X esialgse õiguskaitse taotlus seoses vangiportaali süsteemis tehtud muudatustega
Menetlusosalised
Taotluse esitaja X Vaiet lahendav haldusorgan Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 29. juunil 2024 X esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus vangiportaali süsteemis tehtavate muudatuste peatamiseks alates 1. juulist 2024. EÕK taotlus on taotleja hinnangul lubatav, sest taotleja esitas vangiportaalis tehtud muudatuste peale vaide (dokument nr 1-24/2-2/4155) 29. juunil 2024 kell 9.02. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumisest.
1.1.Vangiportaali süsteemis tehti 1. juulil 2024 ajavahemikul 12.00–12.30 katkestus, mis kestis 15–30 minutit. Katkestuse käigus muudeti vahelehel „uus pöördumine“ tutvustavat teksti ning funktsionaalsus lõika, kopeeri ja kleebi lülitati välja. Seadus ei sea haldusorgani poole pöördumiste esitamisele vormilisi nõudeid ega piiranguid. Vangla planeeritud piirangud väljuvad seaduse raamidest. Vangiportaalis tehtud muudatuste tõttu ei saa enam esitada põhjendatud pöördumisi, mis sisaldaksid viiteid õigusaktidele. Justiitsministeeriumi ja vanglate soov piirata esitatavate pöördumiste hulka rikub Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 11 kehtestatud proportsionaalsuse printsiipi ja taotleja kaebeõigust.
1.2.Piirangud ei tohi moonutada õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguste piiramine peab olema legitiimne. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole (PS § 46). Riigi- ja
kohalike omavalitsuste asutustel on kohustus anda isiku nõudmisel informatsiooni oma tegevuse kohta (PS § 44 lg 2). Taotlejal ei ole võimalik taotleda informatsiooni riigiasutuselt, kui talle on õigusvastaselt seatud piirangud sellise taotluse esitamiseks.
1.3.Muudatustega tekib halduskoormus kohtutele, sest suures osas tuleb minna tagasi paberkandjal dokumentide postitamisele. Kasutatavate tahvelarvutite hulk on piiratud, mistõttu ei ole ilma kiire kopeerimisvõimaluseta realistlik kohtute saadetavatest materjalidest ärakirju teha. Ka ministeerium märgib, et kinnipeetaval tuleb paberkandjal dokumentide saamiseks pöörduda kohtu poole (27. mai 2024. a. kiri nr 117/3801-2). Pöördumiste esitamise lehel puudub ka salvestamise funktsioon, mistõttu on ministeeriumi plaani kohaselt võimalik edaspidi esitada üksnes SMS formaadis lühipöördumisi. Lisaks kustub kirjutatu kohe, kui lehelt väljuda.
1.4.Ministeeriumil tuleb soovitava eesmärgi saavutamiseks ja pöördumiste hulga vähendamiseks leida proportsionaalsed meetodid, mis ei moonuta kinnipeetavate õigusi. Muukeelsete kinnipeetavate (nagu taotleja) jaoks muutub kasutuks hiljuti installeeritud tõlke rakendus „nicetranslator“. Puudub võimalus nõutavate eestikeelsete pöördumiste esitamiseks. Tõlkida tuleb rakenduses ja tõlge käsikirjaliselt ümber kirjutada. Seejärel tuleb tekst uuesti käsitsi tahvelarvutisse sisestada. Nii suunatakse kinnipeetavaid mittevajalikele tegevustele, mis on kulukad ja aeganõudvad ning arvutite vähesuse tõttu võimatud.
1.5.Kohtud on korduvalt leidnud, et Tallinna Vangla osadele pöördumistele ei reageeri (vt Tallinna Halduskohtu haldusasi nr 3-22-2108). PS § 46 eesmärk on tagada isikule võimalus saada oma pöördumistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vastused. Kui isik pöördub avaliku võimu kandja poole viimase tegevuse kohta selgituse saamiseks, ent vastust ei anta või see ei võimalda isikul aru saada avaliku võimu kandja tegevusest, ei ole viidatud põhiõiguste eesmärk saavutatav.
1.6.Kohus on leidnud ka seda, et kinnipeetavate kirjalike taotluste lahendamine suuliselt on vastuolus hea halduse põhimõttega. Sellisel juhul ei pruugi kinnipeetav tajuda, et tegemist on tema taotluse sisulise lahendamisega ning et lahendusega mittenõustumise korral on tal õigus esitada vaie. Vangiportaali vahendusel pöördumise esitamisel sai see kohe registreerimisnumbri. Seega oli võimalik tõestada selle esitamist. Paberkandjatel pöördumiste puhul on raske tõendada pöördumise esitamist ning oluliselt pikeneb ka menetlusele kuluv aeg.
2.Tallinna Vangla palus 5. juulil 2024 kohtunõudele esitatud vastusega jätta taotleja EÕK taotlus rahuldamata. Vangla esitas taotleja vaide.
2.1.Vanglates on kasutusel tahvelarvutid, mida kinnipeetavad saavad kasutada eeskätt õigusaktidega tutvumiseks, e-poes sisseostude tegemiseks, kohtuasjadega tutvumiseks ja menetlusdokumentide esitamiseks e-toimiku vahendusel. 19. jaanuaril 2024 arendati kinnipeetavatele elektrooniliste pöördumiste esitamiseks (vangiportaali kaudu) eraldi funktsionaalsus. Vaidlusaluse arendusega ei piiratud mingil viisil vanglale paberkandjal pöördumiste esitamist, seda saab jätkuvalt teha.
2.2.Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 522 lg 1 p 2 kohaselt on vangiportaalis pöördumiste esitamine võimalik ainult vanglale. Vangiportaalis tehtud muudatused ei mõjuta kinnipeetavate pöördumiste esitamist teiste asutuste ja väljaspool vanglat viibivate isikute poole. Muudatus mõjutab ainult vangiportaalis uue pöördumise koostamise lahtrit. Kleepimise keeld esineb siis, kui
2(6)
kinnipeetav tahab muust rakendusest vangiportaali lahtrisse kopeerida. Muudatus, mida taotleja vaidlustab, ei laiene e-toimikuga tehtavatele kirjetele ega teistes kohtades (nt teksti kleepimisel tõlkerakendusse). Muudatus ei takista suhtlust kinnipeetava ja kohtu vahel ning tõlkerakendust. Määruse nr 72 § 522 lg-st 1 nähtub, et kinnipeetavatel ei ole elektrooniliste pöördumiste esitamise õigus tagatud vältimatult. Vanglateenistusele on jäetud kaalutlusõigus, kas võimaldada vanglale kirjade edastamist, eeldusel, et selleks on loodud turvaline tehniline lahendus. Kui vanglateenistusele on jäetud kaalumisvõimalus, kas üldse lahendust võimaldada, on sellega hõlmatud ka kaalumisvõimalus, millises funktsionaalsuses seda teha.
2.3.Vangiportaalis pöördumiste võimaluse loomisest kuni 1. juulini 2024 oli vanglale esitatavate pöördumiste funktsionaalsuseks mh see, et kinnipeetav sai kasutada kopeeri-kleebi rakendust, tõstes teisest kättesaadavast dokumendist või veebilehelt teksti vanglale esitatavasse pöördumisse. Selle tulemusel muutusid paljud vanglatele esitatud pöördumised sedavõrd mahukaks, et nende menetlemine osutus raskendatuks. Kuigi pöördumisele on seatud tähemärkide piirang, oli väga lihtne esitada järjest mitu uut pöördumist. Tekstide edastamine aitab kaasa olukorrale, kus kinnipeetavad vahetavad omavahel sõnumeid või annavad üksteise kasutusse erinevaid tekste. Näiteks esitas ET Tartu Vanglale 28. jaanuaril 2024 pöördumise poe hindade kohta. X, kes oli samuti Tartu Vangla kinnipeetav, esitas ligikaudu kuu hiljem vanglale samasisulise pöördumise, millest on näha, et tähemärgid, suurtähe kasutamine ja sõnastus kordab ET pöördumist. See ei saa olla juhuslik. Ainus võimalus selliste pöördumiste esitamiseks on kopeeri-kleebi funktsiooni kasutamine.
2.4.Isik võib esitada haldusorganile nii pika pöördumise kui ta soovib. Samas on pöördujatel kohustus käituda heas usus, ilma menetlusõigusi kuritarvitamata. Kui pöördumine on esitatud haldusmenetluses, on haldusorganil kohustus välja selgitada mh kohaldatav õigus ning asjakohane kohtupraktika. Kui isik soovib rõhutada mõne viite või lahendi olulisust, saab seda teha lühidalt viidates (nt kohtuniku nimi, asja nr ja viide lahendi punktile). Selleks ei ole vaja kopeerimisfunktsionaalsust. Seega ei mõjuta asjaolu, et kinnipeetav ei saa vangiportaalis pöördumist tehes kleepida oma pöördumisse tekste, kinnipeetava õiguste teostamise võimalust või õiguste kaitse mahtu. Enamjaolt on vangiportaali kaudu esitatud pöördumised ka asjalikud ja konkreetsed, ilma neile juurde kleebitud materjalita. See on vähendanud vangla poole pöörduda soovivate kinnipeetavate kulusid, kuna pole vaja paberit, pöördumiste üleandmiseks ei tule leida eraldi aega. Teisalt on see vähendanud vangla ressurssi paberdokumentide skaneerimisele ja nende ringluse korraldamisele, aga ka varasemalt käekirjade eripärast tekkinud probleeme.
2.5.Vangistusseadus (VangS) § 29 lg 21 paneb vanglateenistusele kohustuse kontrollida, kellega kinnipeetav kirjavahetust peab. Kui kinnipeetav edastab teisele kinnipeetavale teksti, mida omal äranägemisel kasutada, on tegemist kinnipeetavate vahelise kirjavahetusega. Kinnipeetavad saavad tahvelarvuteid kasutada erinevate tegevuste jaoks. Selleks, et kõigil oleks arvuti kasutamise võimalus tagatud, on kinnipeetavatel võimalus arvuteid kasutada ka osakondade lahtiolekuaegadel. Arvutit kasutav kinnipeetav ei pruugi olla teistest kinnipeetavatest füüsiliselt eraldatud ja arvuteid on seega võimalik käest kätte edasi anda. Selline töökorraldus on optimaalne, mugavaim ja ressursisäästlikuim, vastates enamiku kinnipeetavate huvidele. Üldiselt kasutavad kinnipeetavad arvutit korrektselt, logides arvuti kasutamist lõpetades end välja ning eemaldades lõikelaualt andmed. Arvutite hulk ja
3(6)
valvemeeskonna ressurss on aga piiratud. Töökorralduse muutmiseks ja vanglateenistuse füüsilise kontrolli suurendamiseks oleks vaja lisavahendeid, mida planeeritud ei ole (ühe seadistatud tahvelarvuti hind on ligikaudu 700 eurot). Selleks, et tagatud oleks arvutite kasutamise tõhusus ja otstarbekus, aga ka kinnipeetavate õiguste kaitse ning mugavus, otsustati sulgeda vangiportaali pöördumiste esitamisel kopeerimise-kleepimise funktsioon. Ühegi olemasoleva tarkvaralise lahendusega ei ole võimalik sama tulemust saavutada.
2.6.Kuigi kinnipeetavate EÕK taotlused on HKMS § 249 lg 2 järgi formaalselt lubatavad, esineb kaalukas avalik huvi need rahuldamata jätta, arvestades mh, et muudatusega tekkinud piirangu mõju on marginaalne.
3.Taotleja esitas 5. juulil 2024 vastuväite vanglaga mittenõustumise kohta.
3.1.Ühes eluosakonnas viibib kuni 42 kinnipeetavat, kellele väljastatakse üks tahvelarvuti. See on olematu kogus, sest planeeritud oli üks arvuti kuue kinnipeetava kohta. Muukeelsed kinnipeetavad ei saa tõlkerakenduse abil riigikeelset teksti pöördumiste lehele kopeerida. Nad peavad selle paberile ümber kirjutama, seejärel uuesti arvutisse sisestama. Tahvelarvutit kasutatakse lisaks e-toimikule ligipääsuks ka e-poe külastamiseks, seadustega tutvumiseks, videokohtumisteks jne. Tahtlikult on tekitatud olukord, kus muude toimingute tegemine pole võimalik, sest kiire kopeerimise asemel peab tegema käsikirjalisi ümberkirjutusi.
3.2.Riigikohus on vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (227 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas leidnud, et kinnipeetavale peab jääma mõistlik aeg kohtu saadetud dokumentidega tutvumiseks, vastuse koostamiseks jne. Praegu edastab kohus menetlusdokumente ainult elektrooniliselt. Arvutite vähesuse tõttu on nendega tutvumise võimalus äärmiselt piiratud. Lisaks peab nendest tegema taas käsikirjalisi väljakirjutusi. Kohtute määratud tähtaegadest on raske, kui mitte võimatu kinni pidada. Vanglas ei ole etoimikust dokumentide printimine võimalik. Taotleja ei saa printida ega kopeerida iseenda poolt eelnevalt vangiportaalis esitatud pöördumisi, ka mitte isikuarvelt teenuse eest tasudes. Kopeerimine on võimalik kõikidel teistel lehtedel. Välja lülitati ainult vanglasiseste pöördumiste (k.a vaided, kahjunõuded jms, mis vajavad kõrgendatud tähelepanu, kuna on tõenditeks kohtumenetluses). Ühe arvuti puhul ja salvestamise võimaluseta on selliselt esitatud dokumendid hiljem suures osas kasutud. Vangla peaks taotlejale selgitama, miks on e-kaupluse lehel kopeerimine lubatud, aga vangla lehel mitte.
3.3.Vangla optimeerib teiste isikute arvelt oma töömahtu, kus konfliktide provotseerimisele lisaks on eesmärk raskendada pöördumiste esitamist. Ka käesoleva vastuskirja koostamisel on kasutatud kopeerimist. Vangla on teinud põhjendamatult enda elu mugavaks. Ükski seadus ei sätesta, kui pikk võib olla pöördumine või mitu pöördumist võib kinnipeetav haldusorganile esitada. Ükski seadus ei keela kopeerimist. Muudatusega lõhuti põhjuseta toimiv süsteem, millele kulutati arvestatav hulk maksumaksja raha. Tahvelarvutite puudusest tulenevalt on eluosakondades pidev konfliktioht ning sellega seati ohtu vangla julgeolek. Vaidlusalune muudatus on tehtud kaalutlusõigust rikkudes ja vangla omakasu eesmärgil. Muudatusega soovitakse vähendada võimalust, et õigusalaste teadmistega kinnipeetavad aitaksid teisi kinnipeetavaid oma õiguste kaitsmisel ning seeläbi vähendada ka ebameeldivaid juhtumeid, mida vanglal tuleb lahendada.
4.Taotleja 6. juulil 2024 esitatud vastuväite kohaselt on vangla eesmärk kehtestada tsensuur, kuid PS § 45 järgi Eestis tsensuuri ei ole. 4(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Kohus vabastab taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest EÕK esitamisel (HKMS § 111 lg 1, § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-35-15).
6.Kohus võib taotleja põhjendatud taotluse alusel teha määruse tema õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Arvesse tuleb võtta avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi, hinnata kaebuse või vaide perspektiive ja EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
7.EÕK taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Taotleja on esitanud vanglale 29. juunil 2024 kell 9.12 pöördumise vangiportaalis planeeritud muudatuste kohta. Pöördumist saab tõlgendada vaidena, seega on taotleja EÕK taotlus HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 alusel lubatav. Taotleja soovib EÕK korras vangiportaali süsteemis tehtavate muudatuste peatamist.
8.EÕK vajadus esineb eelkõige juhul, kui EÕK abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks taotlejal ka soodsa otsuse korral vaide või kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik. Samuti juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent EÕK kohaldamata jätmine võiks taotleja jaoks kaasa tuua koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. EÕK vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ja faktilist mõju inimese olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a määrus asjas nr 3-14-50441, p-d 10−11).
9.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal EÕK vajadust. EÕK kohaldamata jätmisega ei kaasne tagajärge, mille kõrvaldamine võimaliku soodsa vaideotsuse tegemise järel oleks võimatu või ebamõistlikult raske.
10.Vangiportaalis tehtavad muudatused ei too kaasa taotleja põhiseadusest tulenevate õiguste pöördumatut või nende õiguste põhiolemust (tuuma) olulisel määral kahjustavat riivet. Muudatus ei välista taotleja võimalust pöörduda vangla poole kirjalikult paberkandjal (VangS § 11 lg 4), nagu see toimus enne tahvelarvutite kasutusele võtmist. Ka elektroonilises vormis pöördumist pole tehtud võimatuks. Üldjuhul ei ole kinnipeetaval vaja oma õiguste kaitseks esitada pöördumistes varasematest pöördumistest, kohtulahenditest või õigusaktidest kopeeritud pikemaid tekste. Kinnipeetaval on oma õiguste kaitseks eeskätt oluline anda pöördumises ülevaade probleemi faktilistest asjaoludest. Kui kinnipeetav soovib viidata konkreetsele kohtulahendile või õigusaktidele, piisab ka lühikesest viitest.
11.Vangla 5. juuli 2024. a vastuse kohaselt ei mõjuta vangiportaalis tehtav muudatus tõlkimise funktsiooni. Taotleja kirjeldusest saab järeldada, et tõlkefunktsiooni kasutamine võib olla muutunud raskemaks, kuid mitte võimatuks. Seega pole probleem nii pakiline, et õigustaks kohtu sekkumist EÕK korras.
12.Vastustaja on arusaadavalt põhjendanud, miks muudatus tema hinnangul vajalik oli. Muudatuse eesmärgiks oli vangla halduskoormust kontrolli all hoida. Seda, kas kinnipeetavate õiguste piiramine sel eesmärgil oli proportsionaalne, tuleb hinnata vaide ja võimaliku hilisema kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Vangla põhjendused kinnitavad aga, et esineb avalik huvi, mis räägib EÕK kohaldamise vastu. Koosmõjus sellega, et taotlejale on jätkuvalt tagatud pöördumiste esitamise õigus, annab see aluse jätta EÕK taotlus rahuldamata.
5(6)
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.