Xi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks viima läbi uus riskihindamine ja algatama avavanglasse ümberpaigutamise menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Edastada määrus teadmiseks Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 08.07.2024 Tallinna Vanglale pöördumise, mis registreeriti numbriga 58/24/13649-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljel (dtl) 94). Avalduse kohaselt taotles kaebaja enda ümberpaigutamist avavanglasse väljaspool vanglat töötamiseks.
2.Kaebaja esitas 12.07.2024 Tallinna Vanglale pöördumise, mis registreeriti numbriga 58/24/13649-1 (dtl 95-96), milles taotles enda avavanglasse paigutamist ning avaldas soovi uue riskihindamise läbiviimiseks.
3.Kaebaja esitas 17.07.2024 Tallinna Vanglale pöördumise, mis registreeriti numbriga 518/24/14302-1 (dtl 97), milles soovib selgitusi individuaalses täitmiskavas selle koostamisel arvestatud karistustega. Pöördumise kohaselt tuleb individuaalses täitmiskavas arvestada kehtivaid mitte aga aegunud karistusi.
4.Kaebaja esitas 26.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Kaebaja on nõus tema ümberpaigutamisega avavanglasse ning kaebaja leiab, et ta on täitnud kõik individuaalse täitmiskava tingimused, kuid avavanglasse ümberpaigutamise takistuseks on kaebaja suhtes läbiviidud riskihindamine.
4.2.Kaebaja soovib, et Tallinna Vangla teostaks kaebaja suhtes uue riskihindamise, millega vähendataks tema riskitaset. Kaebaja on seisukohal, et uuel hindamisel ei peaks arvesse võtma arhiveeritud karistusi, kuivõrd nende osas juba riskid puuduvad. Sellistele andmetele tuginemine ei ole kaebaja hinnangul lubatud.
5.Tallinna Halduskohus palus 31.07.2024 kohtunõudega esitada Tallinna Vanglal haldusmenetluse dokumendid, selgitada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ning seisukohta kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas.
6.Tallinna Vangla esitas 05.08.2024 vastuse kohtunõudele, milles leidis, et kaebus ei ole lubatav, sest kaebajal ei ole läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Tallinna Vangla põhjendab enda seisukohta järgmiselt.
6.1.Kaebaja paikneb Tallinna Vanglas alates 08.01.2018. Vangistuse perioodil on kaebaja riske korduvalt hinnatud ja talle on koostatud seitse individuaalset täitmiskava, millest viimane on kinnitatud 12.03.2024. Aastatel 2023-2024 on X esitanud hulgaliselt pöördumisi seoses enda riskide hindamisega, individuaalse täitmiskava koostamisega ja avavanglasse paigutamisega. Sealjuures on kaebaja taotlus avavanglasse paigutamiseks jäetud rahuldamata 03.02.2023 ning taotlus riskihindamise ülevaatamiseks jäetud rahuldamata 16.07.2023. Vangla on keeldumisi põhjendanud ja andnud ka täiendavaid selgitusi 16.08.2023, 23.02.2024 vastustes. Kaebaja ei ole ühtegi Tallinna Vangla otsust/vastust avavanglasse paigutamata ja riskiprotsendi muutmata jätmisega seonduvalt vaidlustanud.
6.2.Kaebaja 08.07.2024 ja 12.07.2024 esitatud pöördumised avavanglasse paigutamiseks ja 17.07.2024 pöördumine individuaalses täitmiskavas märgitud andmetega seonduvalt on alles vanglal menetlemisel. Seega ei ole kaebus lubatav, sest kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata.
6.3.Individuaalse täitmiskava kohaselt saabub kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise aeg täitmiskavast tulenevalt 06.07.2026 ja karistusajast tulevalt 06.01.2027. Avavanglasse saab paigutada üksnes kinnipeetava, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või kelle ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Vangistuse täideviimisprotsess peab olema seega jõudnud vabastamisetappi. See, kas kaebaja vastab avavanglasse sätestatud tingimustele, on alles hindamisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3). HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
8.Kaebaja soovib kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt, et vangla teostaks kaebaja suhtes uue riskihindamise, mille käigus jätaks vangla arvesse võtmata tema aegunud karistused, kuivõrd nende osas kaebaja hinnangul riskid puuduvad. Arhiveeritud karistusi arvesse võtmata väheneks kaebaja riskihindamisel tema riskitase ning kaebaja saaks karistust edasi kanda avavanglas. Seega on kaebaja eesmärgiks see, et tema individuaalses täitmiskavas olev riskihinnang ei oleks takistuseks kaebaja avavanglasse paigutamisel ning et ta paigutataks ümber avavanglasse. Lähtudes eeltoodud kaebuse eesmärkidest, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebus on esitatud kohustamisnõuetes – kohustada Tallinna Vanglat viima läbi uus riskihindamine ja algatama avavanglasse ümberpaigutamise menetlus.
9.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule 2(4)
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
11.Kohtule nähtub haldusasja materjalidest, et kaebaja on esitanud vanglale 08.07.2024 (dtl 94) ja 12.07.2024 (dtl 95-96) taotlused enda paigutamiseks avavanglasse ja tema suhtes uue riskihindamise läbiviimiseks. Samuti on kaebaja esitanud 17.07.2024 pöördumise (dtl 97), milles soovib saada selgitusi seoses temale koostatud individuaalse täitmiskavaga ja selle koostamise aluseks võetud andmetega.
12.Kohus selgitab esmalt, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et individuaalses täitmiskavas märgitud ohuhinnangul ei ole regulatiivset toimet, vaid tegemist on programmilise dokumendiga, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Individuaalses täitmiskavas sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kaebajal vajadus HKMS § 44 lg 1 mõistes. See tähendab, et täitmiskava turvalisusriske ja riskitaset puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole kohtumenetluses võimalik ning selles osas puudub kaebajal kaebeõigus. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada individuaalse täitmiskava rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule individuaalses täitmiskavas. Juhul, kui vangla keeldub kaebajat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka individuaalset täitmiskava ja selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust (Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 26; Riigikohtu 10.04.2019 otsus nr 3-18-111, p-d 13 ja 15).
13.VangS § 20 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi, ja kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas (p 1) või kui kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud.
14.Tallina Vangla on kohtule 05.08.2024 vastuses kohtunõudele teatanud, et kaebaja pöördumised on Tallinna Vanglal alles menetlemisel ning kaebaja pöördumistega seonduvalt ei ole vangla veel ühtegi haldusakti koostanud ega kaebaja pöördumistele vastanud. See tähendab, et Tallinna Vanglal on alles hindamisjärgus kaebaja vastavus VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele ning pooleli on ka kaebaja taotluse läbivaatamine uue riskihindamise teostamiseks. Kohtul ei ole võimalik siinse haldusasja raames kaebajaga seotud ohuhinnangut ja tema avavanglasse paigutamist puudutava otsustuse õiguspärasust hinnata, kuivõrd sellised otsustused käesoleva määruse koostamise hetkel puuduvad. Seega on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. Kohus selgitab, et kaebajal on tema 08.07.2024, 12.07.2024 ja 17.07.2024 pöördumistele vanglalt vastuse ja haldusakti saamise järgselt võimalik vangla otsustused vaidega vaidlustada. Alles peale vaidemenetluse läbimist saab kaebaja vajadusel esitada kaebuse halduskohtule.
15.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
16.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3(4)
17.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, siis puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.