medTrans Baltic OÜ kaebus Terviseameti 08.11.2023 otsuse nr 6.4-4/23/55 ja 20.12.2023 vaideotsuse nr 6.46/23/7813-3 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja medTrans Baltic OÜ (registrikood 16622850), volitatud esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada medTrans Baltic OÜ kaebus.
2.Tühistada Terviseameti 08.11.2023 otsus nr 6.4-4/23/55 ja 20.12.2023 vaideotsus nr 6.4-6/23/7813-3 ning kohustada Terviseametit lahendama medTrans Baltic OÜ taotlus tegevusloa saamiseks kiirabiteenuse osutamiseks hiljemalt 60 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3.Mõista Terviseametilt medTrans Baltic OÜ kasuks välja menetluskulud 2610 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.08.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks
peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.medTrans Baltic OÜ esitas 15.01.2023 Terviseametile taotluse tegevusloa saamiseks kiirabiteenuse osutamiseks.
2.Terviseameti 08.11.2023 otsusega nr 6.4-4/23/55 keelduti medTrans Baltic OÜ-le tegevusloa väljastamisest kiirabiteenuse osutamiseks. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Tegevusluba väljastatakse tervikteenuse osutamiseks. Taotleja on oma selgitustes kirjeldanud teenust üritustel meditsiinilist julgestust pakutava teenusena. Üritustel meditsiinilise julgestuse pakkumine ei ole käsitletav tervishoiuteenusena. Esitatud taotluse ja lisatud dokumentidest nähtuvalt ei osuta medTrans Baltic OÜ kiirabiteenust tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 16 lg 1 mõistes (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 18 lg 1; TTKS § 16 lg 1, § 17 lg-d 1, 3, 4 ja 11; MSÜS § 25 lg 1 p 2).
3.medTrans Baltic OÜ esitas Terviseameti 08.11.2023 otsusele nr 6.4-4/23/55 vaide, mis jäeti Terviseameti 20.12.2023 vaideotsusega nr 6.4-6/23/7813-3 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Terviseamet on vaide esitajale korduvalt nii kirjalikult kui suuliselt selgitanud, et erinevate ürituste ja sündmuste nn meditsiiniliseks julgestamiseks ning meditsiinilise transpordi osutamiseks ei ole vajalik omada kiirabi tegevusluba. Meditsiinilise transpordi osutamine ei ole tervishoiuteenus. Terviseamet jätab arvestamata vaide esitaja etteheite, mille kohaselt oleks Terviseamet pidanud enne keelduva otsuse tegemist andma vaide esitajale võimaluse esitada Tervisekassaga sõlmitud haldusleping. Terviseamet korraldab kiirabi osutamist ning omab täpset ülevaadet sellest, missuguste ettevõtetega on Tervisekassa halduslepingud sõlminud. medTrans Baltic OÜ ei ole Tervisekassaga halduslepingut sõlminud. Seega ei ole võimalik ka seda Terviseametile esitada. Kiirabi on tervishoiuteenus, mida on võimalik osutada üksnes häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel. Kiirabi osutamine peab toimuma Tervisekassaga sõlmitud halduslepingus kokkulepitud tingimustel ning lähtudes erinevates õigusaktides sätestatud nõuetest. Vaide esitaja ei ole kirjeldanud, kuidas, kus ja kellele plaanib hakata kiirabi osutama. Seega ei ole õige vaide esitaja väide, mille kohaselt on ta Terviseametile kirjeldanud detailselt oma planeeritavat tegevust sh patsiendi teekonda. Vaide esitaja kodulehe põhjal tegeleb vaide esitaja ürituste meditsiinilise julgestusega ning patsientide transpordiga nii Eesti piires kui ka välismaal. Seega osutab vaide esitaja taotluses näidatud kiirabiautoga transporditeenust, mitte ei ole soetanud autot eesmärgiga osutada kiirabi, milleks tal tegevusluba puudub. Vaide esitaja on Terviseametile kinnitanud, et tal puudub vajadus kiirabibaasi ruumide järele, kuna teenust osutatakse vaid erinevatel üritustel meditsiinilist julgestust pakkudes.
4.medTrans Baltic OÜ esitas 22.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti 08.11.2023 otsuse nr 6.4-4/23/55 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2(10)
3-24-190
5.Kaebaja leiab, et vaidlusalune 08.11.2023 otsus on õigusvastane.
5.1.Vaidlusaluse otsuse aluseks on MSÜS § 25 lg 1 p 2, mis on üldine norm ega ole piisav keelduva lahendi tegemiseks. Tegevusloa kontrollieseme sätestab täpsemalt TTKS § 42, kuid keelduvas otsuses ei ole sellele normile tuginetud ega seda vajalikul moel sisustatud. Asjakohane võiks olla TTKS § 42 p 3. Keelduva otsuse p-s 2.3 on viidatud TTKS § 17 lg-le 3, mille kohaselt peavad kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastama kiirabibrigaadi arvule ja teenuse osutajal peab olema tagatud vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringne kättesaadavus ning varu vähemalt 3 tööpäevaks. Keelduvas otsuses ei ole täpsemalt põhjendatud ega selgitatud, mil moel kaebaja kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Vastustaja on alles lõplikes seisukohtades asunud põhjendama, et tervise- ja tööministri 18.12.2018 määrus nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ (edaspidi määrus nr 65) § 6 lg 7, et kiirabibrigaadi pidaja tagab töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses, mistõttu peab tagama vähemalt ühe kiirabiauto lisavarustusena. Terviseamet heidab ette, et kaebaja on tegevusloa taotlemisel kinnitanud ainult ühe kiirabiauto olemasolu.
5.2.Vastustaja ei ole tegevusloa kontrolliesemena käsitlenud lisakiirabiauto olemasolu, sellist nõuet ei ole menetluse jooksul kaebajale esitatud ja seda ei ole käsitletud taotluse puudusena. Kaebajal oli juba välisriigis välja vaadatud 3 lisakiirabiautot, et need tegevusloa saamisel omandada. Kui Terviseamet oleks seadnud nende sõidukite olemasolu tegevusloa saamise eelduseks, oleks kaebaja saanud need sõidukid omandada ka enne tegevusloa andmise otsustamist.
5.3.Kaebaja on 02.06.2023 kirjas mh märkinud, et tegevuseks vajalikud seadmed on olemas ning lisas manusena ka 777ARX varustuse nimekirja. Kaebaja on 05.06.2023 kirjaga saatnud kiirabiauto varustuse nimekirja, täitnud tabelid nõuete kohta ja lisanud andmed ravimite ning preparaatide kohta. Vastuseks Terviseameti 27.06.2023 kirjale on kaebaja vastanud 10.07.2023 kirjaga, sh saadetud vajalik leping; kaebaja viitas kirja lõpus, et juhul, kui midagi on vaja veel lisada või täiendada, siis andku Terviseamet sellest kaebajale teada. Terviseamet enam kaebaja 10.07.2023 kirjale ei reageerinud, millest kaebaja järeldas, et kontrolliesemega seonduvaid küsimusi või etteheiteid enam ei ole.
5.4.Kaebaja on andnud teada, millised on teenuse osutamiseks vajaminevad ravimid ja preparaadid. Samuti on kaebaja andnud juba 02.06.2023 kirjas teada, et ravimeid ja preparaate ei ole võimalik enne tegevusloa saamist hankida. Terviseamet ei näinud selles probleemi. Ka keelduvat haldusakti ei ole põhjendatud ravimite puudumisega. Vajalike retseptiravimite soetamine on võimalik alles peale tegevusloa saamist ja meditsiinipersonali töölevõtmist, kes saavad ligi nii tervise infosüsteemile kui õigusele soetada retseptiravimeid. Kaebajal ei ole õigust hetkel retseptiravimeid osta.
5.5.Vastustaja heidab ette, et kaebajal ei ole halduslepingut Tervisekassaga. Selline nõue ei kuulu TTKS § 42 tegevusloa kontrolliesemesse. Lisaks ei sõlmi Tervisekassa lepingut enne tegevusloa saamist.
5.6.Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta kirjavahetuse kaebajaga, eriti perioodil maijuuli 2023 toimunud kirjavahetus kaebajaga. Kaebaja on esitanud nende kirjade juurde hulganisti andmeid ja dokumente, mis olid just vajalikud kiirabibrigaadi varustuse nõuete täitmiseks, sh on kaebaja 10.07.2023 e-kirjas kinnitanud selgesõnaliselt, et kaebaja taotleb tegevusluba õebrigaadile.
5.7.Kaebaja on kõrvaldanud taotluse puudused Terviseameti antud juhiste järgi, mis puudutas kiirabiteenuse tegevusloa taotlemist (vt Terviseameti 27.06.2023 kiri). Vastustaja on võtnud kaebaja taotluse menetlusse peale seda, kui kaebaja on esitanud kõik nõutud dokumendid ja 3(10)
3-24-190
kinnitanud, et taotlus on esitatud kiirabiteenuse tegevusloa saamiseks. Samas on vastustaja kodulehel avaldatud haldusmenetluse kohta juhis, mille kohaselt võetakse kiirabiteenuse tegevusloa taotlus menetlusse alles pärast seda, kui taotleja on esitanud kõik nõutavad dokumendid. Juhul kui Terviseamet asunuks seisukohale, et kaebaja soovib tegeleda vaid julgestusteenusega, siis ei oleks saanud kaebaja taotlust menetlusse võtta. Terviseamet on kinnitanud oma 21.06.2023 kirjaga, et nad on asunud menetlema tegevusloa taotlust tervishoiuteenuse osutamiseks ehk kiirabiteenuse osutamiseks.
5.8.Terviseamet ei ole andnud menetluse käigus tähtaega nende puuduste kõrvaldamiseks, millele on tuginetud kohtumenetluses (ravimid, lisasõiduk, haldusleping). Sellega on vastustaja eiranud enda menetlusreegleid või ei ole neid momente pidanud menetluses puuduseks.
5.9.Vastustaja väidab, et kaebaja ei ole suutnud selgitada, kuidas ja kellele ta loa saamise korral kiirabiteenust osutab, kuidas patsient temani jõuab, kas tal on olemas kiirabibaas, missuguses piirkonnas ta teenust osutab, kuidas on võimalik väikesearvulise personaliga tagada ööpäevaringne teenuseosutamine jne. Kaebaja hinnangul on tegemist otsitud põhjendustega. Taotluse kontrollimisel selgitas kaebaja neid momente ja Terviseamet jäi selgitustega rahule. Vastustaja ei viidanud kuidagi, et kaebaja selgitustes oleks puudusi. Samuti ei soovinud vastustaja teostada kohapealset kontrolli. Kaebaja oli valmis näitama kiirabiautot koos varustusega, tegutsemise ruume, tutvustama töötajate kandidaat jne.
5.10.Vastustaja viitab, et kaebaja kodulehelt nähtuvalt on tegemist ettevõttega, mis tegeleb ürituste meditsiinilise julgestusega ning patsientide transpordiga nii Eesti piires kui ka välismaal. Kaebaja on ka kohtuistungil kinnitanud, et ei ole julgestusalal ega ka patsientide transpordi alal tegutsenud. Kaebaja sooviks on hakata osutama kiirabiteenust. Kuna kaebaja ei ole saanud tegevust alustada, ei ole veel tehtud parandusi kodulehel (tegemist on OÜ-lt Medtrans omandatud domeeni ja koduleheküljega).
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
6.1.Kaebaja osutatav teenus ei ole tervishoiuteenus (kiirabi). Vastustaja on keeldunud kaebajale kiirabi osutamiseks põhjusel, et teenus, mida kaebaja soovib osutama hakata, ei ole kiirabi TTKS § 16 lg 1 tähenduses. Kiirabi osutamise tegevusluba väljastatakse üksnes kiirabi osutamiseks, mitte patsientide transportimiseks, ürituste julgestamiseks vmt.
6.2.Loakohustuse ülesanne on võimaldada majandushaldusasutusel majandustegevuse üle eelnevalt sisulist järelevalvet teostada, st eesmärk on tagada enne majandustegevusega alustamist isiku sobivus ja majandustegevuse esemeline sobivus, selleks et kaitsta teisi õigushüvesid (MSÜS eelnõu seletuskiri, lk 42). Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg-s 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja (TTKS § 17 lg 1 1). Elutähtsaks on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist (HOS § 2 lg 4). Kahtlust ei ole selles, et kiirabiteenus on äärmiselt oluline teenus nii ühiskonna toimimise kui iga üksikisiku elu ja tervise seisukohalt. Tegevusloa väljastamisel kiirabi osutamiseks tuleb Terviseametil eelnevalt sisuliselt kontrollida, kas isik ja tema tegevus on teenuse osutamiseks sobivad.
6.3.Kaebaja on nii taotluses kui ka hilisemas kirjavahetuses vastustajaga selgitanud, et tegeleb ja soovib edaspidi tegeleda ürituste meditsiinilise julgestamise ning patsientide transpordiga, mitte kiirabi osutamisega TTKS § 16 lg 1 tähenduses (vt kaebaja 15.01.2023 teatis, 22.03.2023 e-kiri). Kaebaja ei ole ka ise oma tegevust kiirabi osutamiseks pidanud. Soov osutada kiirabiteenust tekkis kaebajal alles pärast Terviseameti selgitusi, mille kohaselt on patsientide meditsiiniline transport ja kiirabi osutamine erinevad teenused ning patsientide transpordiks kiirabi tegevusluba ei väljastata. Lisaks on kaebaja põhjendanud vajadust kiirabi 4(10)
3-24-190
tegevusloa järele sooviga osaleda pakkumistel kiirabiteenuse pakkujatena, mis viitab sellele, et kuigi kaebaja ei osuta ega saa osutada kiirabi, tahab ta tegevusloa abil jätta muljet, et tema näol on tegemist kiirabibrigaadi pidajaga. Oluline on silmas pidada, et kaebaja teenus tegevusloa menetluse käigus ei muutunud. Kaebaja ei suutnud Terviseametile selgitada, kuidas ja kellele ta loa saamise korral kiirabiteenust osutab, kuidas patsient temani jõuab, kas tal on olemas kiirabibaas, missuguses piirkonnas ta teenust osutab, kuidas on võimalik väikesearvulise personaliga tagada ööpäevaringne teenuseosutamine jmt.
6.4.Kaebajal ei ole võimalik kiirabi osutada (TTKS § 17 lg-d 1 ja 4, § 19 lg-d 1 ja 3). Kiirabi on selgelt seotud häirekeskuse ja Tervisekassa rahastusega. Mingil muul viisil kiirabi osutamist õigusaktid ette ei näe. Kaebajal ei ole sõlmitud Tervisekassaga halduslepingut (kiirabi rahastamise lepingut). Seega ei ole kaebajal võimalik kiirabi seaduses ettenähtud tingimustel osutada. Kaebaja võib nii käesoleval hetkel kui edaspidi osutada teenuseid patsientide transportimiseks, arsti visiidil saatmiseks, meditsiiniliseks julgestamiseks jms. Selliste teenuste osutamiseks ei ole vajalik omada kiirabi tegevusluba ja Terviseameti keelduv otsus ei mõjuta mitte kuidagi kaebaja senist tegevust ega selle jätkamist.
6.5.Kaebaja kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta TTKS-i alusel kehtestatud nõuetele (TTKS § 42 p 3; määrus nr 65 § 6 lg-d 1 ja 7). Kiirabibrigaadi pidaja, kellel on 1-3 kiirabibrigaadi, peab tagama vähemalt ühe kiirabiauto lisavarustusena. Kaebaja on tegevusloa taotlemisel kinnitanud ainult ühe kiirabiauto olemasolu. Samuti puuduvad kaebajal määruse nr 65 lisas 3 nimetatud ravimid. Seega ei ole kaebaja puhul tegevusloa kontrollieseme nõuded ka kiirabibrigaadi varustuse osas täidetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vaidlusalused haldusaktid on oluliste põhjendamispuudustega, samuti on materiaalõigust ebaõigesti kohaldatud.
8.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale kiirabiteenuse tegevusloa väljastamisest.
9.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 lause 2). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
10.Vaidlusaluse otsuse õiguslikeks alusteks on MSÜS § 25 lg 1 p 2, § 18 lg 1, TTKS § 16 lg 1, § 17 lg-d 1, 3, 4 ja 11. Seejuures on keeldumist põhjendatud asjaoluga, et kaebaja ei osuta kiirabiteenust TTKS § 16 lg 1 tähenduses, kuivõrd taotleja on oma selgitustes kirjeldanud teenust üritustel meditsiinilist julgestust pakutava teenusena; üritustel meditsiinilise julgestuse pakkumine ei ole vastustaja hinnangul tervishoiuteenus (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 52).
11.Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Käesoleval juhul on vastustaja ekslikult ja meelevaldselt järeldanud, et kaebaja ei taotlenud kiirabiteenuse tegevusluba. Selgelt tuleb eristada, mis on taotleja tegelik tahe ning taotluse sisulist nõuetelevastavust õigusaktidele hindamaks, kas taotletud tegevusluba saab taotlejale väljastada. Asja materjalidest on üheselt selge, et kaebaja on soovinud kiirabiteenuse tegevusluba. See nähtub nii taotlusest endast (dtl 156), kaebaja 26.04.2023 e-kirjast (dtl 12), 5(10)
3-24-190
05.06.2023 e-kirjast ja selle lisadest (dtl-d 39, 47). Ka vaidlusaluse otsuse p-s 1.1. on selgelt sätestatud, et kaebaja esitas 15.01.2023 Terviseametile taotluse kiirabiteenuse tegevusloa saamiseks (dtl 52). Järelikult ei saa olla vaidlust selles, et kaebaja tegelik tahe oli saada tegevusluba kiirabiteenuse osutamiseks.
12.On ilmselge, et kiirabiteenuse tegevusloata ei saa kaebaja kiirabiteenust osutada ning vastupidi, kui kaebaja oleks kiirabiteenuse osutaja, siis puuduks vajadus kiirabiteenuse tegevusloa taotlemiseks. Seetõttu on asjakohatu vastustaja seisukoht 26.02.2024 menetlusdokumendis, et kaebaja ei ole ka ise oma tegevust kiirabi osutamiseks pidanud (dtl 236). Asjaolu, et kaebaja soovib jätkata praegust tegevust, ei ole tegevusloa keeldumise aluseks. Seejuures ei ole vaidlust, et kaebaja ei soovi tegeleda kiirabiteenuse osutamisega samaaegselt tegevusalal, mille seadus välistab (TTKS § 18 lg 2).
13.Vaidlusalune keeldumine tugineb üksnes argumendile, et kaebaja ei osuta kiirabiteenust TTKS § 16 lg 1 mõistes (dtl 52). Tegemist on äärmiselt asjakohatu põhjendusega. Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus) (MSÜS § 16 lg 1). Selliseks eriseaduseks, kust tuleneb kaebajale loakohustus on TTKS, mille § 40 lg 1 punkti 2 kohaselt peab olema tegevusluba kiirabi osutamiseks. Ettevõtja võib loakohustusega majandustegevust alustada arvates tegevusloa andmisest, tegevusloal märgitud tingimuse saabumisel või tegevusloal märgitud ajast, kui viimane on hilisem (MSÜS § 16 lg 4). TTKS § 40 lg 3 kohaselt annab tegevusluba õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas. See tähendab, et kaebajal puudus õiguslik alus ilma kiirabiteenuse tegevusloata vastavat teenust osutada, mistõttu ei saa see olla keeldumise aluseks. Sellist keeldumise alust ei sätesta ka õigusaktid.
14.Vastavalt MSÜS § 25 lg 1 punktile 2 keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Vaidlusaluses otsuses on viidatud TTKS § 16 lg-le 1. Nimetatud norm sätestab kiirabi mõiste. Samuti on viidatud TTKS § 17 lg-tele 1, 3, 4 ja 11. Tulenevalt TTKS § 17 lg-st 1 osutab kiirabi kiirabibrigaad häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel. Sama sätte lõike 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister: 1) TTKS alusel rahastatavate kiirabibrigaadide arvu; 3) kiirabibrigaadi tööjuhendi; 4) kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sh kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele esitatavad nõuded; 5) kiirabi koostöö ja vastastikuse tasaarveldamise korra perearstidega. Tulenevalt TTKS § 17 lg-st 4 osutatakse kiirabi TTKS-s ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest lähtudes ning TTKS § 17 2 lg 1 alusel sõlmitud halduslepingus kokkulepitud tingimustel. Vaidlusalusest 08.11.2023 otsusest ei selgu, millisele kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele kaebaja ei vasta. Seetõttu on tegemist oluliste põhjendamispuudustega haldusaktiga, mistõttu on see õigusvastane.
15.Kaebaja on õigesti märkinud, et vaidlusaluses otsuses ei ole täpsemalt sisustatud kontrolliesemesse kuuluvaid nõudeid, millele kaebaja ei vasta. Pelgalt õigusnormide sisu kajastamine ei vasta HMS § 56 lg-s 2 toodud põhjendamisstandardile – haldusaktis peavad olema loogiliselt seotud faktilised asjaolud õigusnormi eeldustega ning selgelt nähtuma järeldused, kas õigusnormi eeldused on täidetud ning kaasneb selles kirjeldatud tagajärg. Käesoleval juhul vaidlusalune haldusakt sellele nõudele ei vasta. Seejuures ei ole tegemist pelgalt vorminõude rikkumisega, vaid see on mõjutanud otsust ka sisuliselt (HMS § 58).
16.Veelgi enam, vaidlusaluses korralduses pole üldse tuginetud TTKS §-le 42, mis sätestab tegevusloa kontrolliese. Vastavalt TTKS § 42 punktile 3 antakse tegevusluba, kui kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad TTKS alusel kehtestatud nõuetele. Vaidlusalusest otsusest ei selgu, millistele TTKS § 42 p-s 3 nimetatud nõuetele kaebaja ei vasta.
6(10)
3-24-190
17.Arvestades aga, et vaidlusaluses otsuses on viidatud TTKS § 17 lg-le 3, siis võib seda mõista viisil, et vastustaja hinnangul ei vasta kiirabibrigaadi koosseis ja varustus määruse nr 65 nõuetele.
18.Asja materjalist nähtub, et kaebaja on 10.07.2023 e-kirjas selgitanud vastustajale, et taotleb tegevusluba õebrigaadile (dtl 56). Vaidlusaluses otsuses ega vaideotsuses nimetatud ekirjas toodud teavet kajastatud ega arvesse võetud ei ole, mistõttu on vastustaja jätnud arvesse võtmata olulised asjaolud ning rikkunud sellega uurimispõhimõtet (HMS § 6).
19.Tulenevalt määruse nr 65 § 3 lg-st 1 jaotatakse kiirabibrigaadid reanimobiili-, arsti- ja õendusbrigaadiks. Kiirabibrigaad on 3-liikmeline. Õebrigaadi juht peab olema: 1) erakorralise meditsiini õde; 2) intensiivõenduse õde või 3) õde, kellel on vähemalt 2-aastane töökogemus õena, sellest vähemalt 1-aastane töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena, ning kes on saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus (määrus nr 65 § 3 lg 4). Määruse nr 65 § 3 lg-tes 5 ja 6 on sätestatud, kes võivad olla brigaadi teiseks ja kolmandaks liikmeks. Kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama määruse nr 65 lisas 1 kehtestatud nõuetele (määrus nr 65 § 3 lg 7). Vaidlusaluses otsuses ei ole konkreetselt välja toodud, millistele nõuetele kiirabibrigaad ja varustus ei vasta. Selliseid põhjendusi ei ole toodud ka vaideotsuses. Küll aga on vaideotsuses leitud, et kaebaja ei ole kirjeldanud, kuidas, kus ja kellele plaanib hakata kiirabi osutama. Samas ei ole vaideotsuses ühelegi õiguslikule alusele viidatud, kust tuleneks keeldumiseks alus, kui taotleja ei ole kirjeldanud kuidas, kus ja kellele plaanib kiirabi osutama hakata.
20.Samas eelnev kinnitab, et vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud selgitused ja täiendavad dokumendid, sh 29.05.2023 esitatud varustuse nimekirja, 05.06.2023 esitatud dokumendid (tegevuseks vajalike ravimite ja preparaatide loetelu (dtl 40), tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu (dtl 44), sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 lisa 1 „Nõuded kiirabiteenuse osutamiseks“ (dtl 47)), 10.07.2023 e-kirjas toodud põhjendused kiirabiteenuse osutamisest (dtl 56) ning leping tervise infosüsteemi liidestuse kohta (dtl 220). Vaidlusalustes otsustes ei ole ühtegi neist dokumentidest ega selgitusest arvesse võetud (isegi mitte viidatud neile), mistõttu on asjakohatu vaideotsuses märgitu, et kaebaja ei ole kirjeldanud kuidas, kus ja kellele plaanib hakata kiirabi osutama.
21.MSÜS § 19 lg 2 kohaselt esitab tegevusloa taotluses ettevõtja järgmised andmed: 1) MSÜS § 15 lg 1 punktides 1-4 ja p-s 7 nimetatud andmed; 2) MSÜS § 15 lg-tes 2-5 nimetatud andmed asjaomaste tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete olemasolu korral; 3) kui ettevõtja soovib, et talle antava tegevusloa kehtivusaega piiratakse võrreldes seaduses ettenähtuga, siis tegevusloa soovitud kehtivusaeg; 4) ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, kui ettevõtja on selle esitamiseks MSÜS alusel kohustatud; 5) kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, siis selle tütarettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoha aadress; 6) muud seaduses sätestatud andmed. Täiendavad nõuded taotluses esitatud andmetele on sätestatud TTKS § 41 lg-s 2. Vastavalt TTKS § 41 lg-le 2 esitatakse lisaks MSÜS-s sätestatud andmetele järgmised andmed: /.../ 2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse; 3) tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotletava tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemisel; 4) /.../; 5) kiirabi osutamise loa taotlemisel kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus /.../.
22.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on 10.07.2023 kirjeldanud tervishoiuteenust, mille osutamiseks tegevusluba taotletaks (TTKS § 41 lg 2 p 2), edastanud vastustajale tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud (dtl-d 161-175) (TTKS § 41 lg 2 p 3), 05.06.2023 e-kirjaga on esitatud täidetud vorm „Nõuded kiirabiteenuse osutamiseks“, kus on
7(10)
3-24-190
märgitud kiirabibrigaadide arv 1, ettevõtte nimi medTrans Baltic OÜ ning tegevuskoht Harju maakond, Eesti ja märgitud ka ühe kiirabibrigaadi tööks vajalikud ruumid ja nende minimaalne pindala (dtl-d 210-212). Kaebaja on täiendavalt 10.07.2023 e-kirjas selgitatud, et taotletakse tegevusluba õebrigaadile ning kirjeldanud teenuse osutamist (dtl 219).
23.Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et teenus, mida kaebaja soovib osutama hakata, ei ole kiirabi TTKS § 16 lg 1 tähenduses. Vastavalt TTKS § 16 lg-le 1 on kiirabi ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Samas on vastustaja seisukohad vastuolulised. Ühest küljest leiab vastustaja, et kaebaja soovib osutada julgestust ja patsientide meditsiinilist transporti. Teisalt on vaidlusaluses otsuses viidatud kiirabibrigaadi koosseisule, ehk asutud osaliselt analüüsima kiirabiteenuse tegevusloa kontrollieseme täidetust. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Veelgi enam, kaebaja on asjakohaselt välja toonud, et vastustaja on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud, sh kirjavahetuse kaebajaga. Kuigi kohtuistungil on vastustaja kinnitanud, et arvestas taotluse lahendamisel kaebaja 10.07.2023 e-kirjaga, ei ole vaidlusaluses otsuses ega vaideotsuses sellele viidatud. Seetõttu on tegemist paljasõnalise väitega. Kohus võib küll erandkorras arvestada kohtumenetluses esitatud põhjendusi, siiski ei ole praegusel juhul kohus veendunud, et nendest ka vaidlusaluse haldusakti andmisel tegelikult lähtuti (vt Riigikohtu lahend nr 3-31-29-12, p 20). Ennetamaks aga edasisi vaidlusi analüüsib kohus alljärgnevalt ka tegevusloa kontrollieseme täidetust.
24.Alusetu on vastustaja seisukoht, justkui kaebajal peaks olema esitada tegevusloa taotlemisel kohe haldusleping Tervisekassaga. Sellist nõuet ei tulene MSÜS § 19 lg-st 2 ega TTKS § 42 lg-st 2. Alusetu on vastustaja järeldus, et kuivõrd halduslepingut kaebajal ei ole, siis on tal võimatu ka osutada kiirabiteenust seaduses ettenähtud tingimustel. Kiirabiteenuse osutamine ei ole võimalik enne tegevusloa omamist. Samuti ei saa tegevusloa omaja asuda teenust osutama koheselt tegevusloa väljastamisel, kuivõrd kiirabi rahastamiseks sõlmivad Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja halduslepingu (TTKS § 17 2 lg 1) ning kiirabibrigaadi pidaja valikuks korraldab Tervisekassa avaliku konkursi (TTKS § 17 3 lg 1). Seejuures ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõikide kiirabibrigaadi pidajatega (TTKS § 172 lg 2). See tähendab, et tegevusloa andmisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et halduslepingut Tervisekassaga sõlmitud ei ole. Selline seaduse tõlgendus oleks ka vastuolus Euroopa Liidu õigusega, kuivõrd takistaks Euroopa Liidu piires teenuste vabaliikumist ning asutamisvabadust. Ühes liikmesriigis seaduslikult tegutsevad juriidilised isikud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 54 tähenduses võivad: 1) tegeleda püsiva ja kestva majandustegevusega teises liikmesriigis (asutamisvabadus, ELTL art 49), või 2) pakkuda ja osutada teenuseid ajutiselt teistes liikmesriikides, jäädes ise oma päritoluriiki (teenuste osutamise vabadus, ELTL art 56). Kaebaja kodulehelt nähtuvalt tegeletakse nii Eesti piires kui ka välismaal.
25.Olukorras, kus Tervisekassa sõlmib halduslepingu üksnes kiirabiteenuse tegevusloa omajaga ning Terviseamet kui tegevusloa väljastaja tõlgendab TTKS § 16 lg-t 1 viisil, et tegevusluba saab taotleda üksnes isik, kellel on kehtiv haldusleping Tervisekassaga, välistaks uutel teenusepakkujatel turule sisenemast. Meelevaldne on kohaldada tegevusloa taotlejale samu rangeid nõudeid, kui teenuse osutajale, kuivõrd faktiliselt ei oleks tegevusloa taotlejal võimalik neid nõudeid täita (kasvõi nt retseptiravimite ostmine või halduslepingu sõlmimine Tervisekassaga). See ei ole olnud kindlasti seadusandja mõte.
26.Vastuses kaebusele on vastustaja selgitanud, et ka juhul, kui kaebaja osutatav teenus oleks vastanud teenusele, mida kiirabi osutamise tegevusloa alt on võimalik osutada, oleks tulnud tegevusloa andmisest keelduda järgmistel põhjustel: 1) kaebajal puudusid ravimid, mis on kiirabi osutamise eelduseks; 2) kaebajal puudub vajalik personal, et tagada ööpäevaringne 8(10)
3-24-190
kiirabi osutamine ning 3) kaebajal on taotluses näidatud üks kiirabiauto. Seejuures ei ole ka vastuses kaebusele viidatud õiguslikku alust, kust tuleneb vastav nõue, kuid 26.06.2024 menetlusdokumendis on vastustaja viidanud määruse nr 65 § 6 lg-tele 1 ja 7 (dtl 237).
27.Vastavalt määruse nr 65 § 6 lg-le 1 on kiirabibrigaadi varustus kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja muud preparaadid. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 7 kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses.
28.Vaidlust ei ole sellest, et kaebaja on esitanud tõendid ühe kiirabiauto olemasolust. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja on taotlenud tegevusluba ühele kiirabibrigaadile, mitte kuni kolmele, mistõttu määruse nr 65 § 6 lg 7 asjakohane ei ole. Määruse nr 65 § 6 lõike 3 kohaselt on kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu esitatud määruse nr 65 lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide loetelu on esitatud määruse nr 65 lisas 3. Keelelisest tõlgendusest lähtudes reguleerib viidatud norm, milline varustus (meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid) peavad olema tegevusloa omajal tegevuse alustamise hetkeks, mitte tegevusloa taotlemise hetkeks. Ühtlasi TTKS § 41 lg 2 p-st 3 tulenevalt piisav tervishoiutöötajate kirjalikust nõusolekust, millise nõude on kaebaja ka täitnud. Ebamõistlik oleks nõuda töölepingute esitamist haldusmenetluse ajal, arvestades, et vastustaja on käesoleval juhul taotlust menetlenud 11 kuud, kuigi seaduses on sätestatud 60-päevane tähtaeg (TTKS § 41 lg 1). Sellist käitumist ei saa pidada ka hea halduse tavaga kooskõlas olevaks, kui vastustaja nõuab erinevate dokumentide ja selgituste esitamist, kuid lõpliku haldusakti andmisel isegi ei viita neile.
29.Aga ka juhul, kui vastustaja hinnangul esineb vajadus tegevusloas nt lisakohustuste seadmiseks, siis saaks sätestada tegevusloa kõrvaltingimustega. Kõrvaltingimusena saaks sätestada nt, et tegevuse alustamise hetkeks peavad olema olemas määruse nr 65 lisas 3 toodud vajalike ravimite ja preparaatide olemasolu. Kaebaja on asjakohaselt haldusmenetluses selgitanud, et ta ei saa retseptiravimeid osta, kui tal kiirabiteenuse tegevusluba puudub (dtl 196). Vastustaja ei ole esitanud põhjendusi ega selgitusi kaebaja toodule, mistõttu on jäetud olulised asjaolud arvestamata ning nii vaidlusalune otsus kui ka vaideotsus on oluliste põhjendamispuudustega.
30.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalused haldusaktid on õigusvastased ning need tuleb tühistada. Seetõttu puudub vajadus analüüsida kaebaja muid argumente (seoses halduspraktikast irdumise ja haldusmenetluse läbiviimisega).
31.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude. Arvestades, et vaidlusalused otsused kuuluvad tühistamisele, siis uueneb haldusmenetlus ning vastustajal tuleb uuesti lahendada kaebaja taotlus kiirabi tegevusloa saamiseks. Seejuures tuleb taotlus lahendada 60 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (TTKS § 41 lg 1) ning arvestada käesolevas otsuses väljatoodud põhjendusi, sh, et kaebaja on taotlenud kiirabiteenuse (õebrigaad) tegevusluba, kiirabibrigaadide arv on 1, tegevuskoht on Harjumaa, olemas on üks kiirabiauto ning personali nõusolekud. Seejuures on võimalik haldusakt (tegevusluba) anda ka kõrvaltingimusega (vt HMS § 53 lg 1 p-d 2-3 ning lg 2 p 2).
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 2610 eurot (ilma käibemaksuta), millest riigilõiv on 20 eurot ja õigusabikulud 2590 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja põhjendatud kuluga, mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2610 eurot.
9(10)
3-24-190
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.