Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

3-24-1888 Kompleksloa järgi on Auvere energiakompleksi elektrijaamades hetkeseisuga lubatud põletada kokku kuni 298 mln Nm3/a uttegaase. E280-2 õlitehase lisandumisega ei teki vajadust suurendada elektrijaamades põletatava uttegaasi summaarset lubatud kogust. Põlevkivi utmine e poolkoksistamine on protsess, mille käigus põlevkivi kuumutatakse kuni 500° Cni põlevkiviõli ja teiste kaasnevate produktide saamiseks. Õlitootmise kõrvalproduktina tekib seega uttegaas, mida kasutatakse praegu elektritootmisel ja tulevikus kemikaalide toorainena.

Kaebuse lisa 4 ja Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE kiri nr 6-3/22/8817-26.

2(16)

3-24-1888 varikulu hindamise metoodikale, mille kohaselt oli 2020. a-l ühe tonni CO2 varikulu 80 eurot, 2050. a-ks tõuseb see aga 800 euroni (2016. a hindades). Kompleksloa alusel töötades põhjustaks E280-2 õlitehasest 2025. a-l lähtuv KHG heide 134 miljoni euro suuruse kulu, 2026. a-l juba 148 miljoni euro suuruse kulu.4 Kaebus on ilmselgelt perspektiivikas. Vastustaja on vaidlusaluse korralduse andmisel selgelt eksinud nii keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) kui ka EL loodusdirektiivi nõuete vastu. Isegi KMH aruandes kirjeldatud nn realistliku stsenaariumi ja leevendamismeetmete rakendamise korral põhjustab E280-2 õlitehas iga aasta kohta 118 enneaegset surma üle maailma, koos E280-2 õlitehases valmistatud toodete põletamisega aga 348 enneaegset surma. Mõlema stsenaariumi korral lisanduvad enneaegsed surmad, mida põhjustavad muud kliimamuutustega kaasnevad nähud lisaks kõrgematele õhutemperatuuridele (nt üleujutused, põuad, relvakonfliktid). Kuna kliimamuutuste tõttu süvenevad kuumalained Eestiski ning nendega kaasneb liigsuremus5, põhjustab õlitehase käitamine enneaegseid surmasid ka Eestis. E280-2 õlitehase käitamiseks vajaliku põlevkivi kaevandamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale, sh Natura aladele, mida E280-2 õlitehase kompleksloa menetluses ei ole nõuetekohaselt hinnatud. Vastustaja on andnud ülemääraselt suure kaalu E280-2 õlitehase rajamisega seotud sotsiaal-majanduslikele mõjudele, mis on sisuliselt lahti seletamata ja täielikult tõendamata. Juba atmosfääri paisatud KHG heidet ei ole võimalik sealt taas välja võtta, samuti ei ole võimalik tekkivat kahjulikku mõju tagasi pöörata. E280-2 õlitehase käivitamisega kaasnev mõju keskkonnale on seega pöördumatu. Korralduse kehtivuse peatamine on proportsionaalne, kuna õlitehase käitamise huvi on vähem kaalukas kui sellest lähtuvate mõjude ärahoidmise huvid. Riigikohus on rõhutanud sama E2802 õlitehase rajamist puudutavas otsuses asjas nr 3-20-771, et olulise kliimamõjuga arenduste lubamisel tuleb jälgida, et kavandatav tegevus oleks põhjendatud ülekaaluka huviga ega tooks kaasa vajadust ülemäära piirata kliimamuutuste ohjeldamiseks isikute vabadusi või avalikku huvi tulevikus.

European Investment Bank Group. (2020) EIB Group Climate Bank Roadmap 2021-2025. https://www.eib.org/attachments/thematic/eib_group_climate_bank_roadmap_en.pdf, lk 47–48.

Roose, A. et al. (2015) Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas

(KATI).

Lõpparuanne. https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2176, lk 129.

EIK 09.04.2024 otsus nr 53600/20 Verein Klimaseniorinnen Schweiz jt. vs Šveits.

3(16)

3-24-1888 käitamisega põhjustatud mõjud ja tagajärjed. Seejuures ei sõltu Eesti KHG heidete kogus ainult siinse vaidluse esemesse kuuluvast õlitehasest. Keskkonnaamet algatas 15.02.2022 keskkonnamõju hindamise ja selle tulemusena jõudis ekspertrühm järeldusele, et keskkonnaohtu ei esine, kui rakendada vajalikke leevendusmeetmeid. Sellised meetmed on mõjuhindamise aruandes välja toodud ning keskkonnakompleksloas seatud keskkonnakaitsenõuded ja tingimused tuginevad neile soovitustele ja järeldustele. Seda arvesse võttes seati kompleksloale võimaliku keskkonnaohu ennetamise või vähendamise nõuded (eesmärk riske maandada). Seega ei saa nõustuda, et tehase käivitamisel tekib keskkonnaoht, mida ei ole võimalik leevendada. Teiseks seati kompleksloas mitmeid nõudeid ja tingimusi, mille eesmärk on KHG heite vähendamine. See tähendab näiteks järk-järgult põlevkivi otsepõletamise lõpetamist, samuti uttegaaside väärindamist selle asemel, et neid põletada. Kolmandaks on E280-2 õlitehasel kohustus seirata ja esitada iga aasta Euroopa Liidu KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (EL HKS) tegelikke heitkoguse andmeid. Euroopa Liidu KHG lubatud heitkoguse ühikuid vähendatakse iga-aastaselt kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega, et tagada heite vähenemine ELi HKS-is. Kaebaja 1 ei ole selgitanud, kuidas on seotud võimaliku varikulu olemasolu esmase õiguskaitse vajaduse ja võimaliku keskkonnaohuga. Keskkonnaamet on sisuliselt hinnanud arvuliste suurusjärkude abil Eesti KHG heite üldist kumulatiivset ja piirkondlikku koormust. Keskkonnamõju hindamise käigus jõuti järeldusele, et tehas suurendab kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga seonduvaid riske, kuid lähtudes EL HKS-i toimimise põhimõtetest ei takista tehase töö alustamisest tulenev heide kliimaeesmärkide saavutamist. KMH aruande ptk-s 4.8 on hinnatud tehase käitamise mõju inimese, sh laste tervisele, heaolule ja varale. Hinnatud on tekkivaid saasteainete heitkoguseid, saasteainete hajuvust ning lõhnaainete esinemist. Keskkonnakompleksloale on seatud heite piirväärtused ja nõuded parimale võimalikule tehnikale, mille eesmärk on muuhulgas minimeerida ohtu inimese tervisele ja heaolule. Õhukvaliteedi piirväärtuste seadmisel on eeldatud, et allapoole piirväärtust jääva saastetasemega välisõhus elamine ei tekita inimese (kaasa arvatud tundlikud rühmad, nagu lapsed, eakad ja rasedad naised) tervisele (ega keskkonnale) pöördumatuid riske. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju on hinnatud nõuetekohaselt. Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse põlevkivi kaevandamise keskkonnakaitseloa menetluste raames ning E280-2 õlitehase käitamisega kajastati kaevandamise keskkonnamõju KMH aruandes (KMH aruanne lk 26 ja lk 32 tabel 4.3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks ülemääraselt avalikku huvi ja kolmanda isiku huve. Avalikes huvides on Eesti tehnoloogiline areng ja põlevkivi senisest efektiivsem ja seda väärtustavam kasutamine. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016-2030 (kinnitati Riigikogu otsusega 16.03.2016)7 nenditakse, et põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine eeldab tehnoloogia arendamist ja parima võimaliku tehnika rakendamist põlevkivielektri ja -õli tootmises. Lisaks märgitakse ENMAK 2030-s, et Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Samuti on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 kinnitatud riikliku energia- ja kliimakavaga (REKK 2030)8 planeeritud Eestisse ehitada uued põlevkiviõli tootmise tehased, millega väljendub riiklik huvi põlevkiviõlitehase tootmise vastu. Seega on E280-2 õlitehas strateegilises ekspordile orienteeritud sektoris põlevkivi kui strateegilise ressursi väärindamiseks mõeldud tehas. Kolmas isik on asunud rajama tehast, tuginedes ehituse aluseks olevate haldusaktide kehtivusele ning püsivusele ja tal on selles osas õiguspärane ootus. E280-2 õlitehasele on väljastatud load ja kinnitused, mis võimaldasid tehase valmis ehitada. Neid lubasid kaebajad vaidlustanud ei ole.

Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf Kaebuse lisa 11 ja samuti https://energy.ec.europa.eu/system/files/2020-03/ee_final_necp_main_ee_0.pdf

4(16)

3-24-1888

3-24-1888 Natura 2000 aladele täiendavalt KMH raames. Põlevkivi kaevandamine toimub eraldiseisvate kaevandamislubade alusel, mille andmisel on asjakohaseid mõjusid ka hinnatud ja vajadusel võetud kasutusele leevendavaid meetmeid. Kompleksloa menetluses hinnati kompleksloaga kavandatavaid tegevusi ja nende võimalikke mõjusid ja asjakohaseid kumulatiivseid mõjusid. Kompleksloaga ei sätestata konkreetset kohta, kust tehases kasutatavat põlevkivi kaevandatakse ehk tegemist ei ole kompleksloaga kavandatava tegevusega. Lisaks ei anna E280-2 õlitehase käitamine alust kaevandada põlevkivi ulatuslikumalt või muudel tingimustel, kui on kehtestatud olemasolevates keskkonnalubades. KMH aruandes on ka välja toodud, et isegi põlevkiviõli maksimaalses kavandatud mahus tootmise puhul põlevkivi kulu suurenemist võrreldes praegu kehtivate Auvere energiakompleksile väljastatud komplekslubadega ei kaasne (lk-d 104–105). KSH aruandes on hinnatud kavandatava tegevuse mõju veerežiimile, põhjalikult on analüüsitud õlitootmise mõju õhukvaliteedile ning selles on järeldatud, et kavandatav tegevus koosmõjus teiste õhusaasteallikatega ei põhjusta välisõhu kvaliteedinormide saastetaseme piirväärtuste ületamist, samuti on leitud, et ühtegi taimestiku kaitseks kehtestatud piirmäära ei ületata. Ühtlasi tuleb arvestada, et vanade elektrijaamade tootmine ja muude Ida-Virumaa tootmisettevõtete töö on aja jooksul oluliselt vähenenud, millega on võrreldes varasemaga vähenenud saasteainete heited ja kontsentratsioonid piirkonna välisõhus. KMH aruandes on mõjusid täiendavalt hinnatud ja kokkuvõtlikult leitud, et mõju iseloom on sarnane olemasoleva olukorraga ega ohusta looduskeskkonda. Enefit280-2 õlitehase rajamisel ja käitamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura alade (Mustajõe loodusala ja Puhatu linnuala) kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele (vt KMH aruande lk 103, 105). Märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud ka seoses jahutusvee kasutamisega või heitveega (KMH aruande lk 106) ega seoses veerežiimi mõjutamisega, müraga või tuha käitlemisega (KMH aruande lk 107). Tehase käitamise eelsete tegevuste ja tehase käivitamise lükkumine toob endaga kaasa olulised negatiivsed tagajärjed. Praegu käib tehase ehitus (ehituslubade alusel, mida ei ole vaidlustatud) ja selle valmimisel hakatakse ehitisse paigutatud seadmeid järk-järgult käivitama ja testima. Kehtivat kompleksluba on vaja tehase ehitustööde lõpufaasis toimuvaks n-ö kuumkäivituseks, mis on oluline osa seadmete testimisest. Edukale kuumkäivitusele peaks järgnema tehase käivitamine ja tootmisprotsessi alustamine. Kompleksloa kehtivuse peatamisel jääb toodang tootmata ning ettevõte kannab finantskulu, kuna investeeringu kulude tagasiteenimise eelduseks olevat müüki ei toimu. Kuumkäivituse viibimisel muutub võimatuks seadmete lõplik üleandmine töövõtjatelt tellijale ning nende töövõimelisuse kontroll. Nii võib käivitamise pikaajalisel edasilükkumisel tekkida risk lepingute lõpetamiseks töövõtjate poolt ja kolmas isik võib olla sunnitud käivitamiseks vastu võtma seadmed, mis ei ole nõuetekohaselt kontrollitud ning mille töövõimes puudub kindlus, võib tekkida vajadus korraldada uusi hankeid. E280-2 õlitehase peamiste töövõtjatega (valdavalt välismaised ettevõtted) sõlmitud lepingutes on ette nähtud, et käivitamise ajal teostavad töövõtjad järelevalvet oma seadmete käivitamise üle E2802 õlitehases. Käivitamise edasilükkamine tähendab, et töövõtjatel tekib täiendav kulu ja sellest tulenev hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu, kuna järelevalve spetsialistid ei saa end siduda mõne muu pikaajalise projektiga, sest peavad naasma E280-2 õlitehase objektile ja neile tuleb vahepealse aja eest maksta töötasu. Suuremate töövõtjate käivituse aegne kuutasu järelevalveteenuse eest moodustab 10 000 – 270 000 eurot ning kokku vähemalt 300 000 eurot kuus. Samuti on enamiku töövõtjate lepingutes ettenähtud suures summas pangagarantiid, mille pikendamise kulud on kolmas isik kohustatud hüvitama. Lisaks põhjustab käivituse edasilükkumine kolmandale isikule lisakulusid E280-2 õlitehase ehitusplatsi püsikulude ja E280-2 õlitehase rajamisega tegelevate spetsialistide kulude näol. Tulenevalt energiamajanduse eesmärkidest, aga ka KHG heitekvootide hinnast ja elektrienergia hinnatasemest elektriturul, on kolmanda isiku tootmises elektri tootmine asendunud järk-järgult põlevkiviõli tootmisega. Selle trendiga kohanedes on juhitud ka kaevanduste tööd, hoides nende tootmisvõimekust vastaval tasemel. Uue õlitehase käivitamata jätmisel tuleb kaevemahte oluliselt vähendada. See 6(16)

3-24-1888 tõstaks kaevandamisel toodangu omahinda ja vähendaks seeläbi nii õli- kui ka elektritootmise konkurentsivõimet. Kaevanduste tootmise vähendamine ja hiljem uuesti suurendamine on kulukas. Kaevemahtude vähendamisega tekiks ettevõttele püsikulusid ca 15 miljonit eurot aastas. Üheks õlitootmise kõrvalproduktiks on uttegaas, mida kasutatakse juba praegu elektritootmisel ja tulevikus kemikaalide toorainena. E280-2 õlitehase rajamisega kaasneb uttegaasi koguse kasv vähemalt 1/3 võrra. Uttegaasi kasutamine aitab alandada elektritootmise omahinda, mis omakorda muudab selle konkurentsivõimelisemaks ja parandab seega Eesti energiajulgeolekut ja varustuskindlust. E280-2 õlitehase käivitamise lükkumine ei võimalda hakata vastavat uttegaasi kogust elektritootmiseks kasutama. Sõltuvalt elektri turuhinnast ja CO2 kvoodi hinnast võib see ühtlasi tähendada suuremas mahus elektri tootmist otse põlevkivist (st kõrgema süsinikuintensiivsuse ja keskkonnamõjudega). Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ka avalikke huve. Põlevkivi kasutamise arengukavas nenditakse, et põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine eeldab tehnoloogia arendamist ja parima võimaliku tehnika rakendamist põlevkivielektri ja -õli tootmises. Olulise tähtsusega on ettevõtete investeeringud põlevkivienergeetikasse, eelkõige õlitootmisse, millega suurendatakse tööhõivet Ida-Virumaal. Õlitehaste rajamine on riigile strateegiliselt oluline majanduse elavdamise ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning aitab kasvatada ka eksporditulu. Uue E280-2 õlitehase rajamisega seotud müügitulu ja eksport mõjutaks Eesti majandust märkimisväärselt. Summaarselt on tehase töötamise ja opereerimisega seotud töötajaid 500– 600 inimest. Tööhõive tagamine lähiaastatel mõjutaks oluliselt ka maksude laekumist riigile ja kohalikule omavalitsusele. Riigil kui omanikul on E280-2 õlitehase rajamise ja käitamisega seoses ootus põlevkivi väärindamiseks ja omanikule tulu teenimiseks. E280-2 õlitehase näol on tegemist ka olulise elektri tootmise võimsusega, kuivõrd 2025. a algusesse planeeritud elektrivõrgu Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise järel on sageduse hoidmiseks olulised kõik nn pöörlevad elektrienergia tootmisvõimsused. Kõigi HKS-i kuuluvate Eesti käitiste (v.a. lennunduse) CO2 heitkogus 2023. a-l oli kokku 5,26 mln tonni CO2. Eesti Energia kontserni 2023. a CO2 heide oli ca 3,43 mln tonni CO2, mis on üle aastate madalaim tase. Uue E280-2 õlitehase CO2 heide on suurusjärgus ca 0,5 mln tonni aastas. Samas oli Eesti Energia grupi CO2 heide 2022. a-l ca 6,7 mln tonni ehk Eesti Energia kontserni CO2 heitkoguse vähenemine ühe aastaga oli juba mitu korda suurem, kui uue õlitehase (lisanduv) koguheide. Näide on veelgi markantsem, kui arvestada, et 2018. a oli Eesti Energia kontserni CO2 heide kokku üle 11 mln tonni. KHG vähendamine Eestis on oluliselt suurem, kui õlitehase lisanduvad heited.

3-24-1888 selgituste kohaselt saaks E280-2 õlitehas saavutada oma täisvõimsuse mitte enne kui 2025. a keskel. Lisaks sellele on kolmas isik selgitanud, et erinevate tehase seadmete käivitamisel koostalitluse tagamine võib olla aeganõudev ja ei ole välistatud, et nii kuumkäivitus kui ka täisvõimsuse saavutamine lükkuvad veelgi edasi, mis tähendab, et ka igasuguste mõjude saabumise võimalikkus lükkub edasi. Seda näitavad ilmekalt ka haldusasjas 3-20-771 esitatud prognoosid tehase käitamise alustamise aja osas võrdluses tänase olukorraga. Riigikohus tuvastas 11.10.2023 otsuses haldusasjas nr 3-20-771 E280-2 õlitehase ehitusloa osas, et detailplaneeringu KSH käigus ei selgitatud piisavalt välja fenoolvee käitlemise mõjusid, keskkonnamõju, mis tuleneb kliimamuutuste mõjust ehitisele ja selle kasutamisele, ning mõju Puhatu linnualale, seega hinnati keskkonnamõjusid, sh mõjusid Natura 2000 aladele täiendavalt KMH raames. KMH aruanne kiideti heaks vastustaja 21.11.2023 otsusega. Varem on Enefit 280-2 õlitehase keskkonnamõju hinnatud ka KMH täpsusega KSH käigus, mis viidi läbi NarvaJõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega kehtestatud E280-2 õlitehase maa-ala detailplaneeringu menetluse raames. Samas ei ole kaebajad esitanud selliseid argumente, mille pinnalt saaks Riigikohtu poolt hiljuti esitatud seisukohtade taustal ja täiendavat KMH aruannet arvestades vähemalt praegu eeldada, et tehase esmasel käivitamise perioodil lisanduvad heited saaks põhjustada sellist mõju, mis oleks ülemäärane ja põhjustaks pöördumatuid tagajärgi. Esimese astme kohtus tuleb lõpplahend eeldatavasti selle aasta lõpuks või hiljemalt 2025. a alguseks. Õlitehas ei saa enne selle aasta lõppu oma tegevusega alustada. Seega ei teki vähemalt esimese kohtuastme menetluse ajal kompleksloa alusel tehase käitamisest reaalselt CO2 heidet. Eeldatavasti ei lähe kogu vaidluse menetlemiseks kokku üle 3 aasta. Kui vaadata kaebajate kliimaküsimusi puudutavaid kaebuse väiteid, siis väidete põhituum on seotud aastate 2030, 2035 ja 2050 kliimaeesmärkide (ja peamiselt just ELi tasemel eesmärkide) mittesaavutamisega. Samas ei nähtu kaebuse väidetest, et E280-2 õlitehase töö enne 2030. a-t otseselt mingite õiguslike nõuetega vastuollu satuks. Ka alates 2025. a-st ei ole ilma asja sisulise arutamiseta üheski kohtuastmes ja (jõustunud) lõpplahendita tehase töö peatamine põhjendatud, kuna see oleks vastuolus avaliku huviga ja tekitaks kahju kolmandale isikule. Seejuures tuleb huvide kaalumisel arvestada E280-2 õlitehase käitamisest tekkiva CO2 hulka. Kolmanda isiku selgituste kohaselt on Eesti Energia kontserni CO2 heitkoguse vähenemine ühe aastaga olnud juba mitu korda suurem, kui uue õlitehase (lisanduv) koguheide. E280-2 õlitehase käitamiseks esineb oluline avalik huvi. E280-2 õlitehas ei ole lihtsalt üks tootmisettevõte paljudest, vaid see on strateegilises ekspordile orienteeritud sektoris põlevkivi kui strateegilise ressursi väärindamiseks mõeldud tehas. Sellise tehase käivitamise edasilükkamine riivaks olulisel määral vastavaid avalikke huve, kavandatud strateegiliste eesmärkide saavutamine lükkub oluliselt ajas edasi. ENMAK 2030-s märgitakse, et Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala (lk 17). ENMAK 2030-s mööndakse, et põlevkivi kasutavate elektrijaamade võimsuse kahanemisega on ette näha põlevkiviõli tootmise arendamist (lk 32) ning et senine põlevkiviõli otsepõletus elektri tootmiseks võiks perioodil 2030–2035 asenduda põlevkiviõli ja elektrienergia koostootmisega (lk 63). Ühtlasi rõhutatakse, et põlevkivisektori ettevõtete plaanide elluviimisel (sh ettevõtete poolt põlevkiviõli rafineerimistehase rajamisel) paraneks Eesti energeetiline sõltumatus. Põlevkivist vedelkütuste tootmine ja eksport vastab ENMAK-i visioonidele (lk 62, 63). Praegu on Balti riikide elektrisüsteem osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kujutab endast geopoliitilist ja energiajulgeoleku alast riski. 2025. a algusesse planeeritud elektrivõrgu Venemaast lahtiühendamise ja Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise järel on sageduse hoidmiseks olulised kõik nn pöörlevad elektrienergia tootmisvõimsused. Piisava koguse pöörlevate võimsuste puudumisega kaasneb risk, et elektrivõrgu suuremate häiringute korral (nt rikked suurte elektriliinide töös, äike, mõne suure tehase seiskumine) ei suuda süsteem ilma 8(16)

3-24-1888 pöörlevate võimsusteta olla piisavalt stabiilne. Kliimaministeerium edastas Eesti Energia ASle 12.01.2024 kirjaga nr 21-3/23/4693-2 info, et Elering AS hinnangu kohaselt võib Eestil tekkida suurem probleem elektri varustuskindlusega 2030. a-l ja sellest tulenevalt võib tekkida vajadus pikendada riigi kui omaniku ootusi tähtaega reservvõimsuste hoidmise osas 2026. a-st edasi. Riigi elektri varustuskindlus on otseselt riigi julgeolekut puudutav teema, mis võib mõjutada otsust sulgeda tolmpõletusplokid 2027. a-l või 2030. a-l. REKK 2030-s on arvestatud asjaoluga, et Eestisse ehitatakse uued põlevkiviõli tootmise tehased, millest nähtus riiklik huvi põlevkiviõlitehase tootmise vastu. REKK-i ajakohastatud versiooni tööversioonis 6 tuuakse olulisemate muudatustena KHG heidete mõjutamisel välja, et üleminekuga õli tootmisele kahanevad CO2 heitmed põlevkivisektoris (lk 131). Lisaks tuuakse välja, et peamine elektritootja Eestis on Enefit Power AS, sh Eesti ja Balti elektrijaam ning energeetikatööstuse sektori kasvuhoonegaaside heitkoguse prognooside languse põhjuseks perioodil 2021–2050 on põlevkivi tolmpõletuse järkjärguline lõpetamine nimetatud jaamades, tõhusama Auvere elektrijaama ehitamine ning uute põlevkiviõli tootmisrajatiste kasutuselevõtt (keevkihis põletamine). Prognooside koostamiseks saadud info kohaselt plaanivad ettevõtted põlevkiviõli tahke soojuskandjaga tehnoloogiat kasutatavates põlevkiviõlitehastes järk-järgult olemasoleval kujul lõpetada, mis viib suure kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemiseni aastatel 2040–2041. Prognooside kohaselt vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused energeetikatööstuse sektoris 2050. a-ks 2020. a-ga võrreldes 95,4%. Väheolulised ei ole kolmanda isiku argumendid tööhõive, maksude laekumise ja eksporditulu osas. Ennatlik on võtta seisukohta kaebuse perspektiivikuse kohta. Samas torkab juba praeguses menetlusfaasis silma, et kaebajad rõhutavad vaid õlitehasega lisanduvat CO2 heidet, kuid ei arvesta samaaegselt sellega seoses prognoositavat CO2 heite vähenemist. KSH aruanne näitab, et kuigi ühe õlitehase mõju kliimale on eraldivõetuna negatiivne, võib see energiakompleksis kavandatavaid tegevusi tervikuna vaadates olla siiski positiivne. Vähendamaks uttegaasi põletamisel tekkivat CO2 emissiooni ja ühtlasi ka õlitööstuse sõltuvust elektri tootmisest, kavandab kolmas isik enda kinnitusel uttegaasi väärindamist mitteenergeetilisel otstarbel (st põletamise asemel toodete tootmine). Eesti Energia AS kehtiva strateegia tegevuskava raames tuleb Auvere energiakompleksi tegevus etapiviisiliselt üle viia energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks. Võtmeetapid on muuhulgas uttegaasi väärindamine, st Enefit280-2 uttegaasi tootestamine (rakendamise prognoos 2031) ja põlevkivi pürolüüsil saadud õli kergfraktsioonide töötlemine (rakendamise prognoos 2035). KMH aruande tabelis 4.5 on välja toodud, et 2031. a-l alustav uttegaaside tootestamine vähendab CO2 heidet nullini. 2035. a-l on kogu Auvere energiakompleksi CO2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 mõju ja põlevkivi ning uttegaasi põletamise lõpetamist) 2,08 mln t/a (kogu heitkogus on seotud utteseadmete töötamisega) (vt kompleksloa tabel T6 p 13). Keskkonnaamet määras kompleksloa tabelisse T2 arvukad nõuded seoses põlevkiviõli tootmisega, ainete, materjalide hoiustamise ja ladustamisega, pidevseire seadmete kasutamisega, energia efektiivse käitamisega. Kolmandal isikul on kohustus esitada keskkonnameetmete rakendamiseks vajalike otsuste tegemiste kohta iga-aastaselt kokkuvõtlik ülevaade hiljemalt 30. aprilliks. Kompleksloas on kolmandale isikule seatud seega arvukalt tingimusi, millest paljudele on kolmas isik haldusmenetluses ka vastu vaielnud ja mida vastustaja on loas käsitlenud, kuid enamasti ei ole vastustaja kolmanda isiku vastuväiteid siiski arvestanud. Kõiki vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid tuleb kohtul asja sisulise arutamise käigus täpsemalt kontrollida, et näha, kas kompleksluba on väljastatud adekvaatsetele prognoosidele tuginedes ja on piisavat kaalutud. Praeguses menetlusfaasis ei nähtu selliseid ilmselgeid otsustusvigu, mis peaksid tooma suure tõenäosusega kaasa kaebuse rahuldamise ja mille tõttu tuleks lugeda 9(16)

3-24-1888 kaebus piisavalt perspektiivikaks, et esialgse õiguskaitse korras tehase peatamine oleks proportsionaalne ja õigustatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleks riive kolmanda isiku ja avalikkuse huvidele väga suur. Ka keskkonnakaitseline ettevaatusprintsiip ei ole absoluutne. Kohtutel on esialgset õiguskaitset võimalik kohaldada kogu kohtumenetluse vältel ja seega asjaolude muutumisel võimalik selle kohaldamise vajadust ja põhjendatust igal hetkel uuesti hinnata. Mis puudutab kaebaja 2 subjektiivsete õiguste riivet, siis ei saabuks ükski tema mainitud negatiivsetest tagajärgedest ei sel ega järgmisel kalendriaastal, mil kohus kaebust eeldatavalt menetleb. Kaebaja 2 ei ole ise selliseid asjaolusid välja toonud, kaebus on läbivalt ehitatud üles pikemale tulevikuperspektiivile. Seega saab kohus anda ka kaebaja 2 väidetele hinnangu asja sisulise arutamise käigus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-1888 ENMAK 2030 ei ole enam asjakohane, arvestades uuemaid suuniseid, on vaja arengukavades plaanitud meetmed üle vaadata, mida Eesti on ka tegemas koostatava kliimakindla majanduse seaduse raames. Esineb suurem avalik huvi täita rahvusvahelisi leppeid ja riigil lasuvaid kliimaalaseid kohustusi kui vananenud arengukavasid. Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt ei tohiks õlitehasel lubada töötada enne, kui on selge, kas see lisandväärtus, mis õlitehase käitamine ühiskonnale annab, on sedavõrd suur, et õigustab neid kaasnevaid keskkonnariske ja rahvusvaheliste kohustuste täitmata jätmist. Teabel varustuskindluse kohta ei ole esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tähtsust, sest isegi kui Enefit280-2 õlitehase näol on tegu nn pöörleva elektrienergia tootmisvõimsusega, mille piisava koguse puudumisel ei suuda kohtu hinnangul elektrivõrk suuremate häiringute korral oma stabiilsust tagada, siis selgub antud teabe põhjal, et probleemid Eesti varustuskindlusega võivad ilmneda alles 2030. a-l. Ei ole alust arvata, et Enefit280-2 tehase elektritootmisvõimsuse näol oleks vähemalt käimasoleva kohtuvaidluse ajal tegu Eesti varustuskindluse ja energiajulgeoleku seisukohast olulise või asendamatu pöörleva elektri tootmisvõimsusega. Kolmanda isiku seisukohas ei leidunud ühtegi tõendit selle kohta, et Enefit280-2 seadme näol oleks tõesti kohtuvaidluse ajal tegu Eesti elektrienergia varustuskindluse seisukohast olulise ja asendamatu tootmisvõimsusega. Halduskohus ei ole kaebuse perspektiivikust nõuetekohaselt hinnanud. Vastustaja on kompleksloa andmisel teinud ilmseid otsustusvigu. Kaebuses on nt kaebajad tuginenud faktile, et ei KMH aruandes ega kompleksloa otsuses ei ole antud mingit hinnangut, kas ja kuivõrd kavandatav tegevus raskendab Eesti 2030. a KHG heite vähendamise eesmärgi täitmist, ehkki viimaste prognooside kohaselt on ilmne, et koos õlitehasega pole võimalik seda kliimaeesmärki täita. Järjest tuleb kohtuotsuseid mujalt maailmast, kus kohtud rahuldavad sarnastel argumentidel esitatud kaasusi (nt Ühendkuningriigi kõrgeima kohtu 20.06.2024 otsus9). Ka vaidlusaluse õlitehase puhul ei ole hinnatud tehase toodanguks oleva põlevkiviõli kasutamisega seotud kliimamõju. Nagu Riigikohus on otsuses nr 3-20-771 toonitanud, kehtivad kompleksloa menetluses keskkonnamõjude väljaselgitamisele märksa kõrgemad standardid (p 32). Kliimaalastes otsustes tuleb KHG mõju hindamisel arvestada ka ÜRO mereõiguse konventsiooni põhimõtteid, mis kohustavad otsuseid tehes hindama ja arvesse võtma KHG kumulatiivset mõju ja igasugust emissioonide eksporti (Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu 21.05.24 nõuandev arvamus10). Põlevkivi otsepõletamise asendamine õlitootmisega ei aita kuidagi kliimamuutusi leevendada ning selline lähenemisviis Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 195. Kuna õlitehase KMH aruandes ei ole põlevkiviõli põletamise KHG emissioone arvesse võetud ning ka vastustaja on korralduse andmisel tuginenud kaalutlusele, nagu oleks otsepõletuselt õlitootmisele üleminek KHG heidet leevendav meede, on vaidlusalune kompleksluba antud oluliste diskretsioonivigadega.

https://www.supremecourt.uk/cases/docs/uksc-2022-0064-judgment.pdf

https://www.itlos.org/fileadmin/itlos/documents/cases/31/Advisory_Opinion/C31_Adv_Op_21.05.2024_orig.pdf

11(16)

3-24-1888 otsustama seadusega (PS § 3). Nagu kaebajad ka välja on toonud, on Eestis vastavate kliimapoliitiliste eesmärkide, tähtaegade ja seonduvate meetmete otsustusprotsess alles algusjärgus ja pooleli. Kliimaministeerium on saatnud kooskõlastamisele kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Keskkonnaamet aga ei saa hakata Riigikogu asemel kliimaeesmärke kehtestama ega keelduda haldusakti (sh kompleksloa) andmisest viitega õiguslikult mittesiduvatele kliimaeesmärkidele. Rahvusvahelise, Euroopa Liidu ega Eesti õiguse kohaselt ei eksisteeri Eesti riigile, haldusorganitele ja üksikisikutele siduvat süsinikueelarvet. Niisamuti ei ole õiguslikult reguleeritud, kas ja kuidas võiks selline hüpoteetiline süsinikueelarve jaotuda süsiniku heiteid põhjustavate erinevate majandussektorite või konkreetsete isikute ja nende käitiste vahel. Kaebajad ei väida ka ise, et õlitehase rajamine ja selle heited võiksid minna vastuollu vaidlustatud korralduse andmise hetkel kehtinud riigi strateegiliste arengudokumentidega. Kõiki kaebaja eesmärke on võimalik saavutada ka tavapärase õigusemõistmise käigus ja ükski pöördumatu tagajärg ei saabu kohtumenetluse käigus. Kaebajate seisukoht, nagu võiks õlitehase töö alustamine seada ohtu 2030 kliimaeesmärkide saavutamise, põhineb õiguslikult ebakorrektsel eeldusel, nagu eksisteeriks Eesti riigile, haldusorganitele ja üksikisikute suhtes õiguslikult siduv „süsinikueelarve“, mida aga tegelikult ei eksisteeri. Kaebajate enamik näiteid väidetavatest pöördumatutest tagajärgedest ei seondu põlevkiviõli tootmisel tekkiva KHG heitega, vaid toodetud põlevkiviõli hilisema kasutusega kaasneva KHG heitega, mis aga ei ole relevantne. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-20-771, et kliimaeesmärkidega vastavuse ja seega kliimamõju olulisuse hindamisel on asjakohane arvestada vaid Eesti territooriumil tekkinud KHG heitkoguseid ning kliimamõju olulisuse hindamisel eksporditud põlevkiviõli kasutamisest tekkinud kasvuhoonegaase riiklikus arvestuses ei kajastata, mistõttu riiklike kliimaeesmärkide saavutamist nad ei mõjuta (p-d 27 ja 44). Seetõttu pole asjakohane ka kaebajate viidatud Ühendkuningriigi kohtulahend, mille kohaselt tuleb sealses jurisdiktsioonis tootmisprojektide planeerimisel ja loamenetluses võtta arvesse ka eksporditud fossiilkütuse põletamisest tekkivad KHG heidet. Kaebajate väited pöördumatute tagajärgede osas (terviseriskid riskirühmadele, varikulu tekkimine, kuumuse süvenemine ja enneaegsed surmad, mis ei avaldu tingimata just Eestis) on väga abstraktsed ja pole võimalik järeldada, et sellised mõjud ja tagajärjed õlitehase tööle hakkamise korral ka päriselt aset leiavad. Samas on piisavat selge, et kui korralduse kehtivus peatatakse, kaasneksid kolmandale isikule sellest olulised negatiivsed tagajärjed ning kahjustuda saaksid ka avalikud huvid. Kolmas isik on viidanud avalikult kättesaadavatele Eesti kehtivatele riiklikele arengukavadele, mis toetavad põlevkivist õli tootmist kui riiklikku eesmärki. Ka põlevkivisektori olulisus Eesti ühiskonnale ja majandusele on üldteada asjaolu, mis ei vaja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel eraldi tõendamist. Nt on juba 2020. a Eesti Keemiatööstuse Liidu tellitud ning KPMG läbi viidud analüüsis11 välja selgitatud, et põlevkiviõli tootmine võib järgneva 20 aastaga luua 8,2 miljardit eurot rahvuslikku rikkust, mis jaguneks nelja põhilise sidusrühma vahel – koostööpartnerid, avalik sektor, töötajad ning aktsionärid ja finantseerijad.

12(16)

3-24-1888 asjaolu, et kolmas isik kuulub riigile kuuluva ettevõtte kontserni, ei võta kolmas isik riski, et tehas käivitatakse ilma, et käitaja veenduks nii tehase üksikute seadmete kui kogu tehase toimivuses ja ohutuses. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et ükski õlitehase rajamisel kaasatud töövõtja ei vastuta kogu protsessi toimimise eest, vaid üksnes enda tööde mahu eest. See tähendab, et võimalike puuduste tuvastamiseks on vajalik hoolsam kontroll iga üksiku tehase süsteemi üle. Pärast kõikide vajalike seadmete paigaldamist toimub tehase mehaanilise valmiduse testimine, mis seisneb kõikide seadmete töökorra kontrollimises, väliste kahjustuste puudumise kontrollis jne. Praeguse ajagraafiku kohaselt saavutatakse tehase mehaaniline valmidus 2024. a novembri lõpuks. Seejärel toimub seadmete külmkäivitus, mille käigus ei lisata protsessi põlevkivi, vaid (elektri jõul) käivitatakse tehase seadmed, et veenduda kogu tehase seadmete tööprotsessi toimivuses. Mehaanilise valmiduse ja külmkäivituse ajal õlitehas heitmeid ei tekita. Külmkäivitus on kavas lõpetada 2025. a jaanuaris. Alles pärast külmkäivitust alustatakse õlitehase kuumkäivitusega. Sealjuures kestab kuumkäivitus eeldatavalt ligikaudu 5 kuud. Kuumkäivituse ajal ei tööta õlitehas pidevalt veel täisvõimsusel, vaid seisakutega ja u 50% töökoormusel, mille käigus eritab tehas seega vaid kuni 50% täiskoormusel töötamise heitmetest. Alles pärast kuumkäivituse lõppemist saab õlitehas alustada tööd täiskoormusel. Seega, kuni kuumkäivituseni 2025. a-l on E280-2 õlitehase näol tegemist tavalise ehitisega, mis heitmeid ei tekita. Ühtlasi ei ole selleks ajaks E280-2 õlitehasele veel antud kasutusluba. Praegu tehakse E280-2 õlitehases ehitustöid nii turbiinihoones, retordihoones kui ka kondensatsiooni alal. Valdavalt tehakse veel torutöid, kaabeldustöid, instrumentide paigaldusi, alustatakse isoleerimistöödega jms. Olukorra näitlikustamiseks lisab kolmas isik foto E280-2 ehitusplatsist seisuga 01.08.2024. Viimased töödeks vajalikud materjalid tarnitakse töövõtjate andmetel alles 2024. a novembris. Kaebuse põhituum on seotud aastate 2030, 2035 ja 2050 kliimaeesmärkide (ja peamiselt just ELi tasemel eesmärkide) väidetava mittesaavutamisega. Kaebajate väidetavad kliimamuutumisega kaasnevad globaalsed mõjud ei ole põhjustatud mitte vahetult õlitehasest, vaid kogu inimkonna tegevusega kaasneva tööstuse, põllumajanduse jms heitmetest. Mõjusid kliimale tuleb hinnata ja maandada, kuid sarnaselt teiste õigushüvedega peab kliima kui õigushüve olema konkretiseeritud õigusaktides. Kompleksloa õiguspärasuse hindamisel ei kõrvutata kavandatavat tegevust globaalsete kliimamuutustega kaasnevate võimalike mõjude või tagajärgedega, vaid riigi kehtestatud siduvate kliimaeesmärkidega (kui neid on) ja sellega seonduvate õiguslikult siduvate kohustustega süsinikuheite koguste osas. Tuleb arvestada ka teiste õigushüvedega, sh ettevõtlusvabadusega ja omandipõhiõigustega. Põlevkivi kui Eesti maavara väärindamine ja sellest saadud tulu kasutamine riigi kulude katmiseks on seni olnud üks Eesti energiamajanduse eesmärkidest. Ükski kehtiv õigusakt ega riigi poolt võetud kliimaeesmärk ei välista E280-2 õlitehase rajamist ja käitamist. Kui kaebajad ei pea kehtivaid õiguslikult siduvaid kliimaeesmärke piisavaks, on tegemist poliitilise, mitte õigusliku hinnanguga. Riigikohus on öelnud, et õlitehase kaudne mõju, mis tuleneb põlevkiviõli lõplikust kasutamisest, ei ole kliimaeesmärkidega vastavuse ja seega kliimamõju olulisuse hindamisel asjakohane. Igal juhul on eriti pikemat ajahorisonti silmas pidades meelevaldne eeldada, et kogu E280-2 toodetav põlevkiviõli kasutatakse kütusena põletamisel. Senise praktika järgi ei müüda põlevkiviõli otse põlevkiviõli tarbijatele, vaid edasimüüjatele, kelle edasimüügi määrab globaalsel turul kujunev ja ajas muutuv nõudlus. Põlevkiviõlist on võimalik toota polümeere, plastikut ja muid keemiatooteid. Ühestki kohtulahendist ei tulene kindlat juhist, millises koguses CO2 heitmeid peaks vähendama ja milliseid konkreetseid meetmeid peaks riik kliimamõjude ohjamiseks võtma. Konkreetsete meetmete võtmine ja meetmete valik on poliitiliste valikute küsimus. Eesti on täitnud oma hoolsuskohustust, võttes kohustuse täita EL tasandil kehtestatud kliimaeesmärke ning kehtestades siduvaid sektoripõhiseid eesmärke (sh taastuvenergeetika valdkonnas, vt energiamajanduse korralduse seaduse § 321). Sealjuures on Eesti CO2 heitmete kogus 13(16)

3-24-1888 järjepidevalt vähenenud ning EL tasandil on HKS peamine ja seni efektiivseim meetod kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurtes käitistes, eelkõige energia- ja tööstussektoris ning ka lennundussektoris. Praegu on eelnõuna ettevalmistamisel ka kliimakindla majanduse eelnõu, mis näeb ette pikaaegse plaani heitmete vähendamiseks ja mille eelnõus on arvestatud ka E280-2 õlitehase lisanduvate heitmetega. Seega on Eesti võtnud seadusandlikul tasandil kõik vajalikud meetmed, et tagada siduvate kliimaeesmärkide täitmine ning puudub mis tahes alus arvata, et need jäävad E280-2 õlitehase käitamise tõttu täitmata. Erinevalt kaebajate väljatoodud väidetavatest kliimamõjudest on õlitehase käitamise keelamisel kolmandale isikule ja avalikele huvile ettenähtavad ja konkreetselt rahaliselt mõõdetavad negatiivsed mõjud, nagu kolmas isik ka varem selgitas. Käivitamise edasilükkamine muudaks mh kolmanda isiku jaoks keerulisemaks võimalike puuduste avastamise ja sellest lähtuvalt töövõtjate vastu garantii või muul alusel tööde kvaliteediga seotud nõuete esitamise, mille tulemusena võib vastav koormus ja kulu töövõtjate asemel jääda kolmanda isiku enda kanda. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaasneksid vahetud mõjud elektritootmise omahinnale nii põlevkivi omahinna kallinemise kui ka õlitehase uttegaasi kasutamise võimaluse äralangemise tõttu. Kui põlevkivist toodetud elekter pääseb seetõttu veel vähem turule, mõjutab see muu hulgas varustuskindlust, aga ka muid riiklikult olulisi valdkondi (nt tööhõivet Ida-Virumaal). Lisaks oleks raskendatud põlevkivi kui ressursi otstarbekas väärindamine vastavalt energiamajanduse arengukavale ja väheneks põlevkiviõli kui olulise eksporttoote toodang. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avaliku huviga. Nagu kolmas isik varem selgitas, on õlitehase käitamisel oluline roll tööhõive, sh eriti Ida-Virumaa tööhõive tagamisel lähitulevikus, samuti mõjutaks see positiivselt ja oluliselt ka maksude laekumist riigile ja kohalikule omavalitsusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vt täpsemalt https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kasvuhoonegaaside-heitkogused

14(16)

3-24-1888 tegevusi CO2 heite oluliseks vähendamiseks ja kompleksloas on seatud nõudeid ja tingimusi, mille eesmärk on KHG heite vähendamine. Seetõttu oleks ennatlik väita, et E280-2 õlitehase käitamine juba kohtumenetluse ajal kahjustab pöördumatult pikaajalisemate kliimaeesmärkide saavutamist. Niisamuti ei ole võimalik järeldada, et kaebajate väidetud tagajärjed (terviseriskid riskirühmadele, varikulu tekkimine, kuumuse süvenemine ja enneaegsed surmad kogu maailmas) otseselt ja tingimata E280-2 õlitehase käitamise tagajärjeks on.

Vt täpsemalt https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava

15(16)

3-24-1888 järeldusi seoses E280-2 õlitehase kliimamõju hindamisega, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et praeguses menetlusfaasis ei nähtu selliseid ilmselgeid otsustusvigu, mis peaksid tooma suure tõenäosusega kaasa kaebuse rahuldamise. Ei nähtu, et ilmselgelt oleks väär KMH-s toodud hinnang, et praegu ei ole ühtegi konkreetset asjaolu, mis välistaks sellise tehase rajamist kliimamõjude ja nende leevendamise eesmärgil rahvusvaheliselt või siseriiklikult seatud tegevuskavadest või piirmääradest tulenevalt. Kuivõrd kõnealuse Riigikohtu otsuse järgi on (vt p-d 27 ja 44) kliimaeesmärkidega vastavuse ja kliimamõju olulisuse hindamisel asjakohane arvestada vaid Eesti territooriumil tekkinud KHG heitkoguseid ja eksporditud põlevkiviõli kasutamisest tekkinud kasvuhoonegaase riiklikus arvestuses ei kajastata (Riigikohtu 11.10.2023 otsus nr 3-20-771, p-d 27 ja 44), ei nähtu, et vaidlustatud korraldus oleks ilmselgelt otsustusvigadega üksnes seetõttu, et KMH aruandes ei ole põlevkiviõli põletamise KHG emissioone arvesse võetud.

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.