Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule saabus 13.07.2024 Xe kaebus, milles kaebaja palub kohustada Transpordiametit teha ettekirjutus sadama pidajale Kuivastu sadama hooldamisel kinnitatud asjakohaste projektide järgimiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Transpordiametit navigatsioonikaartidel vraki tähistamiseks Kuivastu sadamas. Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku riigilõivu summas 40 eurot.
Kaebaja märgib, et tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg 1 on tarbijal õigus saada pakutava teenuse kohta ohutuse seisukohalt vajalikku teavet. Seega on kaebajal kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõistes Transpordiameti vastu. Kaebaja on pärinud oma õiguse piires teavet. Transpordiamet on esitanud kaebajale eksitava teabe. Transpordiamet ei ole selgitanud, et tema väljastatud teave peab tulema sadama pidajalt kaebajale. HKMS § 249 lg 1 järgselt on kaebaja õigust ohutule navigatsioonile võimatu tagada, kui vrakk ei ole Kuivastu sadama tähistatud. Vaatamata sellele, kas laevade kaptenid, tüürimehed, lootsid teavad vraki asukohta iseseisvalt ei ole loetellu kuuluvad ja loetelu välised isikud võimelised
ära hoidma laeva riket põtkuritel või elektroonikas, tormist tuult, mille mõjul laev muudab kurssi ohtliku vraki suunas. Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 47 lg 6 alusel kehtestatud määruse nr 18 “Navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise ja muutmise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord” § 10 lg 3 kohaselt kuulub Transpordiameti pädevusse sadama teenuse ohutuse tarbijale tagamine järelevalve teostamise läbi.
2.22.07.2024 kohtunõudega palus kohus ettevalmistava menetluse toimingute sooritamiseks Transpordiametil esitada omapoolne seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele ja kaebeõigusele hiljemalt 25.07.2024.
3.25.07.2024 saabus kohtule Transpordiameti vastus kohtunõudele.
3.1.Transpordiamet selgitab, et kõnealune vrakk ei asu laevateel ja seega ei saa kuidagi kujutada ohtu laevateel sõitvatele laevadele. MSOS § 2 p 10 mõistes on laevatee veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud.
3.2.Kõnealune vrakk asub Kuivastu sadama akvatooriumis. Sadamaseaduse (SadS) § 2 punkt 2 järgi on sadama akvatoorium piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. Laeva sisenemisel sadama akvatooriumi tuleb täita rangelt sadamakapteni nõudeid ja sadama eeskirja, mille eesmärk on ohutuse tagamine. Akvatooriumites on ikka madalamaid kohti, kas vraki või mõne muu takistuse näol, takistuse sügavusandmed avaldatakse navigatsiooniteabes ja täiendavad ohutusmeetmed, kui see peaks vajalik olema, kehtestab sadama pidaja. Kuivastu sadama pidaja ühestki intsidendist ega ka võimalikust ohuolukorrast Transpordiametit teavitanud ei ole (SadS § 11 lg 5 p 3). Transpordiametile teadaolevalt ei ole neid seal ka toimunud. Sellised võimalikud intsidendid toovad kaasa tsiviilvastutuse. Kaebuses esitatud etteheide laevateel asuva ohu osas, on eksitav ja alusetu.
3.3.Sadama pidaja peab tagama navigatsiooniteabes avaldatud sügavused akvatooriumil ja sissesõiduteel ning sügavuste mõõdistamise vastavalt meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korrale (SadS § 4 lg 2). Sadama pidaja korraldab sissesõidutee, akvatooriumi ja sildumiseks vajalike sadamaehitiste haldamist ning hooldamist, sadama navigatsioonimärgistuse rajamist, paigaldamist, hooldamist, muutmist ja eemaldamist, jälgib navigatsiooniteabes avaldatud andmete õigsust, vastutab enda esitatud andmete õigsuse eest ning tagab muutunud andmete viivituseta edastamise Transpordiametile navigatsiooniteabes avaldamiseks (SadS § 4 lg 3). Transpordiameti ülesanne on edastada informatsiooni navigatsioonitingimuste kohta. Navigatsiooniteabest juhindumine on abistavaks vahendiks laevajuhile, kuid akvatooriumile sisenedes tuleb täiendavalt juhinduda sadamakapteni juhistest (SadS § 11), need tagavad ohutuse.
3.4.Kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras Transpordiametilt navigatsioonikaartidele vraki tähistamist Kuivastu sadama akvatooriumis. Kaebaja arusaam kaebuse punktis 6 on ekslik. Transpordiamet on kaebajale selgitanud, kuidas aru saada navigatsiooniteabest ja lugeda vastavaid kaarte. Selgitame täiendavalt, et Transpordiamet annab informatsiooni navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta veeteel. Navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded, nagu lootsiraamatud, navigatsioonimärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele ning navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded (MSOS § 2 p 33). Vrakk on navigatsioonikaartidel tähistatud ja ei ole parvlaevadele kuidagi ohtlik, sest asub nende liikumisalast väljas (Lisana 2
esitatud joonis 1 parvlaevade liikumise tee, dtl 27). Samuti on parvlaevade max süvis 4,0 m, vraki madalam punkt on 4,6 m (EH2000). Mis puudutab vraki tähistamise norme ja standardeid, siis paberkaartidel kasutab Transpordiamet vraki tähistamiseks IHO S-4 lisa INT 1 sümboleid K20-K29 vastavalt kaardi mõõtkavale ja vraki olemusele. Transpordiameti poolt koostatavad elektroonilised kaardid S57 formaadis ei sisalda objektide kuvamise sümboolikat. Sümboolika luuakse kaarte kuvavas navigatsioonisüsteemis, kaardiplotteris või veebiteenuses. Standardiseeritud on sertifitseeritud ECDIS navigatsioonisüsteemides kasutusel olev sümboolika vastavalt IHO standardile S-52 (Annex A - IHO ECDIS Presentation Library), aga muudes süsteemides ei ole objektide sümbolid standardiseeritud ning see on toote või teenuse looja otsustada millisena ta navigatsioonikaardil olevaid objekte kujutab. Esialgse õiguskaitse nõue on sisutu, sest Kuivastu sadama akvatooriumis olev vrakk on nõuetekohaselt navigatsiooniteabes märgitud.
3.5.Vraki asukoht 58 34.3690 N; 23 23.7268E (so ca 2,5m vraki kõige madalamast mõõdetud asukohast 58°34.370340'N 23°23.726142'E ) on navigatsioonikaartidel tähistatud: 1) elektroonilisel Kuivastu sadamakaardil EE60976K (lisana 1 kuvatõmmis kehtivast Nutimeres nähtavast elektroonilisest kaardist, dtl 27-28), veel Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ kui rakendus avada, siis avaneb kogu Eesti vaade ja kasutaja peab ise Kuivastu sadamas õige asukoha peale zoomima ja koordinaatidega vraki üles leidma. 2) Lootsiraamatus oleval sadamaplaanil https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023-08/LR_2.1.pdf ; 3) Paberkaardile 976 ja kaardiatlasele Eesti merekaardid 2. osa lk 54 Kuivastu sadama plaan on viimane korrektuur tehtud TM_No.4-2023 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023-03/TM_No.4-2023.pdf ja seal on vrakk samuti tähistatud.
3.6.Transpordiamet korraldab üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse projekteerimist, rajamist, hooldamist ning haldamist (MSOS § 47 lg 4). Üldkasutatav veetee on veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi ja selle sissesõiduteed (MSOS § 2 p 10). Sadama navigatsioonimärgid peavad vastama navigatsioonimärgistuse avaldatud andmetele 02.12.2002 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ määruse nr 18 p 10. Käesolevalt selliseid puudusi ei ole. Navigatsioonimärgistuse rajamiseks ja muutmiseks tuleb koostada navigatsioonimärgistuse projekt ja see Transpordiametiga kooskõlastada. Projekti läbivaatamisel faasis hinnatakse, kas märgistus vastab meresõiduohutuse seaduse normidele ja meresõidu põhimõtetele ja tavadele (MSOS § 47 lg 43 ). Kaebaja ei saa nõuda sadama pidajalt tööde tegemist või hakata korraldama, kuidas akvatooriumis ohutus tagatakse, selleks puudub kaebajal subjektiivne õigus.
3.7.Kuivastu sadama kaiäärsed sügavused tagavad parvalaevad ohutu sildumise ja vastavad sadamaregistris avaldatud andmetele. Teisena, parvlaevad ei sõida sellel akvatooriumi alal. Parvlaeva liin algab ja lõpeb kai ääres (Kuivastu sadam ja AIS foto lisana 2, dtl 27-29). Kaebuse lisa 3 joonisel must joonega ringitatud sügavused asuvad, kas kaldarambi all või hästi kai ääres, kuhu laev (tulenevalt oma kujust) üldse ei ulatu. Kuivastu sadama pidaja on korraldanud parvlaevade liikumise selliselt, et need ei sõida vraki piirkonda. Need parvlaevad ei pea ümber pöörama, laevajuht keerab ennast ringi ja sõidab otse sadamast välja tagasi.
3.8.Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, et Transpordiamet teeks ettekirjutuse sadama pidajale Kuivastu sadama hooldamisel kinnitatud asjakohaste projektide järgimisel. Kaebuse
nõue on arusaamatu ja sisutu. Nõudest nähtub, et kaebajale ei sobi, kuidas Kuivastu sadama pidaja korraldab akvatooriumis sadamateenuse osutamist (SadS § 3). SadS § 2 p 3 alusel on see sadama pidaja ülesanne. Kaebajal puudub selleks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kuskilt ei tulene kaebajale subjektiivset õigust saada korraldada sadama pidaja tööd, kaebaja enda arusaam kaebuse aluseks olevatest faktilistest asjaoludest on väär. Kaebaja on esitanud nõude, mille lahendamine ei ole halduskohtus võimalik. Eelnevale tuginedes esineb alus kaebuse tagastamiseks. Sadama pidaja on eraettevõtja ja ei teosta avalikke huve. Sadama akvatooriumis toimunud intsidendid on lahendatavad tsiviilvastutuse korras.
3.9.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebajatel peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Halduskohtus kaitstav ei ole pelgalt isiku huvi, vaid tegemist peab olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega. Sadama akvatoorium on sadama pidaja vastutusalas, kaebajal puudub subjektiivne õigus hakata sadama pidaja asemel akvatooriumis tegevusi korraldama sh nõuda poi paigaldamist, ja seda olukorras kus navigatsiooniteabes on tõene informatsioon avaldatud. Kuivastu sadama akvatooriumi sügavusandmed ei saa rikkuda kuidagi kaebaja õigusi, kaebajal puudub nendega puutumus. Siinjuures ei ole piisav ka isiku õiguste rikkumine iseenesest, vaid võimalus kaitsta kaebuse esitamisega oma õigusi. Sadama pidaja otsustab, kui suure süvisega laevu ta teenindab ja kuidas ta korraldab akvatooriumis sõiduohutuse. Isegi kui käesolevat kaebust ei saa pidada kaebeõiguse kuritarvitamiseks, pole kaebajal selles olukorras õiguskaitsevajadust. Kaebaja saab kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi, mitte teiste isikute õigusi ega avalikke huve.
4.26.07.2024 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht ja esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub esiteks peatada ajutiselt arvutivõrgus leheküljele https://gis.vta.ee/nutimeri/ avalik juurdepääs ning teiseks palub kaebaja ajutiselt peatada Kuivastu kai nr 1 kasutamine, kuni on mõlema vrakki ohutus tagatud. Lisaks palub kaebaja Transpordiametilt välja nõuda 2024, 2023, 2022 Kuivastu sadama meremõõdistuse algmaterjalid. Kaebaja selgitab, et uue asjaoluna on ilmne, et https://gis.vta.ee/nutimeri/ (lisa 1, dtl 43) andmed erinevad his.vta.ee (lisa 2, dtl 44) andmetega ja erinevad ka Vastustaja 25.07.2024 seisukohas esitatud tõendite ja väidetega. Vastustaja peab kaebaja esitatud vrakki nüüd juba ohtlikuks ja on lisanud otse kai vahetusse lähedusse ka uue vraki, mille ohutu olemist pole tähistanud kai 1 juures. Uue vraki oletuslik asukoht on lisal 3 (dtl 45) tähistatud ovaaliga laevatee punktiirjoone juures. Vastustaja on asunud küll kandma kaebaja esitatud vrakki riigi poolt väljastatavale avalikule teabele, kuid siiski eksitab kohut ja merekaardi kasutajat. See teeb navigeerimise ohtlikuks ja seega pole ka parvlaeva liikluse teenus ohutu. Lisas 2 (dtl 44) on näha vraki 1 tähistamine, mis puudub vastustaja teistel tõenditel ja mis pole kuvatav arvutivõrgus https://gis.vta.ee/nutimeri/ (lisa 1, dtl 43). Saab eeldada, et selle ohutust pole analüüsitud. Ohutus on kaardil märkimata. Lisa 1 ja lisa 2 (dtl 43-44) paremas ülanurgas on näha kuupäeva 26.07.2024. Lisas 2 (dtl 44) on näha vraki 2 tähistamine, kuid ala kuju on vale, ei ole vastavuses kaebaja esitatud kaebuse ja EÕK taotluse lisa 6. Kuivastu vrakk.pdf asendiga (dtl 13). Vastustaja on uue teabena märkinud selle ohtlikuks.
Vastustaja 25.07.2024 lisas Kuivastu sadam ja AIS.jpg ja Kuivastu vrakk PC.pdf ei ole vrakk ohtlikuna tähistatud. Samuti on nendelt tõenditelt eemaldatud kai ääres olevad sügavused, mis tõendavad kai äärset mitte süvendamist ettenähtud sügavusele. Vastustaja on ise tõendanud oma tõenditega, et avalikult kättesaadav materjal on vastuoluliste andmetega, sügavuste ja vrakkide asukohtade osas Kuivastu sadamas. Meremõõdistuse algmaterjalid on aluseks merekaartide koostamisel ja kaebaja tahab lasta teostada nende ekspertiisi, et välja selgitada, kas vrakkide asukohad ja sügavused on õiged. Seejärel saab hinnata kas TS Laevade teenus on tarbijale ohutu. Seni tuleb pidada parvlaeva teenust kai 1 sildumisega ohtlikuks ja peatada kai 1 kasutamine ajutiselt. Kaebaja, kui tarbija põhiõigus on saada ohutut teenust. Kaebaja ei ole saanud Transpordiametilt selgitusi, viiteid ohuanalüüsile, millel tuginedes saab eeldada teenuse ohutust. Kaebaja kinnitab, et on oma puhkusereisist pidanud just seetõttu loobuma. Kaebaja arvates ei ole laev tramm, mis sõidab mööda relsse kõrvale kaldumata etteantud kurssist. Laeval puudub otsene kontakt juhikutega, merepõhjas pole trammiliiklusele samaväärset laevale suunda andvat abivahendit. Seega tuleb ohupoi paigaldamisel kaalumisel arvestada kogu laeva manööveralasid ohutuks tehtud akvatooriumis. Peab arvestama ka erijuhtudega, nagu laeva põtkuri purunemine või muu tehniline rike mh GPS süsteemi häire, mis võimaldab navigeerimist meremärkide vaatlusest saadud teabe abil.
5.27.07.2024 saabus kohtule kaebaja täiendav esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja palub esmalt kohtul välja mõista Transpordiametilt luba kaebajal Kuivastu sadama meremõõdistuseks. Teiseks palub kaebaja peatada ajutiselt kaide 1, 2 ja 3 kasutamine, kuni kaid on sadamaregistris olevate andmeteni süvendatud. Kaebaja märgib, et sadama pidaja on ilmselgelt eksitanud Transpordiametit. Transpordiamet on asunud küll sadama pidajalt saadud eksitavaid andmeid avalikus teabes muutma, kuid puudub aluseks ajakohane õige meremõõdistustöö. On alust arvata, et Transpordiamet kasutab 2022 aasta algandmeid, mis ei anna aga olukorrale 2024 õiget teavet ja ohutuse tagamist ei ole võimalik teostada. Kaebajal soovib meremõõdutööga koguda tõendeid ja teostada ekspertiisi kogu Kuivastu akvatooriumil hinnaga 5000 eurot, millele lisandub käibemaks. Selle raames kontrollitakse üle vrakkide asukohad ja kai sügavused ning esitatakse õiged andmed Transpordiametile kooskõlastuseks merekaartide viivitamatuks parandamiseks. Meremõõdistustöö teostamiseks on vajalik Transpordiameti luba. Taotlus on ühtlasi kompromiss. Kaebaja saab tarbijana oma põhiõiguse, teenuse ohutust tagava parvlaeva ühenduse ja vastustaja saab täpse ülevaate Kuivastu sadamast. Ekspertiisis kontrollitakse ka päästerõngaste asukohti ja vastavust nõuetele. On alust arvata, et need ei asu igas sadamas 40 m vahega ja puuduvad eestikeelsed kasutusjuhendid. Ekspertiisi abil saab Transpordiamet vältida sadama pidajale tehtud võimalike ettekirjutuste vaidlustamist halduskohtus. Ka vastustaja tõenditest on näha uue asjaoluna kinnitus, et sadamas olevad kaid ei vasta ettenähtud sügavustele. Lisas 1 (dtl 49) on 27.07.2024 sadamaregistri andmed kai 1 peab olema 5 m sügav ja kai 2 5,5 m ning kai 3 5 m EH 2000 süsteemis.
Lisas 2 (dtl 50) on need samad alad ettenähtust madalamad, need andmed tõendavad erinevust sadamaregistri omadest. Kai ääred on madalamad. Seega on ohtlik parvlaeva sildumine ja teenus on tarbijale ohtlik. Lisal 2 (dtl 50) on ära märgitud kaide 1, 2, 3 asukohad, samasügavusjooned, kivid, vrakid. Kai 1 juures on selgelt näha alla 5 m samasügavusjooned ja tekstiga märgitud 4,6; 3,8; 2,1 m. Kai 2 juures 1,9; 3,5 m; kivi 4,8 m peal olema peab aga 5,5 m. Kai 3 kaldarambi juures on samuti 2, 3, 4 m samasügavusjooned olla ei tohi alla 5 m. Kohtule esitatud andmete põhjal peab Transpordiamet peatama iseseisvalt laeva ohutu navigeerimise seisukohalt kõikide nende kaide kasutamise.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
6.1.Kaebaja on kohtule esitanud järgmised kaebus nõude: kohustada Transpordiametit teha ettekirjutus sadama pidajale Kuivastu sadama hooldamisel kinnitatud asjakohaste projektide järgimiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotlused, milles palub esialgse õiguskaitse korras: 1) kohustada Transpordiametit navigatsioonikaartidel vraki tähistamist Kuivastu sadamas; 2) peatada ajutiselt arvutivõrgus leheküljele https://gis.vta.ee/nutimeri/ avalik juurdepääs; 3) ajutiselt peatada Kuivastu kai nr 1 kasutamine, kuni on mõlema vraki ohutus tagatud; 4) välja mõista Transpordiametilt luba kaebajal Kuivastu sadama meremõõdistuseks; 5) peatada ajutiselt kaide 1, 2 ja 3 kasutamine, kuni kaid on sadamaregistris olevate andmeteni süvendatud. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kaebaja on Transpordiameti poole pöördunud 02.07.2024 kirjaga ja tundnud muret parvlaeva liikluse ohutusega seoses Kuivastu sadamas. Kaebaja palus oma kirjas Transpordiametil märkida merekaartidele ohupoi (kuivastu_vrakk.pdf). (dtl 5-6) 09.07.2024 vastas Transpordiamet kaebaja pöördumisele järgmist: „Teie poolt kirjeldatud vrakk on navigatsioonikaartidel tähistatud. Kõnealune vrakk asub Kuivastu sadama akvatooriumis, kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. Vastavalt Sadamaseaduse § 4 lõige 3-le korraldab sadama pidaja sissesõidutee, akvatooriumi ja sildumiseks vajalike sadamaehitiste haldamist ning hooldamist, sadama navigatsioonimärgistuse rajamist, paigaldamist, hooldamist, muutmist ja eemaldamist, jälgib navigatsiooniteabes avaldatud andmete õigsust, vastutab enda esitatud andmete õigsuse eest ning tagab muutunud andmete viivituseta edastamise Transpordiametile navigatsiooniteabes avaldamiseks. Seega kui sadama akvatooriumis või sissesõiduteel muutuvad sügavused või on vaja uue navigatsioonimärgiga tähistada ohtu, siis sadama pidaja
peab vastavad andmed esitama Transpordiametile, et saaksime need navigatsiooniteabes avaldada.“ (dtl 7) Esmalt toob kohus välja, et kaebaja ei ole kaebuses esitatud nõudes – so nõudes kohustada Transpordiametit teha ettekirjutus sadama pidajale Kuivastu sadama hooldamisel kinnitatud asjakohaste projektide järgimiseks – vastustaja poole pöördunud. Seega ei saa kaebaja vastavat kohustamisnõuet esitada ka kohtule. Teiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemist isegi juhul, kui kaebaja oleks varasemalt sellise nõudega Transpordiameti poole pöördunud. Transpordiametil on sadamaseaduse § 42 lg 3 kohaselt küll riikliku järelevalve pädevus sadamaseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, kuid kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalve teostamist. Kaebaja saab esitada üksnes taotluse järelevalvemenetluse läbiviimiseks ning tal on õigus selle suhtes tehtud kaalutletud otsusele (kas järelevalvemenetlus algatada või mitte). Käesoleval juhul ei ole kaebaja isegi sellist taotlust Transpordiametile esitanud. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja esitada ka kohtule vastavat kohustamisnõuet ning kaebus tuleb selle esitajale HKMS § 44 lg 1 alusel tagastada.
6.2.Kaebaja on esitanud kohtule mitu erineva sisuga esialgse õiguskaitse taotlust. Kohus selgitab neid käsitlema asudes esmalt, et esialgse õiguskaitse taotlus ei saa väljuda kaebuse põhinõudest. Antud juhul väljuvad kõik kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlused kaebuse põhinõudest. Samas isegi kui eeldada, et kaebaja soovis esitada kohtule ka samasisused kaebuse nõuded, tuleks ka need kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
6.2.1.Kaebajal puudub mistahes subjektiivne õigus nõuda keelata Kuivastu sadama kaide nr 1, 2 ja 3 ajutine kasutamine seda nii vrakkide ohutuse tagastamiseks kui ka süvendamistööde teostamiseks nimetatud kaide juures. Samuti puudub kaebajal subjektiive õigus nõuda, et Transpordiamet võimaldaks kaebajal teostada meremõõdistustöid Kuivastu sadama akvatooriumis. Kohus ei saa kohustada vastustajat ega AS-i Saarte Liine ostma kaebajalt teenust, sest selleks puudub mistahes õiguslik alus. Kaebajal on väärarusaam oma subjektiivsetest õigustest teenuse tarbijana. Kuivastu sadama pidaja on AS Saarte Liinid. Kaebajal puudub vähemalt kohtule käesolevas asjas esitatud andmetest lähtudes mistahes omandiõigus või nõudeõigus seoses Kuivastu sadama töö korraldamisega.
6.2.2.Mis puudutab aga kaebaja taotlusi kohustada Transpordiametit navigatsioonikaartidel tähistama vrakki Kuivastu sadamas ning peatama ajutiselt arvutivõrgus leheküljele https://gis.vta.ee/nutimeri/ avalik juurdepääs, siis selgitab kohus järgmist. Transpordiameti 09.07.2024 vastusest nähtub, et kaebaja poolt kirjeldatud vrakk on navigatsioonikaartidel tähistatud. Seega on kaebaja esmane nõue täidetud juba enne kohtusse pöördumist ning vastava nõude kohtule esitamiseks puudub mistahes alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Asjaolu, et kaebaja poolt kirjeldatud vrakk on navigatsioonkaartidel tähistatud, nähtub Transpordiameti poolt kohtule esitatud andmetest (vt dtl 28 ning võrdle kaebaja kaebuse lisaga 6, dtl 13). Samuti nähtub sama vrakk Transpordiameti kodulehelt kättesaadavast hüdrograafia infosüsteemist (vt https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&WIDTH=1280&HEIGHT=593 ). Millisel õiguslikul alusel ning milliste kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks kaebaja taotleb aga ajutiselt arvutivõrgus leheküljele https://gis.vta.ee/nutimeri/ avaliku juurdepääsu peatamist jääb kohtule täiesti arusaamatuks. Kohtule ei nähtu ühestki õigusaktist kaebaja sellist subjektiivset õigust. Kaebaja ei saa kaebust esitada avalikes huvides, kohtule ei ole ka ära tuntav, et selline avalik huvi esineks. Kohus selgitab kaebajale, et veesõidukite navigeerimiseks
tuleb kasutada kehtivaid (sh pidevalt uuendatud) navigatsioonikaarte, mis on kättesaadavad koos vastava seadmega (kaardiplotter) või tarkvarana. Rakendus Nutimeri kuvab Transpordiameti ametlikke elektroonilisi navigatsioonikaarte Maa-ameti põhikaardi või ortofoto taustal. Siinkohal on oluline märkida, et Transpordiamet soovitab mitte kasutada rakendust esmase navigeerimisvahendina. Kohtul puudub mistahes alus kahelda selles, et ASil Saarte Liinid on olemas vastav navigeerimistarkvara ning reisijate (sh kaebaja) ohutus on ka Kuivastu sadama akvatooriumis tagatud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Asjaolu, et hüdrograafia infosüsteemis (kättesaadav arvutivõrgus: https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&WIDTH=1280&HEIGHT=593 ja vt ka dtl 44) on lisaks kaebaja poolt nimetatud vrakile ära märgitud ka meremuuseumi vraki (vrakk 1) asukoht Kai nr 1 läheduses ning Nutimeri (kättesaadav arvutivõrgus: https://gis.vta.ee/nutimeri/ vt dtl 43) lehelt nimetatud meremuuseumi vrakki ei nähtu, ei tähenda veel seda, et Kuivastu sadamas ei ole tagatud reisijate sh kaebaja ohutus, millele kaebaja teenuse tarbijana apelleerib. Meresõiduohutuse seaduse § 2 p 33 kohaselt on navigatsiooniteave Transpordiameti väljaantav informatsioon navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta veeteel. Navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded nagu lootsiraamatud, navigatsioonimärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele ning navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded. Antud juhul on eelviidatud andmeid koosmõjus kasutades võimalik saada kogu vajalik informatsioon navigeerimiseks mh Kuivastu sadamas.
6.2.3.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kõik kaebaja seisukohad ja nõuded seoses Kuivastu sadama kaide kasutamisega, sadama akvatooriumi sügavuse ning navigatsiooniteabe puudulikkuse osas on ainetud, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus vastavate kohustamis- ja keelamisnõuete esitamiseks. Kohtule jääb kaebusest täiesti arusaamatuks, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud. Kaebaja ei ole ühtegi sellist subjektiivset õigust ära näidanud. Asjaolu, et kaebaja soovis kasutada AS Saarte Liinid teenust puhkuse veetmiseks Muhus ning kaebaja samal ajal kahtles teenuse ohutuses, ei tekita kaebajale veel subjektiivset õigust vaidlustada kõikvõimalikke Transpordiameti või AS Saarte Liinid tegevusi/tegevusetust seoses Kuivastu sadamaga ning esitada kaebaja poolt välja toodud kohustamisnõudeid. Kaebaja viide Tarbijakaitseseaduse § 4 lg 1 ühtegi sellist õigust, millised nõuded on kaebaja kohtule esitanud, ei sätesta. Veelgi enam kaebaja ei ole antud juhul isegi pöördunud teenuse osutaja AS Saarte Liinid poole teabe saamiseks. Lisaks on tarbija ja teenuse pakkuja vahelised vaidlused lahendatavad tsiviilkorras (samas ei nähtu kohtule esitatud andmetest, et kaebajal oleks ka mõni tsiviilõiguslik nõue AS Saarte Liinid vastu). Konkreetne subjektiivne õigus, mille kaitseks isik kohtusse pöördub, peab tulenema seadusest. Hetkel ei ole kohtule kaebusest ära tuntav, et mõnda seaduses sätestatud kaebaja subjektiivset õigust oleks rikutud. Samadel põhjustel puudub kaebajal ka subjektiivne avalik õigus keelamiskaebuse esitamiseks – keelata kaide 1, 2 ja 3 ajutine kasutamine (millise nõude esitamine oleks vastava esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eelduseks). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja kaebus tervikuna kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 aluse tagastada.
7.Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleb sel põhjusel tagastada, siis jääb rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus.
8.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.