Albert Isupovi kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: Albert Isupov Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 09.09.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 15).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Albert Isupov esitas 06.02.2023 Viru Vanglale taotluse tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse ja 20.07.2023 selle täienduse (registreeritud 07.02.2023 nr 6-10/3072-1 ja 04.08.2023 nr 6-10/3072-2, dtl 12-13). Kaebaja taotles ümberpaigutamist oma elukoha ja päritolu koha järgi. Taotluse peamiseks põhjenduseks on perekondlikud sidemed ning suhete halvenemine ja puudumine.
2.Vastustaja Viru Vangla jättis 07.08.2023.a otsusega nr 6-10/3072-3 (dtl 15-16, edaspidi vaidlustatud otsus) kaebaja taotluse Tallinna Vanglasse ümberpaigutamiseks rahuldamata.
Vastustaja põhjendas, et kaebaja paigutati Viru Vanglasse karistust kandma 06.06.2017 Justiitsministri määruse „Täitmisplaan“ § 5 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja oleks elukoha järgi küll kuulunud paigutamisele Tallinna Vanglasse, kuid kaebaja oli riskihindamise tulemusel kõrgohtlik. Täitmisplaani § 236 lõike 2 alusel tuleb kaebajal jätkata karistuse kandmist samas vanglas. Kaebajal on ajavahemikul 02.08.2018-06.07.2023 toimunud 27 pikaajalist kokkusaamist, enamasti ema või endise abikaasaga. Kaebajal on ajavahemikul 12.10.201706.10.2022 toimunud 50 lühiajalist kokkusaamist, enamasti tuttavatega. Kaebaja suhtles 2023. aastal telefoni teel emaga iga päev ja helistas hulgaliselt ka tuttavatele. Kaebaja suhtleb kirja teel ema ja tuttavatega. See näitab, et kaebaja peresidemed on säilinud. Ei nähtu muid põhjuseid, miks kaebaja tuleks ümber paigutada - kaebaja osaleb Viru Vanglas taasühiskonnastavates tegevustes, kavandatud tegevuste läbiviimiseks takistusi ei ole, kaebaja saab vajalikku ravi. Vastustaja jätab taotluse rahuldamata, kuna kaebaja põhjendused pole kaalukad.
3.Kaebaja esitas vaidlustatud otsusele vaide. Justiitsministeerium jättis 28.09.2023.a vaideotsusega nr 11-7/5762-2 vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse nõudes kohustada Viru Vanglat algatama kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus. Kaebus saabus kohtusse 10.10.2023. Kaebaja põhjendas, et on oma individuaalse täitmiskava Viru Vanglas juba ammu ära täitnud. Tal ei ole Viru Vanglas mingit tegevust. Kaebaja on tallinlane ja tema suhted lähedastega hakkavad võõraks jääma, 2023. aastal ei ole toimunud ühtegi lühiajalist kokkusaamist. Põhjuseks on vahemaa Tallinna ja Jõhvi vahel, see muudab kaebaja külastamise keerukaks, kulukaks ja aeganõudvaks. See sai saatuslikuks kaebaja abielule. Tuttavad on väsinud Jõhvis käimisest. Viru Vangla ei ole teinud midagi kaebaja suhete parandamiseks ja taastamiseks. Kaebaja ümberpaigutamine aitab parandada suhteid ning täita individuaalset täitmiskava ja vangistuse eesmärke. Vastustaja selgituse põhjal paigutati kaebaja Viru Vanglasse, kuna ta on hinnatud kõrgohtlikuks. Isegi kui see on õige, siis uus Tallinna Vangla on kaasaegne ja turvaline. Kaebaja taotlust ei ole lahendatud konkreetselt kaebaja olukorrast lähtudes, vaidlustatud otsus ja vaideotsus on üldsõnalised. Välja ei ole toodud põhjust, miks kaebaja peab paiknema Viru Vanglas.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Elukoht ei ole kinnipeetava paigutamisel ainus ega peamine kriteerium. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus endale karistuse kandmiseks konkreetset vanglat valida. Kinnipeetav on kohustatud kandma karistust talle täitmisplaaniga ette nähtud vanglas ja sellest kõrvale kalduvast ümberpaigutamisest mõnda teise vanglasse saab rääkida vaid erandlike aluste olemasolul. Kaebaja paiknemine Viru Vanglas on õigusnormidega kooskõlas. Kaebaja puhul ei esine kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, mis tingiksid ümberpaigutamise menetluse alustamise. Perekonna- ja eraelu puutumatuse teatav riive on vangistuse puhul paratamatu. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega raskuste kohta tema külastamisel. Eesti on suhteliselt väike riik (Tallinna ja Jõhvi vahemaa on 165 km) ning transpordiühendus Tallinna ja Jõhvi vahel on hea. Vastustaja pakutavad kokkusaamiste kellaajad on sobitatud ühistranspordiga. Lisaks vaidlustatud otsuses nimetatule on kaebajal toimunud pikaajalised kokkusaamised 19.08.2023, 23.09.2023, 28.10.2023, 16.12.2023, 06.01.2024, 17.02.2024 ja 30.03.2024. Kaebaja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks on individuaalses täitmiskavas ette nähtud erinevaid tegevusi. Vangistuse eesmärk ei ole vaid kinnipeetava vanglaväliste suhete säilitamise toetamine, maandada tuleb ka kinnipeetavast tulenevad riskid ja arendada oskusi tulla vanglast vabanemisel tavaeluga toime õiguskuuleka eluviisiga.
Kohtu seisukoht
6.Kaebaja paigutati algselt ja on alates 2017. aastast viibinud Viru Vanglas. Vaidluse all on kaebaja taotlus tema ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 sätestab et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ühest kinnisest vanglast teise selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Sisulise otsuse kinnipeetava ümberpaigutamise kohta teeb täitmisplaani § 2 lg 2 kohaselt Justiitsministeerium. Kinnipeetava ümberpaigutamise otsustamisel toimub mitmeastmeline haldusmenetlus. Esmalt otsustab vangla, kas esitada Justiitsministeeriumile ettepanek kinnipeetava ümberpaigutamiseks.
7.Küsimuses, kas kinnipeetav saab taotleda ümberpaigutamist teise vanglasse, on kohtupraktika välja kujunenud. Kokkuvõtlikult leitakse selles, et kinnipeetaval puudub õigus valida kinnipidamisasutust ja taotleda enda ümberpaigutamist teise vanglasse. Kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste, s.h perekonnaelu puutumatuse tagamiseks, ning õigus saada oma taotlusele põhjendatud vastus. Kohus saab kaebuse lahendamisel hinnata seda, kas vastustaja on õigesti kindlaks teinud asjaolud ja teostanud kaalutlusõigust otsustamaks, kas esines kaebaja põhiõiguste riive määral, et vangla oli kohustatud algatama ümberpaigutamise menetluse ja esitama vastava taotluse Justiitsministeeriumile.
8.Kohtu hinnangul ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja välja toodud asjaolud ja põhjendused ei ole piisavad tema ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega (vt otsuse punkti 2 ja 5) ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda neid.
9.Kaebaja põhiargument on see, et ümberpaigutamine on vajalik tema perekonnaelu puutumatuse tagamiseks ja sotsiaalsete sidemete säilitamiseks. Kohtu hinnangul leidis vastustaja õigesti, et ei esine sellist kaebaja perekonnaelu puutumatuse riivet, mis paneks vastustajale kohustuse algatada kaebaja ümberpaigutamise menetlus. Kaebaja emal võib kaebaja külastamine Jõhvis olla küll ebamugavam kui oleks kaebaja külastamine Tallinnas, kuid selleks ei tule teha ebamõistlikke pingutusi. Kohtupraktikas ei ole ümberpaigutamist peetud põhjendatuks üksnes seetõttu, et kinnipeetava sugulased elavad vanglast kaugel. Seda isegi olukorras, kus näiteks kinnipeetava vanaema on läbi teinud insuldi ja põeb vähki ning kinnipeetaval ja tema abikaasal on kaks väikest last (kohtuasi 3-21-2498), kinnipeetava isal on keskmine puue ja ta kasutab liikumiseks keppi (kohtuasi 3-19-2035) jne. Kaebaja ei ole oma ema kohta mingeid erandlikke asjaolusid välja toonud või tõendanud. Kaebuse põhjal ei ole kaebaja praegu abielus. Kaebaja suhted endise abikaasaga ei kuulu perekonnapõhiõiguse kaitsealasse.
10.Kaebaja suhted tuttavatega ei ole ümberpaigutamise menetluse alustamise otsustamisel sama suure kaaluga kui suhted perekonnaliikmetega. Vangistuse peamiseks eesmärgiks on
kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). VangS § 23 lg 1 põhjal on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise soodustamise eesmärgiks vältida sotsiaalsete sidemete katkemist. See tähendab, et kinnipeetava sotsiaalsete sidemete säilitamine karistuse kandmise ajal on vajalik, kuid ei ole vangistuse täideviimisel esikohal. See, et kaebajal pikaajalise vangistuse tõttu (kaebaja karistusaeg lõpeb 11.12.2030, dtl 40) ei pruugi säilida lähedased suhted tuttavatega, on vangistuse paratamatu tagajärg. Arvestades Eesti väiksust on kaebaja tuttavatel tema külastamine ilma oluliste raskusteta võimalik, kui neil on säilinud selleks soov ja hea tahe.
11.Kinnipeetava ümberpaigutamine individuaalse täitmiskava elluviimiseks või vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks tähendab, et vangla on kavandanud mingeid nendele eesmärkidele suunatud tegevusi, mida ei saa ellu viia vanglas, kus kinnipeetav paikneb, kuid saab teha mõnes teises vanglas. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja puhul oleks tegemist sellise olukorraga. Kaebaja väidab, et talle koostatud individuaalne täitmiskava on täidetud. See ei tähenda, et kaebaja tuleb paigutada teise vanglasse, vaid et tema individuaalne täitmiskava võib vajada ülevaatamist. VangS § 16 lg 3 sätestab, et kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule.
12.Õige ei ole kaebaja arusaam, et põhjendama peab seda, miks tuleb kaebajal kanda karistust Viru Vanglas. Otsus selle kohta, et kaebaja paigutatakse Viru Vanglasse, tehti 2017. aastal. Praegu tuleb põhjendada mitte seda, miks kaebajal tuleb jääda Viru Vanglasse, vaid seda, kas esinevad kaalukad asjaolud paigutada kaebaja ümber Tallinna Vanglasse. Kohus leidis eespool, et vastustaja tegi õigesti kindlaks, et selliseid kaalukaid asjaolusid ei ole.
13.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja lahendas kaebaja taotluse õiguspäraselt. Sel juhul puudub alus kohustada vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. Sisuliselt tähendab see, et kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kaebajal ei ole kohustust kanda vastustaja menetluskulusid.
15.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.