Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
24.07.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1927
Haldusasi
XX esialgse õiguskaitse taotlus seoses vangiportaali süsteemis tehtud muudatustega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.07.2024 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja XX Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
XX esitas 29.06.2024 Tallinna Vanglale vaide vangiportaalis tehtud muudatuste peale.
3-24-1927 Seejärel tuleb tekst uuesti käsitsi tahvelarvutisse sisestada. Paberkandjatel pöördumiste puhul on raske tõendada pöördumise esitamist ning oluliselt pikeneb ka menetlusele kuluv aeg.
Tallinna Vangla palus vastuses jätta taotleja EÕK taotlus rahuldamata.
Vanglates on kasutusel tahvelarvutid, mida kinnipeetavad saavad kasutada eeskätt õigusaktidega tutvumiseks, e-poes sisseostude tegemiseks, kohtuasjadega tutvumiseks ja menetlusdokumentide esitamiseks e-toimiku vahendusel. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 522 lg 1 p 2 kohaselt on vangiportaalis pöördumiste esitamine võimalik ainult vanglale. Vangiportaalis tehtud muudatused ei mõjuta kinnipeetavate pöördumiste esitamist teiste asutuste ja väljaspool vanglat viibivate isikute poole. Kleepimise keeld esineb siis, kui kinnipeetav tahab muust rakendusest vangiportaali lahtrisse kopeerida. Muudatus ei takista suhtlust kinnipeetava ja kohtu vahel ning tõlkerakendust. Määruse nr 72 § 522 lg-st 1 nähtub, et kinnipeetavatel ei ole elektrooniliste pöördumiste esitamise õigus tagatud vältimatult. Vanglateenistusele on jäetud kaalutlusõigus, kas võimaldada vanglale kirjade edastamist, eeldusel, et selleks on loodud turvaline tehniline lahendus. Kui isik soovib rõhutada mõne viite või lahendi olulisust, saab seda teha lühidalt viidates (nt kohtuniku nimi, asja nr ja viide lahendi punktile). Selleks ei ole vaja kopeerimisfunktsionaalsust. Seega ei mõjuta asjaolu, et kinnipeetav ei saa vangiportaalis pöördumist tehes kleepida oma pöördumisse tekste, kinnipeetava õiguste teostamise võimalust või õiguste kaitse mahtu. Arvutite hulk ja valvemeeskonna ressurss vanglas on piiratud. Selleks, et tagatud oleks arvutite kasutamise tõhusus ja otstarbekus, aga ka kinnipeetavate õiguste kaitse ning mugavus, otsustati sulgeda vangiportaali pöördumiste esitamisel kopeerimise-kleepimise funktsioon. Ühegi olemasoleva tarkvaralise lahendusega ei ole võimalik sama tulemust saavutada.
Taotleja esitas vastuse vangla seisukohtadele.
Tahtlikult on tekitatud olukord, kus muude toimingute tegemine pole võimalik, sest kiire kopeerimise asemel peab tegema käsikirjalisi ümberkirjutusi. Riigikohus on vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (227 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas leidnud, et kinnipeetavale peab jääma mõistlik aeg kohtu saadetud dokumentidega tutvumiseks, vastuse koostamiseks jne. Kopeerimisvõimaluse puudumise tõttu on kohtute määratud tähtaegadest raske, kui mitte võimatu kinni pidada. Vangla optimeerib teiste isikute arvelt oma töömahtu, kus konfliktide provotseerimisele lisaks on eesmärk raskendada pöördumiste esitamist. Ükski seadus ei reguleeri pöördumise pikkust ega keela kopeerimist. Muudatusega lõhuti põhjuseta toimiv süsteem, millele kulutati arvestatav hulk maksumaksja raha.
3-24-1927 vangla poole kirjalikult paberkandjal. Kinnipeetaval on oma õiguste kaitseks eeskätt oluline anda pöördumises ülevaade probleemi faktilistest asjaoludest. Kui kinnipeetav soovib viidata konkreetsele kohtulahendile või õigusaktidele, piisab ka lühikesest viitest. Taotleja kirjeldusest saab järeldada, et tõlkefunktsiooni kasutamine võib olla muutunud raskemaks, kuid mitte võimatuks. Ka ei laiene tehtud muudatus e-toimiku funktsioonile. Seega pole probleem nii pakiline, et õigustaks kohtu sekkumist EÕK korras. Vangla sisekorraeeskirja § 522 lg 1 ning vangistusseaduse § 11 lg 4 kohaselt ei ole kinnipeetavatel elektrooniliste pöördumiste esitamise õigus absoluutne. Seega on vanglal kaalutlusõigus otsustada, kuidas (millise funktsionaalsusega) tagada turvaline avalduste elektroonne esitamine. Vastustaja on arusaadavalt põhjendanud, miks muudatus tema hinnangul vajalik oli. Muudatuse eesmärgiks oli vangla halduskoormust kontrolli all hoida. Seda, kas kinnipeetavate õiguste piiramine sel eesmärgil oli proportsionaalne, tuleb hinnata vaide ja võimaliku hilisema kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Vangla põhjendused kinnitavad aga, et esineb avalik huvi, mis räägib EÕK kohaldamise vastu. Koosmõjus sellega, et taotlejale on jätkuvalt tagatud pöördumiste esitamise õigus, annab see aluse jätta EÕK taotlus rahuldamata.
3-24-1927 nr 3-21-2241/11, p 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.