Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kaia Kollo Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda luba Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks X OÜ ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) selliselt, et arestitakse käibemaksu enammakse 124 595,29 euro ulatuses.
3.Anda Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) luba aresti seadmiseks X OÜ LHV Pank AS-s asuvale arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx Eesti vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) summas 222 575,71 eurot.
4.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus X OÜ-le. Edasikaebamise kord
Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht
või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.Asjas on tõendatud, et maksuhaldur on alustanud puudutatud isiku suhtes maksustamisperioodide mai 2024 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud käibemaksu tagastusnõude õigsuse ja maksustamisperioodide jaanuar kuni mai 2024 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli (lisa 1). Samuti maksustamisperioodi juuni 2024 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli ja käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud käibemaksu tagastamise õigsuse kontrolli (lisa 24).
8.Taotluses on usutavalt põhistatud, et puudutatud isiku suhtes käiva kontrollimenetluse tulemusena tekib puudutatud isiku vastu tagamata maksunõue summas 347 171 eurot. Maksusumma kujunemine on taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest jälgitav. Maksusumma on kujunenud taotluse ning sellele lisatud dokumentide kohaselt järgmiste andmete põhjal: jaanuar 2024 KMD-l kajastas puudutatud isik alusetult müügikäibelt arvestatud käibemaksu 72 490 eurot ja sisendkäibemaksu hulgas 218 790 eurot, mai 2024 KMD-l 122 617 eurot ja juuni 2024 KMD-l 78 254 eurot, seega kokku vähendas X OÜ kontrollitaval perioodil alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 347 171 (218 790+122 617+78 254-72 490) eurot. MTA on taotluses piisavalt põhistanud ning ära näidanud, kuidas MTA analüüsides maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioone, X OÜ tehingupartnerite tausta, erinevate menetluste ja käesoleva menetluse käigus saadud infot, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et loodi omavahel seotud ettevõtete vaheline mittetoimunud tehingute ahel, mille eesmärgiks oli alusetu käibemaksu kohustuse vähendamine ja seeläbi maksueelise saamine (taotluse p 2 ja selle alapunktid ja skeem lisa 17). Kohtule on MTA põhjendused ja kogutud andmete pinnalt tehtud järeldused arusaadavad ning kohus nõustub MTA järeldusega selles, et antud juhul on puudutatud isik koos tehingupartneritega loonud mittetoimunud tehingute ahela, millega tekitati alusetud käibemaksu tagastusnõuded, millest
tulenevalt on maksusumma määramine tõenäoline. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata MTA poolt välja toodud põhjendusi (vt taotluse p 2 ja selle alapunktid) vaid viitab üksnes neile.
9.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks tulenevalt puudutatud isiku käitumisest on alust arvata, et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa võimatuks. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on alust arvata, et puudutatud isik on toime pannud maksupettuse, deklareerides kontrollitavatel perioodidel teadlikult sisendkäibemaksu,Y OÜ arvetelt, mille alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud, samuti esitades KMD deklareerides käibena Y UAB-le koostatud müügiarve ning Y OÜ-le koostatud müügiarved eesmärgiga vähendada enda maksukohustust. Kohus nõustub MTA-ga, et olukorras, kus isik on teadlikult tegutsenud maksukohustuse täitmisest vabanemise nimel, on suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. Puudutatud isikul puudub selline vara, mille arvelt maksukohustust täita. Puuduvad päevakohased andmed äriühingu majandusliku võimekuse kohta.
10.Maksuhaldur on taotlenud nii ettemaksukontole aresti seadmist kui ka pangakontode arestimist. Kohus leiab, et ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib rahalise nõude täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotluse summa on kokku 347 171 eurot. Ületatud ei ole 5-aastast aegumistähtaega. Arvestades puudutatud isiku tulevast võimalikku maksukohustuse suurust leiab kohus, et maksuhalduri taotletav täitetoiming on proportsionaalne. Ettemaksukonto arest võimaldab puudutatud isikul iseenesest jätkata äritegevust. Teisalt on ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Mis puudutab pangakonto aresti, siis kohus märgib, et üldjuhul ei tohiks n-ö eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Küll aga kaalub avalik huvi maksuvõla laekumise vastu maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12). Kohus leiab, et võimalikku kohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega, kuna maksukohutuse tagamiseks puuduvad muud maksukohustuslase õigusi vähem piiravad meetmed. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti sundtäitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Arvestades, et ettemaksukonto arest ei kata kogu maksukohustuse suurust leiabki kohus, et antud juhul on taotlus põhjendatud ka arvelduskonto arestimise osas.
11.Maksuhaldur on esitanud nõuetekohased andmed tagatise kohta. Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud kui puudtatud isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 347 171 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 347 171 eurot.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 27.08.2024 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.