Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margit Kikas Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: X
Resolutsioon
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist järgmistele Xile kuuluvatele korteriomanditele: 1) aadressil xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx), summas 62 469,15 eurot; 2) aadressil xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx), summas 62 469,15 eurot; 3) aadressil xxxxxxx (registriosa nr xxxxxx), summas 62 469,15 eurot.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte Xile.
Edasikaebamise kord
Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest.
1.Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on põhjendatud.
1.1.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.
1.2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
1.3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
1.4.Loa andmise menetluses tuleb kohtul kohtupraktikast tulenevalt esiteks kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline (RKHKm nr 3-19-1672, p 18). Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 57).
1.5.Seejuures tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
2.MTA taotluses toodud faktilisi asjaolusid arvestades on vastutusotsuse tegemine tõenäoline.
2.1.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
3-24-2496
2.2.Neist normidest ning väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et vastutusotsuse võib teha kui: 1) juriidilisel isikul on kehtiv maksuvõlg; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; 4) maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt on nurjunud; 5) vastutusotsus on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.
2.3.Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus maksukohutust MTÜ-le X ei ole veel määratud. Kuivõrd aga käesoleval juhul on tegemist võimaliku tõenäolise maksukohustuse tagamiseks loa andmise menetlusega, leian, et erinevalt eelpooltoodud vastutusotsuse andmise eeldustest, on loa andmine erandina võimalik ka juhul, kui maksukohustust, mille tagamiseks loa andmist taodeldakse, ei ole veel kindlaks määratud. Sellisel juhul on MTA-l kohustus veenvalt tõendada, et: 1) maksukohustuse määramine juriidilisele isikule on äärmisel tõenäoline ja 2) esineb põhjendatud kahtlus, et juriidiline isik ei ole maksukohustust võimeline tasuma või asub selle tasumisest kõrvale hoiduma. Mõlemad nõuded on minu hinnangul täidetud:
2.3.1.Maksuhaldur on käesoleva taotluse esitamise ajaks olemasolevate andmete põhjal kindlaks teinud, et MTÜ-l X oli perioodil 01.01.2022–31.12.2023 tekkinud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 19 lg-s 1 sätestatud kohustus registreerida end maksukohustuslasena. MTÜ X arvelduskontol nähtuvad ajavahemikus 01.01.2022–31.10.2023 kokku 1 203 027 euro 13 sendi suurused laekumised Eesti Töötukassalt viidetega koolituskaardi koostööpartnerina osutatud koolitusteenustele. MTÜ X esitatud pearaamatust nähtub, et kontol on kajastatud täiendõppe ja koolitustegevuse tulud Eesti Töötukassa koolituskaardi partnerina osutatud koolitusteenuste osutamisest, milleks selgitustest nähtuvalt on olnud valdavalt eesti keele õpe tasemetel A1, A2, B1 ja B2 ning väiksemal määral turvakoolitused (turvajuht tase 5 õpe, turvasüsteemide tehnik tase 4). MTÜ X poolt perioodil jaanuar 2022 – oktoober 2023 Eesti Töötukassa koostööpartnerina osutatud keeleõpe ja turvakoolitused kuulusid maksustamisele käibemaksuga, millega seoses tekkis MTÜ-l X märtsis 2022 kohustus registreerida end maksukohustuslasena ning deklareerida perioodide märts 2022 – oktoober 2023 kohta 20% määraga maksustatavat käivet ning arvestada ja tasuda sellelt käibemaksu, mida MTÜ X teinud ei ole. MTÜ X poolt 2022. aasta kohta esitatud arvelduskonto väljavõtte andmetel ületasid Eesti Töötukassa poolt MTÜ-le X koolituskaardi alusel tasutud summad maksukohustuslaseks registreerimise piirmäära 18.03.2022 (01.01.2022–18.03.2022 laekunud kokku 41 050 eurot). Seega tekkis MTÜ-l X registreerimiskohustus ja ta oli kohustatud vastavalt KMS § 20 lg-le 1 kohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks, mida MTÜ X ei teinud. MTÜ X arvelduskontolt nähtub, et pärast registreerimiskohustuse tekkimist on perioodil 23.03.2022–31.12.2022 Eesti Töötukassalt koolituskaardi alusel laekunud kokku 420 417 eurot 55 senti ja perioodil 01.01.2023–31.10.2023 laekunud kokku 741 559 eurot 58 senti, millelt on deklareerimata 20% määraga maksustatav käive kokku 968 314 eurot 28 senti ((420 417,55 + 741 559,58) / 1,2) ning deklareerimata ja tasumata käibemaks kokku 193 662 eurot 85 senti (968 314,28 * 20%). Sellest tulenevalt on tõenäoline, et MTÜ-le X, kui MTÜ X õigusjärglasele määratakse täiendavalt tasumiseks käibemaksu vähemalt 193 662 eurot, millele lisanduvad intressid.
2.3.2.MTA on ka veenvalt tõendanud põhjendatud kahtlust, et peale maksusumma määramist on selle sissenõudmise edukus ebatõenäoline. MTÜ-l X ei ole registervara. Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub MTÜ-le X sõiduk Toyota CHR registreerimismärgiga XXXXXX, ehitusaasta 2021. Veebiportaali www.auto24.ee andmetel on selle turuhind 19 990 eurot kuni 26 900 eurot. Seega, arvestades MTÜ-le X tõenäoliselt määratavat maksusummat, ei ole tegemist piisava varaga, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust täita. Tõsikindlalt ei ole teada sõiduki tegelik väärtus ega see, kas sõiduk on isiku omandis, kuna Transpordiameti liiklusregistri kanne on informatiivne. MTÜ X on esitanud kokku 3 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) 12/2023– 02/2024 perioodide kohta, kus on deklareerinud väga väikestes summades väljamakseid. Töötamise registris puuduvad kehtivad töötamise kanded alates 26.02.2024 ja alates märtsist 2024 TSD-sid
3-24-2496 esitatud ei ole. Puudub ülevaade, millega MTÜ X tegeleb, millised on MTÜ tulud ja rahaline seis MTA taotluse koostamise ajal. Vaatamata asjaolule, et MTÜ X jagunemise käigus anti MTÜ-le X üle ka osa MTÜ X rahast, ei saa olla kindel raha jätkuvas olemasolus. Suurtes summades vabade vahendite olemasolu MTÜ-l ei ole usutav, sest MTÜ puhul ei saa eeldada majandustegevust ja tulu teenimist. Sarnaselt ei ole tõendatud vara olemasolu MTÜ-l X (millega MTÜ X ühines peale jagunemist), sest ühingul puudub registervara. Ühing ei ole käibemaksukohustuslane, ühingul ei ole olnud registreeritud töötajaid ega ole deklareeritud väljamakseid. MTÜ X ei ole esitanud 2023. a majandusaasta aruannet, perioodi 18.08.2021–31.12.2022 majandusaasta aruande tulemiarundest nähtuvad tuluna ainult liikmetelt saadud tasud 25 892 eurot, põhitegevuse tulemiks on olnud 0 eurot. MTÜ-l X ei ole suures mahus rahalisi vahendeid. Asjaolu, et MTÜ-l X puudub registris alates 04.06.2024 juhatuse liige, seab MTÜ X tegevuse jätkumise kahtluse alla.
2.3.3.Eeltoodu põhjal saab järeldada, et täiendava käibemaksusumma määramine on tõenäoline ning põhjendatud on MTA kahtlus, et maksukohustuse määramise järgselt ei ole võimalik seda juriidilistelt isikutelt sisse nõuda.
2.4.X vastutab maksukohustuse eest.
2.4.1.MTA on selgitanud, et Xi kui MTÜ X endise juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb selles, et X ei registreerinud MTÜ-d X maksukohustuslasena ning jättis deklareerimata perioodide märts 2022 kuni oktoober 2023 kohta 20% määraga maksustatava käibe ning arvestamata ja tasumata sellelt käibemaksu. Kuivõrd MTÜ X end maksukohustuslasena ei registreerinud, käibemaksuga maksustatavat käivet ei deklareerinud ega käibemaksu osutatud teenustelt ei tasunud, on X MTÜ X endise juhatuse liikmena rikkunud kohustust tagada MTÜ X maksuseadustest tulenevate kohustuste nõuetekohane ja täielik täitmine (MKS § 8 lg 1). Nõustun MTA-ga, et on põhjendatud kahtlus, et X on maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Olukorras, kus X omas e-maksuametis ligipääsu MTÜ-ga X seotud andmetele, sh omas õigust esitada maksukohustuslaseks registreerimise avaldusi ning maksudeklaratsioone, on põhjendatud eeldada, et X omas ülevaadet ning mõju MTÜ X tegevuse ja raamatupidamise korraldamises. MTA poolt seni kogutud andmete põhjal on täiendava maksukohustuse suurus vähemalt 193 662 eurot 85 senti, millest Xi vastutuskohustusega on hõlmatud 178 877 eurot 45 senti, millele lisanduvad intressid.
2.4.2.Pärast maksuhalduri pöördumist MTÜ X poole asuti MTÜ X tegevust lõpetama ning selle vara jagunemise teel MTÜ-le X üle andma. MTA esitatud tõenditest nähtub, et jagunemise protsessist ja tingimustest oli teadlik ning selles osales ka X. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul MTA kahtlust, et X tegutses juhatuse liikmena tahtlikult jättes täitmata käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustuse ning maksuhalduri pöördumise järel asus korraldama MTÜ X tegevuse lõpetamist ning varade välja viimist. Võib eeldada, et Xile pidi olema selge, et olukorras, kus maksuhaldur on pöördunud MTÜ X poole võimaliku maksukohustuse välja selgitamiseks, muudab MTÜ varade välja viimine ühingu jagunemise kaudu seejärel võimalike maksukohustuste sissenõudmise maksuhaldurile sisuliselt võimatuks.
2.4.3.Juhul kui X juhatuse liikmena oleks täitnud maksuseadustest tulenevaid kohustusi, eelkõige deklareerinud koolitustegevusest tekkivat käivet ning tasunud sellelt nõuetekohaselt käibemaksu, ei oleks MTÜ-le X MTA taotluses toodud maksuvõlga tekkinud. Ühtlasi, kui X ei oleks maksuhalduri pöördumise järel asunud korraldama MTÜ X jagunemist ning varade üleandmist MTÜ-le X, oleks kavandatava maksukohustuse määramisel olnud võimalik vähemalt osaliselt täita MTÜ-le X tekkinud maksuvõlg. Kohtule esitatud tõenditest nähtub kokkuvõtlikult, et Xil oli olemas kontroll MTÜ X tegevuse ja raamatupidamise üle, samuti osales ta MTÜ X jagunemisega seotud toimingutes. Seega, lähtuvalt MTA põhjendustest, on olemas põhjuslik seos Xi õigusvastase tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel.
2.5.See, kas juhatuse liikme tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest, selgitatakse lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel . Hinnang
3-24-2496 süü vormile eeldab konkreetse juhtumi asjaolude tuvastamist ja kogumis hindamist, mis täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse kiireloomulisust arvestades ei ole üldjuhul kohane. Praegusel juhul ei ole tahtlus välistatud.
2.6.Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg 20. aprillist 2022, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb märtsist 2022. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2025. aasta aprillis. Arvestades eeltoodut, ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg möödunud. MTÜ X on õigusvõimeline juriidiline isik, seega on võimalik ka vastutusotsuse tegemine.
3.Kokkuvõtvalt järeldub eeltoodust, et käesoleval juhul saab lugeda, et täidetud on kõik vastutusotsuse tegemise eeldused. MTA on veenvalt tõendanud, et täiendava käibemaksusumma määramine on tõenäoline vähemalt 193 662 euro ulatuses; täiendava maksukohustuse sissenõudmine juriidilistelt isikutelt on äärmiselt ebatõenäoline; X on vastutav määratava maksukohustuse tekkimise eest ca 178 877 euro ulatuses; maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud ning ka ühing, kelle maksukohustuse sissenõudmist võidakse X tulevikus nõuda, on õigusvõimeline. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.
4.Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on põhjendanud, et Xi sissetulekud ei ole piisavad, et täita kavandatava vastutusotsusega määratavat maksukohustust. Xi nimele registreeritud väärtpaberid on aktsiate emitendi pankroti tõttu sisuliselt väärtusetud. Lisaks on MTA toonud välja asjaolud, mille põhjal võib järeldada, et X võib hakata kõrvale hoiduma ka talle määratud vastutuskohustuste täitmisest. Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul.
5.MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut. Leian, et hüpoteekide seadmine X lahusvarale on proportsionaalne ning põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitekulude tagamiseks, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib maksukohustuse täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Hüpoteekide seadmine ei riiva Xi õigusi ebaproportsionaalselt. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena nõuab maksuhaldur kokku vähemalt 178 877,45 eurot, millele lisandub intress. Taotluses nimetatud kinnistute hinnanguline väärtus (75 294,73+94 163,93+79 371,56=248 830,22 eurot) katab võimaliku kohustusena tekkiva summa. Hüpoteegist jääb puutumata Xi ja Y elukohana registreeritud korteriomand. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine.
6.Eeltoodust tulenevalt rahuldan MTA taotluse ning annan loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist Xile kuuluvatele korteriomanditele:
6.1.aadressil xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx), summas 62 469,15 eurot;
6.2.aadressil xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx), summas 62 469,15 eurot;
6.3.aadressil xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx), summas 62 469,15 eurot.
7.Arvestan taotluse rahuldamisel ka maksuhalduri kinnitusega, tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks
3-24-2496 nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suurus on tõenäoliselt 178 877 eurot 45 senti, siis on KTS § 35 lg 1 järgi kohtutäituri põhitasu 5500 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu (KTS § 45 lg 1). Näiteks enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Arvestades kinnistute väärtust on kohtutäituri lisatasu suurus eeldatavasti 3000 eurot. Seega on piisav asendustagatise väärtus 187 407 eurot 45 senti (178 877,45 + 3000 + 5500 + 30), mille X võib kanda deposiiti.
8.Märgin siiski täiendavalt, et kuivõrd käesolev luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks on antud olukorras, kus maksuhaldur ei ole veel kindlaks määranud lõplikku maksukohustuse suurust, peab maksuhaldur iseäranis hoolikalt jälgima, et käimasolev maksumenetlus viiakse läbi võimalikult kiirelt ja efektiivselt, vältimaks liigset ajakulu, selleks, et kindlaks määrata lõplik maksukohustus ning teha lõplikult kindlaks, et maksukohustuse tasumine ei ole juriidiliste isikute vara arvelt võimalik. Juhul, kui täiendava maksukohustuse määramist mingil põhjusel ei toimu, see määratakse esialgselt väiksemas summas ja/või õnnestub maksusumma sissenõudmine ilma vastutusotsust koostamata, on MTA-l kohustus viivitamata esitada avaldus kohtuliku hüpoteegi lõpetamiseks vastavas ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.