3-23-2505/14 - Korrakaitse - Vanglad - Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu lahend ei ole aga edasi kaevatav. Arvestades Tartu Halduskohtu 25.07.2024. a määruses toodud põhjendusi kaebajale riigi õigusabi andmata jätmiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks ja määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.07.2024. a määruse peale tagastamisele. Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat, kuna ta ei jõua ise niipalju kirjutada. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on J. Kolesnikov aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas asjas esitas J. Kolesnikov määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendi ise. J. Kolesnikov on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata J. Kolesnikovile riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. J. Kolesnikov leidis määruskaebuses, et ringkonnakohtul tuleks Tartu Vanglalt välja nõuda tema pöördumised, 10.06.2023. a ettekanne ja vastavad meditsiinikaardi sissekanded. Tegemist on taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Halduskohus jättis põhjendatult J. Kolesnikovi menetlusabi taotlused rahuldamata ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ja tagastab esitatud määruskaebuse. Sel põhjusel ja ka seetõttu, et määruskaebemenetluses ei toimu halduskohtule esitatud kaebuse sisulist läbivaatamist, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eeltoodud taotluse rahuldamata, kuna nõutud tõenditel ei ole eeltoodust tulenevalt käesolevas menetluses sisulist tähtsust. HKMS § 210 lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebus ei sisalda selliseid põhjendusi, miks tuleks selle läbivaatamiseks korraldada ringkonnakohtus kohtuistung. Ringkonnakohus kordab, et määruskaebemenetluses ei toimu halduskohtule esitatud kaebuse sisulist läbivaatamist. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)