3-24-897 Marina Minerals OÜ kaebus Luunja valla kohustamiseks Haldusasi kaaluda uuesti geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmist Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Marina Minerals OÜ, esindaja vandeadvokaat esindajad Pirkka-Marja Põldvere; seaduslik esindaja Caspar Rüütel Vastustaja – Luunja vald, seaduslik esindaja vallasekretär Marko Jaeger; nõustaja Merlin Kark Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Evelyn Jallai ja Tiit Rahe Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 13. juunil 2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Marina Minerals OÜ kaebus.
2.Tuvastada Luunja Vallavalitsuse 21. veebruari 2024. a korralduse nr 2-4/59 õigusvastasus ning kohustada Luunja valda uuesti otsustama Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta arvamuse andmine kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3.Mõista Luunja vallalt Marina Minerals OÜ kasuks välja menetluskulu 2770 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend) eurot.
4.Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. augustil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Marina Minerals OÜ (kaebaja) esitas 28. novembril 2023 Keskkonnaametile (KeA) geoloogilise uuringu loa taotluse Kabina uuringuruumis. Luba sooviti geoloogilise uuringu teostamiseks Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas riigile kuuluval kinnistul Kastre metskond 218 (kinnistu nr 43201:001:1873, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%). KeA alustas loataotluse menetlust nr M-126550.
1.1.KeA küsis 21. detsembri 2023. a kirjaga nr DM-126550-4 Kabina uuringuruumi uuringuloa taotlusele Luunja valla arvamust.
1.2.Luunja Vallvolikogu volitas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-le 37 ja lg-le 2 ning maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg-le 7 tuginedes 25. jaanuari 2024. a otsusega nr 1-3/8 seda ülesannet täitma Luunja Vallavalitsust.
1.3.Luunja Vallavalitsus ei nõustunud 21. veebruari 2024 korralduses nr 2-4/59 Marina Minerals OÜ-le geoloogilise uuringu loa andmisega Kabina uuringuruumis maavara tarbevaru uuringu teostamiseks. Otsuses esitati kokkuvõtvalt järgmised põhjendused: 1) KeA ei ole välja selgitanud geoloogiliste uuringute mõju keskkonnale, loomastikule, linnustikule ja eelkõige lähedal asuvale Natura alale koostoimes muu intensiivse majandustegevusega; KeA ei ole ka Natura ala lähedal geoloogiliste uuringute loamenetlusest hoolimata keskkonnamõju hindamist teinud, kuid Natura ala lähedusse maavara kaevandamise eesmärgil plaanitavad geoloogilised uuringud ei ole kaitsekorraldusega seotud ega selleks otseselt vajalikud; 2) kaevandamistegevus mõjutab kohalike elanike elukvaliteeti ja kinnisvara väärtust. Lähimad elamud asuvad taotletavast uuringuruumist u 10 m kaugusel kirdes ning 100 m kaugusel põhjas asuvad hooned; 3) uuringuloa menetluses ei ole välja selgitatud ega välistatud ohukahtlusi ja võimalikke keskkonnariske piirkonna põhjaveele. Ümberringi on elamupiirkonnad ning joogivee puurkaevud; 4) kavandatud tegevus on vastuolus Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008. a määrusega nr 81 kehtestatud üldplaneeringuga. Kastre metskond 218 maa-ala on üldplaneeringu järgi määratud puhke- ja virgestusalaks ning kinnisasjale on kavandatud puhke- ja virgestusala arendustegevused (valla suusarada talveperioodil, tervise- ja matkaraja rajamise jätkuprojekt). Kehtiva Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ järgi on üheks eesmärgiks arendada lähipuhkealade võrgustikku, mida võimaldavad planeeritud kergliiklustee ning olemasolev puhke- ja virgestusala; 5) Kastre metskond 218 on endine kruusakarjääri ala, kus on kaevandatud sisuliselt põhjavee tasemeni. Ala on hooldatud ning seda kasutatakse vaba aja veetmise eesmärgil.
1.4.Keskkonnaamet küsis 22. veebruari 2024. a kirjaga nr DM-126550-8 Marina Minerals OÜlt seisukohta geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse jätkamise kohta. Marina Minerals OÜ andis 23. veebruari 2024. a e-kirjaga Keskkonnaametile teada, et ei nõustu Luunja Vallavalitsuse 21. veebruari 2024. a korralduse nr 2-4/59 ega seal toodud põhjendustega ning soovib geoloogilise uuringuloa taotluse menetluse jätkamist.
2.Marina Minerals OÜ esitas 25. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Luunja Vallavalitsust uuesti kaaluma Marina Minerals OÜ poolt taotletava Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (Keskkonnaameti menetlus M-126550) väljastamiseks nõusoleku andmist.
2(17)
3-24-897
2.1.Kohus võttis kaebuse 26. märtsi 2024. a määrusega menetlusse ning kaasas sama määrusega arvamuse andmiseks menetlusse Keskkonnaameti.
2.2.Vastustaja ja kaasatud haldusorgan esitasid 23. aprillil 2024 kohtule vastused kaebusele.
3.Kohus määras 24. aprilli 2024. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 13. juunil 2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja väidab kaebuses ja kohtuistungil järgmist.
4.1.Kabina uuringuruumi puhul on tegemist kunagi ehitusmaavara kaevandamiseks ekspluatatsioonis olnud maa-alaga, kus jääkvaru on teadaolevalt veel ammendamata, ning mida on otstarbekas täiendavalt uurida ning piisava varu ja rahuldava kvaliteediga maavaravaru korral see ka kasutusse võtta, et hiljem ala ka nõuetekohaselt korrastada.
4.2.Kaebajal on oma majandustegevust arvestades õigustatud huvi saada õiguspärase menetluse tulemusena KeA-lt luba teostada Kabina uuringuruumis geoloogilist uuringut ehitusliiva ja täitepinnase tarbevarude väljaselgitamiseks. Kohaliku omavalitsuse poolt loa väljastamiseks nõusoleku andmata jätmine tingib vältimatult loa väljastamise taotluse rahuldamata jätmise ja rikub kaebaja õigusi.
4.3.Vastustaja ei teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt ja vead kaalutlusõiguse kasutamisel tõid kaasa õigusvastase otsustuse. Vastustaja ei ole uuringuloa taotluse kooskõlastamata jätmist põhjendanud viisil, et kaebaja saaks tõhusalt kaebeõigust teostada. Vastustaja on esitanud deklaratiivseid väiteid ning olemasolevaid põhjendusi saaks vastustaja uutega asendada üksnes arvamuse andmist uuesti otsustades.
4.4.Vastustaja on ekslikult sisuliselt samastanud uuringuloa taotluse menetluse kaevandamisloa menetlusega, tuginedes seetõttu suuresti mitteasjakohastele kaalutlustele. Vastustaja on põhjendanud mittenõustumist otseselt või kaudselt argumentidega, mis välistaksid hoopis kaevandamisloa väljastamise. Seejuures ei oleks valla argumendid Kabina uuringuruumi puhul põhjendatud isegi siis, kui taotletaks kaevandamisluba. Kohtupraktika kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.
4.5.Geoloogiliste uuringute eesmärk on saada infot, kas tulevane kaevandamine võiks olla otstarbekas ja kuidas seda kõige parem teha oleks. Uuringuga kogutaval teabel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas hiljem asutakse kaevandamisluba taotlema või mitte. Kogu uuringuruumis leviva materjali täpsem kvaliteet selgub alles pärast geoloogilise uuringu tegemist. Enne uuringute tegemist pole võimalik adekvaatselt hinnata, mis ulatuses võiks potentsiaalne kaevandamine konkreetset loodus- ja elukeskkonda mõjutada ja kas ning milliste meetmetega saaks võimalikke häiringuid (sh põhjaveele) vältida või leevendada või hoopis soodustada. Vastustaja on vaidlustatud korralduses ilma adekvaatset infot omamata justkui ette ära otsustanud, et ainuüksi uurimisega tekib Kabina uuringuruumile kaevandamise kaudu oluline keskkonnamõju. Vald pole mõjude tekkimist võimaldavaid asjaolusid tuvastanud ega küsinud kaebajalt eelduste ümberlükkamiseks selgitusi.
4.6.Geoloogilise uuringu puhul on mõju ümbritsevale looduskeskkonnale vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega (mõned päevad) ning ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Vastustaja on paljasõnaliselt, alusetult ja vastuoluliselt eeldanud, 3(17)
3-24-897
et taotletavad geoloogilised uuringud võivad mõjutada kaitstavat loodusobjekti või Natura 2000 ala. Faktilisi asjaolusid arvestades puudub alus eeldada geoloogiliste uuringute sellist mõju. Uuringuloa keskkonnamõju väljaselgitamise kohustus on eelkõige KeA-l kui loa andjal. Kohalik omavalitsus ei pea tegema põhjalikke keskkonnauuringuid. Loodusobjektidele viitamine ilma täiendavate selgituste või põhjendusteta ei õigusta nõusoleku andmisest keeldumist. Sisuliselt samas kohas asuva valla enda kaevanduse puhul ei ole vastustaja ühtegi sellist probleemi või isegi riski näinud. Seega esineb vastuolu võrdse kohtlemisega.
4.7.Valla viited geoloogilise uuringu võimalikule mõjule ümberkaudse kinnisvara väärtusele on paljasõnalised, alusetud ja vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Korralduses puuduvad täpsemad andmed väidetava kohalike elanike elukvaliteedi ja kinnisvara väärtuse muutumise kohta. Kõnealuse geoloogilise uuringu loa kehtivus on taotluses piiratud kolme aastaga alates loa väljastamisest ning taotluse seletuskirja kohaselt kestavad välitööd kõigest kaks nädalat. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi uuringule ega tõendile, mis kinnisvara väärtuse vähenemist kinnitaks.
4.8.Valla viited geoloogilise uuringu negatiivsest mõjust põhjaveele on paljasõnalised ja alusetud. Geoloogiline uuring aitab lähipiirkonna põhjavee taseme kindlaksmääramisele ja kohalike majapidamiste veevarustuse võimaluste väljaselgitamisele hoopis kaasa. Uuringu käigus ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või vibratsiooni. Uuringu üheks osaks oleva hüdrogeoloogilise kaitsetööga (veetaseme mõõtmisega) ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist.
4.9.Vastustaja on ekslikult leidnud, et üldplaneering ja Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ välistavad taotletud geoloogilised uuringud. Asjaolu, et Luunja valla üldplaneeringus on Kabina uuringuruum tähistatud kui puhke- ja virgestusala, ei ole kohaseks kaalutluseks uuringuloa taotlusele kooskõlastuse andmata jätmiseks. MaaPS § 15 lg 71 järgi tuleb planeeringute koostamisel maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud andmeid. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ interaktiivse veebikaardi andmetel ei ole Kastre metskond 218 kinnistul konkreetseid tegevusi kavandatud.
4.10.Vastustaja on rikkunud kaalutlusreegleid, jättes arvestamata, et avalik huvi võib hoopis toetada lubade väljastamist, sh taotletav uuring võib anda olulist lisateavet täiteliiva ja -pinna kohta. Täielikult on jäänud tuvastamata ning arvestamata kaebaja huvi tegeleda ettevõtlusega. Vastustaja pole otsustes käsitlenud ega arvestanud õiguse üldpõhimõtteid.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
5.1.Vastustaja on vaidlustatud korralduses esitanud kõik kaalutlused ja seisukohad ning need on selged ja põhjendatud.
5.2.Vastustaja ei ole samastanud uuringuloa taotluse menetlust kaevandamisloa taotluse menetlusega. Välja on toodud kõik asjaolud, mis takistaksid tegevust antud alal nii uuringuid tehes kui ka kaevandades. Uuringute tegemise mõte saab olla ainult kaevandamise planeerimine ja elluviimine.
5.3.Luunja vallal on teada uuringuloa ala ja selle lähiümbruse liiva ja kruusa varud ning nende füüsikalised omadused. Luunja valla asutatud Luunja Varahalduse Sihtasutus haldab soovitud uuringualast itta jäävat Kabina liivakarjääri, mille kasutamiseks on antud maavara kaevandamise luba kehtivusega kuni 1. jaanuarini 2031. Seda luba ei ole plaanis pikendada, muuhulgas samadel kaalutlustel nagu ka praeguse uuringuloa andmise arvamuses. 4(17)
3-24-897
5.4.Luunja vald lähtus lisaks ka sellest, et korralduses välja toodud asjaoludel ei annaks ta kunagi nõusolekut loa väljastamiseks nimetatud asukohas kaevandamiseks. Seejuures lähtuti ka ressursside otstarbekast kasutamisest ning seisukoht on kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega, kuna hoiduti perspektiivitu tegevuse kooskõlastamisest. Vastustaja on kaalunud kõigi asjassepuutuvaid huve, muuhulgas Luunja valla ja selle elanike huve.
5.5.Luunja vald on hetkel menetlemas uut üldplaneeringut, mille kohaselt jääb taotlusega hõlmatud maa puhke- ja virgestusalaks ning nimetatud aladel keelatakse mistahes tegevused, mis ei vasta sellele eesmärgile.
5.6.Vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust. Maa-ala, millel uuringuid läbi viia soovitakse, ei kuulu kaebajale vaid riigile. Ettevõtlusvabaduse teostamine ei tähenda isiku õigust nõuda kellelegi teisele kuuluval kinnistul ettevõtlusega tegelemist.
6.Kaasatud haldusorgan palub kaebuse rahuldada, esitades järgmised seisukohad.
6.1.Vastustaja mittenõustuv seisukoht on KeA-le siduv uuringuloa andmisest keeldumise alus.
6.2.Vastustaja on ekslikult sisuliselt samastanud uuringuloa taotluse ja kaevandamisloa taotluse menetlused ning on seetõttu tuginenud suuresti mitteasjakohastele kaalutlustele. Kuigi MaaPS § 4 lg 2 kohaselt on geoloogiline uuring maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö, ei toimu selle käigus maavara kaevandamist. Uuringuluba ei ole kaevandamisloa suhtes eelhaldusaktiks ja tegemist on iseseisvate haldusmenetlustega.
6.3.Keskkonnaamet ei hinda uuringuloa menetluse käigus kaevandamisega kaasnevaid mõjusid. MaaPS § 35 lg-tes 1 ja 2 toodud keeldumise alused on seotud konkreetselt uuringuloa alusel tehtavate töödega kaasnevate võimalike mõjudega. Uurimata alal ei ole võimalik kaevandamise üle otsustada ega adekvaatselt hinnata, mis ulatuses võiks potentsiaalselt kaevandamine konkreetset loodus- ja elukeskkonda mõjutada ning kas ja milliste meetmetega saaks võimalikke häiringuid (sh põhjaveele) vältida või leevendada. Just geoloogilise uuringu käigus kirjeldatakse piirkonna veerežiimi, sh määratakse põhjaveetase ning vajadusel selgitatakse välja lähimate majapidamiste veega varustatus.
6.4.Vastustaja on paljasõnaliselt eeldanud, et taotletavad geoloogilised uuringud võivad mõjutada kaitstavat loodusobjekti või Natura 2000 ala ega ole arvestanud kaebuse p-s 31 nimetatud asjaolusid, sh eelkõige geoloogilise uuringu vähest mõju ümbritsevale looduskeskkonnale ning tööde vähest mahtu ja lühiajalisust.
6.5.Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ei sea kohustust anda geoloogilise uuringu puhul keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnangut ega viia läbi KMH-d. Puudub faktiline alus eeldada, et geoloogilised uuringud mõjutavad ca 2,4 km kaugusel asuvaid Natura 2000 alasid (Ropka-Ihaste loodusala, Ropka-Ihaste linnuala) ning ca 3 km kaugusel asuvat Natura 2000 ala (Anne loodusala).
6.6.Uuringute läbiviimine ei ohusta alal kasvavaid kaitsealuseid taimeliike. Uuringuruumi teenindusala plaanilt on näha, et kaevandeid/puurauke ei ole kavandatud kaitsealuste liikide elupaikades.
6.7.Kaebaja on õigesti välja toonud, et pole mingit objektiivset alust järeldada, et geoloogiline uurimine mõjutaks kohalike elanike elukvaliteeti ja kinnisvara väärtust, kuna uuringud on 5(17)
3-24-897
lühiajalised ning neil ei ole kaevandamisega kaasnevaid mõjusid. Vastustaja on teinud ennatliku järelduse karjääri suuruse kohta – alles uuringute järgselt selgub, kas ja mis ulatuses maavara arvele võetakse.
6.8.Uuringuloa taotluse seletuskirjas on toodud geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus, millest vastustaja oleks saanud arvamuse andmisel lähtuda. Uuringute läbiviimise tavapärase praktika kohaselt ei kaasne geoloogilise uuringuga mõju piirkonna põhjaveele. Hüdrogeoloogilise töödega (veetaseme mõõtmisega) ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata ka põhjavee taseme alanemist.
6.9.Luunja valla üldplaneeringu järgi ei ole Kabina uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine keelatud ning asjaolu, et Kabina uuringuruum on Luunja valla üldplaneeringus tähistatud puhke- ja virgestusalana, ei ole kohaseks kaalutluseks uuringuloa taotlusele nõusoleku andmata jätmiseks. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei asu taotletav uuringuruum rohevõrgustiku ega väärtusliku maastiku alal. Uuringuruumi piires ei muudeta ühegi kinnistu otstarvet ega kasutusfunktsiooni ning looduslike alade osatähtsus uuringu käigus ei lange. Keskkonnaamet nõustub kaebajaga, et geoloogilise uuringu teostamine ei takista kergliiklustee ega suusa- või matkaradade rajamist ega vaba aja veetmiseks paigaldatud seadmete kasutamist. Maavara uurimist on võimalik korraldada nii, et puhke- ja virgestusala jääb nõuetekohaselt toimima.
6.10.Vastustaja peab arvamuse andmisel arvestama kõigi asjassepuutuvate huvidega. Oluline on, et vaidlusaluse ala puhul on tegemist riigimaaga ning kohtupraktika järgi ei anna ettevõtlusvabadus isikule õigust nõuda, et ta saaks kasutada riigile kuuluvat maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides. Samas tuleb vastustajal kaalutlusõigust siiski nõuetekohaselt teostada.
6.11.Takistavate asjaolude puudumisel on geoloogilise uuringu tegemine riigi huvides. Riigivara valitseja volitatud asutus (Riigimetsa Majandamise Keskus) on andnud nõusoleku uuringute tegemiseks. Uuringu läbiviimine aitab juba maha jäetud kaevandustes kaevandamist jätkata ja võimaldaks jääkvarude maksimaalse kasutuse ning maa-alade korrastamise pärast varude ammendumist.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on esitanud kaebuse Luunja valla kohustamiseks kaaluda uuesti kaebaja geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmist. Vaidluse all on kas Luunja vald keeldus Luunja Vallavalitsuse 21. veebruari 2024. a korraldusega nr 2-4/59 õiguspäraselt Marina Minerals OÜ-le geoloogilise uuringu loa nõusoleku andmisest Kabina uuringuruumis maavara tarbevaru uuringu teostamiseks. Kaebaja taotles geoloogilise uuringu luba Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas Kastre metskond 218 kinnistul. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 14,36 ha. Geoloogilise uuringu käigus plaanitakse rajada kuni 36 uuringupuurauku ja kuni 36 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 15 m. Uuritavateks maavaradeks on liiv ja kruus. Uuringu käigus on kavandatud hüdrogeoloogilise katsetööna veetaseme mõõtmine ja täiendavalt järgmised sihtotstarbelised tööd: terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine (dtl 18-19).
6(17)
3-24-897
Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt hõlmab taotlus endise Kabina kruusliiva karjääri, mis on kunagi olnud ehitusmaavara kaevandamiseks ekspluatatsioonis ja kus jääkvaru on teadaolevalt veel ammendamata ning mida on ettevõtte hinnangul otstarbekaks täiendavalt uurida ja piisava varu ning rahuldava kvaliteediga maavaravaru korral see ka kasutusse võtta. Kavandatav geoloogiline uuring võimaldaks taotleja arvates hinnata kunagises Kabina karjääris olevate kaevandamata purdsetete olemasolu ja mahtu. Maavara olemasolul võetakse see arvele maavarade registris aktiivse tarbevaruna ning taotletakse keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Maavara kaevandamise jätkamine juba avatud, mahajäetud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum võrreldes uute alade kasutusele võtmisega. Samuti võimaldaks see maavara jääkvarude maksimaalse kasutuse ning pärast varude ammendamist maa-ala lõplikult korrastada (dtl 21-27 ).
8.Vaidlus puudub selles, et tegemist on Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul (Kliimaministeeriumi kaudu; volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus), millel on varasemalt maavara (kruus, liiv) kaevandatud, seal asuv varu pole ammendatud. Samuti selle üle, et riik omanikuna on RMK kui omaniku volitatud esindaja kaudu nõustunud geoloogilise uuringuga Kabina uuringuruumis (RMK 3. jaanuari 2024. a nr 3-1.1/2023/7936 ; dtl 34-35).
9.MaaPS § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogiline uuring on lubatud geoloogilise uuringu loa (uuringuluba) alusel, välja arvatud kaevandamisloa alusel mäeeraldise piires tehtav geoloogiline uuring ja selline geoloogiline uuring, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning kivimi uurimiseks paljandist või puursüdamikust võetud kivimi tükkide või maapinnalt kivististe kogumisega. (MaaPS § 17 lg 2). Marina Minerals OÜ poolt taotletud uuringu puhul on tegemist geoloogilise tööga, mis vajab MaaPS § 17 lg 2 kohaselt uuringuluba
10.Uuringuloa saamiseks tuleb esitada taotlus (MaaPS § 27 lg 1) ning uuringuloa annab Keskkonnaamet (MaaPS § 26). Marina Minerals OÜ esitas 28. novembril 2023 Keskkonnaametile taotluse Kabina uuringuruumis uuringuloa saamiseks, millega soovib uurida endises kruusaliiva karjääris jääkvaru kogust ning kvaliteeti (dtl 18-19).
11.MaaPS § 27 lg 7 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV), kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on praegusel juhul Luunja vald, kes otsustab nõusoleku andmise küsimuse teise haldusorgani (Keskkonnaamet) läbiviidavas menetluses. KeA küsis 21. detsembri 2023. a kirjaga nr DM-126550-4 Luunja vallalt arvamust esitatud uuringuloa taotluse kohta. Kohaliku omavalituse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 37 kohaselt on volikogu ainupädevuses muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. KOKS § 22 lg 2 kohaselt otsustab õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. MaaPS § 27 lg 7 nimetab arvamuse andjana uuringuruumi kohaliku omavalituse üksust. Seega on KOKS § 22 lg 1 p 37 ja lg-st 2 tulenevalt arvamuse andmise pädevus eelkõige Luunja Vallavolikogul, kes võib volitada ülesande täitmise vallavalitsusele (KOKS § 22 lg 2). Luunja Vallavolikogu ongi 25. jaanuari 2024. a otsusega nr 1-3/8 volitanud Luunja Vallavalitsust esitama arvamust Keskkonnaameti edastatud geoloogilise uuringu loa kohta. 7(17)
3-24-897
Luunja Vallavalitsus andis enda mittenõustumist väljendava arvamuse 21. veebruari 2024. a korraldusega nr 2-4/59. Kohtu hinnangul on küsimuse otsustanud pädev haldusorgan.
12.MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kes annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi (MaaPS § 35 lg 3). Kohaliku omavalitsuse keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest on loa andjale siduv menetlustoiming. Keskkonnaamet ei saa edasises uuringuloa taotluse menetluses ümber hinnata vastustaja seisukohti, sh hinnata nende õiguspärasust. Loa andjal on võimalik kohaliku omavalitsuse keeldumisest mööda minna üksnes juhul, kui selleks annab nõusoleku Vabariigi Valitsus, kellel tuleb kaaluda üleriigilisi sotsiaalseid, keskkonnahoiu- või majandushuve, mis tingiksid vajaduse väljastada luba just konkreetsesse asukohta (Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11 ja seal viidatud praktika1).
13.Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (vt Riigikohtu viidatud otsus asjas nr 3-3-1-3715, p 11; 30. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-9-09). Kooskõlastuse andmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt viidatud otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). Kuigi kohaliku omavalitsuse kooskõlastus sellise loa andmise menetluses on olemuselt menetlustoiming, tuleb kujunenud kohtupraktika järgi selle menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (nt Riigikohtu 24. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19).
14.Kaebaja väidab põhjendamis- ja kaalumisvigu otsustamisel – erinevate huvide kaalumata jätmist ja lähtumist asjakohatutest kaalutlustest.
15.Haldusakti õiguspärasuse üheks formaalseks eelduseks on haldusakti põhjendamine ning kaalutlusõiguse teostamisel tuleb märkida põhjendustes ka vastavad kaalutlused, millele haldusorgan tugines (HMS § 56 lg-d 2 ja 3). Kohtupraktika järgi ei pea menetlustoimingu põhjendused tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks ning piisavalt selged (vt Riigikohtu 3. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-82-14, p 20). Üksnes formaalse põhjendamiskohustuse rikkumine ei vii aga otsuse tühistamiseni. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist (vt ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1). Kohtu hinnangul on ka praegusel juhul kohaldatav põhimõte, et lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele on kohustamisnõude rahuldamise üle otsustamiseks vaja hinnata ka otsuse sisulist õiguspärasust.
Kuna kehtiva MaaPS-ga ei muudetud kuni 01.01.2017 kehtinud varasema maapõueseaduse (MaaPS v.r) põhimõtteid uuringulubade taotlemisel, on MaaPS sätete sisustamisel asjakohane ka MaaPS v.r alusel kujunenud kohtupraktika.
8(17)
3-24-897
16.Vastustaja on praegusel juhul uuringuloale nõusoleku andmisest keeldudes viidanud õigusliku alusena MaaPS § 27 lg-le 7. See säte käsitleb uuringuloa kohaliku omavalitsuse üksusele arvamuse andmiseks saatmist ning sätestab arvamuse esitamise tähtaja. Vastustaja on täpsemalt õiguslikele alustele viitamata keeldumist sisuliselt põhjendanud kokkuvõtvalt järgmiste argumentidega: 1) MaaPS-st tulenevatele uuringuloa eesmärkidest lähtuvalt tuleb uuringuloa andmisel arvesse võtta kaevandamise võimatust tulevikus; 2) Keskkonnaamet ei ole piisavalt täpselt välja selgitanud, kuidas mõjuvad geoloogilised uuringud keskkonnale, loomastikule, linnustikule ja eelkõige Natura 2000 alale koostoimes muu intensiivse majandustegevusega; puudub keskkonnamõju eelhinnang; 3) kaevandamine mõjutaks kohalike elanike elukvaliteeti ning kinnisvara väärtust; 4) uuringuloa menetluses ei ole välja selgitatud võimalikke keskkonnariske piirkonna põhjaveele; 5) geoloogiline uuring on vastuolus Luunja valla üldplaneeringuga ning Tartumaa maakonnaplaneeringuga. Vastustaja on seega kohtu hinnangul vähemalt formaalselt enda põhjendamiskohustuse täitnud. Üksnes õiguslike aluste täpsem märkimata jätmine ei saaks viia kaebuse rahuldamisele
17.Uuringuloale kooskõlastuse andmisest keeldumine kui ulatusliku kaalumisruumiga otsustus peab vastama kaalutlusotsuse õiguspärasuse nõuetele. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusotsuse õiguspärasust kontrollides hindab kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kuid ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Kohus analüüsib järgnevalt vastustaja esitatud põhjendusi eraldiseisvalt ning annab hinnangu nende asjakohasusele kaalutlusõiguse teostamisel.
18.Kaebaja ja kaasatud haldusorgani väitel on vastustaja segamini ajanud uuringu- ja kaevandamisloa menetlused ning seetõttu tuginenud arvamust andes ka asjakohatutele kaalutlustele. Vastustaja selgituste kohaselt on ta menetlustõhususe eesmärki silmas pidades esitanud korralduses ka juba ettevaatavalt argumendid, millele tuginedes ta ei nõustuks uuringute läbiviimisest hoolimata tulevikus uuringuloa taotlusega hõlmatud ala osas kaevandamisloa andmisega. Vastustaja hinnangul oleks ebaefektiivne ressursi kasutamine nii kohaliku omavalituse, riigi kui ka uuringu teostaja seisukohast, kui lubada uuringuid ilma mingisuguse perspektiivita seal tulevikus kaevandust rajada.
18.1.Uuringuluba ei ole lahutamatult seotud tulevikus väljastatava kaevandamisloaga. Kohtupraktika on aga pidanud oluliseks arvestada uuringuloa iseseisvat eesmärki (Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-639, p 15) ning tunnustanud ka uuringutulemuste iseseisvat väärtust, mille suhtes saab esineda ka avalik huvi maavarade varude ulatuse ja asukohtade suhtes. KeA esindaja rõhutas oma vastuses kaebusele (dtl 96-97) kui ka kohtuistungil (istung 00:30:00), et uuringud on iseseisva väärtusega ning riigi huvides. Uuringuloa keeldumise alused MaaPS § 35 lg 1 järgi seonduvad ka üksnes mõjudega, mis tulenevad otseselt uuringust endast mitte kaevandamisest. Maapõueseaduse seletuskirja kohaselt (maapõueseadus 213 SE) ei ole uuringuloa eesmärk loodusressursside kasutusele võtmine. Riikliku huvi uuringuteks ning
9(17)
3-24-897
teadusliku info säilitamiseks väljendab „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“2 .
ka
Keskkonnaministeeriumi
dokument
Ka Riigikohtu viidatud praktikast (otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-15, p 13) tuleneb, et isegi juhul, kui kaevandamist ei järgne, on uuringutulemustel tähendus näiteks keskkonnaregistri täiendamisel. Samuti on nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele ning taotlejale on see abiks otsustamaks, kas kaevandamisloa taotlust üldse esitada. Riigikohus märkis viidatud lahendis ka, et kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada.
18.2.Kohtupraktika on aktsepteerinud KOV-i poolt uuringuloa andmise menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide esitamist (viidatud otsus haldusasjas nr 3-17-639 , p 13 ja seal esitatud praktika; viidatud otsus asjas nr 3-3-1-3715). Kui tulevase kaevandamise vähene tõenäosus on asjakohane argument uuringuloa kooskõlastamise menetluses, tuleb seda vastava menetlustoimingu põhjendustes ka kajastada. Kohtu hinnangul ei saa lähtuda üksnes tulevase kaevandamisloaga nõustumise vähesest väljavaatest, vaid käesoleva vaidluse raames tuleb hinnata ka otseselt uuringuloaga seotud argumente. Samas tuleks selle argumendi kaalu hinnata võrreldes muude huvidega väiksemaks. Kohaliku omavalitsuse indikatsioon kaevandamisloa perspektiivitusele lükkab riski uuringuluba taotlevale isikule ning annab talle võimaluse hinnata, kas ta soovib teha kulutusi uuringu läbiviimiseks või mitte. Riigikohus on andnud viidatud otsuses asjas nr 3-3-1-37-15 suunise, mille kohaselt peaks KOV oma arvamuse rajama uuringuga tõendatud teabele ning keeldumine ei tohi olla hüpoteetiline ega ebamäärane (p-d 17‒19).
19.Kaebaja heidab ette, et vastustaja on paljasõnaliselt, alusetult ja vastuoluliselt eeldanud, et taotletavad geoloogilised uuringud võivad mõjutada kaitstavat loodusobjekti või Natura 2000 ala. Kaasatud haldusorgan nõustub sisuliselt kaebaja väidetega. Vastustaja on oma otsuses tuginenud järgmistele keskkonnaalastele asjaoludele: a) uuringuruum kattub osaliselt III kategooria kaitsealuste liikide (soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti sõrmkäpp) elupaikadega; b) uuringuruumi vahetus läheduses asub tiigikonna elupaik, vääriselupaik, mitme III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi elupaik ning I ja II kaitsekategooria liigi leiukohad; c) umbes 2,4 km ja 3 km kaugusel asuvad Natura 2000 loodus- ja linnualad, mille tõttu on vaja teha keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang (KMH eelhinnang); d) Keskkonnaamet ei ole välja selgitanud, kuidas mõjuvad geoloogilised uuringud keskkonnale, loomastikule, linnustikule ja eelkõige Natura 2000 alale. Vastustaja märgib korralduses, et uuringuruumis ja selle vahetus läheduses asuvad kaitsealuste taimeliikide elupaigad ning täpsustab enda väidet järgmiselt: uuringuruum kattub osaliselt III kategooria kaitsealuste liikide (soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti sõrmkäpp) elupaikadega; uuringuruumi vahetus läheduses asub tiigikonna elupaik, vääriselupaik, mitme III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi elupaik ning I ja II kaitsekategooria liigi leiukohad.
Sellest lähtuvalt ei saanud vastustaja tema sõnul geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusolekut anda. Kaebaja ja kaasatud haldusorgan vastustaja selle väitega ei nõustu. Nende hinnangul ei ohusta geoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd kaitsealuste liikide elupaiku. Kohtus ei ole vaidlust selle osas, et uuringuruumi alal ning selle vahetus läheduses asuvad kaitsealused taimeliigid. Kohutuistungil tutvustas KeA esindaja istungi eel vaatluse käigus tehtud tähelepanekuid ning selgitas, et registrikaardile märgitud kaitsealuste taimeliikide levik (eelkõige III kaitsekategooria liik kahkjaspunane sõrmkäpp) on laialdasem ning ulatub ka uuringuruumi alasse (istung 00:25:00). Samas on selgunud, et geoloogiliste uuringu käigus sõidab uuringualale üks puurmasin, millega tehakse 36 puurauku. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Seega tuleb III kaitsekategooria kaitsealuste liikide puhul hinnata, kas esineb oht kaitsealuse liigi elupaiga hävimiseks, mitte mõju üksikutele taimedele uuringuruumis. Kohtu arvates tuleb pidada usaldusväärseks KeA hinnangut, et uuringutööde vähene maht, lühiajalisus ja puurimiste lokaalne mõju ainult puuraugu tegemise kohal ei ohusta kaitsealuste taimeliikide elupaiku uuringuruumi alas. Võimalikku negatiivset mõju saab vähendada uuringuloa väljastamisel, lisades sinna täiendavaid tingimusi, kui loa väljastaja hindab ohtu kaitsealuse liigi elupaigale. Väljaspool uuringuruumi ala olevatele kaitsealustele liikidele aga mõju ei esine. Vastustaja vastupidised seisukohad ei ole faktiliselt tõendatud ning seega tuleb need kõrvale jätta. Vastustaja kaalutlusotsuse väide negatiivsest mõjust keskkonnale ja kaitsealustele liikidele ei ole põhjendatud.
20.Vastustaja väidab korralduses, et Keskkonnaametil oli kohustus teostada KMH eelhinnang, kuid seda pole tehtud. Kaebaja ja kaasatud haldusorgan selle seisukohaga ei nõustu.
20.1.KeHJS § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
20.2.Kuna geoloogilise uuringu luba ei ole tegevusluba KeHJS § 3 lg 1 ja § 6 lg 2 p 2 tähenduses, ei ole KeA-l kohustust anda KMH eelhinnangut. KeA selgitas kohtuistungil ja vastuses kaebusele, et KMH eelhinnangu andmise vajadus kadus 1. jaanuaril 2020, kui jõustusid KeHJS muudatused, millega KeHJS § 6 lg 2 p 2 tekstist eemaldati maavara geoloogiline uuring ja üldgeoloogiline uurimistöö (istung 00:36:06 ja dtl 97-98).
20.3.KeHJS viidatud muudatusi sisaldanud eelnõu seletuskirja järgi oli muudatuse eesmärk bürokraatia vähendamine. Maavara geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö puhul ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16. aprilli 2014. a direktiivi 2014/52/EL kohaselt eelhinnangu andmine üldjuhul kohustuslik. Kohustus anda eelhinnang on vaid süvapuurimise korral. Eesti õiguses on eelhinnangu nõue vaatamata sellele olnud direktiivi ülevõtmisest alates kõigi uuringulubade ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade puhul, kuigi vahepeal on tehtud leevendusi. Samas on välja toodud, et eelhinnangute koostamisega kaasneb praktikas suur töömaht ja reaalset väärtust sellel ei ole, kuna uuringute mõju ei ole märkimisväärne ning seletuskirja koostamise aja seisuga ei ole algatatud mitte ühtegi keskkonnamõju hindamist maavara geoloogilise uuringu loa ja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse menetluses. Seetõttu on seadusandja pidanud põhjendatuks KMH nõude kaotamist, kuid loa andjale jääb
11(17)
3-24-897
siiski võimalus KMH algatamiseks, kui selleks on põhjendatud alus (tegevused, mis võivad teatud juhtudel kaasa tuua olulise keskkonnamõju)3.
21.Uuringuloaga seotud keskkonnamõju väljaselgitamise kohustus on eelkõige KeA-l kui loa andjal ning KOV ei ole kohustatud ise keskkonnauuringuid tegema. KOV peab aga suutma selgitada, millel põhinevad tema väited, et taotleja saaks neid selgituste või uuringutega kinnitada või ümber lükata. (vt Riigikohtu otsused asjas nr 3-21-101 p 30, nr 3-20-1247 p 12, nr 3-3-1-37-15, p 18) Praegusel juhul ei ole vastustaja esitanud mingeid täiendavaid selgitusi, kuidas kavandatava uuringuga mõjutataks keskkonda. Vastustaja resoluutse seisukohaga korralduses ei seondu mingeid põhjendusi ning vastustaja ei ole neid ka hiljem suutnud välja tuua. Ainuüksi osundamine Natura alade lähedusele ei ole põhjendatud aluseks uuringuloa taotluse jaoks nõusoleku andmata jätmiseks. Vastustaja on korralduses viidatud Euroopa Kohtu otsuse asjas C-127/02 (Waddenzee) põhjal tuletanud Keskkonnaameti kohustuse hinnata geoloogiliste uuringute läbiviimise mõju Natura alale, sh kaitse-eesmärkide täitmisele, sest Natura ala lähedusse plaanitavad maavara kaevandamise eesmärgil tehtavad geoloogilised uuringud ei ole kaitsekorraldusega seotud ega selleks otseselt vajalikud. Riigikohus on viidatud Euroopa Kohtu lahendis selgitanud, et Natura hindamise võib tegemata jätta kahel juhul: (1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmärkide seisukohalt olulised, või (2) kui tegevus võib küll mõjutada ala sellised tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-529 p 18). Riigikohus on samas (p 19 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika) leidnud, et võimalik oluline mõju võib tuleneda nii Natura 2000 ala territooriumil kui ka väljaspool toimuvast. Käesolevas asjas seondub vaidlus Natura 2000 aladest väljaspool oleva tegevusega. Kohus nõustub kaebaja ja kaasatud haldusorganiga, et kavandataval uurimistegevusel ei ole mõju ca 2,4 km või 3 km kaugusel asuvatele Natura 2000 linnu- ja loodusaladele. Kaasatud haldusorgan on asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, kus on peetud Natura alast kuni kilomeetri kaugusel olevat Rail Baltica raudteemürast ning inimtegevusest tulenevat mõju või 1,1 km kaugusel olevat kaevandusest tulenevat keskkonnahäiringut ebapiisavaks, et jaatada mõju Natura alale (vt viidatud otsus asjas nr 3-18-529, p 20 ja Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-22-550 p 11.2). Praeguse vaidluse ajendanud uurimisloaga kavandatav tegevus on vaieldamatult vähema mõjuga kui viidatud lahendites nimetatud kaevandamine või raudtee rajamine. Vastustaja kaalutlused, et Kabina uuringuruumi tehtavate uuringute käigus mõjutatakse Natura 2000 alasid või sellest lähtuvalt oleks pidanud andma KMH eelhinnangu, ei ole uuringuloale nõusoleku andmata jätmisel seega asjakohased.
22.Vastustaja märgib korralduses uuringuloa väljastamist välistavate asjaoludena kaevandamistegevuse negatiivset mõju elanike elukvaliteedile ning kinnisvara väärtuse vähendamisele. Kaebaja ja kaasatud haldusorgani hinnangul ei ole kaevandamistegevuse negatiivne mõju uuringuloa nõusoleku andmisel asjakohane kaalutlus. Väide geoloogilise uuringu mõjust elanikkonna elukvaliteedile ja kinnisvara väärtusele on alusetu ning vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 55 SE, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a7afb963-8e1d-439b-9bd730d485aa22ee/keskkonnaseadustiku-uldosa-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/
12(17)
3-24-897
22.1.Kohus nõustub kaebaja ning kaasatud haldusorgani seisukohaga, et kaevandamisest tulenevaid negatiivseid mõjusid hinnatakse ning arvestatakse võimaliku tulevikus aset leidva kaevandamisloa menetluses. Uuringuloa menetluses on võimaliku kaevandamise negatiivne mõju asjakohane vaid ulatuses, mille alusel saab hinnata kaevandamisloa perspektiivi (vt viidatud kohtupraktika käesoleva otsuse põhjenduste p-s 18.2), kuid iseseisva asjaoluna ei ole tegemist asjakohase argumendiga uuringuloa taotluse menetluses kaalutluste sisustamisel.
22.2.Kohus nõustub kaebaja ning kaasatud haldusorganiga ka selles, et geoloogiline uuring ei mõjuta uuringuruumi läheduses asuvaid elanikke viisil, mis annaks alust uuringuloa taotlusele nõusoleku andmisest keelduda. Sellist mõju ei ole asjas kogutud tõendite ja esitatud selgituste pinnalt alust järeldada. Uuringuloa taotluse kohaselt plaanitakse geoloogilise uuringu käigus rajada kuni 36 uuringupuurauku ja kuni 36 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega on kuni 15 m (dtl 18). Uuringuloa taotluse seletuskirjast ning kohtuistungil kaebaja seadusliku esindaja antud selgitustest ilmneb, et uuringu tegemine toimub kõigest paari päeva jooksul (dtl 27 ja kohtuistungil 00:16:20). Uuringuruumis tehakse ainult puurimistöid ning koheselt korrastatakse puuraugud. KeA esindaja täpsustas istungil, et kuna uuritavaks alaks on liivakarjäär, siis on võimalik müra ning tolmureostus väga väike või praktiliselt olematu võrreldes näiteks lubjakivikarjääris tehtavate uuringutega (istungil 00:24:00). Kohtul puudub alus kahelda kaebaja ja kaastatud haldusorgani väidete usaldusväärsuses. Uuringuga kaasnevad mõjud (müra või tolm) on kas väheintensiivse või olematu mõjuga elanike elukvaliteedile või on sellised, mida elanikud peavad niigi taluma kinnisasjade tavapärases kasutamise käigus. Uuringuga ei kaasne tegevusi, mis võiksid avalda mõju lähedal asuvate kinnisasjade väärtusele. Selline vastustaja seisukoht on paljasõnaline ning ei tugine ühelgi tõendil. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et geoloogiline uuring avaldaks mõju uuringuruumi lähedal asuvate elanike elukvaliteedile või kinnisvara väärtusele määral, mis takistaks geoloogiliste uuringute läbiviimist. Seega on valla seisukoht elanike elukvaliteedile ning kinnisvara väärtuse vähenemisele kaalutlusõiguse teostamisel asjakohatu.
23.Vastustaja on nõusolekut andmata jättes ühe argumendina märkinud ka uuringu negatiivse mõju ümbruskonna põhjaveele. Vastustaja heidab ette, et menetluses ei ole välja selgitatud ega välistatud ohukahtlust piirkonna põhjaveele. Kaebaja ning kaasatud haldusorgani hinnangul on see vastustaja seisukoht tõendamata ning geoloogiline uuring aitab hoopis lähipiirkonna põhjavee taseme kindlaksmääramisele ja kohalike majapidamiste veevarustuse võimaluste väljaselgitamisele kaasa. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja ning kaasatud haldusorgani väites, et uuringu üheks osaks oleva hüdrogeoloogilise kaitsetööga (veetaseme mõõtmisega) ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist ning seetõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. Samas on ka välja toodud, et uuringute läbiviimise tavapärase praktika kohaselt ei kaasne geoloogilise uuringuga mõju piirkonna põhjaveele. Kuigi uuringute käigus jõutakse puurimisel ka põhjavee tasemest allapoole, siis ei ole pärast kohest aukude tagasitäitmist mõju põhjaveele arvestatav (KeA seisukoht istungil 00:44:09). Seda ohtu vähendab muuhulgas asjaolu, et Kabina uuringuruumi uuringute käigus jääb puuraukude sügavus alla 10 meetri. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja suutnud kuidagi tõendada mõju ümbruskonna põhjaveele ega veenvalt selgitada võimaliku ohu tõenäosust. Vastustaja argument uuringute negatiivsest mõjust põhjaveele ei ole seega põhjendatud ega otsustamisel asjakohane.
24.Vastustaja on ka seisukohal, et kavandatav geoloogiline uuring on vastuolus Luunja Valla üldplaneeringuga ning Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+. Vastustaja on ka selgitanud, 13(17)
3-24-897
et vald on teinud töid kavandatava uuringuala korrastamiseks ning seal spordiradade arendamiseks.
24.1.Kohtupraktika kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel selgitada, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist takistaks (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 17). Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka seoses väitega uuringutegevuse vastuolust kehtiva üldplaneeringuga. Vastustaja toob korralduses välja, et uuringuala on üldplaneeringu järgi määratud puhke- ja virgestusalaks ning see on valla suurimaid. Uuringu tegemisega ei muudeta üldplaneeringu järgset maakasutuse juhtotstarvet. Uuringu tegemine võib küll ajutiselt mõnevõrra mõjutada ala puhkealana kasutamist, kuid tööd on lühiajalised ning lokaalse mõjuga. Uuringuruumi pindala on 14,36 ha ning seega uuringu tegemine uuringuala ühes servas ei takista ala kasutamist samal ajal puhkeotstarbel. Vastustaja toob välja, et uuringuruumi lähedusse planeeritakse kergliiklusteid. Kohtu hinnangul ei takista väljaspool uuringuruumi planeeritavad kergliiklusteed kuidagi uuringutööde tegemist ning samas ei mõjuta uuringu tegemine ka kergliiklusteede planeerimist või võimalikku ehitamist. Seoses Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ viitab vastustaja lähipuhkealade võrgustiku arendamisele, mille ühe osana näeb vastustaja Kabina puhke- ja virgestusala. Kohtu hinnangul ei takista geoloogiliste uuringute läbiviimine puhkealade arendamist ega võrgustiku loomist. Kokkuvõtvalt ei ole vastustaja veenvalt põhjendanud, et uuringuloa realiseerimine takistaks vastustaja tegevusi vastavuses üldplaneeringuga ja maakonnaplaneeringuga.
24.2.Menetlusosalised on eri meelt ka selles, kas karjäär on kaevandamise järgselt nõuetekohaselt korrastatud. Vastustaja on vaidlustatud korraldust muu hulgas põhjendanud ka asjaoluga, et endist karjääri on korrastatud ning seal on loodud vaba aja veetmise ning sportimisvõimalused (matkarajad ja talvel suusarajad, RMK istutatud puud). Kaebaja sõnul pole tegemist korrastatud kaevandamisalaga ning seda seisukohta toetavad kaasatud haldusorgani esindaja selgitused (kohtuistungil 00:27:21 ja 00:53:42) – ala on metsastunud; seal esineb prügistamist; alal on väga järsud ning kõrged (kuni 4,5 m kõrgused) nõlvad, mis on kohati ohtlikud; sisepuistangud on jäänud laiali planeerimata. Kohtu hinnangul ei välista seni tehtud tööd ja investeeringud ning plaanid uuringu lubamist. Kavandatav uuring on lühiajaline ning selle käigus ei mõjutata maastikupilti ega rikuta olemasolevat suusa- või matkarada. Samuti on vallal jätkuvalt võimalus ala oma soovide ning visioonide kohaselt vastavalt kehtivale planeeringule arendada. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja senine tegevus endisel karjäärialal ja kavatsused asjakohaseks kaalutluseks uuringuloa nõusolekust keeldumisel.
25.Kaebaja heidab vastustajale ette, et teda pole kaasatud otsustusprotsessi. HMS § 6 järgi on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Selle kohustuse täitmiseks on oluline, et haldusorgan kaasaks menetlusse isikud kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming võib puudutada (kolmandad isikud HMS § 11 lg 1 p 3 tähenduses). Kohtupraktikas on rõhutatud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et menetluse tulemusena võidakse piirata tema õigusi. Seejuures ei pea isiku õiguste riive olema kaasamiseks tõendatud, vaid piisab mõistlikust kahtlusest (nt Riigikohtu 11. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-15-2232, p 8). Õiguspärase tulemuse saamiseks on oluline, et haldusorgan kuulaks ära kõikide osapoolte seisukohad. Vastustaja sõnul ei peetud praegusel juhul vajalikuks menetlusse kaasata kedagi peale vallaametnike ja valla sihtasutuse esindaja (istungil 00:34:49). Vastustaja selgitas, et Kabina külaseltsi esindaja on vallavalitsuses olemas ning sellest lähtuvalt on nad arvestanud kohalike elanike huvidega (00:46:38). Kohtu hinnangul on jäetud põhjendamatult menetlusse kaasamata kaebaja kui isik, kelle ettevõtlusega seotud huvisid vaidlustatud korraldus otseselt mõjutab. Kaasamise tulemusena 14(17)
3-24-897
olnuks vastustajal võimalik juba menetluse käigus küsida täiendavaid asjakohaseid selgitusi tööde mahu ning nendega kaasnevate võimalike mõjude kohta ning vastustaja oleks saanud tugineda asjakohastele kaalutlustele juba haldusmenetluses. Praegu on kaebaja saanud uuringutööde iseloomu ja mahtu ning neist lähtuvaid mõjusid täpsustada alles kohtuistungil ning oma täiendava teabe on saanud kohtumenetluses esitada Keskkonnaamet kaasatud haldusorgani rollis. Kohtu hinnangul võinuks kaebaja kaasamine haldusmenetlusse anda vastustajale otsustamiseks põhjalikumat teavet ning esitada asjakohasemad kaalutlused. Vastustaja on viidanud otsustamisel ka kohalike elanike huvidele (nende elukvaliteedi ja kinnisvara väärtuse võimalik halvenemine). Kuigi vastutaja viitab mõjule uuringuala läheduses asuvatele majapidamistele, on selgunud, et nende arvamust võimaliku uuringutegevuse kohta pole välja selgitatud. Kohtu hinnangul ei saa kaasamiskohustuse õiguspäraseks täitmiseks lugeda asjaolu, et vallavalitsuse koosseisu kuulub või seal töötab kohaliku külaseltsi esindaja, kes tunneb kohalikke olusid. Ühe kogukonnaliikme arvamust ei saa üldistavalt omistada kogu kohalikule elanikkonnale ning vallavalitsuse töötaja puhul ei saa täielikult eeldada tema erapooletust oma seisukoha väljendamisel. Tasakaalustatud haldusmenetluseks ei saa pidada, kui kaasamata on jäetud nii kaebaja kui ka uuringuala lähedal asuvad majapidamised, kuid kaasatuks on osutunud kohapeal kaevandamisega tegeleva valla sihtasutuse (Luunja Varahalduse Sihtasutus) esindaja (istungil 00:34:49), kusjuures vastustaja on samas nõustunud 2021. a Kastre metskond 218 kõrval asuva Kabina liivakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnakaitseloa nr L.MK/327228 muutmiseks ilma KMH-d algatamata (dtl 54). Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja tegevus loob vähemalt kahtluse ettevõtjate põhjendamatult erinevas kohtlemises.
26.Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et vastustaja on kaalutlusõigust teostades teinud sisulisi kaalumisvigu ning arvamuse andmise menetluses esinevad menetlusvead (ebapiisav põhjendamis- ja uurimiskohutuse täitmine ning kaasamis- ja ärakuulamiskohutuse rikkumine), mis võisid viia eksliku otsuse tegemiseni (vt HMS § 58). Kohus leiab, et Luunja Vallavalitsuse 21. veebruari 2024. a korraldus nr 2-4/59 on eeltoodud põhjustel õigusvastane. Seega on täidetud ka kohustamisnõude rahuldamise üks esmaseid eeldusi – haldusorgani tegevuse õigusvastasus (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5) – ning on alus kohustamisnõude rahuldamiseks. Kohus kohustab Luunja valda uuesti otsustama geoloogilise uurimisloa taotluse kohta arvamuse andmist. MaaPS § 27 lg-st 7 tulenevalt tuleb vastustajal seda teha kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
MENETLUSKULUD
27.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
27.1.Menetluskulud, mille väljamõistmist vastustajalt kaebaja taotleb, koosnevad õigusabikuludest (4772 eurot 64 senti, koos käibemaksuga) ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (20 eurot), st kokku 4792 eurot 64 senti. Menetluskulud kajastuvad kohtule esitatud arvetel järgmiselt: 1) 23. aprilli 2024. a arve nr 20240424 vandeadvokaadi osutatud õigusabi 4h 15m tunnihinnaga 185 eurot (ilma käibemaksuta) ning juristi osutatud õigusabi 8h 34 m tunnihinnaga 155 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2114 eurot 08 senti (ilma käibemaksuta);
15(17)
3-24-897
2)13. juuni 2024. a arvel nr 20240643 vandeadvokaadi osutatud õigusabi 2h 05m tunnihinnaga 185 eurot (ilma käibemaksuta) ning juristi osutatud õigusabi 2h 15m tunnihinnaga 155 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 734 eurot 17 senti (ilma käibemaksuta). 3) 17. juuni 2024. a arvel nr 20240658 vandeadvokaadi osutatud õigusabi 5h 45m tunnihinnaga 185 eurot (ilma käibemaksuta, kokku 1063 eurot 75 senti), mis hõlmab sõitu Tallinn-TartuTallinn (13. juuni 2024. a istungile) 4h ning osalemist kohtuistungil 1h 45 m. Arvete kohaselt on vandeadvokaadi õigusabi osutatud kokku 12 tundi ja 5 minutit tunnihinnaga 185 eurot. Lisaks ilmneb juristi õigusabi osutamine kokku 10 tunni ja 49 minuti ulatuses (millele lisanud veel 3 tundi 20 minutit rahalise arvestuseta õigusabi) tunnihinnaga 155 eurot. (dtl 143-146 ja 161-162).
27.2.Vastustaja vaidleb vastu kaebaja menetluskulude summa suurusele, esitades järgmised põhjendused. Vastustaja hinnangul ei ole lepingulise esindaja ajakulu taotletud ulatuses põhjendatud, sest tegemist ei olnud väga mahuka ning keerulise vaidlusega. Hindamisel tuleks arvestada asjaoluga, et kaebuse esitaja ja tema esindaja on samasisulisi vaidlusi ka varem korduvalt pidanud. Kohtuistungile sõiduaja kulu ei ole õige märkida menetluskulude nimekirjas täistunnihinnaga. Seda kulu ei peaks vastustaja hüvitama.
27.3.Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu põhjendatud kulu (kohtuväline kulu HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses). Samas ei saa kujunenud kohtupraktika kohaselt menetlusosalise lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmise ajakulu eest väljamõistetava tasu arvestamisel lähtuda õigusabi tavapärasest tunnihinnast ning analoogia korras tuleb rakendada riigi õigusabi seadusest tulenevalt riigi õigusabi korda (vt Riigikohtu
11.novembri 2015. a otsus 3-3-1-37-15 p 25 ja 6. veebruari 2018. a otsus 3-15-103 p 29). Justiitsministri 27. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 sätestab, et kui õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Viidatud korra § 151 lg 1 p 4 järgi makstakse advokaadile sõidule kulutatud aja eest 30 eurot, kui vahemaa advokaadibüroo ja sõidu sihtkoha vahel on 151-200 kilomeetrit. Sellest tulenevalt on lepingulise esindaja põhjendatud tasu sõidule kulutatud aja eest praegusel juhul 30 eurot. Kaebaja lepingulise esindaja kuludokumentides märgitud summa kohtuistungile sõitmise aja eest (4 tundi tunnihinnaga 185 eurot (dtl 162) on seega põhjendamatu.
27.4.Vandeadvokaadi osutatud õigusabi maht pärast sõidule kulunud aja arvesse võtmata jätmist on 8 tundi ja 5 minutit. Arvestades, et vandeadvokaat osales istungil ja pidi selleks ka valmistuma, on tema osutatud õigusabi maht kohtu hinnangul põhjendatud ning õigusabiteenuse tunnihind kohtupraktikas aktsepteeritud tasemel. Haldusasja sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu, mis puudutab otseselt õigusabiga seotud tegevusi. Samas nõustub kohus osaliselt vastutaja vastuväitega, et tegemist oli kaebaja ja tema esindaja jaoks ühega paljudest sarnastest kohtuvaidlustest, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks õigusabile kulunud aega tervikuna, vaid peab hüvitamisele kuuluvaks ka juristi osutatud õigusabi 8 tunni ulatuses. Kuigi iga vaidluse asjaolud erinevad, ei ole sedavõrd suurt erisust geoloogilise uuringuloa taotlustega seotud õigusküsimustes. 16(17)
3-24-897
27.5.Kaebaja esindaja on taotlenud menetluskulu väljamõistmist koos arvel märgitud käibemaksuga, viidates varasemale kohtupraktikale, mille järgi mõisteti menetluskulud välja koos käibemaksuga põhjendusel, et kuna käibemaksu ümberarvestus tehakse alles aasta lõpus, ei ole enne võimalik kindlaks määrata, kui suures osas menetlusosaline tegelikult saab sisendkäibemaksu maha arvata (vt kaebaja esindaja 13. juuni 2024. a avalduse p 10; dtl 142). Uuemas kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta. Kui avaldaja on kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada avaldaja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul ka kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte. (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-663, p 23). Praegusel juhul ei ole kahtlust, et kaebaja kui toimiv ettevõtja on käibemaksukohustuslane, mis kajastub ka äriregistris, ning kohtule pole esitatud avaldust, et kaebaja ei saa mingil põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei sisalda kaebaja kasuks välja mõistetavad menetluskulud käibemaksu.
27.6.Eelnevat arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 2770 euro ulatuses (riigilõiv 20 eurot, sõidukulu 30 eurot, õigusabi kulu 8*185+8*155 eurot).