud, et Mustvee valla koolivõrk on hetkel asukohtade osas optimaalne, kuid lähiaastatel on vajalik välja töötada kooliastmete jätkusuutlikkuse kriteeriumid (liitklasside tulevik, kolmas kooliaste jms). Samuti vajab lahendamist gümnaasiumihariduse pakkumine (asukohad, õppesuunad, turundus jm). Gümnaasiumihariduse andmise lõpetamist Mustvee linnas ei ole arengukavas ette nähtud. Peipsi Gümnaasiumi arengukava 2022--2026 ei näe ette kooli jagunemist ega gümnaasiumiastme sulgemist. Koalitsioonilepingu järgi jätkub gümnaasiumihariduse andmine nii Avinurmes kui Mustvees. Vaidlustatud otsus ei sisalda motivatsiooni, mis põhjendaks otsuse vastuvõtmist. Otsus sisaldab kehtivate õigusaktide ümberkirjutust ega võimalda mõista otsuse resolutiivosa sisu. Kuivõrd vaidlustav otsus on vastuolus ka otsuse eelnõu seletuskirjaga, siis ei ole haldusakt motiveeritud, haldusorgani otsustusprotsess pole jälgitav ning kontrollitav. MTÜ Hea hariduskorraldus 2023. a raportile tuginemist ei saa lugeda õiguspäraseks. Ebaselge on, millisel alusel valiti raporti koostajaks vastselt asutatud mittetulundusühing, kelle referentsis mistahes analoogsete uuringute läbiviimine puudub. Mustvee vald ei viinud läbi hankemenetlust raporti tellimiseks. Raporti sisust tulenevalt on tegemist ilmselt dokumendiga, mille puhul lõpptulemus oli tellija poolt eksperdile ette antud. Õpilaskoht Peipsi Gümnaasiumis on valla kõikidest koolidest kõige odavam. Ei ole selgitatud, miks suletakse gümnaasiumiaste koolis, mille pidamine on omavalitsusele rahaliselt soodsam kui allesjäävas Avinurme Gümnaasiumis. Peipsi Gümnaasiumis pakutav haridus ei ole halvem kui Avinurme Gümnaasiumis. Ebaõiged on väited kvalifitseeritud pedagoogide vähesusest Peipsi Gümnaasiumis, samuti väited õpetajate puuduliku keeleoskuse või kõrge vanuse kohta. Peipsi Gümnaasiumis on enamus vastavaid näitajad paremadki, kui Mustvee koolis ning Avinurme Gümnaasiumis Peipsi Gümnaasiumis gümnaasiumiosa õpilaste jaoks puudub tegelik alternatiiv keskhariduse omandamisel. Riik soovib suurendada kohustuslikku õppetööd kuni õpilase 18. eluaastani, kuid Mustvee vald vähendab selleks vajalikke koolikohti. Tartu linnas ei ole vabu gümnaasiumikohti. Avinurme Gümnaasium ei paku samuti piisavalt õppekohti, sest peagi suletakse ka naabervallas Iisaku Gümnaasium, mille õpilastele on samuti parimaks valikuks 3
3-24-774 jätkata kooliteed Avinurmes. Peipsi Gümnaasium on täna ainsaks valikuks Kallastelt pärit õpilastele, kelle koolitee Avinurme sõitmiseks oleks enam kui 60 km pikk, samuti puuduvad sobivad ühistranspordiliinid. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajahetkel ei olnud õpilastele tagatud transpordivõimalused koolitöös osalemiseks. Peipsi Gümnaasiumis õppis märkimisväärsel hulgal õpilasi, kelle elukoht oli valla äärealadel või isegi naaberomavalitsustes. Mustvee vald on alles 9. septembri 2024. a käskkirjaga nr 14-2/24/10 asunud lahendama õpilastranspordiga seonduvaid probleeme.
14.veebruaril 2024 on Haridus- ja Teadusministeerium teinud Mustvee vallale järgmise ettepaneku alustada läbirääkimisi Peipsi Gümnaasiumis gümnaasiumiastmes olevate õppekohtade üle andmisest riigile ja suunamisest läheduses asuvatesse riigi õppeasutustesse. Seega on tulevikus riik valmis võtma vastutuse kvaliteetse gümnaasiumihariduse pakkumise osas ning korraldama õpilaste transpordi- ja olmemured õppetöö üleviimisel kodust kaugemale. Tekkinud olukorras on õpilaste suunamine Avinurme Gümnaasiumisse tõenäoliselt vaid ajutiseks vahesammuks enne üldkeskhariduse õppe viimist riigigümnaasiumidesse. Asjakohane on asuda riigiga läbirääkimistesse ning alles seejärel kujundada seisukoht üldkeskhariduse õppe võimalustest Mustvee vallas. Mustvee Kool tegutseb ilma koolitusloata, sest haridus- ja teadusministri 11. juuni 2024 käskkirjaga nr 1.1-2/24/158 tunnistati kehtetuks Mustvee Gümnaasiumi koolitusluba. Kulutusi Mustvee linna uue hariduskeskuse asukohavaliku analüüsi hinnapakkumisele ei tutvustatud vallavolinikele koolivõrgu ümberkorraldamise mõjuna vallaeelarvele. Sellega oli takistatud vallavolinike võimalus pädeva ning kaalutlusõiguse õigeks teostamiseks vajalikel eelteadmistel põhineva otsustuse tegemine. Kavandades uue hariduslinnaku rajamist, olid mistahes muudatused Mustvee senises hariduskorralduses ennatlikud ja mittevajalikud. Vallavolinikke on eksitatud ka koolivõrgu ümberkorraldustega kaasneva kulude kokkuhoiu osas. Mustvee koolis teostatud remonttööde jaoks oli vald sunnitud võtma laenu. Peipsi Gümnaasiumil on jätkuvalt küte taga, mida ei saa ka reguleerida. Kulutustega ei arvestatud koolivõrgu ümberkorraldamise otsuse tegemisel, vastavat infot vallavolinikele ei jagatud. Mustvee kooli ruumid ei ole hetkel üleüldse sobivad õppetööks – ruumides esineb suvistestsügistest remonditöödest hoolimata katuse läbijooks (ruumides kogutakse erinevate anumatega läbi lae tilkuvat vett) ja paljude klasside aknaid ei ole võimalik avada (nõuetele mittevastav õhuvahetus ning sisekliima). Mustvee koolimaja ruumid on ka arutult ülerahvastatud. Seda hoolimata asjaolust, et õppetöö on viidud osaliselt koolimajast välja. Näiteks viiendad klassis õpivad 2024/2025 õppeaastal viies erinevas hoones, mis paiknevad Mustvee linna erinevates osades. Õpilaste jaoks ei vaheldu õppetunnid mitte vahetundidega, vaid kiirustamisega mööda linnatänavaid, sh tuleb lastel autoliikluse keskel joosta ka selleks, et söögivahetunniks sööklasse jõuda. Mustvee koolis ei ole nõuetekohaselt tagatud hariduslike erivajadustega õpilaste tugisüsteemi toimimine. Peipsi Gümnaasiumi üldkeskhariduse klassikomplektid paigutati samuti ümber niigi ülerahvastatud Mustvee kooli. Kuivõrd ruumipuudus ning pedagoogilise kaadri kvalifikatsiooni mittevastavus ei võimalda seni põhikoolina toimetanud koolis üldkeskhariduse andmist, toimub gümnaasiumiklasside õppetöö 2024/2025 õppeaastal mõnedel päevadel Mustvee koolis, teistel päevadel Avinurme Gümnaasiumi ruumides. Mustvee kooli ning Peipsi Gümnaasiumi õpilastest moodustati segaklassid. Erinevast keelekeskkonnast pärit õpilasi õpetatakse ühiselt, sealhulgas ka väljaspool 1. ja 4. klassi, kus üleminek eestikeelsele õppele pidigi toimuma 2024/2025 õppeaastal. Klassides on nii õpetajatel kui kaasõpilastel keelatud vene keele kasutamine.
4
3-24-774 Õppetöö seesugune korraldus halvendab nii eesti kui vene õppekeelega õpilaste hariduse kvaliteeti. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ei analüüsitud koolivõrgu ümberkorraldamise mõjusid valla rahvastikule ning maksutuludele.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Olukorras, kus õpilaste arv väheneb, koolivõrk vajab täiendavaid rahalisi vahendeid, on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda, kuidas tagada optimaalne ressursside kasutamine. Avalikes huvides on koolivõrgu ülalpidamisele kuluvate eelarveliste vahendite mõistlik ja eesmärgipärane kasutamine. Valla madal finantsvõimekus sunnib nii põhitegevuse kui investeerimistegevuse kulude kavandamisel kaaluma alternatiivkulusid ning otsima võimalusi otstarbekaks ja optimaalseks ressursikasutuseks. Mustvee Kooli ja Peipsi Gümnaasiumi eraldi koolihoonetes pidamine kulutab ebaotstarbekalt nii personali- kui majandamiskuludeks minevaid ressursse. Ümberkorralduse tulemusel saab tagada hariduse jätkusuutlikkuse piirkonnas ning kasutada haridusvaldkonna ressursse otstarbekamalt, suunates senisest enam vahendeid õppe- ja arendustegevusse, tugiteenustesse ja konkurentsivõimelisematesse palkadesse ning lähiaastatel taasluua investeerimisvõimekus. Kokkuhoid ei ole üksnes püsikulude vähenemises, mis kaasneb koolimaja sulgemisega, vaid ka ära langevate investeerimiskohustustega (suletava koolihoone renoveerimiseks). Mustvee vallas haridusvõrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi tagada kõigile valla õpilastele turvaline ja toetav õppekeskkond, samuti õpetajatele head töötingimused ja motiveeriv töötasu, mis on kaalukam, võrreldes kaebajate huviga säilitada senine elukorraldus ja nende lastele tuttav õppekeskkond. Peipsi Gümnaasiumi hoones andmesidevõrk vajaks ajakohastamist, kuna praegune on ehitatud pika aja jooksul ja osade kaupa, sisaldades mitmeid erinevaid võrguseadmeid, kusjuures suur switch arvutiklassis on osaliselt piksest kahjustatud. Sisustuses pole suuremaid uuendusi aastaid tehtud. Algklassid kasutavad 2010. aasta paiku Rootsist humanitaarabina saadud reguleeritavaid koolilaudu ja -toole, mis pole aga mugavad (on liiga kõrged, reguleerimine toimub jalatoe tõstmise kaudu). Ülejäänud klassiruumides on enamasti teistelt omavalitsustelt saadud kasutatud koolilauad ja -toolid. Arvutiõpetuse klassis on kasutusel kõvad mittereguleeritavad toolid. Söökla mööbel on amortiseerunud, mõningaid halvemas seisukorras toole on üle värvimisega parandatud. Hoone elektripaigaldis klassiruumides (v.a keemia-füüsika klass) ei vasta nõuetele, seda on püütud osade kaupa parandada. Klassiruumide viimistlus on suuresti aegunud ja ebasobiv (tume vineerkate seinal ja laes), väheste rahaliste vahendite tõttu piirduti eelmisel aastal põrandate ja I klassi seinte värvimisega. Sööklahoone esimese korruse ruumide seinad vajaksid kapillaarniiskuse sissetungist tingituna krohvi ja värvkatte vahetust või seinte allosa katmist niiskuskindla paneeliga. Samuti on ebamõistlik teha erinevates koolides tegevusi (nt dokumentide haldus, andmete koondamine/edastamine), mida on vaja teha seoses sellega, et tegemist on juriidiliselt eraldiseisvate asutustega. Mustvee vald tagab ka pärast Peipsi Gümnaasiumi ümberkorraldamist kaebajate lastele võimaluse omandada tasuta ja kehtestatud nõuetele vastavat põhiharidust samas linnas paiknevas koolis paralleelklassides. Uuest õppeaastast on koolis esimest klassi üks komplekt. Kõiki teisi klasse on kaks ehk õppetöö toimub paralleelklassides. Need lapsed, kes seni on õppinud peamiselt vene keeles, jätkavad samadel tingimustel oma klassijuhatajaga, muutuseks on vaid vastavalt seadusele eestikeelse õppemahu suurenemine. Paralleelklassides õppimine võimaldab nii eesti emakeelega kui eesti keelest erineva ema- või kodukeelega lastel paremini ja võimetekohasemalt õppida. Neljas klass õpib küll ühesuguse õppekava alusel, kuid eesti 5
3-24-774 emakeelega ja eesti keelest erineva ema- või kodukeelega lapsed õpivad mitmeid õppeaineid eraldi. Ainus sisuline erinevus on see, et õppetöö hakkab toimuma samas linnas teistes hoonetes ning õpilased hakkavad koolis käima ühes koolimajas. Samuti võimaldatakse praegu Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas õppivatel õpilastel õppida Mustvees. 10. klassi Mustvee õppekohas järgmisel õppeaastal ei avata, kuid õpilastel on võimalik minna õppima Avinurme Gümnaasiumisse, mis asub Mustveest 24 km kaugusel. Vald ei suuda ülal pidada ja tagada kvaliteetset õpet kahes gümnaasiumis, kus Avinurme Gümnaasiumi gümnaasiumiosas õpib 39 õpilast ja Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas osas 22 õpilast. Vallavolikogu liikmetel on õigus teha õigusakti eelnõu kohta parandusettepanekuid. Lohusuu Kooli tegevuse ümberkorraldamise väljajätmine otsuse eelnõust ei riku kuidagi kaebajate subjektiivseid õigusi. Peipsi Gümnaasiumis puuduvad dokumendid õpilasesinduse moodustamise kohta. Õpilasesinduse olemasolu koolis ei ole kohustuslik. Mustvee linna kogukonnakogu moodustati 15.02.2020. 30.05.2018 määrus nr 19 „Mustvee valla kogukonnastatuut“ § 3 lõike 4 kohaselt kogukonna liikme volitused kehtivad neli aastat ja § 5 lõike 3 kohaselt kogukonnakogu vanema volitused kestavad kaks aastat. Sama määruse § 4 lõige 5 sätestab, et kogukonnakogu koosolekud protokollitakse ja protokollid avalikustatakse valla dokumendiregistris. Viimane Mustvee linna kogukonna koosoleku protokoll on registreeritud Mustvee valla dokumendiregistris 30. septembril 2021. Seega Mustvee linna piirkonna kogukonnakogu ei tegutse ja selle vanema volitused on lõppenud. Seega eraldi kogukonnakogu teavitada ei olnud võimalik. Kogukonnal oli võimalus kaasa rääkida Mustvee Kultuurikeskuses toimunud avalikul arutelul. Seadusest ei tulene kohustust kooli tegevuse ümberkorraldamisel ära kuulata kõigi õpilaste vanemaid eraldiseisvalt. Lisaks hoolekogule on oma arvamuse Mustvee vallas haridusasutuste ümberkorraldamise kohta (sh Peipsi Gümnaasiumi tegevuse lõpetamine iseseisva asutusena) esitanud ka mitmed Peipsi Gümnaasiumi õpilaste vanemad. Seisukoha esitasid 1., 2. ja 4. klassi lapsevanemad ehk ka kaebaja I, kaebaja VI, 7. klassi lapsevanemad ehk ka kaebaja II ja kaebaja IV, 8. klassi lapsevanemad ehk kaebaja IV ning ka 9. klassi lapsevanemad ehk kaebaja V. Vaidlustatav otsus ei ole vastuolus arengukavadega. Kaebajate viide 2017. aastal sõlmitud ühinemislepingule on asjakohatu, kuna leping kehtis 4 aastat ehk kuni 2021. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valmistulemuste väljakuulutamiseni. 2018. aastal nenditi Mustvee valla arengukavas, et Mustvee valla koolivõrk on hetkel asukohtade osas optimaalne, kuid lahendamist vajab gümnaasiumihariduse pakkumine (asukohad, õppesuunad, turundus jm). See ei tähenda, et senine gümnaasiumihariduse andmine peaks samasuguselt jätkuma. Samuti ei ole vallavolikogule siduv Peipsi Gümnaasiumi arengukava aastateks 20222026, milles ei ole ette nähtud kooli jagunemist ega gümnaasiumiastme sulgemist. Mustvee valla hankekorra § 9 lõike 1 kohaselt asjade ostmisel ja teenuste tellimisel ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus on alla 5000 euro, võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele või mitmele isikule. MTÜ Hea hariduskorraldusel on kogemus mitmetele omavalitsustele hariduskorralduslike dokumentide koostamisel. Õpilaskoha maksumus ei saa olla haridusasutuste ümberkorraldamise aluseks. Peipsi Gümnaasiumi hoonesse ei ole võimalik üle viia lisaks Mustvee Kooli õpilasi, kuna hoone pind seda ei võimalda, hoone vajab remonti ja sisustus uuendamist.
6
3-24-774 Kehalise kasvatuse tunnid on toimunud Mustvee Kooli õpilastele ja Peipsi Gümnaasiumi õpilastele juba enne põhikooliosa liitmist Mustvee Kooliga Mustvee spordihoones ja tööõpetuse tunnid tööõpetuse klassis, Narva tn 16. See, et Peipsi Gümnaasiumi õpilastel tuleb nüüd mõnisada meetrit rohkem liikuda, ei ole ebamõistlik piirang. Õpilased liiguvad koos õpetajaga ja liiklusohutus on tagatud. Koolivõrgu ümberkorraldusel on arvestatud ruumide suuruse ja õpilaste arvuga. Mustvee Kooli kasutatavaks pinnaks on üle 2000 ruutmeetri ning enne 2015. aastat õppis Mustvee gümnaasiumis kuni 300 õpilast. Peipsi Gümnaasiumi ühendamisel õpib praeguses Mustvee Kooli hoones 165 õpilast. Ruumid on värskelt remonditud, kaasaegse valgustuse ja oma sööklaga. Gümnaasiumiosa, kus kahe (11. ja 12.) klassi peale õpib kokku 11 õpilast, õppetöö toimub neljal päeval nädalas Mustvee Kooli õppekohas ja ühel päeval nädalas Avinurmes. Bussiühendus on korraldatud õppetööd arvestavalt. Erivajadustega õpilaste toetamiseks töötavad koolis tugispetsialistid (nii eesti- kui venekeelsed) ja koostöö Rajaleidja õppenõustajatega toimib. Individuaalsed õppekavad on koostatud õpilastele, kes seda oma eripärade tõttu vajavad ja lapsevanematega on tugimeetmed läbi räägitud. 2016/2017 õppeaastal õppis Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas 41 õpilast ja Avinurme Gümnaasiumi gümnaasiumiosas 34 õpilast. 2023/2024 õppeaastal on vastavad arvud Peipsi Gümnaasiumis 22 ja Avinurme Gümnaasiumis 39. Peipsi Gümnaasiumis õppivate õpilaste arv on aastatega vähenenud poole võrra, Avinurmes aga suurenenud. Üheks põhjuseks on see, et Mustvee piirkonna õpilastel on parem ühistranspordiühendus linnadega, kus asuvad riigigümnaasiumid ja valikuvõimalused suuremas. Avinurme aleviku ja selle lähiümbruse õpilased eelistavad õppimist Avinurme Gümnaasiumis. Peipsi Gümnaasiumi põhikooli lõpetajad võivad jätkata õpinguid Mustvee valla Avinurme Gümnaasiumis, kus on piisavalt õppekohti. Vald on sõlminud õpilasliini veolepingu. Lisaks õpilasliinile toimub ka ühistransport.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Tartu Halduskohus andis 19. juuli 2024. a määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente kuni 3. veebruarini 2025 ning vastuväiteid teise menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele kuni 3. märtsini 2025. Kaebajad esitasid vastuväited vastustaja seisukohtadele 5. märtsil 2025, st hilinemisega. HKMS § 51 lõige 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus peab võimalikuks kaebajate 5. märtsi 2025. a vastuväiteid arvesse võtta, sest see ei põhjusta menetluse viibimist.
6.Halduskohtusse saavad kaebajad pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (põhiseaduse (PS) § 15 lõige 1 ja HKMS § 44 lõige 1), kuivõrd käesoleval juhul ei ole seadusega antud kaebajatele õigust ei kolmandate isikute ega ka avaliku huvi esindamiseks. Kaebajate kohtus kaitstavate õigustega ei seondu väited, mis puudutavad otsuse mõju teistele lapsevanematele ja nende lastele (sh teistest koolidest, asulatest ja eestikeelsetest perekondadest), valla rahvastikule ja maksutuludele (HKMS § 44 lõige 2). Seega ei hinda 7
3-24-774 kohus kaebajate selliseid põhjendusi, mis on esitatud avaliku huvi või kolmandate isikute kaitseks.
7.Eeltoodu puudutab ka kaalutlusõiguse sisustamist ning üksikute kaalutluste kontrollimist. Kohtuliku kontrolli ulatuse kohta on Riigikohus selgitanud, et kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (3-3-1-87-11 p 28, 3-3-1-15-16 p 16, 3-17-2637 p 15). See tähendab, et kohus kontrollib kaalutlusõiguse järgimist üksnes osades, mis on seotud kaebajate õigustega.
8.Mustvee vallal kui kooli pidajal on kooli ümberkorraldamisel avar kaalutlusruum (nt Tallinna Ringkonnakohtu 4. veebruari 2022. a otsus nr 3-20-1826, p 9) ning halduskohus ei saa hinnata kooli ümberkorraldamise otstarbekust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2021. a otsus nr 3-19-2409, p 10). PS § 37 lõiked 2 ja 3 ei anna lapsevanematele õigust nõuda konkreetse kooli püsimajäämist. Lapsevanemate otsustavast sõnast laste hariduse valikul ei tulene õigust omandada haridust lapsevanemale ja lapsele kõige meelepärasemas koolihoones. (Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-17-581, p 13). Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28. oktoobri 2014. a otsus nr 3-4-1-26-14, p 59).
9.Kohus ei saa asuda vastustaja asemel ise otsustama selle üle, milline koolivõrk vastab kõige paremini valla arengueesmärkidele, vaid saab üksnes kontrollida, kas haridusasutuste võrgu korrastamisel on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lõige 3).
10.Kohus möönab, et vastustaja 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 ja selle lahutamatuks osaks oleva seletuskirja vahel esineb mõningaid vastuolusid. Seletuskirjas on analüüsitud erinevaid võimalusi Mustvee valla haridusvõrgu korrastamiseks, kuid esile ei ole toodud konkreetselt sellist varianti, mille kasuks vastustaja 28. veebruaril 2024 otsustas. Seletuskirjas on analüüsitud Mustvee Kooli ja Peipsi Gümnaasiumi põhikooliastmete liitmist, kuid samas on märgitud, et Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiaste säilib. Kohtu hinnangul on eeltoodust olenemata seletuskirjast leitavad ka kaalutlused, mis võimaldavad aru saada, miks vastustaja otsustas 28. veebruaril 2024 tehtud otsuse kasuks. Vastustaja on kohtumenetluses vastuseks kaebajate vastuväidetele oma kaalutlusi täpsustanud, mis ei ole keelatud.
11.Vastustaja on 28. veebruari 2024. a otsuses esile toonud, et vajadus Mustvee valla haridusasutuste ümberkorraldamiseks on tingitud eelkõige laste arvu vähenemisest ja sellest tulenevalt koolide alatäituvusest. Koolihoonete ülalpidamiseks ja uute investeeringute läbiviimiseks napib vallal eelarvelisi vahendeid, mistõttu tuleb haridusasutuste taristut koomale tõmmata. Rahvastikuprognoos ei näita Mustvee vallas rahvaarvu suurenemist, millest tulenevalt on muudatused valla haridusvõrgus põhjendatud ning vajalikud, et tagada haridusasutuste taristu ning pädevate õpetajate ja tugispetsialistide olemasolu ka tulevikus. Mustvee valla eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja konkurentsivõimeline põhiharidus ning alusharidus kogu valla ulatuses. Eesmärgid peavad olema saavutatavad mõistlikke ja põhjendatud kulutusi tehes.
12.Vastustajal ei ole kohustust koolivõrgu korrastamisel lähtuda üksnes õpilaskoha maksumusest. Vastustajal on õigus ja kohustus hinnata erinevaid asjaolusid kogumis. 8
3-24-774 Vaidlustatud otsuse seletuskirjast ilmneb, et valik sulgeda just Peipsi Gümnaasium tehti seetõttu, et selle kooli hoone on halvas seisus ja puuduvad kaasaegsed õppevahendid (lk 46), Peipsi Gümnaasiumi ruumid on võrreldes Mustvee Kooli ruumidega oluliselt väiksemad ega võimalda Mustvee Kooli õpilasi sinna paigutada (lk 42), Mustvee kooli ruumidesse kõik õpilased aga mahuvad (lk 44), eestikeelse gümnaasiumi avamiseks Mustvee linnas napib õpilasi (lk 45), gümnaasiumis paralleelklasside loomine vastavalt emakeelele ei ole Mustvee linnas mõttekas ega rahaliselt võimalik, sest Mustvee linnas napib õpilasi gümnaasiumiastmes (lk 38), õpitulemused Avinurme Gümnaasiumis on paremad kui Peipsi Gümnaasiumis (lk 47). 2023. a seisuga oli Avinurme Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes 39 õpilast, Peipsi Gümnaasiumis oli see näitaja 22 (lk 5). 2023. a detsembri seisuga vastas Avinurme Gümnaasiumis kvalifikatsiooninõuetele 87% õpetajatest, Mustvee Koolis oli see näitaja 86% ja Peipsi Gümnaasiumis 78% (lk 89).
13.Asjaolu, et Mustvee Kooli lastel toimub õppetöö erinevates hoonetes ja nendesse tuleb tundide vahel mööda tänavaid liikuda, ei ole käsitletav kaalutlusveana. Vastustaja kinnitusel on Mustvee Kooli lapsed erinevates hoonetes õppinud juba enne Peipsi Gümnaasiumi sulgemist ning lapsi saadavad õpetajad. Kui kaebajad leiavad, et Mustvee Kooli olmetingimustes esineb probleeme, saab selle probleemiga pöörduda kooli direktori poole, kuid lekkiv katus või mitteavatavad aknad ei ole selliseks puuduseks, mida saaks pidada kaalutlusveaks. Täiendavalt osutab kohus sellele, et vastustaja kinnitusel ei leki Mustvee Kooli katus ning õppetöö ruumid on sobivad. Kaebajad ei ole selle väite ümberlükkamiseks tõendeid esitanud.
14.Selleks, et lastele oleks koolides tagatud piisavalt tugispetsialiste, on vastustaja samuti pidanud vajalikuks haridusvõrgu korrastamist (seletuskirja lk 11). Seega on vastustaja arvestanud vajadusega kindlustada muu hulgas Mustvee Kool tugispetsialistidega ja Mustvee Kooli kodulehelt nähtuvalt on koolis olemas psühholoog ja sotsiaalpedagoog. 1 Kui keegi kaebajatest ei ole rahul tema lapsele pakutava tugiteenusega, saab ta selles osas pöörduda kooli direktori poole. Rahulolematus tugiteenuse kvaliteediga ei ole käsitletav kaalutlusveana. Niisamuti ei saa koolielus ette tulevaid probleeme pidada kaalutlusvea tegemise tõendiks. Igas koolis tuleb ette probleeme ning oluline on tegeleda nende lahendamisega, mida on kaebajate esitatud tõendist nähtuvalt Mustvee Koolis ka tehtud (kooli turvateenuse tellimise vajalikkus).
15.Vastustaja on arvestanud, et Mustvee Koolis hakkavad koos õppima erineva kodukeelega lapsed ning on sellest tulenevalt pidanud parema ja toetavama õpikeskkonna tagamiseks vajalikuks paralleelklasside loomist (seletuskirja lk 37). Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et paralleelklasse pole ainult esimeses klassis. Paralleelklasside olemasolu kinnitab ka Mustvee Kooli tunniplaan (klikkida üleval vasakul „Klassid“).2
16.Vaidlustatud otsusest nähtub, et Peipsi Gümnaasiumi sulgemise järel saavad selle kooli 14 gümnasisti jätkata õppetööd Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekohas (11. ja 12. klass). Otsus ei loo eeldust, et Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoht ei võiks olla Mustvee Koolis. Vastupidi vastustaja on otsuses ja selle seletuskirjas viidanud vajadusele taristut kokku tõmmata, mis viitabki Mustvee linnas kõigi õpilaste koondamisele ühte hoonesse. Asjaolu, et ühel päeval nädalas peavad Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoha gümnasistid sõitma õppetöö läbiviimiseks Avinurme Gümnaasiumisse, ei ole käsitletav kaalutlusveana. Vastustaja on seletuskirjas korduvalt osutanud vajadusele kasutada ruume otstarbekamalt ja sellega on kooskõlas vajaduse korral Avinurme Gümnaasiumi ruumide 1 2
3-24-774 kasutamine. Vastustaja kinnitusel on bussiühendus korraldatud õppetööd arvestavalt. Need, kellel on tulevikus vaja gümnaasiumisse astuda, saavad seda kõige lähemal teha Avinurme Gümnaasiumis, mis asub Mustvee linnast 24 km kaugusel. Seega on vastustaja arvestanud, et Peipsi Gümnaasiumi sulgemise järel oleks lastele tagatud mõistlik võimalus gümnaasiumihariduse saamiseks. Vastustaja on kinnitanud, et lastele on Avinurme Gümnaasiumis piisavalt õppekohti ning kaebajad pole esitanud tõendeid, mis selle väite ümber lükkaksid.
17.Asjaolu, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise hetkel ei olnud Peipsi Gümnaasiumis õppivatele lastele tagatud transpordivõimalusi muudes koolides õppimiseks, ei ole käsitletav kaalutlusveana. Kuna selle otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud Peipsi Gümnaasiumi õpilastel vajadust liikuda muudesse koolidesse (nt Avinurme Gümnaasiumisse), ei pidanud ka sel hetkel olema neile selliseid liikumismarsruute tagavat transporti vastustaja poolt. Oluline oli see, et vastustaja kaalus transpordiga seonduvat (vt seletuskirja lk 1314). Kaebajad on ka ise esile toonud, et vastustaja on Peipsi Gümnaasiumi sulgemise järel tegelenud sobivate õpilastranspordiliinide loomisega.
18.Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel MTÜ Hea hariduskorraldus 2023. a raportile tuginemist pidada kaalutlusveaks. Raportist nähtuvalt on selle koostamisel tuginetud avalikele andmetele, sh Haridussilma andmetele (vt kasutatud allikaid raporti 9. peatükist). MTÜ Hea hariduskorraldus töötajatel on kogemus kohalikus omavalitsuses ja riigikoolide pidajana töötamisel3, mistõttu pole alust arvata, et MTÜ töötajatel puuduks kompetents raporti koostamiseks. Samuti pole kaebajad esile toonud tõsiseltvõetavat põhjust, mis viitaks sellele, et raport on koostatud erapoolikult. Raportis ei ole peale surutud ühte konkreetset varianti, vaid on analüüsitud erinevaid variante. Vastustaja on selgitanud, et raporti koostaja leidmiseks ei viidud läbi hankemenetlust, sest see polnud Mustvee Vallavalitsuse 9. mai 2022. a määruse nr 12 „Mustvee valla hankekord“ § 9 lõike 1 kohaselt nõutav.
19.Vastustajal ei olnud kohustust oodata ära läbirääkimiste tulemusi Haridus- ja Teadusministeeriumiga Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes olevate õppekohtade üle andmise kohta riigile ja suunamisest läheduses asuvatesse riigi õppeasutustesse. Peipsi Gümnaasium oli munitsipaalkool ja vastustajal oli õigus teha otsus selle sulgemise kohta, kui ta pidas seda otstarbekamaks.
20.Asjaolu, et Mustvee linna soovitakse rajada uus hariduskeskus, oli kaebajate endi kinnitusel volikogu liikmetele teada juba 25. oktoobril 2023, mil kinnitati Mustvee valla eelarvestrateegia 20242027. Seega pidid volikogu liikmed endale ilmselgelt teadvustama, et hariduskeskuse rajamisega kaasnevad ka kulud, sh asukohavaliku konsultatsiooniks. Vastustaja on selgitanud, et selleks, et oleks võimalik edasisi suuri investeeringuid valla haridusvõrku teha, oli vaja taristut kokku tõmmata ja vastustaja pidas kõige otstarbekamaks Peipsi Gümnaasiumi sulgemist. Seega on vastustaja ära näidanud, miks oli vajalik Peipsi Gümnaasiumi sulgemine enne hariduskeskuse rajamist. Samuti oli volikogu liikmetele teada, et Mustvee Kool vajab samuti täiendavaid investeeringuid, sest otsuse seletuskirjas on viidatud sellele, et kõik Mustvee haridusasutused vajavad remonti ja õpivahendite kaasajastamist (lk 47). Vastustaja ongi otsustanud kulude kokkuhoiuks ühe haridusasutuse sulgeda, et saaks selle võrra teha täiendavaid investeeringuid teistesse haridusasutustesse, sh Mustvee Kooli. Peipsi Gümnaasiumi kütte väljalülitamise võimatus ja sellega kaasnev küttekulu 10 000 eurot ei ole siiski võrreldav selle kuluga, mis kaasneks tervikuna Peipsi 3
http://www.strateegiakorraldus.ee/
10
3-24-774 Gümnaasiumi käigushoidmisega. Peipsi Gümnaasiumi sulgemisega on siiski vastustaja jaoks vabanenud täiendavaid rahalisi ressursse, mida sai suunata teistesse haridusasutustesse.
21.See, et 2017. a omavalitsuste ühinemisleping, Mustvee valla arengukava, Peipsi Gümnaasiumi arengukava ja Mustvee valla koalitsioonileping ei näe sõnaselgelt ette gümnaasiumihariduse andmise lõpetamist Mustvee linnas, ei tähenda, et vaidlusalune otsus oleks õigusvastane. Eelmainitud dokumendid ei ole vallavolikogule siduvad (seda enam, et ühinemisleping kehtis vastustaja kinnitusel 2021. aastani) ning vastustaja võib olude muutumisel teha koolivõrgu optimaalsemaks ümberkorraldamiseks vajalikke otsuseid. Kaebajad on ise esile toonud, et 2018. aastal nenditi Mustvee valla arengukavas, et Mustvee valla koolivõrk on hetkel asukohtade osas optimaalne, kuid lahendamist vajab gümnaasiumihariduse pakkumine (asukohad, õppesuunad, turundus jm). Kohtu hinnangul saab viitest gümnaasiumihariduse pakkumise asukohtadele kui lahendamist vajavale küsimusele järeldada, et vastustaja jaoks ei olnud senised gümnaasiumide asukohad sugugi sellised, mis pidid kindlasti samasuguseks ka edaspidi jääma.
22.Kaebajate subjektiivsete õigustega ei seondu volikogus vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise protsess. Asjaolu, et volikogule esitatud kahe eelnõu teisest variandist jäeti lõpphääletusel välja Lohusuu Kooli kolmanda kooliastme sulgemine, ei saa riivata kaebajate subjektiivseid õigusi, sest nende lapsed ei õpi Lohusuu Koolis. Lohusuu Kooli kolmanda kooliastme sulgemine ei oleks saanud avaldada olulist mõju teistele Mustvee valla koolidele, sh Peipsi Gümnaasiumile ka juhul, kui Lohusuu Kooli kolmanda kooliastme õpilased oleksid suundunud õppima muudesse Mustvee valla koolidesse. Nimelt nähtub otsuse seletuskirjast, et 2023. aastal õppis Lohusuu Kooli kolmandas kooliastmes 11 õpilast (lk 5) ning võib eeldada, et samas suurusjärgus on õpilaste arv olnud ka järgnevatel aastatel. Sellise hulga õpilaste mõju Mustvee valla muudele koolidele ei saa olla ulatuslik ega saa kaasa tuua kaebajate subjektiivsete õiguste riivet.
23.Vaidlusaluse otsuse seletuskirjast nähtub, et 10. mail 2023 loodud hariduskorralduse töörühm kohtus 23. oktoobril ja 8. novembril 2023 Mustvees MTÜ Hea hariduskorralduse ekspertidega, et arutleda mitmete lahenduste osas. Mustvee Kultuurikeskuses toimus 23. novembril 2023 Mustvee valla haridusvõrgu tuleviku arutelu, mille käigus MTÜ Hea hariduskorralduse eksperdid tutvustasid tõenäolisemaid stsenaariumeid haridusvõrgu tuleviku osas. Arutelu eesmärgiks oli saada kogukonna tunnetust ja tagasisidet tõenäolisemate lahendusvariantide osas, et haridusvõrgu otsustega edasi minna. Arutelul osales üle 80 inimese. Eeltoodust arvestades ei saa kohtu hinnangul vastustajale ette heita, et ta ei küsinud eraldi kogukonnakogude arvamusi. Lisaks on vastustaja osutanud sellele, et tal puudub teave, et Mustvee linna kogukonnakogu oleks pärast 2021. aastat tegutsenud, sest puuduvad hilisema perioodi kohta dokumendid Mustvee valla dokumendiregistris.
24.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu esimees Ljudmilla Smirnova on allkirjastanud 29. jaanuaril 2024 arvamuse MTÜ Hea hariduskorralduse poolt koostatud Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse raporti kohta ning edastanud selle 30. jaanuaril 2024 Mustvee Vallavalitsusele. Kohus on seisukohal, et Ljudmilla Smirnova oli pädev andma arvamust Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse raporti kohta, kuivõrd ta oli Mustvee Vallavalitsuse 4. aprilli 2022. a korraldusega nr 164 kinnitatud Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu liige. Nimetatud korraldus kehtis kuni 27. veebruarini 2024, mil Mustvee Vallavalitsus kinnitas Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu uue koosseisu. PGS § 73 lõike 1 teise lause kohaselt hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras. Vaidlusaluse 11
3-24-774 otsuse andmise ajal kehtis Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2018. a määrus nr 7 „Hoolekogu moodustamise kord ja töökord“, mille § 9 lõike 1 kohaselt esitab direktor hiljemalt 15. oktoobriks Mustvee Vallavalitsusele hoolekogusse valitud esindajate andmed. Määruse nr 7 § 9 lõike 2 kohaselt võib taotluse hoolekogu koosseisu muutmiseks direktor esitada igal ajal, kui hoolekogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt. Hoolekogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt muu hulgas uue esindaja valimisel esindatavate poolt (määruse nr 7 § 9 lõike 4 punkt 4). Määruse nr 7 § 9 lõike 3 järgi kinnitab vallavalitsus haridusasutuse hoolekogu koosseisu või koosseisu muudatuse pärast direktorilt andmete saamist. Eeltoodust nähtub, et hoolekogu uue koosseisu kinnitamiseks on vaja vallavalitsuse otsust ning piisav ei ole lihtsalt hoolekogu poolt uute esindajate valimine. Asjaolu, et arvamus on antud konkreetselt MTÜ Hea hariduskorralduse poolt koostatud Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse raporti kohta, ei tähenda, et vastustaja on rikkunud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus PGS § 80 lõiget 1. Vastustaja on seletuskirja koostamisel ja vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtunud MTÜ Hea hariduskorralduse poolt koostatud Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse raportist. Hoolekogu arvamusest nähtuvalt on nad aru saanud, et kaalumisel on variant Peipsi Gümnaasiumi sulgemise kohta, ning nad on oma vastuväited sellele esitanud. Seda arvestades pole määravat tähendust sellel, et enne hoolekogu 26. jaanuari 2024. a istungit ei saadetud hoolekogu liikmetele vaidlustatud otsuse eelnõud. Hoolekogu argumente on vastustaja vaidlusaluse otsuse seletuskirjas ka käsitlenud. On selge, et erimeelsused vaidlevate poolte vahel jäävad püsima, kuid see ei tähenda, et kaasamist poleks toimunud. Oluline on see, et inimesed saavad esitada küsimusi ja seisukohti. Kohus on seisukohal, et Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu on olnud kaasatud kooli ümberkorraldamise protsessi ning ta on saanud avaldada arvamust Peipsi Gümnaasiumi ümberkorraldamise osas. Kohus märgib, et see, kas Emilie Mägi on Mustvee Vallavalitsuse 27. veebruari 2024. a korraldusega nr 85 arvatud õiguspäraselt hoolekogu koosseisu, ei seondu kaebajate subjektiivsete õigustega. Samuti ei ole hoolekogu uus koosseis vaidlustatud otsuse kohta arvamust esitanud, mistõttu ei saanud Emilie Mägi hoolekogusse kuulumine vaidlusaluse otsuse andmist mõjutada.
25.Kohus peab vajalikuks märkida, et seadusest ei tulene kohustust kooli tegevuse ümberkorraldamisel ära kuulata kõigi õpilaste vanemaid eraldiseisvalt. Asja materjalidest nähtub, et lisaks hoolekogule on oma arvamuse Mustvee vallas haridusasutuste ümberkorraldamise kohta (sh Peipsi Gümnaasiumi tegevuse lõpetamine iseseisva asutusena) esitanud ka mitmed Peipsi Gümnaasiumi klassid. Seisukoha esitasid 1., 2. ja 4. klassi lapsevanemad ehk ka kaebaja I, kaebaja VI, 7. klassi lapsevanemad ehk ka kaebaja II ja kaebaja IV, 8. klassi lapsevanemad ehk kaebaja IV ning ka 9. klassi lapsevanemad ehk kaebaja V.
26.Seoses kaebajate väitega, et vald ei kuulanud enne otsuse tegemist Peipsi Gümnaasiumi õpilasesindust ära märgib kohus järgmist. Vastustaja on kohtule selgitanud, et puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et Peipsi Gümnaasiumis vaidlusaluse otsuse tegemise ajal õpilasesindus eksisteeris. Kaebajad ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis selle väite ümber lükkaksid. Seega ei saanudki vastustaja otsust Peipsi Gümnaasiumi õpilasesindusele arvamuse andmiseks esitada.
27.Kohus on seisukohal, et ka kaebajate väide KVS § 11 lõike 1 punkti 1 rikkumise kohta ei tingi vaidlusaluse otsuse tühistamist. Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a istungi protokollist nähtub, et kaebajate nimetatud isikutest osales hääletamisel üksnes Vitali 12
3-24-774 Ossipenko. Seega teised kaebaja nimetatud isikud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel ei osalenud. Vitali Ossipenko abikaasa töötab Lohusuu Koolis, mitte Peipsi Gümnaasiumis. Seega on ilmselge, et Vitali Ossipenkol ei saanud esineda huvide konflikti Peipsi Gümnaasiumi saatuse üle hääletamisel. Lisaks ei olnud Vitali Ossipenko hääl hääletusel määrav, ka ilma tema hääleta oleks samasisuline otsus vastu võetud. Eeltoodu arvestades pole alust arvata, et vastustaja oleks lähtunud vaidlusaluse otsuse tegemisel lubamatutest kaalutlustest ning otsus oleks õigusvastane.
28.Kohus rõhutab, et hindab vaidlustatud otsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lõige 2). Vaidlustatud otsuse andmisel ajal oli Mustvee Koolil koolitusluba ja vastustaja sai sellega arvestada. Kohus märgib siiski, et Haridus- ja Teadusministeerium on
18.veebruari 2025. a vastuses nentinud, et tunnistas 11. juunil 2024 ekslikult Mustvee Kooli koolitusloa kehtetuks ja lubas selle esimesel võimalusel taastada.
29.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja 28. veebruari 2024. a otsus ei riku kaebajate õigusi. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel teinud selliseid menetlusvigu, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Samuti ei ole vastustaja lähtunud lubamatutest ega meelevaldsetest kaalutlustest ega jätnud otsuse tegemise seisukohast olulisi asjaolusid või huvisid välja selgitamata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
30.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Kaebajate menetluskulud jäävad seega nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). (allkirjastatud digitaalselt)
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.