lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-589/10

Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-589/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1409
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 17 lg 1, 2VastustajaPKTS § 3 lg 1, 2, 32Pärandi avanemineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 6Menetluskulude jaotusHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

16.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-589

Haldusasi

Xi kaebus Siseministeeriumi kohustamiseks rahvastikuregistrisse kande tegemiseks Xi hooldusõiguse olemasolu kohta tema alaealise lapse suhtes.

Menetlusosalised

Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxx) Vastustaja I – Siseministeerium Vastustaja II – Tallinna linn

Menetlustoiming

Täiendava lõpetamine

vastustaja

määramine,

menetluse

RESOLUTSIOON

1.Tunnistada täiendavaks vastustajaks (vastustaja II) Tallinna linn.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-24-589 menetlus.
3.Tagastada Xile tasutud riigilõiv summas 20 eurot.
4.Mõista Siseministeeriumilt Xi kasuks välja menetluskulud summas 187,5 eurot ja Tallinna linnalt Xi kasuks välja menetluskulud summas 187,5 eurot.
5.Asendada kaebaja ja kolmandate isikute nimed ning kaebaja pangakonto andmed tähemärkidega.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 28.06.2023 Harju Maakohtule hagi, alaealise lapse Y vastu, tema põlvnemise tuvastamise nõudes Xist. Hagi esitamine oli tingitud asjaolust, et lapse ema varjas lapse põlvnemist Xist ja keeldus koostööst lapse põlvnemise tuvastamiseks.
2.30.10.2023 tegi Harju Maakohus otsuse nr. 2-23-9294, millega tegi kindlaks, et Y (isikukood xxxxxxxxxxx, edaspidi ka laps) põlvneb Xist (isikukood xxxxxxxxxxxx).
3.Harju Maakohus edastas kohtuotsuse nr. 2-23-9294 peale jõustumist täitmiseks perekonnaseisuasutusele.
4.18.01.2024 edastati rahvastikuregistri poolt kaebajale e-kirjaga teade, et „Põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel ei saa Te autommatselt lapse üle hooldusõigusi. Hooldusõiguste saamiseks tuleb pöörduda uuesti kohtu poole”. Sisuliselt on tegemist rahvastikuregistri keeldumisega teha toiming - kanne kaebaja hooldusõiguse olemasolu kohta, tema alaealise lapse suhtes.
5.Kaebaja pöördus Siseministeeriumi (rahvastikuregistri) poole palvega esitada hooldusõiguse kande tegemata jätmise kohta õiguslikud põhjendused. Kaebajal on õigus nõuda toimingu tegemata jätmise kohta kirjalikke põhjendusi vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 108 lg 1 sätetele.
6.Kaebajale edastati 14.02.2024 e-kirjana Siseministeeriumi poolt selgitus Justiitsministeeriumi seisukohast, miks ei saa Siseministeerium, rahvastikuregistri pidajana, teha kannet Xi hooldusõiguse olemasolu kohta, tema alaealise lapse Yi suhtes. Justiitsministeeriumi seisukoha kohaselt on hooldusõiguse automaatne kanne põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse alusel põhjendamatu, kuna põlvnemise tuvastamine kohtu kaudu kätkeb endas eeldust asjaolus, et vanematel on vaidlus hooldusõiguse kuuluvuse ja selle teostamise kohta. Sellise eelduse alusel peab Justiitsministeerium vajalikuks peale põlvnemise tuvastamise kohtu poolt täiendavalt ka hooldusõiguse kuuluvuse otsustamist kohtu kaudu.
7.Kaebaja ei nõustunud Siseministeeriumi poolt rahvastikuregistris hooldusõiguse olemasolu kohta kande tegemata jätmisega Justiitsministeeriumi poolt esitatud põhjendustel.
8.Tallinna Halduskohtus registreeriti 28.02.2024 Xi kaebus Siseministeeriumi kohustamiseks rahvastikuregistrisse kande tegemiseks Xi hooldusõiguse olemasolu kohta tema alaealise lapse suhtes.
9.Tallinna Halduskohtus registreeriti 03.04.2024 kaebaja taotlus kohtumenetluse kiirendamiseks. Taotluse kohaselt on kaebus äärmiselt kiireloomulise iseloomuga ja seega ka mõistlik aeg selle menetlemiseks peab olema äärmiselt lühike, kuna kande tegemata jätmisega võib tekkida pöördumatu kahju abitule alaealisele lapsele. Kaebajale on tehtud takistus kasutada oma seaduslikke vanemlikke õigusi ja kohustusi oma alaealise lapse eest hoolitseda ja isegi saada teavet oma alaealise lapse viibimiskoha, tema elutingimuste ja isegi lapse tervisliku seisundi kohta.
10.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 04.04.2024 menetlusse ja määras vastustajaks Siseministeeriumi. Siseministeerium vastas kaebusele 06.05.2024, kus tõi muu hulgas välja, et Siseministeerium tuleks menetlusse kaasata haldusorganina, kuid vastustajaks peaks olema Tallinna Perekonnaseisuamet.
11.Tallinna Halduskohus tegi Tallinna linnale kohtunõude seoses esitatud kaebuse ja Tallinna linna (Tallinna Perekonnaseisuamet on Tallinna linna ametiasutus) vastustajaks määramise osas. Tallinna Perekonnaseisuamet vastas kohtunõudele ja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks, sest Tallinna Perekonnaseisuamet tegi pärast kohtunõude kättesaamist nõutud toimingu ja kandis 05.07.2024 rahvastikuregistrisse lapse isa hooldusõiguse andmed ning teavitas samal kuupäeval Xi e-posti teel. Ühtlasi tõi Tallinna Perekonnaseisuamet välja, et nende hinnangul peaksid vastustajateks olema nii Siseministeerium kui ka Tallinna Perekonnaseisuamet.

2(4)

KOHTU PÕHJENDUSED

12.Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 1 sätestab, et perekonnaseisuasutus registreerib sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus registreerib sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist, muudab ja parandab perekonnaseisuandmeid, teeb andmehõivekandeid perekonnaseisuaktide, kohtulahendite, rahvusvahelise kaitse andmise otsuste ja välisriigi perekonnaseisudokumentide alusel, annab väljavõtteid perekonnaseisuandmetest ja ärakirju perekonnaseisudokumentidest, teeb nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid ning seaduses sätestatud juhtudel muid perekonnaseisutoiminguid. Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus juhendab vaimulikke perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes. PKTS § 3 lg 2 p 2 kohaselt on perekonnaseisuasutusteks muu hulgas maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused. PKTS § 3 lg 32 p 12 sätestab, et maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus PKTS tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksus või tema õigusjärglane, kuhu kuulub teiste hulgas Tallinn. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 1 järgi on halduskohtumenetluses vastustajaks Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Riigiasutus on vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust (HKMS § 17 lg 2). HKMS § 17 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt loetakse seega kohaliku omavalitsuse üksus ühtsena vastustajaks, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust. Tallinna Perekonnaseisuamet on põhimääruse kohaselt Tallinna linna ametiasutus, mistõttu tuleb vastustajaks määrata Tallinna linn. Harju Maakohus edastas 04.12.2023 Tallinna Perekonnaseisuametile registrikannete tegemiseks Harju Maakohtu 30.10.2023 põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse nr 2-23-9294. Resolutsiooni kohaselt tuvastati, et kostja Y põlvneb hagejast Xist. Lähtuvalt 30.10.2023 kohtuotsuse nr 2-239294 resolutsioonist on 05.12.2023 kantud isast põlvnemise andmed rahvastikuregistrisse. Kuna resolutsioonis ei ole reguleeritud hooldusõiguse küsimusi, siis lapse isale hooldusõigust rahvastikuregistrisse ei märgitud. Alles pärast kohtusse kaebuse esitamist ja kohtu poolt Tallinna linnale kohtunõude tegemist kandis Tallinna Perekonnaseisuamet 05.07.2024 rahvastikuregistrisse lapse isa hooldusõiguse andmed ning teavitas samal kuupäeval Xi e-posti teel. Kuna Tallinna linn (Tallinna Perekonnaseisuameti kaudu) toimingut õigeaegselt ei teinud, tuleb täiendavaks vastustajaks tunnistada Tallinna linn. Täiendava vastustaja lisamine ei ole kaebuse muutmine, kaebuse nõuet või alust ei muudeta. Kuna kaebuse osas toimub täpsustus, kus määratakse täiendav vastustaja, ei ole vaja kaebust muuta. Kooskõlas HKMS § 17 lg 1, § 18 lg 1 ja 2 tunnistab kohus täiendavaks vastustajaks (vastustaja II) Tallinna linna. Vastustaja asendamisel või täiendava vastustaja kaasamisel ei ole uuel vastustajal absoluutset õigust nõuda asja arutamist algusest peale. Kui uus vastustaja on juba varem menetlusse kaasatud (nt arvamuse andmiseks) ja tal on olnud võimalus oma seisukohti esitada, ei pruugi asja algusest peale arutamine olla vajalik (Riigikohtu Halduskolleegiumi 12.11.2019 otsuse nr. 3-16-1573 p 26). Tallinna linnal on olnud võimalus menetluses oma seisukoht esitada, mistõttu pole vajadust asja algusest peale arutada. Pealegi on kaebusega nõutud toiming tänaseks tehtud.

3(4)

13.Kohus ei asenda Siseministeeriumit Tallinna linnaga. Siseministeerium on PKTS kohaselt samuti perekonnaseisuasutuseks, kellel on PKTS § 3 lg 1 ja lg 6 kohaselt sarnaselt Tallinna linnaga õigus teha muu hulgas rahvastikuregistrisse kandeid. Siseministeerium on ka rahvastikuregistri seaduse § 3 lg 2 rahvastikuregistri vastustav töötleja. Kaebaja pöördus kõigepealt rahvastikuregistri poole, kus rahvastikuregistrit haldav Siseministeerium keeldus kande tegemisest. Siseministeeriumil oli võimalus kaebaja suunata Tallinna Perekonnaseisuametisse, kuid ta seda ei teinud. Kuna antud juhul oleks kande saanud teha ka Siseministeerium ja kaebaja suunas oma kaebuse just Siseministeeriumi vastu, jätab kohus Siseministeeriumi jätkuvalt vastustajaks ja ei asenda teda Tallinna linnaga.
14.HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja tegi 23.07.2024 taotluse menetluse lõpetamiseks, sest kaebuse esitamise järgselt on vaidlustatud toiming kohtuväliselt täidetud. Vaidlustatud toimingu täitmist kinnitab ka Tallinna Perekonnaseisuamet oma 05.07.2024 kohtunõudele esitatud vastuses. Kohus lõpetab käesoleva haldusasja menetluse.
15.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis tuleb kaebajale tagastada. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesolevas asjas tehti toiming tingituna kaebuse esitamisest. Tallinna linn nimetatud toimingut ei teinud, kui talle laekus Harju Maakohtu otsus põlvnemise tuvastamise kohta. Siseministeerium ei teinud toimingut kui kaebaja rahvastikuregistri poole pöördus. Alles pärast kaebuse esitamist kohtusse ja kohtu teavitusest Tallinna linnale, tehti nõutud toiming. Kaebaja tegi 23.07.2024 taotluse menetluskulude summas 375 eurot väljamõistmiseks. Antud juhul on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine vastustajatelt, sest rahvastikuregistri kanne jäi nii Tallinna linnal kui ka Siseministeeriumil (kaebaja pöördus rahvastikuregistri poole kande tegemiseks, millele Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus vastas eitavalt) õigeaegselt tegemata. Seega tuleb Tallinna linnalt ja Siseministeeriumilt mõista välja Xi kasuks menetluskulud summas 375 eurot (käibemaksuta). Riigilõiv ja vastustajatelt väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Xi pangakontole nr. xxxxxxxxxxxxxx. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium