Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise kuupäev ja koht 29.08.2024, Jõhvi Haldusasja number 3-23-211 Haldusasi X kaebus Kohtla-Järve linna vastu Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X , esindaja: v. adv Margus Reiland Vastustaja: Kohtla-Järve linn, esindajad: v. adv Raiko Lipstok ja v. adv Erko-Andreas Roosik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Kohtla-Järve linna taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K tühistamise nõude osas.
2.Jätta rahuldamata Kohtla-Järve linna taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks kohustamisnõude osas määrata H.R-ile hüvitis summas 25 920 eurot.
3.Tagastada kaebus Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 punkti 2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas.
4.Jätta rahuldamata Kohtla-Järve linna taotlus tunnistada Kohtla-Järve linnavolikogu 19.12.2019 määruse nr 64 § 18 lg 3 punkt 1 põhiseadusega vastuolus olevaks.
7.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja mainitud füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.09.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-211
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) oli 01.11.2013-9.11.2021 Kohtla-Järve Linnavolikogu esimees.
2.Kohtla-Järve Linnavolikogu 15.12.2021 otsusuga nr 16 kinnitati Kohtla-Järve Linnavalituse liikmete arv ja struktuur, mille kohaselt oli linnavalitsuses kuus liiget, sh arenguteenistuse abilinnapea.
3.Kohtla-Järve Linnavolikogu 15.12.2021 otsuse nr 17 punktiga 1.3 kinnitati ja nimetati kaebaja ametisse Kohtla-Järve Linnavalitsuse arenguteenistuse abilinnapea ametikohale ja Kohtla-Järve linnapea 21.12.2021 käskkirjaga nr 206-K otsustati maksta alates 16.12.2021 Kohtla-Järve Linnavalitsuse arenguteenistuse abilinnapeale tasu Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.12.2017 määruse nr 4 „Kohtla-Järve Linnavolikogu esimehe ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmete tasu määramine„ alusel.
4.Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 46 punktiga 1 kinnitati Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmete arvuks 4 liiget ja punktiga 2 kinnitati Kohtla-Järve Linnavalitsuse struktuur järgmiselt: 1) linnapea; 2) majandusteenistuse abilinnapea; 3) sotsiaalteenistuse abilinnapea; 4) hariduse ja kultuurteenistuse abilinnapea. Sama otsuse punktiga 3 tunnistati kehtetuks 15.12.2021 otsus nr 16 „ Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine“ Seega, uues Kohtla-Järve Linnavalitsuse struktuuris ei olnud enam arenguteenistuse abilinnapea kohta. Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 47 punktiga 1 kinnitati ja nimetati ametisse palgalised Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmed ja punktiga 2 tunnistati kehtetuks 15.12.2021 otsus nr 17 „Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine“
5.Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K „kaebajale välja teenitud töötasu ja kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitamine“ punktiga nr 1 otsustati maksta kaebajale välja seoses arenguteenistuse abilinnapea ametist vabastamisega lõpparve, mis sisaldas kasutamata puhkuse kompensatsiooni 20,12 kalendripäeva, sealhulgas 2 kalendripäeva kalendriaasta 16.12.2021-31.12.2021 ja 18,12 kalendripäeva kalendriaasta 1.01.20227.07.2022 eest.
6.Tartu Halduskohtusse laekus 8.08.2022 kaebus Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K tühistamiseks, õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja hüvitiste määramiseks avaliku teenistuse seaduse alusel (ATS), kaebus oli registreeritud haldusasja nr 3-22-1683 raames. Tartu Halduskohus võttis 26.10.2022 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Kohtla-Järve linna, andis pooltele aja kompromissi sõlmimiseks ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Vastustaja vastus kaebusele laekus kohtusse 19.01.2023.
7.Kohtla-Järve Linnavolikogu otsustas 29.12.2022 istungil hääletamise teel mitte määrata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 54 1 lg 1 alusel kaebajale hüvitist seoses tema Kohtla-Järve volikogu esimehe volituste lõpetamisega 9.11.2021.
8.Kaebaja esitas 30.01.2023 Tartu Halduskohtule uue kaebuse, milles palus tühistada Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 istungil protokolliga vormistatud otsus nr 27 osas, millega otsustati mitte määrata talle hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 541 lg 1 alusel, kaebus oli registreeritud haldusasja nr 3-23-211 raames.
3-23-211 Tartu Halduskohus võttis 2.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Kohtla-Järve linna ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Vastustaja vastus kaebusele laekus kohtusse 2.03.2023.
9.Tartu Halduskohus liitis 10.08.2023 määrusega ühte menetlusse haldusasjad nr 3-22-1683 ja 3-23-211. Liidetud haldusasja numbriks sai 3-23-211.
10.Kaebaja esitas 7.09.2023 kohtule täiendava seisukoha liidetud haldusasja osas.
11.Tartu Halduskohus jättis 17.10.2023 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse haldusasja arutamiseks kohtuistungil, otsustas läbi vaadata haldusasja kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite, seisukohtade ja taotluste, aga samuti vastuväidete esitamiseks ja teatas kohtuotsuse avalikustamise aja.
12.Vastustaja lõplik seisukoht liidetud haldusasja kohta laekus kohtusse 3.06.2024.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kaebaja palub kohtul tühistada Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkiri nr 168-K ja tunnistada see õigusvastaseks, muuta teenistusest vabastamise alust ning lugeda arenguteenistuse abilinnapea ametist vabastamise aluseks ATS § 90 lg 1 p 2 järgi koondamine seoses ametikoha likvideerimisega alates 1.09.2022 ning mõista kaebajale vastustajalt välja koondamishüvitis ühe keskmise palga suuruses, aga samuti saamata jäänud palk perioodil 8.07.2022-31.08.2022 ning määrata kaebajale ATS § 105 lg 1 alusel hüvitis õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest tema kolme keskmise palga ulatuses. Kaebaja kokkuvõtlike põhjenduste kohaselt on Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkiri nr 168-K (vaidlusalune käskkiri) õigusvastane haldusakt, kuna see ei vasta vorminõuetele, pole välja antud kehtiva õiguse alusel ja on kaalutlusvigadega. Vaidlusalusest käskkirjast on näha, et kaebaja abilinnapea ametist vabastamise üle on otsustanud linnapea, kuid linnapeal puudus pädevus kaebaja arenguteenuse abilinnapea ametist vabastamiseks, selleks oli pädev KOKS § 17 lg 1 p 1 ja § 22 lg 1 p 17 järgi ainult linnavolikogu. Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 46 punktiga 1 on muudetud linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu, kuid ei ole otsustatud kaebaja abilinnapea ametist vabastamise üle. Kaebaja arvates, kuna linnavalitsuse liikmed on nimetatud ametisse nimeliselt, tuleb need ka nimeliselt ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui linnavalitsuse liikme volitused lõppevad seadusest tulenevalt (nt uue volikogu koosseisu tööle asumisel, umbusalduse avaldamise või tagasiastumisega). Kaebaja ei ole ise tagasi astunud ja talle pole avaldatud umbusaldust. Muu hulgas leiab kaebaja, et vaidlusaluses käskkirjas viidatud õiguslik alus on vale. Kaebaja arvates, kohaldub talle kui ametnikule ATS. Seega arvestades, et alates 11.06.2022 kaotati Kohtla-Järve linnavalitsuse kui asutuse struktuuriline arenguteenuse abilinnapea ametikoht ja moodustati arenguteenistuse juhi ametikoht (valitakse avaliku konkursi korras), on tegemist koondamisolukorraga ja kaebaja kui ametnik tuleks koondada vastavalt ATS § 90 lg 1 p-le 2 järgides ATS § 101 lg 1 p-s 1 sätestatud etteteatamistähtaega ja välja maksta talle ATS § 102 lg-s 1 sätestatud hüvitis. Kuigi kaebaja oli linnavalitsuse liige, ei tegelenud ta abilinnapeana ametis poliitilist laadi tööülesannetega. Kuna Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsusega nr 46 ei vabastatud kaebaja linnavalitsuse liikme ülesannetest, on vaidlusaluses käskkirjas sellele otsusele viitamine asjakohatu. Asjakohatu on kaebaja arvates ka viide Kohtla-Järve Linnavalitsuse põhimääruse § 401 lg-le 2 ja KOKS § 49 lg-le 43, mida tegelikul ei ole. Seega, vaidlusalune käskkiri ei vasta õiguspärase haldusakti nõuetele, on õigusvastane ja kuulub tühistamisele.
3-23-211
14.Kaebaja palub kohtul tühistada muu hulgas Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 istungil protokolliga vormistatud otsus nr 27 osas, milles otsustati mitte maksta talle kui endisele volikogu esimehele hüvitist ja kohustada vastustajat määrama talle KOKS § 54 1 lg-s 1 ette nähtud hüvitis summas 25 920 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses, alternatiivselt kohustada vastustajat väljastama haldusakt hüvitise määramise kohta. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et tal on endise Kohtla-Järve Linnavolikogu esimehena õigus 9.11.2021 seisuga kehtinud Kohtla-Järve Linnavolikogu määruse nr 64 „Kohtla-Järve linna ametiasutuste palgajuhend“ (määrus nr 64) § 18 lg 3 p 1 alusel saada vastustajalt hüvitist summas 25 920 eurot. Kaebaja leidis, et vastustaja ei arvestanud otsuse tegemisel olulist asjaolu, et kaebajal on tekkinud õiguspärane ootus hüvitise saamiseks, tulenevalt asjaolust, et määrus nr 64 kehtis taotluse esitamise ajal. Sellega rikkus vastustaja õiguspärase ootuse ja seaduslikkuse põhimõtteid. Lisaks ei arvestanud vastustaja, et oli ta ise õigusvastases viivituses, mis on antud õigusvastase olukorra tekitanud. Kaebaja oli kuu aega töötu ja abilinnapea ametis olnud aeg lühike. Samas oli abilinnapea palk oluliselt väiksem kui volikogu esimehel. Kaebaja saavutused kauaaegse volikogu esimehena jäid vastustaja poolt arvestamata. Vastustaja kohtles kaebajat võrreldes teiste isikutega erinevalt, jättis ära kuulamata ja rikkus eelnõude menetlemise korda. Vaidlusalune otsus on kirjalikult põhjendamata ja selles esinevad olulised kaalutlusvead, mis ei ole ületatavad HMS § 58 alusel. Seega, kaebaja arvates Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 istungil protokolliga vormistatud otsus nr 27 kaebajat puudutavas osas on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kaebaja esitas 12.8.2024 kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja.
15.Vastustaja ei nõustunud liidetud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
15.1.Vastustaja taotles kohtult Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K tühistamise nõude osas kaebuse läbivaatamata jätmist, kuna vastustaja arvates on tegemist asutusesisese otsusega, millega ei ole rikutud kaebaja õigusi.
15.2.Vastustaja selgitas, et juhul, kui kohus peab põhjendatuks kaebuse sisulist läbivaatamist nõustus vastustaja kaebajaga selles, et Kohtla-Järve Linnavolikogu ei ole otseselt vastu võtnud otsust kaebaja arenguteenistuse abilinnapea ametist vabastamise kohta. Kaudselt see tuleneb vastustaja arvates linnavolikogu otsusest nr 47. Omavalitsusüksuste juhid on poliitilisi ülesandeid täitvad isikud ning nende puhul tuleb volituste lõpetamisel lähtuda KOKS-st kui eriseadusest. Kohaliku omavalitsuse palgaline liige ei ole ATS ega KOKS-i mõttes ei ametnik ega töötaja (ATS § 2 lg 3 p 10). Teda saab teenistusest vabastada lihtsustatult. Kohaliku omavalitsuse liikmel puudub õiguspärane ootus, et saab olla valitsuse liikme ametikohal kuni linnavolikogu poolt antud volituse lõppuni, samuti õiguskindlus selles osas, et teda ei vabastata ametist ennetähtaegselt.1 Avaliku teenistuse käsiraamatu kohaselt on kohaliku omavalitsuse liikmed ATS reguleerimisalast välja jäetud, kuna tegemist on isikutega, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. ATS eesmärgiks on reguleerida neutraalse ning avaliku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. Valitsuse liikme teenistusest vabastamine toimub KOKS-s sätestatud korras. Kuna KOKS valitsuse liikme suhtes ATS § 90 lg 1 kohaldamist ette ei näe, siis ei saa tugineda sellest ametnikule tulenevale õigusele. Erinevalt ATS alusel ametisse nimetatud ametnikust peab kohaliku omavalitsuse liige juba ametisse asumisel arvestama, et ta võidakse ametist vabastada ette teatamata või ka selge põhjuseta.2 Vastustaja hinnangul ei tekita, muuda ega lõpeta vaidlusalune otsus kaebaja õigusi, samuti ei tekita vaidlusalune otsust õigust lõpparvele ja saamata jäänud puhkuse hüvitamisele, kuivõrd see tuleneb iseenesest seadusest. Käskkiri üksnes kehtestab konkreetsed summad,
TlnRKo 3-16-549, p 5. TlnRKo 3-16-395, p 37.
3-23-211 mida tuleb maksta konkreetsele isikule. Vaidlusaluse käskkirjaga ei vabastata kaebajat ametist, vaid reguleeritakse kaebajale töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitamist. Sellise käskkirja väljastamine on linnapea pädevuses. Vaidlusaluses käskkirjas märgitud kõik õiguslikud alused on kehtivad. Rahandusministeerium asus ka seisukohale, et Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 46 punkti 1 ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 47 punkti 1 võib tõlgendada varasemate abilinnapeade ametist vabastamise otsustena. Seega leidis vastustaja, et vaidlusalune käskkiri on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Ühtlasi puudub alus ka muude kaebaja nõuete rahuldamiseks, mida ta esitas ATS regulatsioonile tuginedes. Abilinnapea ametikoht oli poliitiline ning sellest vabastamise korral ATS ei kohaldu.
15.3.Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõuab vastustaja kohustamist 25 920 euro suuruse hüvitise tasumiseks ja 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 õigusvastasuse kindlakstegemist. Alternatiivselt palus vastustaja kohtul tunnistada Kohtla-Järve linnavolikogu 19.12.2019 määruse nr 64 § 18 lg 3 punkt 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, kui kohus leiab, et vastustaja oleks pidanud seda kohaldama kaebajale hüvitise määramisel.
15.4.Kaebuse sisulise läbivaatamise korral väitis vastustaja, et kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, tuginedes Kohtla-Järve Linnavolikogu määruse nr 64 „Kohtla-Järve linna ametiasutuste palgajuhend“ 1.10.2020-18.07.2022 kehtinud redaktsiooni § 18 lg 3 p-le 1. Viidatud norm oli vaidlusaluse protokollilise otsuse tegemise hetkeks tunnistatud kehtetuks. Seega ei pidanud vastustaja lähtuma vaidlusaluse otsuse tegemisel viidatud määruse normist. KOKS § 541 lg 1 p 1 on diskretsiooniorm ja kaebaja ei saa selle alusel nõuda, et kohus kohustaks vastustajat maksma kaebajale hüvitist. Teistele abilinnapeadele hüvitiste määramine linnavolikogu otsuste alusel ei tähenda, et kaebajat koheldi ebavõrdselt, kuna selliste otsuste taga on teised faktilised asjaolud. Seega ei ole vastustaja rikkunud ei võrdse kohtlemise ega seaduslikkuse põhimõtteid. Vastustaja otsustas 29.12.2022 linnavolikogu istungil hüvitise maksmise üle kaebaja enda taotluse alusel. Kaebaja oli istungist teadlik ja osales selles, kuid lahkus istungilt enne, kui hüvitise maksmise otsuse eelnõu jõudis istungil ettekandmiseni. Vastustajal puudus vajadus lisaandmete hankimiseks kaebajalt ning otsuse eelnõus toodud kaebaja tööd iseloomustavatest andmetest ei kaldunud kõrvale. Vastustaja arvates, isegi siis, kui ta on rikkunud uurimis- ja ärakuulamiskohustust ning otsuse põhjendamisekohustust, ei saanud see mõjutada hüvitise tasumise otsustamist (HKS§ 58). Otsuse põhjendusi on näha 29.12.2022 linnavolikogu istungi protokolli salvestusest. Salvestusest tulenevalt on linnavolikogu teostanud kaalutlusõigust ning ei ole teinud otsuse tegemisel kaalutlusvigu. Otsuse videosalvestisest nähtub, et kaebajat sidustavad asjaolud kanti ette ning istungi käigus toodi välja hüvitise maksmisest keeldumist põhjendavad kaalutlused. Peamiseks neist oli see, et kaebaja peaaegu kohe asus peale volikogu esimehe ametiaja lõppemist tööle abilinnapeana, mistõttu puudus KOKS § 54 1 lg 1 p 1 alusel kaebajale hüvitise tasumise vajadus.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
16.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja nõuded, mis on seotud Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirjaga nr 168-K (I), seejärel kaebaja nõuded, mis on seotud KohtlaJärve Linnavolikogu 29.12.2022 otsusega (II), viimasena jagab kohus poolte menetluskulud
(III).
3-23-211 I
17.Esiteks halduskohus märgib, et jätab kaebaja 12.8.2024 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja tähelepanuta, kuna täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri ei ole tähtaegne. Haldusasja materjalide kohaselt otsustati Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K punktiga nr 1 maksta välja kaebajale seoses arenguteenistuse abilinnapea ametist vabastamisega lõpparve, mis sisaldas kasutamata puhkuse kompensatsiooni 20,12 kalendripäeva, sealhulgas 2 kalendripäeva kalendriaasta 16.12.2021-31.12.2021 ja 18,12 kalendripäeva kalendriaasta 1.01.2022-7.07.2022 eest.
17.1.Vastustaja taotles 19.01.2023 vastuses kaebusele kohtult Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K tühistamise nõude osas kaebuse läbivaatamata jätmist, kuna vastustaja arvates ei riku vaidlusalune käskkiri kaebaja subjektiivseid õigusi ja tegemist on asutusesisese otsusega.
17.2.Kohus märgib esmalt, et poolte vahel puudub vaidlus 7.07.2022 linnapea käskkirjas nr 168-K kaebajale määratud kasutamata jäetud puhkuse hüvitise suuruse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja oli 7.07.2022 seisuga arenguteenistuse abilinnapea ametist vabastatud linnavolikogu otsuste alusel või kaebaja vabastati arenguteenistuse abilinnapea ametist vaidlusaluse linnapea käskkirja alusel ja kas lisaks 7.07.2022 käskkirjas nr 168-K ettenähtud hüvitisele oleks vastustaja pidanud määrama kaebajale ATS § 90 lg 1 p-s 2 ja ATS § 102 lg-s 1 ette nähtud hüvitised, sh koondamisega seotud hüvitised.
17.3.HKMS § 162 lg 1 näeb ette võimaluse lahendada kohtuotsuses seni lahendamata jäänud taotlused. Kohus on seisukohal, et õige on vastustaja väide selle kohta, et Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K ei faktilistest ega õiguslikest põhjendustest ei tulene, et sellega oleks kaebaja vabastatud arenguteenistuse abilinnapea ametist. Vaidlusaluses käskkirjas on tehtud selge viide Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsusele nr 46, mille kohaselt alates 8.07.2022 on välja arvatud linnavalitsuse struktuurist arenguteenistuse abilinnapea ametikoht. Valitsuse liikme ametist vabastamine, sh ka ametist vabastamisega seotud hüvitiste määramine on linnavolikogu, mitte linnapea pädevuses (KOKS § 22 lg 1 p-d 17 ja 19). Kohtu arvates ka kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitise määramine abilinnapea teenistusest vabastamise korral on samuti linnavolikogu, mitte linnapea pädevuses.
17.4.Kohus on seisukohal, et kuigi Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirjast nr 168-K ei tulene otseselt kaebaja abilinnapea ametist vabastamist, on seda siiski võimalik aru saada, arvestades vaidlusaluse käskkirja põhjendusi ja eesmärke. Nimelt viidatakse vaidlusaluses käskkirjas Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsusele nr 46, millega kinnitati valitsuse uus liikmete arv ja struktuur, kus puudub arenguteenistuse abilinnapea amet. Samas otsustas linnapea vaidlustatud käskkirjaga määrata kaebajale hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest, mis tehakse vaid teenistusest vabastamise korral (vrd ATS § 103 lg 1 p 6). Järelikult leiab kohus, et Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K tuleb käsitleda kaebaja abilinnapea ametist vabastamise käskkirjana. Kohtu järelduse kinnitamiseks on ka see asjaolu, et linnavolikogu ei ole ei enne linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K kui ka pärast selle väljastamist andnud välja muid haldusakte, millega kaebaja oleks abilinnapea ametist ametlikult vabastatud. Seega ei nõustu kohus vastustajaga selles, et vaidlusalune käskkiri ei puuduta kaebaja õigusi negatiivselt ja tal puudub vastavas osas kaebeõigus. Kohus ei saa eelpoolnimetatud põhusel nimetada vaidlusalust käskkirja haldusorgani siseaktiks, milles puuduks regulatiivne välismõju kaebaja õigustele. Sel põhjusel jätab kohus rahuldamata
3-23-211 vastustaja taotluse kaebuse Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K tühistamise nõude osas läbivaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise tõttu.
17.5.HMS § 8 lg 2 kohaselt määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. KOKS § 22 lg 1 p-i 17 sätestab, et volikogu ainupädevusse kuulub valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. Kohus on seisukohal, et KohtlaJärve linnapea 7.07.2022 käskkiri nr 168-K on formaalselt õigusvastane, kuna sisuliselt on sellega vabastatud kaebaja abilinnapea ametist selleks ebapädeva isiku poolt, millega on rikutud KOKS § 22 lg 1 p-s 17 ja HMS § 8 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Samas nõustub kohus kaebajaga, et vaidlusaluses käskkirjas kasutatud õiguslik põhjendus ei ole korrektne, kuna viidatud KOKS § 49 lg 43 ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 23.09.2021 määruse nr 96 „KohtlaJärve Linnavalitsuse põhimäärus“ § 40 1 lg 2 ei anna linnapeale õigust vabastada isikuid valitsuse liikmete kohustusest ja määrata neile hüvitisi. Rohkem Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkiri nr 168-K põhjendusi ei sisalda. Sellest tulenevalt on vaidlusaluses käskkirjas muu hulgas puudulik nii faktiline kui ka õiguslik põhjendus.
17.6.Kohtu arvates ei saanud selline vastustaja viga siiski mõjutada vaidlusaluse käskkirja sisulist õiguspärasust (HMS § 58). Kohtu arvates väärib tähelepanu see asjaolu, et KohtlaJärve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 46 punktiga 1 kinnitati Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmete uus arv ja struktuur ning Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 47 punktiga 1 kinnitati ja nimetati ametisse palgalised Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmed. Nimetatud linnavolikogu otsuste järgi puudus linnavalitsuses alates 8.07.2022 arenguteenistuse abilinnapea ametikoht. Samas ei ole linnavolikogu kinnitanud kaebajat uueks linnavalitsuse liikmeks. Sellest on kohtu hinnangul võimalik aru saada linnavolikogu tahet mitte määrata kaebajat alates 8.06.2023 linnavalitsuse liikmeks. Järelikult ei olnud kaebaja abilinnapea ametist vabastamine linnapea 7.07.2022 käskkirjaga nr 168-K vastuolus linnavolikogu poolt varem otsustatuga. Eelnevaga arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja on küll rikkunud sisepädevuse järgimise nõudeid, kui sisuliselt vabastas kaebaja abilinnapea ametist linnapea 7.07.2022 käskkirjaga nr 168-K, kuid pidades silmas linnavolikogu otsuseid nr 46 ja 47, millega otsustati kaotada linnavalitsuse arenguteenistuse abilinnapea ametikoht, ei saanud vastustaja eksimus sisepädevuse vastu ja vaidlusaluse käskkirja puudulik põhjendamine mõjutada linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K sisulist õiguspärasust. Muu hulgas märgib kohus, et kohtupraktikas on leitud, et sisepädevuse rikkumise korral ei ole haldusakt õigustühine.3
17.7.Eelnevat arvestades leiab kohus, et 07.2022 käskkirja nr 168-K väljastamise ajal tegelikult eksisteeris kaebaja abilinnapea ametist vabastamiseks nii faktiline kui ka õiguslik alus, mistõttu sisepädevuse ja vormistamise nõuete rikkumine vastustaja poolt ei saanud mõjutada selle käskkirja sisulist õiguspärasust. Abilinnapea ametist vabastamine on poliitiline otsus, mis nõua erilisi ei faktilisi ega õiguslikke põhjendusi, eriti juhul, kui selle kohta on juba langetatud põhimõtteline otsus linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse struktuuri kinnitamisega. Muid kaebaja õigusi (määrati tasu kasutamata jäänud puhkuse eest) on 07.2022 käskkirjaga nr 168-K järgitud.
17.8.Kaebaja väitis, et tema arenguteenistuse abilinnapea ametikohalt vabastamisel oleks vastustaja pidanud lähtuma ATS regulatsioonist, sh kohaldama koondamissituatsiooni puudutavaid sätteid. Vastustaja vaidles sellele vastu, väites, et ATS linnavalitsuse liikmetele ei
RKHKo 3-17-725, p 20
3-23-211 kohaldu ja eriseadusena kohaldatav KOKS ei anna alust lugeda kaebaja abilinnapea ametist vabastamist tema koondamiseks ja maksta talle ATS-s koondamisele ettenähtud hüvitisi.
17.9.Kohus kaebajaga ei nõustu ja jagab vastustaja seisukohta, et antud juhul ATS regulatsioon ei kohaldu. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja arenguteenistuse abilinnapeana oli linnavalitsuse liige KOKS § 49 lg-s 4 sätestatud tähenduses, kelle volitused lõppesid Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 46 punkti 1 alusel alates 8.07.2022. Vastavalt ATS § 2 lg 3 p-le 10, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata ATS-i vallavõi linnavalitsuse liikmele. Valitsuse liikmete teenistusest vabastamise korral sotsiaalsed garantiid sätestab eriseadusena KOKS § 541 lg 1. Kohtu hinnangul linnavalitsuse liikme puhul eeldatakse, et tema täidab poliitilise iseloomuga ülesandeid ja linnavalitsuse liige on väljaspool ATS kohaldamisalast. Teisiti ei ole kohtu hinnangul võimalik tõlgendada ATS § 2 lg 3 p-i 10. Abilinnapeana ametis allus kaebaja vastavalt KOKS § 50 lg 1 p-le 3 linnapeale. Linnapea on selgelt poliitiline figuur linnavalitsuses. Järelikult, olles abilinnapea ametisse määratud otseselt linnavolikogu poolt, täitis ka kaebaja poliitilisi ülesandeid. Seega jagab kohus vastustaja seisukohta, kuna valitsuse liikme suhtes KOKS, ATS § 90 ja § 101 kohaldamist ette ei näe, siis ei saa kaebaja tugineda ATS sättest teistele ametnikule tulenevatele õigustele. Kohus nõustub vastustajaga, et erinevalt ATS alusel ametisse nimetatud ametnikust peab linnavalitsuse liige juba ametisse asumisel arvestama võimalusega, et ta võidakse ametist vabastada ette teatamata või ka selge põhjuseta. 4 Seega ei pidanud vastustaja lähtuma kaebaja arenguteenistuse abilinnapea ametikohalt vabastamisel ATS-st, sh ka määrama kaebajale ATS-i järgi koondamisolukorras ettenähtud hüvitist. Sel põhjusel puudub kaebajal õigus nõuda vastavalt ATS § 105 lg-le abilinnapea ametist vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastase kindlakstegemist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuna kohus tuvastas, et kaebaja vabastati ametist linnapea 7.07.2022 käskkirjaga nr 168-K alates 8.07.2022, puudub tal õigus nõuda hüvitist saamata jäänud palga osas perioodil 8.07.202231.08.2022.
17.10.Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K tühistamise, õigusvastasuse kindlakstegemise, aga samuti teenistusest vabastamise aluse muutmise, koondamishüvitise ja kolme kuu keskmise palga ulatuses, aga samuti saamata jäänud palgaga seostud hüvitise tasumise nõude osas rahuldamata. II
18.Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõuab vastustaja 29.12.2022 linnavolikogu istungil langetatud otsuse punkti 2 õigusvastasuse tuvastamist (kaebajale hüvitise määramata jätmise otsustamine), mis on esitatud hilisema kahjunõude esitamise eesmärgiga.
18.1.Kohus leiab, et vastustaja taotlus on sisuliselt põhjendatud. Haldusasja materjalide kohaselt otsustas Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 istungil hääletamise teel mitte maksta kaebajale hüvitist seoses alates 10.11.2021 tema Kohtla-Järve Linnavolikogu esimehe volituste lõpetamisega. 29.12.2022 linnavolikogu istungi protokoll on vormistatud otsusega nr
27.Esmalt märgib kohus, et kaebaja taotles algselt kohtule esitatud kaebuses muu hulgas linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 tühistamist, mitte selle õigusvastasuse kindlakstegemist. 7.09.2023 seisukohas palus kaebaja kohtul alternatiivselt tuvastada vastustaja 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 õigusvastasus lähtudes eesmärgist esitada
TlnRKo 3-16-395, p 37.
3-23-211 hiljem kahju hüvitamise nõue. Kohus võttis 2.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse KohtlaJärve Linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 (hüvitise maksmata jätmine) tühistamise nõude osas ja Kohtla-Järve Linnavolikogu kohustamiseks. Haldusasja materjalide kohaselt ei ole alternatiivse tuvastamisnõude osas kaebus hetkeseisuga menetlusse võetud ega tagastatud.
18.2.HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus alternatiivse nõude osas vastustaja 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 õigusvastasuse tuvastamiseks hilisema kahjunõude esitamise eesmärgiga ei ole lubatav. Lisaks märgib kohus, et hetkeseisuga on kaebajal tõhus õiguskaitsevahend (tühistamisnõue).
18.3.Võttes arvesse, et kaebus ei ole Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 punkti 2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas menetlusse võetud, tagastab kohus selle nõude vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
19.Haldusasja materjalide hulgas olevate faktiliste asjaolude kohaselt valiti 01.11.2013 kaebaja Kohtla-Järve Linnavolikogu esimeheks. Kaebaja jätkas Kohtla-Järve Linnavolikogu esimehena kuni tema volituste tähtaja lõppemiseni 10.11.2021. Peale seda esitas kaebaja määruse nr 64 § 18 lg 3 p 1 alusel vastustajale taotluse hüvitise maksmiseks, mis jäeti KohtlaJärve Linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 punktiga 2 rahuldamata. Seega on vaidluse all Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 punkt 2, millega vaadati läbi kaebaja taotlus hüvitise maksmiseks ja otsustati (poolt – 5 häält, vastu – 14 häält, erapooletud – 2 häält) mitte vastu võtta otsust kaebajale hüvitise maksmiseks.
19.1.Kaebaja leiab, et vaidlusaluse linnavolikogu otsusega on jätnud õigusvastaselt kohaldamata määrus nr 64, tehtud ulatuslikud kaalutlusvead, ületatud diskretsioonipiid, rikutud ärakuulamisõigust ja kirjalikku põhjendamiskohustust, aga samuti õiguspärase ootuse ja seaduslikkuse põhimõtteid ning Kohtla-Järve Linnavolikogu töökorda.
19.2.Kaebaja arvates pidi vastustaja tema taotluse läbivaatamisel kohaldama määruse nr 64 lg 18 p-i 3, kuna kaebaja linnavolikogu esimehe volitused lõppesid 10.11.2021 ja tema esitas taotluse hüvitise määramiseks määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 kehtivuse ajal. Vastustaja arvates puudus tal määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i kohaldamise kohustus, kuna 29.12.2022 seisuga oli määrus nr 64 tunnistatud vastavas osas kehtetuks ja uus määrus ega seadus sellist imperatiivset hüvitise määramise kohustust ette ei näinud.
19.3.Kohus on seisukohal, et antud juhul on vastustaja jätnud õigesti kaebaja hüvitistaotluse läbivaatamisel kohaldamata määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 ja lähtus KOKS § 54 1 lg-st 1. KOKS § 541 lg 1 p 1 jõustus alates 15.10.1999, mis võrreldes 01.01.2020 jõustunud määruse nr 64 § 18 lg 3 p 1 andis linnavolikogule võimaluse kaaluda hüvitise määramist. Kohtupraktika kohaselt käsitleb HMS § 5 lg 5 üksnes menetlusnormide muutumist menetluse ajal ega laiene materiaalõigusnormidele.5 Kohtu hinnangul 29.12.2022 seisuga kehtetuks tunnistatud määruse nr 64 § 18 lg 3 p 1 kuulus materiaalõigusnormide hulka, mistõttu ei pidanud vastustaja lähtuma 29.12.2022 seisuga kehtetuks tunnistatud määruse nr 64 § 18 lg 1 p-st 1 HMS § 5 lg 5 alusel. Vastustajal esines kohus tulenevalt HMS §-st 54 lähtuda õigusest, mis kehtis otsuse tegemise ajal. Selleks materiaalõiguslikuks normiks oli 29.12.2022 seisuga
TlnRKo 3-21-2139, p 23.
3-23-211 KOKS § 541 lg 1. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tema taotlus hüvitise saamiseks kindlasti rahuldatakse pelgalt põhjusel, et taotluse esitamise aja seisuga kehtis määruse nr 64 lg 18 lg 3 p 1. Kohus selgitab, et kuigi linnavolikogu ise ei saanud tunnistada määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kaebaja taotluse läbivaatamisel sellise õigusnormi kohaldamata, ei tähenda, et linnavolikogul puudus muu võimalus määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 kohaldamata jätmiseks. Nimelt võiks linnavolikogu vastavalt HMS § 93 lg-le 1 ja KOKS § 22 lg 1 p-le 19 tunnistada iseseisvalt määruse nr 64 lg 18 lg 3 p-i 1 kehtetuks või jätta see kohaldamata kujunenud kohtupraktika valguses ja esinenud kollisiooni tõttu kõrgemalseisva õigusaktiga (KOKS § 54 1 lg 1). Samas väärib kohtu hinnangul tähelepanu asjaolu, et vastavalt KOKS § 45 lg-le 1 volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. See tähendab seda, et isegi siis, kui 29.12.2022 seisuga oleks kehtinud määruse nr 64 § 18 lg 3 p 1, ei pruugi sellel alusel kaebajale hüvitise määramine olla eelnevat arvestades kindel, kuna mõned volikogu liikmed oleks võinud hääletada hüvitise määramise vastu ja hoolimata sellest, et volikogul puudus määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 kohaselt selles küsimuses kaalutlusruum. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et kehtinud määruse nr 64 §18 lg 3 p-i 1 alusel tekkis tal õiguspärane ootus, et tema taotlus kindlasti rahuldatakse ja määratakse määruse nr 64 § 18 lg 3 p-s 1 sätestatud alusel hüvitis.
19.4.Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt oli vastustajal kohustus tulenevalt põhiseaduse § 87 p-st 6 tagada mitte üksnes määruse andmise ajal selle kooskõla põhiseaduse ja seadustega, vaid ka kohustust jälgida varem kehtima hakanud määruste kooskõla uute seadustega. Seadusega kooskõlla viimata jäänud määrused on põhiseaduse vastased. Sama põhimõtet tuleb järgida ka juhul, kui kohaliku omavalitsuse määrus on jäänud sama küsimust reguleeriva seadusega kooskõlla viimata, sh kehtetuks tunnistamata. See tagaks võimaluse seadusega tõhusalt ja kiiresti reguleerida kohaliku elu küsimusi nendes valdades, kus juba kehtib sama küsimust seadusest erinevalt reguleeriv kohaliku omavalitsuse määrus.6 Selline kohtupraktika esines alates 11.04.2016. Järelikult oli vastustajal kaalukas põhjus, et läbi vaadata kaebaja taotlus mitte selle esitamise ajal kehtinud määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 järgi vaid KOKS § 541 lg 1 p-s 1 sätestatud regulatsiooniga arvestades. Seega oli määruse nr 64 § 18 lg 3 p 1 alates selle kehtima hakkamisest põhiseadusvastane ja vastustaja ei saanud seda kohaldada kaebajale hüvitise määramise otsustamisel eelpoolkirjeldatud põhjustel. Järelikult leiab kohus, et kaebajal oleks saanud tekkida õiguspärane ootus vaid selles, et hüvitise määramise küsimust kaalutletakse linnavolikogu poolt, kuid mitte määratakse automaatselt.
19.5.Võttes arvesse, et 29.12.2022 seisuga ei kehtinud enam määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 ning kohtu hinnangul puudus vastustajal alus määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 kohaldamiseks kaebaja hüvitamistaotluse läbivaatamise ajal, siis ei näe kohus põhjust analüüsida määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 põhiseaduspärasust. Sellel põhjusel jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse tunnustada määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 põhiseadusega vastuolus olevaks.
19.6.Samas ei saa kohtu arvates ette heita vastustajale, et tema õigusvastaselt viivitas kaebajale hüvitise määramisega. Tulenevalt haldusasja materjalidest arutati kaebajale hüvitise määramine linnavolikogu otsuse eelnõu mitmetel linnavolikogu istungitel. Üks kord oli hüvitise määramise otsuse eelnõu selle algataja poolt tagasi võetud. Kohus märgib, kuna hüvitise määramine KOKS § 541 lg 1 p-i 1 alusel otsustatakse linnavolikogus häälteenamuse teel, võtab paratamatult selle üle otsustamine mõnda aega. Seega, võrreldes kaebajaga ei näe kohus põhjust arvata, et vastustaja oleks rikkunud haldusmenetluse läbiviimise põhimõtteid (HMS § 5 lg 4).
RKHKo 3-3-1-67-15, p 46.
3-23-211
19.7.Järelikult leiab kohus, et kaebaja taotluse läbivaatamisel KOKS § 541 lg-s 1 sätestatud alusel ei ole vastustaja rikkunud ei õiguspärase ootuse ega seaduslikkuse põhimõtteid.
19.8.Kaebaja arvas, et vastustaja diskretsioon oli redutseerunud nullini ning kaebajale tuli igal juhul hüvitis määrata. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtu hinnangul KOKS § 541 lg-s 1 nimetatud isikutele hüvitise määramise üle otsustamisel on linnavolikogul lai diskretsioon, mille üle kohtulik kontroll on piiratud. Kohtupraktika kohaselt, kas täiendavat sotsiaalse garantii võimalust konkreetsel juhul kasutada ja millises ulatuses, otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksusel on nende küsimuste otsustamisel ulatuslik kaalumisruum.7 Kuna on KOKS § 541 alusel hüvitise suuruse määramisel kohaliku omavalituse üksusel ulatuslik kaalumisruum, saab kohus sekkuda eeskätt juhul, kui hüvitise suuruse aluseks olev kaalutlus on täiesti ja ilmselgelt asjakohatu.8
19.9.Kohus peab vajalikuks toonitada vastustaja väidet selle koha, et KOKS § 541 lg 1 eesmärgiks on tagada ametist vabastatud ametiisikule sotsiaalseid garantiisid, kuid mitte lihtsalt endise ametiisiku majandusliku olukorra parandamine. KOKS § 541 lg 1 kohaselt võib volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. Kohtu hinnangul on KOKS § 541 eesmärgiks leevendada muu hulgas volikogu esemehe olukorda, kui poliitilise otsuse tõttu kaotab ta sissetulekut, kuid mitte võimalusega maksta volikogu esimehele tehtud töö eest n-ö preemiat. Seega juhul, kui hüvitise määramise otsustamisel on ametist vabastatud ametisiku sotsiaalsed garantiid tagatud uue ametisse nimetamise tõttu, on see kohtu arvates ühtlasi kaalukas argument, mis võib kõneleda hüvitise mittemääramise kasuks.
19.10.Kohtu arvates tuleb nõustuda vastustajaga selles, et kaebajale hüvitise määramine oleks vastuolus KOKS § 541 eesmärgiga. Haldusasja materjalide kohaselt Kohtla-Järve Linnavolikogu 15.12.2021 otsuse nr 17 punktiga 1.3. kinnitati ja nimetati kaebaja ametisse Kohtla-Järve linnavalitsuse arenguteenistuse abilinnapea ametikohale. Sellest tulenevalt jagab kohus vastustaja seisukohta, et hüvitise määramise otsustamise aja seisuga olid põhimõtteliselt tagatud kaebajale sotsiaalsed garantiid, mistõttu oleks KOKS § 541 lg 1 kohaldamine pigem küsitav.
19.11.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud määruses nr 24 (määrus 24) „Kohtla-Järve linnavolikogu töökord“ §-d 9 ja 10. Vaidlus puudub selle üle, et eelnõu, mis nägi ette linnavolikogu esimehe volituste lõpetamisega kaebajale hüvitise määramise, ei saanud selle arutamise käigus linnavolikogu poolt muudatusettepanekuid. Seega ei esinenud vastustajal mainitud eelnõu muutmise kohustust vastavalt määruse nr 24 § 10 lg-le 7. Kohtu hinnangul ei kohusta määrus nr 24 vastustajat ette valmistama negatiivse otsuse eelnõu, juhul kui hüvitise määramise osas tehtud positiivse otsuse eelnõu ei leia linnavolikogus häälteenamuse teel toetust. Sellise otsuse kirjalikuks vormistamiseks kohustab küll HMS § 56 lg 1-3, kuid antud juhul ei saa negatiivse otsuse vormistamata jätmine HMS § 56 lg 1-3 järgi mõjutada selle sisulist õiguspärasust (HMS § 58), kuna kaebajal oli võimalus tutvuda faktiliste asjaoludega, mis olid linnavolikogu 29.12.2022 istungil kaalutlemisel ja istungil
RKHKo 3-3-1-18-08, p 11. RKHKo 3-3-1-18-08, p 13.
3-23-211 toimunud hääletamise tulemusega. Riigikohus on leidnud protokollilise otsuse osas, mis oli langetatid häälteenamuse teel, et põhjendamispuudused menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole alati haldusakti tühistamise aluseks. Oluline on kohtu veendumus selles, et põhjendamiskohustuse järgimisel oleks tulnud teha samasisuline otsus. Põhjendused, mis aitaksid protokollilise otsuse õiguspärasuses veenduda, on võimalik esitada ka halduskohtumenetluses.9
19.12.Vastustaja on halduskohtumenetluses selgitanud, et peamiseks põhjuseks kaebajale hüvitise määramata jätmise kohta oli see asjaolu, et peaaegu kohe peale seda, kui lõppesid kaebaja linnavolikogu esimehe volitused, oli ta määratud abilinnapeaks, vahepeal sai ta tavalise linnavolikogu liikmena tasu. Selline põhjus oli kõne all ka linnavolikogu istungil 29.12.2022. Seega on kohtul alus arvata, et vastustaja lähtus just nendest kaalutlustest ja põhjendustest 29.12.2022 otsuse vastuvõtmisel (hääletamisel). Võttes arvesse, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale toetuse määramist, aga samuti KOKS § 541 ametist vabastatud isikutele sotsiaalsete garantiide tagamise eesmärki, on kohtu hinnangul asjakohane vastustaja põhjendus hüvitise määramata jätmise osas. Vaidlus puudub selle üle, et peale volikogu esemehe volituste lõpetamisest 10.11.2021 oli kaebaja volikogu liige ja alates 15.12.2021 abilinnapea ülesannetega hõlmatud isik, kes ühtlasi sai tööülesannete täitmise eest tasu. Järelikult nõustuda tuleb vastustajaga, et alates 10.11.2021 puudus kaebajale KOKS § 541 sotsiaalsete garantiide tagamise vajadus, kuna tema sai vastustajalt tööülesannete eest tasu. Kohtu hinnangul ei oleks selline otsustavaks osutanud kaalutlus (põhjendus) kaebajale hüvitise määramise otsustamisel linnavolikogus 29.12.2022 ilmselt meelevaldne või asjakohatu. Tõsi, et 29.12.2022 seisuga ei olnud kaebaja enam abilinnapea ametis, kuid see ei ole kohtu arvates kaalule võetav asjaolu juba pelgalt põhjusel, et abilinnapeana oli kaebaja alates 15.12.2021 ametis 7 kuud, kelle tasu oli 3780 eurot kuus, millega sisuliselt kaetud KOKS § 541 lg-s 1 nimetatud maksimaalne hüvitise periood (6 kuud). Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.12.2017 määruse nr 4 § 1 lg-test 1 ja 2 ei olnud linnavolikogu esimehe ja abilinnapea tasude vahe märkimisväärselt suur (500 eurot), mis vajalike maksude tasumise pärast muutus veelgi väiksemaks. 29.12.2022 istungi videosalvestuse protokollist on näha, et vastustaja on arvestanud asjaoluga, et kaebajal ei olnud ajavahemikul 9.11.2021-15.12.2021 tööd, kuid tagantjärgi ei pidanud seda märkimisväärselt suureks ajavahemikuks hüvitise määramise otsustamisel. Kokkuvõtvalt ei ole kohus tuvastanud, et vastustaja oleks kaebajale hüvitise määramise üle otsustamisel lähtunud ilmselgelt ebaõigetest faktilistest asjaoludest ja kaalutlustest. Eelnevat arvestades ei saa kohus nõustuda kaebajaga, et 29.12.2022 linnavolikogu istungil langetatud protokolliotsus on ulatuslike diskretsioonivigadega.
19.13.Kaebaja väitis, et vastustaja kohtles teda võrreldes teiste ametnikega ebavõrdselt. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada õiguse üldpõhimõtteid arvestades. Kahtlemata isikute võrdne kohtlemine on üks neist. Riigikohus on leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel.10 Riigikohtus on oma pikaajalises praktikas lubanud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult
RKÜKo 3-20-1044, p-d 17-18. RKHKo 3-3-1-65-06, p 25.
3-23-211 juba haldusakti andmise ajal. 11 Kohus märgib, et võrreldavad isikud ja nende ametid olid erinevad, mistõttu eelduslikult erinesid mh ka nende teenistusülesanded. Vastustaja selgitas, et hüvitise määramine D ja V täitis erinevalt kaebajast selle sotsiaalse garantii eesmärki, sest D ja V ei saanud nende volituste lõppemise järgselt Kohtla-Järve linnavolikogu liikme tasu. V ei jäänud pärast volituste lõppemist Kohtla-Järve linna palgale töötajana, ametnikuna ega töötanud edasi linnale kuuluvas äriühingus. Haldusasja materjalide kohaselt määrati D OÜ OSK GRUPP juhatuse liikmeks alates 8.03.2022, mistõttu ei töötanud ta alates 9.11.2021 kuni 8.03.2022. Sellest nähtub, et võrreldes kaebajaga oli eelpoolmainitud isikutel teine positsioon peale seda, kui lõppesid nende volitused linnavalitsuses. Samas ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et tema poolt mainitud isikud, kellele linnavolikogu otsustas määrata KOKS § 541 lg 1 alusel hüvitis, jätkasid kohe tööd muus linnavalitsuse või linnavolikogu ametis, ehk kelle kohta oleks alus arvata, et tegemist ei oleks sotsiaalselt vähekindlustatud isikutega.
19.14.Kaebaja etteheide vastustajale ärakuulamata jätmise osas on kohtu arvates põhjendamatu. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et taotles ise linnavolikogult hüvitise määramist. Seega tegutses linnavolikogu sisuliselt kaebaja taotluse alusel. Õige on vastustaja väide, et ka halduskohtumenetluses ei ole kaebaja täpsustanud, millist faktilist asjaolu oleks ta ärakuulamisel rõhutanud, kui vastustaja oleks andnud talle võimaluse vahetult enne hääletamist linnavolikogus 29.12.2022 avaldada enda arvamus. KOKS § 17 lg 5 sätestab volikogu liikmetele nende puudutavate üksikaktide ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest osalemise piirangud, mis on HMS § 40 lg 1 suhtes erinorm (HMS § 40 lg 3 p 7). Seega ei ole kaebaja tõendanud, et tema ärakuulamine oleks võinud kaasa tuua teistsuguse linnavolikogu otsuse hüvitise määramise osas.
19.15.Kohtu hinnangul vastustaja poolt kaebajale hüvitise määramise osas negatiivse otsuse vastavalt HMS § 56 lg-le vormistamata jätmine ja selle otsuse projekti kaebajale tutvustamata jätmine ei saanud mõjutada 29.12.2022 linnavolikogu istungil otsustanu materiaalset õiguspärasust (HMS § 58). Vastustaja on kohtu arvates piisavalt arvestanud ajakohaste asjaoludega ning kaebajale oli enne kohtusse pöördumist selge, miks tema taotlus ei leidnud linnavolikogus toetust. Täiendavad selgitused esitas vastustaja halduskohtumenetluse käigus, mis osutasid kohtu hinnangul asjakohasteks.
20.Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse 29.12.2022 linnavolikogu istungil langetatud protokollilise otsuse nr 27 (kaebajale hüvitise määramata jätmine) tühistamise nõudes rahuldamata.
21.Võttes arvesse, et kohus ei rahuldanud tühistamiskaebust 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 osas, ei ole võimalik ka viimase kehtivuse ja materiaalse õiguspärasuse tõttu kohustamisnõude rahuldamine, millega kaebaja taotles vastustaja kohustamist määrata talle hüvitis summas 25 920 eurot ja viivis. Sel põhjusel ei kuulu rahuldamisele ka alternatiivne nõue vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti kaebajale hüvitise määramise üle KOKS § 54 1 lg 1 alusel. III
22.Vastavalt HKMS § 158 lg-le 5 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavad dokumendid, mille kohaselt vastustaja poolt halduskohtumenetluse käigus kantud
RKHKo 3-19-292, p 17.
3-23-211 menetluskulud summas 8726,76 eurot (koos käibemaksuga). Vastustaja selgitas, et palkas endale halduskohtumenetluses esindajaks vandeadvokaadi põhjusel, et tegemist oli õiguslikult keerulise vaidlusega, sh vaidluse all oli määruse nr 64 kooskõla põhiseadusega. Samuti ei ole vastustaja põhitegevuseks volikogu liikmete hüvitiste osas vaidluste pidamine. Vastustaja arvates pöördus kaebaja kohtusse pahatahtlikult. Eelnevat arvestades pidas vastustaja põhjendatuks välja mõista tal halduskohtumenetluse käigus välise õigusabi kasutamisega tekkinud menetluskulud kaebajalt.
22.1.Kohtupraktika kohaselt pole üldjuhul põhjendatud mõista vastaspoolelt välja oma põhiülesannete raames tehtud otsuseid kohtus kaitsvate haldusorganite õigusabikulud.12 Kohus märgib, et abilinnapea ametist vabastamine ja volikogu esemele hüvitise määramise üle otsustamine on vastustaja pädevuses. Seega, arutatud vaidluste esemeks on vastustaja põhiülesannete raames tehtud otsused. Vastustaja kui KOKS-i tundja ja rakendaja peab kohtu arvates ise oskama kohtumenetluse käigus selgitada, miks ta on otsustanud langetada vaidluse all olevad otsused. Samas ei saa kohus nõustuda vastustajaga, et tekkinud vaidlused oleksid olemuslikult sellised, et vastustaja poolt halduskohtumenetluses õigusabi tellimine kolmandalt isikult oleks vajalik ja põhjendatud. Kohus ei analüüsinud antud juhul määruse nr 64 põhiseaduspärasust, kuna 29.12.2022 otsuse langetamise hetkel oli määrus nr 64 vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud, millele viitas vastustaja ise.
22.2.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 jätta nende enda kanda.
23.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja kohtuotsuse punktis 19.13 mainitud füüsiliste isikute nimed initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 14.04.26 otsusega (muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 29.08.2024 otsuse nr 3-23-211 põhjendusi, asendades need vastavas osas käesoleva otsuse põhjendustega.)
RKHKo 3-20-1717, p 24
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.