lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2066/4

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2066/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
951
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Bettatop10863593(Kaebaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2066

Haldusasi

OÜ Bettatop kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.07.2024 ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Bettatop (registrikood 10863593), esindaja O.N

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada OÜ Bettatop kaebus läbivaatamatult.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 11.07.2024 ehitusloa nr 2412271/04812 ajutise angaari ehitamiseks aadressil Väike-Sõjamäe tn 1, Tallinn.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 14.07.2024 OÜ Bettatop kaebus TLPA 11.07.2024 ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohtu 12.08.2024 määrusega jäeti kaebus käiguta (resolutsiooni p 1) ning anti kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg 15 päeva määruse kättesaamisest arvates; puuduse kõrvaldamiseks tuli kaebajal täiendavalt põhistada kaebeõigust vastavalt määruse põhjenduste punktile 5 (resolutsiooni p 2).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Kaebaja selgitas 16.08.2024 avalduses järgmist. Kaebaja on pakkunud elektripaigaldiste ehitus- ja hooldusteenuseid alates 2002. aastast ning tema jaoks on oluline, kui palju elektripaigaldisi on firma ehitanud. Väike-Sõjamäe tn 1 angaari elektripaigaldise vastavusdeklaratsiooni vormistamine on kaebaja õigus. Lisaks on kaebajal õigus mittevaralisele kasule. Samuti on kaebajal õigus pöörduda nende õiguste kaitseks kohtusse. Vaidlusalusel ehitusloal on elektripaigaldise ehitajaks märgitud ebaõigesti firma Eksofix. Ehitusloa taotluses on esitatud valeandmeid, milles on angaari elektripaigaldise ehitajaks märgitud Eksofix, mitte kaebaja. See oli ajendiks, miks kaebus esitati. Ehitisregister on avalik

3-24-2066

andmekogu, mistõttu levib info, et kaebaja teostatud töid kajastatakse hoopis teise firma töödena. Kaebajale säilivad garantiikohustused teostatud tööde eest, kuivõrd MagneticMRO maksis kaebajale tehtud tööde eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Käesoleval juhul on kaebaja kui juriidiline isik pöördunud kohtusse TLPA 11.07.2024 ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamisnõudega. Kaebaja huviks on, et ehitusloa taotlusele lisatud dokumentatsioon, mis puudutab elektritöid vastaks kaebaja väitel tõestele andmetele, sh kajastuks tööde teostajana kaebaja. Kuivõrd kaebusega on kohtusse pöördunud juriidiline isik, siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja esindaja kui tavakodaniku seisukohad.
6.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kohtul kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil (kaitstav on “õigus“, mitte lihtsalt huvi või muu nõrgema kategooria puutumus).
7.„Riigikohtu praktika kohaselt tuleb haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist.“ (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebuses on viidatud ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-le 1 ning majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ (edaspidi kord) §-le 7. Tulenevalt EhS § 42 lg-st 1 antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. Tegemist on ehitusloa väljastamise õigusliku alusega ning selles sätestatakse pädeva haldusorgani kohustused kontrollimaks, kas kõik nõuded ehitusloa väljastamiseks on täidetud. Kohalik omavalitsus peab ehitusloa andmisel arvestama nii loa taotleja kui ka naaberkinnisasjade omanike huvidega kõrvuti avalike huvidega. Käesoleval juhul ei ole kaebaja pöördunud kohtusse ei oma naabrusõiguste kaitseks (tegemist ei ole piirnaabriga) ega omandiõiguse kaitseks. Pelgalt asjaolu, et ehitusloa dokumentatsioonis on väidetavalt kajastatud tööde teostajana teine juriidiline isik, ei saa ilmselgelt riivata kaebaja avalikke subjektiivseid õigusi.
8.Ehitusluba on ehitusõiguse aluseks (EhS § 38 lg 1). Kaebaja väidete õigsust eeldades, ei saaks vaidlusaluse ehitusloa alusel realiseeritav ehitustegevus ilmselgelt kaebaja avalikke subjektiivseid õigusi riivata.
9.HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Käesoleval juhul on ilmne, et vaidlusalune ehitusluba kaebaja õigusi ei riku. Pelgalt väidetavalt ehitusloa dokumentatsioonide hulgas olev ebaõigete andmetega dokument osas, milline firma on teostanud elektri tööd ehitusloa esemeks oleval objektil, ei saa rikkuda kaebaja avalikke subjektiivseid õigusi. Riigikohus on selgitanud, et ehitisregistri valeandmed võivad kaudselt tuua kaasa ehitise omanikule ebasoodsaid tagajärgi; välistada ei saa, et ka õigusliku 2(3)

3-24-2066

tähenduseta vale info võib raskendada näiteks kinnistu mõttelise osa kasutamist ja käsutamist; võimalus kaitsta oma õigusi teistsuguse nõudega tsiviilasjas ei võta kaebajalt kaebeõigust kohaliku omavalitsuse toimingu peale (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.11.2015 määrus nr 3-3-1-52-15, p 11). Viidatud asjas oli kaebajaks kinnistu kaasomanik, mistõttu pöörduti kohtusse omandiõiguse kaitseks. Praeguses asjas aga on kaebusega kohtusse pöördunud juriidiline isik, kes väidetavalt teostas ehitusloa esemeks olevas hoones (angaaris) elektri tööd. Seejuures ei ole ehitisregistri avalikust vaatest nähtavad kaebaja viidatud väidetavalt valeandmeid sisaldavad dokumendid, mistõttu ei saa ka avalikus registris olevad andmed riivata kuidagi kaebaja ettevõtlusvabadust. Eeldades kaebaja väidete õigsust, jääb kaebajale jätkuvalt õigus reklaamida oma teostatud töid, sh vaidlusaluses ehitusloas märgitud angaaris. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-04). Ehitusluba ei ole võimalik vaidlustada avalikes huvides, kuivõrd õigusaktid selleks õigust ei anna (vt HKMS § 44 lg 2).

10.Kaebaja viidatud korra § 7 sätestab vastavushindamise korra, mis kaitseb avalikke huve, kuid mitte kaebaja subjektiivseid õigusi. See tähendab, et ka viidatud normist ei võrsu kaebajale subjektiivset kohtus kaitstavat õigust.
11.Eeltoodust lähtuvalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada selle esitajale.
12.Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 20 eurot. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 punktist 2 riigilõiv tagastamisele ei kuulu, sest kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.
13.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja