X kaebus Eesti ENIC/NARIC Keskuse 10.05.2024 hinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks, 19.06.2024, 02.07.2024 ja 13.07.2024 otsuste tühistamiseks ning Eesti ENIC/NARIC Keskuse kohustamiseks tunnustada kaebajale välisriigis antud kvalifikatsiooni ja kanda andmed Eesti hariduse infosüsteemi
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja Jana Kitter Vastustaja Haridus- ja Noorteamet, esindaja Eesti ENIC/NARIC Keskuse juhataja GV
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada X määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrus ja saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X omandas 2008. aastal Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris rakenduskõrghariduse (koolieelse lasteasutuse õpetaja). 2024. aastal lõpetas ta Venemaal A. Puškini nimelise Leningradi Riikliku Ülikooli eripedagoogika („defektoloogia“) erialal (2-aastase nominaalkestusega kõrghariduse teise astme õppekava). Talle anti kvalifikatsioon Magistr.
VKTS § 7 lg 2Koordineeriv asutus, pädev asutus ja tugikeskus
2.X esitas 21.04.2024 Eesti ENIC/NARIC Keskusele (ENIC/NARIC keskus) taotluse hinnata välisriigi hariduskvalifikatsiooni ning ühtlasi kanda tema haridusandmed Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS).
3.ENIC/NARIC keskuse juhataja 10.05.2024 koostas „Hinnangu välisriigi kvalifikatsioonile“ nr 7-1/24/843-2, mille kohaselt ei saa ENIC/NARIC keskus anda hinnangut kaebaja kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti haridussüsteemis, kuna õppetöö korraldus erineb
3-24-2116 oluliselt Eesti kõrgkoolide pakutavast õppest ja antavast kvalifikatsioonist ning eripedagoogika („defektoloogia“) eriala õppetöö kvaliteet ei ole veebivormis piisavalt tagatud.
4.Kaebaja saatis ENIC/NARIC keskuse juhatajale 02.06.2024 e-kirja sooviga vaidlustada 10.05.2024 hinnangut. Kaebajalt paluti lasteaia ja Venemaa ülikooli vahelist lepingut praktika kohta. Kaebajale edastati 19.06.2024 e-kirja kohaselt ENIC/NARIC keskuse vaideotsus. ENIC/NARIC keskuse juhataja 19.06.2024 kirja nr 7-1/24/843-4 kohaselt jääb ENIC/NARIC keskus oma hinnangus avaldatud info ja arvamuse juurde.
5.Kaebaja esitas 01.07.2024 ENIC/NARIC keskusele e-kirja teel taotluse kanda oma haridusandmed EHIS-sse. Talle vastas 02.07.2024 e-kirja teel ENIC/NARIC keskuse juhataja, et EHIS-sse kantakse välisriigi haridust tõendavad kvalifikatsioonid vaid juhul, kui kvalifikatsioonile on tehtud ettepanek tunnustamiseks ja sellele on määratud vaste Eesti kehtivas kõrgharidusastmete süsteemis, kuid kaebaja kvalifikatsioonile ei ole tehtud ettepanekut tunnustamiseks. Täiendavalt viidati kirjas, et kaebajal ei ole bakalaureusekraadi eripedagoogikas ega logopeedias, vaid tal on koolieelse lasteasutuse eriala diplom. Viidati, et magistriõppekava, mille kaebaja on läbinud, erineb oluliselt magistriõppe kavast Eesti ülikoolis. Seega on võrreldavates kvalifikatsioonides piisav erinevus, et teha ettepanek jätta kvalifikatsioon tunnustamata.
6.Kaebaja pöördus 12.07.2024 e-kirjaga veelkord ENIC/NARIC keskuse juhataja poole, paludes üle vaadata otsus diplomi EHIS-sse kandmise kohta ning ühtlasi paludes täiendavaid selgitusi. Talle vastas 13.07.2024 e-kirja teel ENIC/NARIC keskuse juhataja, viidates, et eelmises kirjas oli olemas kogu vajalik informatsioon.
7.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 hinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks, 19.06.2024, 02.07.2024 ja 13.07.2024 otsuste tühistamiseks ning Eesti ENIC/NARIC keskuse kohustamiseks tunnustada kaebajale välisriigis antud kvalifikatsiooni ja kanda andmed EHIS-sse.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 19.07.2024 määrusega kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (VKTS) § 7 lg 4 kohaselt täidab ENIC/NARIC keskus tugikeskuse ülesandeid, kes annab koostöös pädevate asutuste ja teiste tugikeskustega taotlejatele teavet välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta Eestis ning vajaduse korral aitab taotlejatel kasutada VKTS-ga neile antud õigusi. Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määruse nr 89 „Väliriigis haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 89) § 5 lg 1 kohaselt on ENIC/NARIC keskus kõrgharidust tõendavate välisriigi kvalifikatsioonide hindamise pädev asutus, kellelt saab taotleda asjaomast hindamist ja kes sama määruse § 8 lg 2 kohaselt annab hindamise tulemusena hinnangu. Samas ei ole ENIC/NARIC keskus VKTS mõttes pädev asutus, kelle ülesandeks oleks võrrelda taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustada taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle (VKTS § 7 lg 2). Nimelt sätestab koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 22 lg 8, et kui välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud õpetaja või õppe- ja kasvatusalal töötava isiku kohta on KELS §-s 221 kehtestatud kvalifikatsiooninõuded (ning selle sätte lõikes 7 ongi sätestatud koolieelse lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõuded), lähtutakse kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel VKTS-s kehtestatud tingimustest ja korrast. Seejuures on KELS § 22 lg 8 kohaselt VKTS-s sätestatud pädevaks asutuseks Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Seega tuleb HTM-l võrrelda taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustada välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Siduvaks otsustuseks sellises olukorras 2(7)
3-24-2116 saab olla HTM otsustus kutsekvalifikatsiooni tunnustamise või mittetunnustamise kohta. KELS sätetest ei nähtu, et ENIC/NARIC keskusel oleks selles menetluses kohustuslik roll või et HTM oleks ENIC/NARIC keskuse ettepanekuga seotud. Vaidlustatud ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 hinnangus on asutud seisukohale, et keskus ei saa anda hinnangut kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti haridussüsteemis. Tegemist on menetlustoiminguga, mis ei loo, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi ega kohustusi. Samamoodi on ENIC/NARIC keskuse ettepaneku olemust käsitletud ka kohtupraktikas. Nii on Riigikohus 03.05.2004 määruses asjas nr 3-3-1-18-04 (p 10) analoogse normistiku kohta selgitanud, et ENIC/NARIC keskuse hinnangut tuleb käsitada tunnustamismenetlusse kaasatud haldusorgani menetlustoiminguna. Õigusnormid ENIC/NARIC keskuse hinnangu õigusliku olemuse kohta ei ole sisuliselt muutunud. Ehkki kaebajale 19.06.2024 saadetud e-kirjas on sama kuupäeva kandvat kirja nimetatud vaideotsuseks, ei ole see kohtu arvates sellena käsitatav. Menetlustoimingu peale ei saa vaiet esitada, kui õigusaktid sellist võimalust ette ei näe. Liiati ei nähtu ka kirja enda sisust, et see oleks vormistatud vaideotsusena. Selles ei sisaldu ka resolutsiooni vaide lahendamise kohta. ENIC/NARIC keskuse juhataja 02.07.2024 ning 13.07.2024 e-kirjad ei ole samuti käsitatavad haldusaktidena, kuna nendega ei looda, muudeta ega lõpetata kaebaja õigusi ega kohustusi. Pädevaks asutuseks kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel on siinsel juhul HTM. Kuigi kaebaja viidatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ (määrus nr 265) § 29 lg 11 sätestab, et välisriigis välja antud kvalifikatsioone hindab ja andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse ENIC/NARIC keskus, on tegemist sättega, mis kuulub määruse peatükki 5 („Õpilaste, üliõpilaste ning arstresidentide alamregister“) ja sellega reguleeritakse sellesse alamregistrisse andmete esitamise korda. Tegu ei ole sättega, mille alusel kaebaja saaks nõuda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist või taotleda andmete kandmist EHIS-sse. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et määruse nr 89 kohaselt on ENIC/NARIC keskuse hinnang informatiivne ja nõuandev, ei ole praegusel juhul tegemist menetlustoimingutega, mis tingiks vältimatult kaebaja õiguseid rikkuva haldusakti andmise. Kohustamiskaebus on lubatav vaid juhul, kui haldusorganile tuleneb seadusest või muust õigusaktist kohustus sooritada nõutavat toimingut või anda haldusakti ning haldusorgani tegevusetus või viivitus nõutava toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel rikub isiku õigusi. Kuna ENIC/NARIC keskus ei ole kaebaja taotletud otsustuse tegemiseks pädevaks asutuseks, puudub tal ka õigusaktist tulenev kohustus haldusakti andmiseks.
9.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrus ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamiseks peaks kaebeõiguse puudumine olema kahtlusteta selge. ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 hinnang on menetlustoiming, mis rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Samuti on tegemist sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba praegu võimaldab jõuda järeldusele, et menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Haridus- ja Noorteamet allub HTM-le. Määruse nr 89 § 5 lg 1 kohaselt on ENIC/NARIC keskus kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus. Korra § 8 lg 2 p 1 järgi annab ENIC/NARIC keskus hindamise tulemusena hinnangu, milles võrreldakse taotleja välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni või õppeperioodi vastavust Eesti õigusaktides nimetatud haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele kehtestatud nõuetele. Seega ei saa HTM ilma ENIC/NARIC keskuse hinnanguta välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetluses 3(7)
3-24-2116 otsust teha. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ENIC/NARIC keskuse hinnang ei ole HTMle kohustuslik. HTM otsuse ära ootamine pole mõistlik, kuna otsus on ette teada. Mõne teise isiku puhul on ENIC/NARIC keskus samas ülikoolis omandatud kvalifikatsiooni tunnistanud. Rikutud on kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Haridus- ja Noorteamet pakkus 2021. a-l stipendiume Venemaal vene keeles logopeedi hariduse omandamiseks. Asudes õppima Venemaa ülikooli, ei näinud kaebaja ette, et tema kvalifikatsiooni hiljem ei tunnustata. Kaebaja töötab Eesti lasteaias õpetajana, kus talle pakuti logopeedi töökohta. KELS § 221 lg 7 kohaselt on lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõudeks erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse. ENIC/NARIC keskuse otsus piirab kaebaja õigust valida endale elukutset ja tegevusala (põhiseaduse § 29). Logopeedidest on puudus. Eestis ei valmistata ette vene keelt emakeelena kõnelevate inimestega töötavaid logopeede. Kaebajal on määruse nr 265 § 29 lg 11 kohaselt õigus nõuda, et ENIC/NARIC keskus hindaks kaebaja välisriigis välja antud kvalifikatsiooni ja kannaks andmed kaebaja taotluse alusel EHISsse. Seda kinnitab sätte seletuskiri. Keeldumine andmete registrisse kandmisest on haldusakt. Eesti ENIC/NARIC keskus ei esita keeldumise kohta sisulisi põhjendusi ega selgita välja asjas olulise tähendusega asjaolusid. Tema keeldumise põhjendused on olnud muutlikud ja ebaõiged. 12.08.2024 peaks toimuma HTM-s erinevate huvitatud asutuste ja osapoolte arutelu küsimuse lahendamiseks. See näitab, et riigil ei ole asjas kindlat seisukohta.
10.Haridus- ja Noorteamet leiab, et ENIC/NARIC keskuse kui hindamise pädeva asutuse poolt välisriigi kvalifikatsioonile antud hinnang on õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata, või tööandjale, kelle juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivse ja nõuandva tähendusega. Tegemist on haldustoiminguga, mis ei tekita kvalifikatsiooniomanikule õigusi ega kohustusi. ENIC/NARIC keskus ei ole kutsealase tunnustamise pädev organ ega tegele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega. Keskuse pädevuses ei ole hinnata ega teha ettepanekuid välisriigi kvalifikatsiooni kutsealaseks tunnustamiseks. KELS kohaselt on logopeedi välisriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise pädevaks asutuseks HTM. Välisriigi haridussüsteemis antud haridust tõendavate dokumentide hindamise pädevaks asutuseks akadeemilise tunnustamise eesmärgil on ENIC/NARIC keskus. Akadeemilise tunnustamise pädevaks asutuseks on määruse nr 89 § 9 kohaselt kõrgharidust andev õppeasutus õpingute jätkamise eesmärgil või tööandja, kui ametikohale asumise tingimuseks on teatud haridustase või kõrgharidusaste ja kui tegemist ei ole reguleeritud kutsega. ENIC/NARIC keskuse hinnanguga antakse nõu ja teavet välisriigi kvalifikatsiooni kohta. Nõu ja teave ei ole pädevale tunnustamisasutusele õiguslikult siduv. Pädev tunnustamisasutus võib jätta nõuande arvestamata, kui omab piisavalt teavet välisriigi kõrgkooli, kvalifikatsiooni ja haridussüsteemi kohta. ENIC/NARIC keskus kannab vastavalt määruse nr 265 § 29 lg-le 11 välisriigis antud hariduskvalifikatsioone isiku taotlusel EHIS-sse. ENIC/NARIC keskus kannab haridusandmed EHIS-sse juhul, kui pärast kvalifikatsiooni hindamist on keskus hindamise käigus tuvastanud kvalifikatsiooni võimaliku vastavuse Eesti kehtivas kõrgharidusastmete süsteemis ning on teinud ettepaneku välisriigi kvalifikatsiooni tunnustamiseks mingil kindlal haridustasemel või kõrgharidusastmel. Registrisse ei ole võimalik kanda välisriigi haridusandmeid, kui välisriigi hariduskvalifikatsioonile ei ole määratud vastavust ja ei ole selle tõttu tehtud ettepanekut kvalifikatsiooni tunnustamiseks. Sellel põhjusel ei saa kaebaja nõuda ENIC/NARIC keskuse kohustamist kanda andmed EHIS-sse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(7)
3-24-2116 Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Praeguses asjas on oluline eristada kolme haldusmenetlust, millel on erinevad eesmärgid, menetlusnormid ja otsuste tegijad: -
välisriigi haridust tõendava dokumendi hindamine ja akadeemiline tunnustamine (hariduskvalifikatsiooni tunnustamine);
-
välisriigis välja antud kvalifikatsiooni hindamine ja andmete EHIS-sse kandmine (haridusandmete registrisse kandmise menetlus).
13.KELS § 221 lg 7 sätestab, et koolieelse lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. KELS § 22 lg 8 sätestab: „Kui välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud õpetaja või õppe- ja kasvatusalal töötava isiku kohta on käesoleva seaduse §-s 221 kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, lähtutakse tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.“ Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust reguleerib VKTS § 17, mille lõikest 1 tulenevalt algab menetlus taotluse esitamisega HTM-le. See säte ei näe ette ENIC/NARIC keskuse osalemist välisriigi kutsekvalifikatsiooni hindamisel ja tunnustamisel. Kaebaja 21.04.2024 ENIC/NARIC keskusele esitatud taotlusega ei alanud VKTS §-s 17 sätestatud menetlus ning ENIC/NARIC keskuse tegevust ei saa juba seepärast kvalifitseerida menetlustoiminguteks kutsekvalifikatsiooni hindamise menetluses. Asjaomasesse menetlusse arvamuse andmiseks saaks ENIC/NARIC keskuse kaasata üksnes HTM kui pädev asutus (haldusmenetluse seaduse § 11 lg 2 ja § 16).
14.Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest eraldiseisvana tuleb käsitada hariduskvalifikatsiooni tunnustamist ehk välisriigi haridust tõendava dokumendi hindamist ja akadeemilist tunnustamist. Seda menetlust reguleerib Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 281, mille lõike 1 kohaselt juhindutakse välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel ja akadeemilisel tunnustamisel riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist, selle konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. Määruse nr 89 § 2 p 6 kohaselt on hindamine välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni või õppeperioodi vastavuse võrdlemine Eesti õigusaktides nimetatud haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele kehtestatud nõuetega ja hinnangu andmine välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti kvalifikatsioonile. Sama sätte p 7 kohaselt on akadeemiline tunnustamine välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni Eesti samaväärsele kvalifikatsioonile vastavaks tunnistamine või õppeperioodi arvestamine Eesti kõrgharidusastme õppekava osana ning kvalifikatsiooni omanikule õiguse andmine kõrgharidusele juurdepääsuks, jätkata õpinguid või kandideerida vastavat haridustaset või kõrgharidusastet nõudvale ametikohale (välja arvatud juhul, kui ametikoht või kutseala on reguleeritud VKTS tähenduses). Määruse § 5 lg 1 sätestab, et kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus on ENIC/NARIC keskus, kelle hinnang on § 8 lg 3 esimese lause kohaselt õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata, või tööandjale, kelle juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivne ja nõuandev. Akadeemilisel tunnustamisel lähtuvad õppeasutus ja tööandja §-des 10–12 sätestatud põhimõtetest ja Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnangust, välja arvatud § 8 lõikes 4 nimetatud 5(7)
3-24-2116 juhul (määruse nr 89 § 13 lg 1 esimene lause). Määruse nr 89 § 13 lg 2 kohaselt teeb tunnustamisotsuse akadeemilise tunnustamise tulemusena õppeasutus või tööandja.
15.Kolmas menetlus on haridusandmete registrisse kandmise menetlus. EHIS on mõeldud peamiselt statistilise ja informatiivse sisuga andmete saamiseks (HaS § 366), kuid registris olevad andmed mõjutavad ka haridust tõendava dokumendi omajaid. Määruse nr 265 § 29 lg 11 sätestab: „Enne registri asutamist või registrisse kandmata Eesti territooriumil välja antud kvalifikatsioonide andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse dokumendi väljastanud õppeasutus või tema õigusjärglane. Välisriigis välja antud kvalifikatsioone hindab ja andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse Eesti ENIC/NARIC keskus.“ Tegemist on andmete kandmisega õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse. Sellesse alamregistrisse kantakse mh välismaal kõrgharidust omandavate ja lõpetajate andmed, sh kvalifikatsioon (§ 23 lg 1, § 24 p 3, § 25 lg 1 p 2, § 26 lg 1 p 30, § 28 p 9). Määruse nr 265 § 29 lg 11 kehtiva sõnastuse kohta on asjaomase määruse eelnõu seletuskirjas1 märgitud: „EHISesse on kantud Eestis välja antud tasemehariduse lõpudokumendid alates 2004. aastast ning neid on võimalik e-teenustes oma kvalifikatsiooni tõendamiseks kasutada. Välisriigis ja enne EHISe asutamist (so enne 2004. aastat) välja antud lõpudokumentide omanikud e-teenuseid kasutada ei saa ja peavad kvalifikatsiooni tõendamiseks esitama lõpudokumendi originaali või ametlikult kinnitatud ärakirja. Määruse muudatusega saavad kõik soovijad taotleda oma varasemate lõpudokumentide andmete kandmist EHISesse.“ Seega on säte kehtestatud muu hulgas taotleja huvide kaitseks. Haridusandmete registrisse kandmise käigus toimub hariduskvalifikatsiooni hindamine, mitte kutsekvalifikatsiooni hindamine. Haridusandmed tuleb EHIS-sse kanda sõltumata sellest, kas isik peab vajalikuks taotleda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Need võivad omada tähtsust ka muudel juhtudel kui koolieelse lasteasutuse logopeedina töötamisel, sh hariduse edasisel omandamisel ning mittereguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisel.
16.Praegusel juhul esitas kaebaja 21.04.2024 ENIC/NARIC keskusele taotluse välisriigi hariduskvalifikatsiooni hindamiseks ja palus kanda oma haridusandmed EHIS-sse. Taotlusest ei nähtu soovi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks. Määruse nr 89 lg 2 p 3 kohaselt peab ENIC/NARIC keskus välisriigi kvalifikatsiooni hindamise tulemusena andma hinnangu selle Eesti kvalifikatsioonile vastavuse kohta. ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 dokumendis „Hinnang välisriigi kvalifikatsioonile“ viidati probleemidele seoses õppetööga veebiõppes ning leiti, et seetõttu ei saa Eesti ENIC/NARIC keskus anda hinnangut kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti haridussüsteemis. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on toiminguga, mis puudutab isiku õigusi. Taotlejal on õigus saada ENIC/NARIC keskuselt õiguspärases menetluses ja õige sisuga hinnang tema hariduskvalifikatsiooni kohta. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 08.06.2016 määruses asjas nr 3-3-1-12-16 (p 10), et võib isik nõuda, et talle asutuse poolt antav teave ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline jne. Eksitav teave võib panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Seega sõltub riive lõplik tuvastamine sageli sisulisest hinnangust asutuse faktiväidetele ja hinnangutele. Praegusel juhul on lisaks ebaselge, kas ENIC/NARIC keskus andis hinnangu või jättis selle andmata. Kaebajal on subjektiivne õigus saada ENIC/NARIC keskuselt hinnang õigusnormides ettenähtud korras. Asjaolu, et võimalik tulevane õppeasutus või tööandja (mittereguleeritud ametikohal töötamise korral) ei pruugi olla rangelt seotud ENIC/NARIC keskuse hinnanguga, ei tähenda, et ENIC/NARIC keskuse tegevus ei saa rikkuda taotleja õigusi. Taotleja jaoks on suur praktiline tähtsus, kas tal on olemas töökohale või õppeasutusse kandideerimisel ENIC/NARIC keskuse hinnang, mis kinnitab magistrikraadile vastava hariduse olemasolu. Ringkonnakohtu arvates on ebamõistlik lahendus, et inimene peab iga kord pidama võimaliku tulevase tööandjaga kohtuvaidlust selle üle, kas tal on magistrikraadile vastav haridus või mitte, kui tööandja tugineb määruse nr 89 § 13 lg 1 esimese lause alusel ENIC/NARIC keskuse hinnangule.
3-24-2116 Asjaolu, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetluses saab kaebaja tõhusalt kaitsta oma õigusi HTM võimaliku keelduva otsuse vaidlustamisega, et vähenda vajadust kontrollida ENIC/NARIC keskuse tegevuse õigsust teistes menetlustes. Kaebajal on põhiseaduse §-st 15 ja HKMS § 2 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda halduskohtus oma õigustele tõhusat kohtulikku kaitset riigi õigusvastase tegevuse vastu. Lisaks tuleb märkida, et ENIC/NARIC keskuse tegevuse tulemusel on jäänud kaebaja haridusandmed EHIS-sse kandmata, mis võib rikkuda kaebaja õigusi eraldiseisvalt akadeemilisest tunnustamisest.
17.Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et praegused asjaolud ei anna alust väita, et kaebeõigus on välistatud niivõrd ilmselt, et see annab aluse tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohtupraktikas on leitud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Halduskohus peab hindama ka seda, kas kaebaja haridusandmete EHIS-sse kandmata jätmise puhul on tegemist ENIC/NARIC keskuse toiminguga või haldusaktiga ning soovitama kaebaja õiguste kaitseks vajaliku ja asjakohase nõude esitamist (HKMS § 120 lg 1 p 3).
18.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 03.05.2004 määruses asjas nr 3-3-1-18-04 olid teistsugused asjaolud. Tolles kohtuasjas oli halduskohtu menetluses kaebus pädeva asutuse keeldumise peale tunnustada kutsekvalifikatsiooni ja tekkis küsimus, kas lisaks pädeva asutuse keeldumise vaidlustamisele on põhjendatud taotleda pädeva asutuse keeldumise aluseks olnud ENIC/NARIC keskuse (menetlusse kaasatud arvamuse andmiseks) hinnangu õigusvastaseks tunnistamist. Riigikohus vastas küsimusele eitavalt ning leidis, et kaebaja õiguste kaitseks on piisav taotleda pädeva asutuse keeldumise tühistamist ning ENIC/NARIC keskuse menetlustoimingu täiendav vaidlustamine pole vajalik, sest sellele saab halduskohus anda hinnangu pädeva asutuse keeldumise peale esitatava kaebuse lahendamise. Siinsel juhul on asjaolud oluliselt erinevad, kuna halduskohtu menetluses ei ole kaebust pädeva asutuse keeldumise peale, mis oleks tehtud ENIC/NARIC keskuse vaidlusaluse hinnangu alusel. Seega ei ole siinsel juhul HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirang kohaldatav.
19.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada, tühistada halduskohtu 19.07.2024 määrus ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.