E.E kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 22.02.2024 otsuse nr 5-8/358-2 ja 22.02.2024 otsuse nr 2024-145 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – E.E, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Tina, ja Moonika Roosinupp
Asja läbivaatamine
04.06.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Tallinna linna poolt 12.06.2024 esitatud menetlusdokument koos lisadega (dtl 474-482).
Jätta E.E kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
E.E esitas 09.02.2024 Tallinna Kesklinna Valitsusele toimetulekutoetuse taotluse, milles taotles toimetulekutoetust 2024. aasta veebruari eest. Lisaks esitas Kaebaja samas avalduses ka täiendava sotsiaaltoetuse avalduse abi saamiseks. Taotleja taotles abi endale ja tütrele toetust seoses tehtud kulutustega tervisekuludele.
2.E.E esitas 16.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tuvastaks Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt avalduse lahendamise viivituse õigusvastaseks ning linna kohustamiseks taotluste läbi vaatamisseks 24 tunni jooksul.
3-24-468
Esialgse õiguskaitse korras soovis E.E, et kohus kohustaks linna esialgse õiguskaitse korras maksma talle toimetulekutoetust veebruar 2024.a. eest kasvõi osaliselt 900 eurot.
3.Tallinna linn jättis 22.02.2024 otsustega nr 5-8/358-2 ja nr 2024-145 taotlused rahuldamata.
4.E.E (kaebaja) esitas 23.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles taotles Tallinna linna otsuste tühistamist ning linna kohustamist vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi . Esialgse õiguskaitse taotluses jäi E.E varasema taotluse juurde ja soovis, et talle makstaks esialgse õiguskaitse korras toetust vähemalt 900 eurot. Samuti taotles kaebaja, et käesolev kaebus liidetaks haldusasjaga 3-24-214, kuna eelnev haldusasi puudutas jaanuari 2024 ja sisuliselt on identse sisuga kaebustega.
5.Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Kohus võttis 28.02.2024 kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tallinna linna. Haldusasjade liitmise taotluse jättis kohus rahuldamata.
7.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 17.04.2024 ning 21.04.2024 riigi õigusabi taotluse, mille kohus jättis 30.04.2024 määrusega rahuldamata.
8.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 22.04.2024.
9.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 27.05.2024 ja vastustaja 28.05.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.Kaebaja nõueteks on tühistada vastustaja otsused toimetulekutoetuse ja täiendvava sotsiaaltoetuse määramata jätmise kohta ning kohustamisnõue, et vastustaja vaataks kaebaja taotlused uuesti läbi. Kaebusest ja kohtuistungil antud suulistest selgitustest nähtuvalt on kaebaja seisukohad kokkuvõtlikult järgnevad.
11.Kaebajaga ühise leibkonna moodustab tema tütar T.E (sünd x.xx.xxxx), kes õpib YYYs. Tütrel on alates 2022.a tuvastatud keskmine puue ning osaline töövõime. Kaebaja on töötu, on alates 24.03.2020 pikaajalise töötuna Eesti Töötukassas arvel, kaebaja on Töötukassa toel asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Töötukassa maksab kaebajale õpingute ajal stipendiumi.
11.1.Kaebaja ja tema tütre sissetulekuks jaanuaris 2024 oli stipendium 327,05 eurot (mida aga ei saa toimetulekutoetuse maksmisel sissetulekuna arvesse võtta); lastetoetus 80 eurot (millest tuleks arvesse võtta pool ehk 40 eurot, sest teine pool 40 tuleb arvestada lapse isale); tütre puudetoetus 36,31 ja tütre osalise töövõime hüvitis 328 eurot. Sarnased on kaebaja ja tema tütre sissetulekud olnud pikema aja jooksul.
11.2.Kaebaja sissetulekust tuleb maha arvata täisealisele, kuid haridust omandavale pojale elatist 300 eurot kuus, elatise maksmiseks on kaebaja nt võõrandanud kodus üle jäänud asju või kasutuseta riideid ja saanud nii raha elatise maksmiseks.
11.3.Kaebaja üürib juba kümme aastat 121,70 m2 suurust korterit asukohaga WWW, mille üürihind on 800 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed, talvel küttekulud 450- 650 eurot kuus, suvel 250-350 eurot, kokku moodustasid eluasemekulud jaanuaris 2024 1667,33 eurot, vahe 936,33 eurot.
11.4.Perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 3, 2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2), perekonna lapse 2(13)
3-24-468
toimetuleku piir 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 5). Seega on kaebaja perekonna toimetulekupiiriks 200+240=440 eurot. Seega esineb kaebaja perel toimetuleku toetuse saamise vajadus ning seda juba viimase 8 kuu jooksul, mil linn ei ole kaebaja perele toimetulekutoetust määranud.
12.Kaebaja arvates on vastustaja otsused õigusvastased eelkõige põhjusel, et need on vastuolus toimetulekutoetuse eesmärgiga ning vastustaja ei ole piisavalt kaalutletult hinnanud kaebaja võimalusi oma materiaalse puuduse leevendamiseks ning on seejuures teinud kaebajale lausa absurdselt mõjuvaid ja asjasse mittepuutuvaid etteheiteid. Vastustaja on keskendunud sellele, et toimetulekutoetuse puhul tegemist on ajutise abimeetmega. Kaebajal ongi ajutised toimetulekuraskused ja kaebaja on esitanud kõik seaduses nõutud dokumendid oma sissetulekute kohta ning ei ole midagi varjanud.
12.1.Peamise etteheitena on vastustaja leidnud, et taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul astunud piisavaid samme tasustatud tööle asumiseks, et tagada oma perele vahendid toimetulekuks. Seda olukorda reguleerib toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise alusena SHS § 134 lg 4 p 1-5, millest ühtki pole võimalik kaebaja suhtes kohaldada, kuna ta on töötuna arvel, läinud Töötukassa suunamisel haridust omandama, nõustunud kõikide nõustamistega ja ta ei ole tööst keeldunud. Kaebaja on alates 23.08.2023 immatrikuleeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli täiskoormusega õenduserialale ja 25.01.2024 läbinud edukalt esimese pool aasta õppest ja täitnud õppekava 30 ainepunkti ulatuses. Kaebaja on lõpetanud varasemalt (2001) Tallinna Majanduskooli raamatupidamise erialal ja EBS magistriõppe ärijuhtimise erialal (2005), vaatamata sellele ei ole kaebajal õnnestunud pika aja vältel tööd leida.
12.2.Teine etteheide, millega vastustaja põhjendab toimetulekutoetuse määramisest keeldumist, on etteheide, et kaebaja ei ole teinud muid piisavaid pingutusi selleks (nt pojale kuuluvate väärtpaberite müük), et pere toimetulek tagada. Kaebaja poeg on täisealine inimene, kelle väärtpabereid kaebaja müüa ei saa, juhul kui tal üldse need on. Kaebaja selgitab, et G.E on täiskasvanud iseseisev inimene, üliõpilane ja ajateenija, ja ei ole enam alates augustikuust 2023 kaebaja leibkonnas. Poeg majandab iseseisvana ja saab kaebajalt elatist 300 eurot kuus, mille kaebaja maksab pojale sularahas.
12.3.Kolmas vastustaja etteheide seisneb selles, et kaebajal on liiga kallis korter ning nõuab sellest korterist loobumist, kuigi isegi Mustamäe kolmetoalise korteri üürihind on samas ja kõrgemas suurusjärgus kaebaja korteri üüritasuga Tegemist on ka perekonna koduga viimased 10 aastat, kodu on püha ja puutumatu. Uut üürikorterit ei ole võimalik kaebajal täna rentida, kuna puuduvad selleks mitme kuu tagatise ja sissemakse raha, ning kolimisraha, mis võib kokku ulatud üle 2500 euro, ükski üürileandja ei tee lepingut pikaajalise töötuga. Kaebaja on esitanud vastustajale taotluse eluruumi saamiseks 2 korda aga sellele pole veel vastatud. Kaebaja eluruum ei ole ka ülemäära suur. Ainuüksi T.E-le on ette nähtud 51 m2 pinda, sest tegemist on puudega ja osalise töövõimega isikuga. Nüüd on ka kaebaja ise osalise töövõimega isik, kellele on ette nähtud 51 m2 normpinda. Seega ei saa vastustaja ega kohus ette heita, et taotleja on peale 10 aastat elama jäänud liiga suures korteris ja nõuda, et taotleja ainuüksi sel põhjusel koliks.
12.4.Vastustaja seob toimetulekutoetuse maksmise põhjendamatult kaebaja elukohas registreeritud äriühingutega. Kaebaja ei ole nendelt äriühingutelt saanud sissetulekut. Kaebaja on tänaseks lõpetanud seose kõigi äriühingutega, välja arvatud üks MTÜ ja üks likvideerimisel olev äriühing. Kaebaja ei ole äriühingute võõrandamisest tulu
3(13)
3-24-468
saanud. Kaebaja tegevus QQQ kaubamärgi all turustatavate toodete reklaamimisel ei ole kaebajale sissetulekuid toonud, samuti ei ole kabeaja tulu teeninud enda raamatute müügist.
12.5.Vastustaja heidab kaebajale ette, et sotsiaalhoolekande osakonnal ei ole taotleja poolt valikuliselt esitatud andmete tõttu võimalik taotleja ja tema perekonna abivajadust vastavalt SHS § 15 lõikele 1 adekvaatselt hinnata. Vastustaja ei ole selgitanud, millised on need andmed, mida kaebaja ei ole esitanud. Kaebaja ei saa esitada andmeid kulutuste kohta, mida ta ei saa rahapuudusel teha. Kõikide toetuste andmed, mida saavad kaebaja ja tema tütar, on vastustajal olemas. Kaebaja pangakonto on juba aastaid arestitud ja seda kaebaja ei kasuta, tütre pangakontol liikumisi ei ole. Laekumised ning üüri ja kommunaalkulude tasumine käib läbi poja pangakonto, kes aga on täisealine ja ei ole olnud nõus ma konto väljavõtte esitamisega vastustajale. Poeg ei osale ühises majapidamises, seega ei ole alust ega põhjust nõuda tema pangakonto väljavõtet.
12.6.Vastustaja on esitanud hulgaliselt väiteid V.H tegevuse kohta, kuid pole selgitanud, kuidas V.H asjasse puutub. On tõsi, et V.H on nimetatud 10 aastat tagasi sõlmitud üürilepingul, kuid tänasel päeval ta korteris ei ela ja asjasse mitte kuidagi ei puutu. V.H elab CCC.
12.7.Kaebaja on sattunud raskesse olukorda, sest vastustaja otsuste tõttu ei ole kaebaja suutnud tasuda eluasemekulusid ja tal on seisuga 10.01.2024 tekkinud üürivõlg, 3066 eurot, mis võib lõppeda üürilepingu ülesütlemisega. 10.02.2024 oli üürileandja võlg juba üle 3700 eurot. Kuna kaebajal ei ole sel juhul võimalik oma perekonnale eluaset tagada, tuleb uus üürikorter leida omavalitsusel, mis on kindlasti kulukam kui kaebajale toimetulekutoetuse maksmine, et kaebaja saaks oma perekonnaga oma kodus edasi elada.
13.Kaebaja palub tunnistada põhiseaduse vastaseks kehtiva toimetuleku piiri, sest tänase toimetuleku määrad ei taga toimetulekut.
14.Täiendava sotsiaaltoetuse avalduse on vastustaja jätnud rahuldamata, kuna perekonna majapidamine toimib väidetavalt läbi poja pangakonto(de) ja neid ei ole esitatud. Kaebaja jääb oma varasemate väidete juurde, poja pangakontod on asjassepuutumatud. Kaebaja juhib tähelepanu et vastustaja ei ole andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Kaebaja on palunud küsida küsimusi emaili teel aga vastustaja pole seda teinud.
14.1.Vastavalt Tallinna linna sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 14 lg 11 käsitletakse toetuse maksmisel perena inimesi, kes elavad koos ja majandavad ühiselt ning lg 13 kohaselt inimese või pere netosissetuleku hulka ei arvestata sotsiaalhoolekande seaduses toimetulekutoetuse arvestamise aluseid sätestavas üldnormis loetletud toetusi ja sissetulekuid. Ning lg 2 kohaselt makstakse toetust majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Ravimite ja spordiklubi arved on ilmselgelt tervise taastamise ja säilimisega seotud ning
14.2.Taotlejal polnud võimalik rahaliselt käia spordiklubis, oktoober, november ja detsember ja E.E tervis halvenes järsult ja väga raskelt. Unehäired, depressioon, ärevus, selleks pidi ta tablette võtma, millel on omakorda kõrvalmõjud mis mõjutavad
4(13)
3-24-468
silmanägemist ja tasakaaluvõimeid. Sport on kõige odavam ja efektiivsem närvi ravi, kehaline aktiivsus tõstab kõiki positiivseid hormoone ja hoiab lihaseid tööl.
14.3.Ravimid ja diabeedi, insuliinpumba tarvikud, mis on välja kirjutatud on Tle on eluliselt vajalikud. Kulu dokumendi peal on Ti nimi kuna H.E koha peal küsis kellele see on ja palus juure kirjutada. Viimase 7 kuu T.E puudetoetus ja töövõimelanguse toetus on läinud eluaseme kuludeks ja pole võimalik enda tervist hoida. Ravimid Kventiax ja Vermox on vajalikud E.E raviks. Vastustaja seisukohad
15.Kaebaja on jätnud vajalikul määral täitmata seadusest tuleneva kohustuse teha koostööd. Kõnealuse toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel on esitanud kaebaja teavet enda ja perekonna kohta valikuliselt ja vastavalt oma suvale nagu varasemalt perioodil juuli 2023 kuni jaanuar 2024.
16.Kaebaja esitas vastustajale toimetulekutoetuse taotluse perioodi veebruar 2024 eest 09.02.2024 e-kirja teel, milles taotles toetust eluasemekulude osaliseks kompenseerimiseks ja toimetulekupiiri tagamiseks, kuivõrd kaebaja ei suuda iseseisvalt tagada enda ega oma pere toimetulekut, ning toiduabi. Taotluse juurde olid lisatud eluasemekulude arved, puude tuvastamise ja töövõimetoetuse määramise otsused ja andmebaaside väljavõtted lapsetoetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse kohta. 14.02.2024 teavitati kaebajat e-kirja teel vajadusest tulla abivajaduse hindamiseks osakonda vastuvõtule ning esitada/võtta kaasa enda ja pereliikmete kõigi tehingutega kõigi pangakontode väljavõtted alates 01.01.2024. Samuti paluti esitada pangakontode väljavõtted, millel toimuvad taotleja perekonna igapäevased pangatoimingud (laekuvad peretoetused, töövõimetoetus, stipendium, makstud arved jne), sest taotlusele ei olnud lisatud ühtegi pangakonto väljavõtet. Kaebaja ei ole neid andmeid esitanud. 14.02.2024 e-kirjas teavitas kaebaja, et küsitud andmetega pangakontod puuduvad, kinnitas, et on sissetulekuid tõendavad dokumendid esitanud ning palus saata küsimused e-postiga. Samal päeval edastas kaebaja teise e-kirjaga enda 11.01.2024 selgitused perioodi jaanuar 2024 toimetulekutoetuse taotluse juurde ehk kaebaja jäi varasemate seisukohtade juurde.
17.Toimetulekutoetuse puhul on tegemist ajutise rahalise toetusmeetmega, et soodustada abivajaja iseseisvat toimetulekut, see ei saa kesta lõputult ning ei pea olema tingimata igakuine. SÜS § 5 lg 1 sätestab, et esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on isikul endal. Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja perioodidel 01.01.2021-30.04.2021, 01.01.2022-31.05.2022 ning 01.09.2022-13.06.2023. Seega statistika kohaselt on taotlejast kujunenud pikaajaline toimetulekuraskustes pere.
17.1.Kaebaja märgib, et on asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, mis võimaldaks tal tulevikus tööle asuda. Riikliku toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks, mitte aga õppimise toetamine, milleks on ette nähtud teised toetusmeetmed.
17.2.Kui kaebajal on soov õppida uut eriala ja see ei ole tema esimene kõrgharidus (töötukassa tegevuskava kohaselt omandatud kõrgharidus rahvusvahelise ärijuhtimise erialal), on tal võimalik otsida õpingute kõrvalt osakoormusega tööd, mida kaebaja ei ole oma tegevusega näidanud. Kaebaja on küll esitanud andmed selle kohta, et ta on otsinud tööd, kuid on kandideeritud vaid töökohtadele, kuhu saamine on kaebaja väitel
5(13)
3-24-468
tema kohta meedias avaldatud ebaõige teabe tõttu vähetõenäoline. Puuduvad andmed, et kaebajal on tööle kandideerimine ükskõik mis valdkonnas ebaõnnestunud.
18.Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja otseselt seotud ettevõtetega AAA OÜ ((50 % omanik ning esindusõigus ja kasusaaja) likvideerija) ja BBB MTÜ (juhatuse liige ja esindusõigus). Alates 28.11.2023 on DDD OÜ juhatuse liige E.E asemel V.H, kes on ühtlasi üürilepingu alusel eluruumi WWW, Tallinn üks elanikest. Alates 29.11.2023 on GGG OÜ E.E-le kuulunud 40% osaluse omandanud samuti V.H. Aadressile WWW, Tallinn, kus taotleja ja tema pere elab, on registreeritud lisaks veel HHH OÜ (registrikood hhhhhhhh, kehtetu ärinimi QQQ OÜ), kus taotleja tegutseb enda sõnul vabatahtlikuna. Facebookis on märkinud kaebaja ennast selle ettevõtte töötajaks. Kokku on taotleja elukohta registreeritud kuus ettevõtet, millest neli kuuluvad V.Hle. Tekib küsimus, miks kõnealused äriühingud nimetatud aadressile on asukoha registreerinud, kui asukohaga seotud kulusid nende poolt ei kanta.
18.1.Kaebaja on varasema taotluse menetlemisel selgitanud, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid enda kirjutatud raamatute „BBB“, „BBB. J“ kohta, töötasu QQQ OÜ-st (oktoobrist 2023 uus ärinimi HHH OÜ) ja dividenditulusid ta ei saa. Samas tegeleb kaebaja sotsiaalmeedias aktiivselt raamatute reklaamimise ja müügiga. Seega oleks kaebajal õigus saada töötasu toimivast äriühingust QQQ OÜst (oktoobrist 2023 uus ärinimi HHH OÜ) ning mitte teha seal tööd vabatahtlikkuse alusel tasuta. Kaebaja kontaktandmed on olnud ka iluteenuste firma FFF lehel, mida ta samuti sotsiaalmeedias reklaamib ja millele teenusaja broneerimiseks ja toodete ostmiseks tuleb võtta ühendust telefonil +jjj jjjj jjjj, mis on kaebaja isiklik telefoninumber ja antud kontaktiks ka taotlusel Tallinna Kesklinna Valitsusele. Ka kaebaja tütar reklaamib QQQt.
18.2.Vastustaja hinnangul on arusaamatu, milleks on vajalikud kaebaja osalused äriühingutes, kui nendest mitmete aastate vältel tulu ei tule, samas osaleb kaebaja osade äriühingute tegevuses aktiivselt enda sõnul vaid vabatahtlikuna. Kaebaja väited temaga seotud äriühingute majandusliku seisu kohta on paljasõnalised ja tõendamata, kuivõrd konkreetseid dokumente esitatud ei ole. Erinevates äriühingutes tegutsemine ning nende toodete reklaamimine ja kaupade väljasaatmisega tegelemine oma korterist loob põhjendatud kahtluse töise tulu esinemise kohta, mis ei kajastu kaebaja esitatud dokumentides ja andmetes.
18.3.Vastustaja hinnangul tuleb lugeda kaebaja poeg leibkonna liikmeks, kuna 05.10.2023, 06.10.2023 ja 11.01.2024 on kaebaja viidanud, et poja elukoht on aadressil WWW, Tallinn. Puuduvad andmed, et kaebaja poeg Viimsis tegelikult elab või oleks kunagi elanud. Samas väidab kaebaja, et tal puudub igasugune sissetulek, kuid maksab väidetavalt enda eraldi elavale täisealisele pojale elatist 300 eurot. Millistest vahenditest ja mil viisil see toimub, pole tõendatud. Samuti on vastustaja hinnangul arusaamatu, kuidas kaebaja maksab endaga koos elavale täisealisele lapsele elatist, kui neil on ühine majapidamine. Kui kaebaja satub täisealisele lapsele elatise maksmise tõttu olukorda, kus ta pole võimeline enda ja oma alaealise lapse toimetulekut tagama, võib tal olla alust elatise maksmisest keelduda (vt ka PKS § 98 lg 1).
18.4.Vastustaja on palunus selgitusi selle kohta, kuidas toimub pere igapäevane majandamine. Esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu perekonna tulusid (töötukassa stipendium ehk tasemeõppes osalemise toetus, tütre riiklik lapsetoetus, tütre töövõimetoetus, tütre riiklik puudetoetus ega igapäevaeluga seotud kulutusi (toidukaubad, esmatarbekaubad, sideteenuste tasud, eluasemekulud jms). Kaebaja on
6(13)
3-24-468
varasemalt ise selgitanud, et kaebaja ja tema tütre sissetulekud laekuvad kaebaja poja pangakontole. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et poja pangakonto väljavõtte esitamist ei ole temalt õigust nõuda, kui poeg ei kuulu kaebaja ühte leibkonda. On ilmne, et vastustajal ei ole kaebaja ja tema perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet, mistõttu ei ole ka vastustajal olnud võimalik hinnata kaebaja ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut terviklikult.
18.5.Vastustaja hinnangul ei tõenda kaebaja poolt 17.04.2024 seisukoha lisaga 15 esitatud V.A.J 10.01.2024 e-kiri, et kaebajal on eluasemekulude võlgnevused. Nimelt on kaebaja esitanud endaga seotud kohtuasjades võlgnevuste kohta erinevaid dokumente, kus võlgnevuse tasumist nõuab korteri omanik V.A.J, siis aga DDD OÜ juhatuse liige V.H ehk on kahtlusi esitatud dokumentide tõele vastavuses. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud elektrienergia ja eluasemekulude arvetelt nähtub, et seisuga 31.01.2024 võlgnevust kommunaalteenuste osas ei ole. Siinkohal juhib vastustaja kohtu tähelepanu, et kõnealune üürisuhe on korteri omanikul V.A.Jl otseselt DDD OÜga. Arvestades nimetatud asjaolu ei ole teada, kas ja kellel võlgnevus tegelikult on.
18.6.Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi tehtud päringust nähtub, et kaebajale on määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on määratud puudetoetus summas 36,31 eurot. Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringu kohaselt on kaebaja tütrele määratud töövõimetoetus jaanuaris 2024 summas 328,66 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu ehk tasemeõppes osalemise toetust summas 327,05 eurot. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetus, tulu Eesti Töötukassalt ja elatis. Vastustaja märgib, et kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud lisakuludeks. Samuti on ebaõige väita, et pool lapsetoetusest kuulub lapse isale, kuna tegemist on riikliku toetuse, mis on ette nähtud lapsele tema kulude katteks mitte vanematele.
18.7.Kaebaja esitas 08.09.2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks, mille käigus andis kaebaja 06.10.2023 kodukülastusel nõusoleku nõustamisteenustele suunamiseks. Peale koduvaid meeldetuletusi allkirjastas kaebaja juhtumiplaani ja tegevuskava 06.12.2023 ning ta suunati Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse nõustamisteenustele (üürimise nõustamise ja toetamise teenus, võlanõustamise teenus ja majandamisnõustamise teenus), mille kohta edastas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus teenuse kokkuvõtted 04.01.2024 ja 15.02.2024. Viimasest üürinõustamise 15.02.2024 kokkuvõttest nähtub, et nõustamise tulemusena on selgunud, et kaebaja ei soovi hetkel oma eluruumi vahetada ja on väljendanud selgeid põhjendusi selle otsuse kohta. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mis on peaaegu poole suurem kehtestatud normist ning mille kulud on suuremad, kui toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik kompenseerida. Väiksema korteri puhul oleksid väiksemad nii kulud kui ka sellest tulenevalt toetuse vajadus.
18.8.Toiduabi osas märgib vastustaja, et riiklikult ostetud toiduabi jagatakse koostöös poeketiga Rimi toidukaartidena. Kaebaja on saanud I kvartalis kasutada Rimi toidukaarti summas 3 (pereliikmete arv)x30 eurot ning kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud, kui sai toetuse ka poja eest.
7(13)
3-24-468
19.Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele soovis kaebaja 09.02.2024 ka Tallinna linna eelarvest makstavat sissetulekust sõltuvat universaaltoetust, esitades kuludokumendid spordiklubi kuumaksele, diabeedi tarvikutele ja suusatamisele.
19.1.Vastustaja lähtus kaebajale sissetulekust sõltuva universaaltoetuse määramise otsustamisel lisaks taotlusele ja esitatud dokumentidele kaebaja 11.01.2024 antud selgitustest ning leidis ka selle otsuse tegemisel, et kaebaja on jätnud vajalikul määral täitmata HMS § 38 lõike 3 esimesest lausest ja SÜS § 21 lg 1 punktist 1 tuleneva kohustuse teha koostööd, jättes esitamata tähtsust omavad andmed perekonna koosseisu ja dokumendid majandusliku toimetuleku osas, mistõttu ei olnud võimalik kaebaja abivajadust terviklikult hinnata. Seetõttu jättis Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond kaebaja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse taotluse rahuldamata.
19.2.Ühtlasi selgitas vastustaja otsuses kaebajale täiendavalt, et 09.02.2024 esitatud Spordiklubi Reval Sport arve kompenseerimine ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole esmavajadustega ning samuti esitatud T.E suusatamise kulude kompenseerimine ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole esmavajadustega. Taotlusele lisatud Tallinna Linnaapteegi 13.01.2024 sularahas tasutud arvel puudub ostja nimi, seetõttu ei vasta lisatud kulutõend nõuetele, kuid selle puudumine ei mõjuta tehtud otsust. Puudus vajadus ka nõuda kaebajalt digiloo väljavõtet, kuna see ei tõenda, kes toote tegelikult välja ostis ja konkreetselt kulutuse tegi. Küll aga on vastustaja hinnangul arusaamatu, kui kaebaja väitel on tal rahalisi vahendeid piiratud hulgal, on kaebaja otsustanud teha kulutusi ka spordiklubile, jättes esmavajaduste rahuldamise tahaplaanile.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Vastustaja esitas 12.06.2024 kohtule täiendava seisukoha ja tõendi seoses kaebaja poolt 06.06.2024 kohtule esitatud tõendiga kaebaja poja elukoha osas. Tagastasin kaebaja tõendid 12.06.2024 määrusega kui hilinenult esitatud tõendid. Sellest tulenevalt ei ole vajadust asja juurde lisada ka vastustaja vastuseisukohta kaebaja 06.06.2024 esitatud tõendile. Tagastan seega vastustaja poolt 12.06.2024 esitatud menetlusdokumendi koos lisadega (dtl 474-482).
21.Tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning analüüsinud asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks ei ole alust.
22.Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas vastustaja jättis põhjendamatult rahuldamata kaebaja taotluse toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks 2024. a veebruarikuu osas. On asjakohane märkida, et tegemist on menetlusosaliste vahelise pikemaajalise vaidlusega, kuivõrd haldusasjas nr 3-23-2201 toimub vaidlus juuli, augusti ja septembri 2023. a toimetulekutoetuse määramata jätmise üle, haldusasjas nr 3-23-2405 oktoobri 2023; haldusasjas nr 3-23-2633 novembri ja detsembri 2023 ning haldusasjas nr 3-24-214 jaanuari 2024 toimetulekutoetuse määramata jätmise üle. Kõigis nimetatud haldusasjades on esimese astme kohus jätnud kaebuse rahuldamata (otsused ei ole jõustunud, kaebaja on esitanud apellatsioonkaebused, sh on haldusasjad nr 3-23-2201; 3-23-2405 ja 3-23-2633 liidetud apellatsiooniastmes ühte menetlusse, liidetud asja nr 3-23-2201). Kuivõrd vaidluse asjaolud neis ja käesolevas haldusasjas on suuresti kattuvad, nõustun juba eelnevalt neis kohtuasjades tehtud kohtulahendites väljendatud seisukohtadega ja leian, et nende üksipulgi üle kordamine ei ole käesolevas asjas tarvilik. Siiski rõhutan alljärgnevalt olulisemat:
8(13)
3-24-468
23.Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lõigetele 1 ja 2 on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
23.1.SHS § 131 lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 2024. a. riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 kohaselt on üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks 200 eurot kalendrikuus. Perekonna teise pereliikme toimetulekupiiriks 80 protsenti esimese liikme toimetulekupiirist ja perekonna lapse toimetulekupiir 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 5). Kaebaja väitel moodustab ta ühise leibkonna oma tütre T.E-ga, kes sai täisealiseks 2024. a. jaanuarikuus. Seega on kaebaja perekonna toimetulekupiiriks 200+160 ehk 360 eurot, mitte 440 eurot, nagu on märgitud kaebuses.
23.2.Kaebaja ei määratle oma leibkonna liikmeks oma täisealist poega G.E, kes, elades küll kaebajaga samas korteris, moodustas alates augustist 2023 omaette leibkonna, oktoobrist 2023 kolis elama oma teise vanema üürikorterisse Viimsis ning 15.01.2024 asus kaitseväeteenistusse ning ei ole seega enam kaebaja seisukohast tema leibkonna liige. Kaebaja maksab täisealisele haridust omavale pojale elatist 300 eurot kuus, kas kasutuseelisena (poeg saab kasutada ema elamispinda) või sularahas. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et vaidlusalusel perioodil on elatis makstud sularahas ja pojale elatise maksmiseks on ta võõrandanud kodus üle jäänud esemeid ning riideid.
23.3.Kaebaja ja tema tütre sissetulekud (jaanuar 2024) on järgnevad: kaebajale töötukassa poolt makstav stipendium 327,05 eurot; lastetoetus 80 eurot; tütre puudetoetus 36,31 ja tütre osalise töövõime hüvitis 328 eurot. Kokku on kaebaja perekonna sissetulekuks seega 771,36 eurot. Sarnased on kaebaja ja tema tütre sissetulekud olnud pikema aja jooksul.
24.SHS § 132 lg-te 3 ja 4 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Seaduses ei ole sõnaselgelt nõutud kulutuste näitamist kuid kuna toimetulekutoetuse vajaduse määramiseks peab vastustaja andma hinnangu kaebaja toimetulekuvajadusele, on vastustajal õigus arvesse võtta ka andmeid kaebaja kulutuste kohta. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 alusel peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 21 lg 1 p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sh seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta.
25.Vaidlust ei ole, et kaebaja on veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse juurde lisanud eluasemekulude arved, puude tuvastamise ja töövõimetoetuse määramise otsused ja andmebaaside väljavõtted lapsetoetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse kohta. Samas ei ole need dokumendid olnud kaebaja majandusliku toimetuleku vajaduse määramiseks piisavad, sest vaatamata vastustaja korduvatele palvetele on kaebaja jätnud esitamata oma poja pangakonto väljavõtte, millel toimuvad kaebaja perekonna igapäevased pangatoimingud (laekuvad peretoetused, töövõimetoetus, stipendium, makstakse arveid jne). Ma ei nõustu kaebajaga, et poja pangakonto
9(13)
3-24-468
väljavõtet ei pea kaebaja esitama, sest kaebaja poeg ei ole leibkonna liige. Olukorras, kus kaebaja tarvitab igapäevaste kulutuste tegemiseks poja arvelduskontot (sest kaebaja selgituste kohaselt on tema arvelduskonto juba aastaid arestitud), on sellise konto väljavõtte nõudmine kaebajalt asjakohane. Sellise väljavõtte esitamata jätmise korral on vastustajal õigus toimetulekutoetuse maksmisest keelduda, sest vastustajal ei ole võimalik piisava täpsusega hinnata kaebaja perekonna majanduslikku toimetulekut. Seda iseäranis olukorras, kus kaebaja on esitanud toimetulekutoetuse taotlusi pikema aja vältel ning vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja tegeliku majandusliku olukorra vastavuses kaebaja poolt esitatud andmetele.
25.1.Kaebaja on seejuures põhjendanud pangakonto väljavõtete esitamata jätmist ka sellega, et poeg ei ole nõus oma arvelduskonto väljavõtte esitamisega. Selline kaebaja väide ei ole tõendatud ning ei ole ka eluliselt usutav, et poeg, kellega kaebaja tundub olevat lähedastes suhetes (mis järeldub kasvõi sellest, et kaebaja kasutab poja arvelduskontot), ei ole valmis oma arvelduskonto väljavõtte esitamisega isegi juhul, kui sellest sõltub enda sõnul majanduslikku puudust kannatava õe ja ema toimetulekutoetuse maksmine.
25.2.Jätan siinkohal eraldi hindamata selle, kas kaebaja kaitseväes teenivat poega peaks käsitlema kaebaja leibkonna liikmena, kuna eeltoodust tulenevalt tuleks kaebajal esitada mistahes isiku arvelduskonto väljavõte, mille kaudu kaebaja igapäevaelus vajalikke makseid teeb ja kulusid kannab. Küll aga märgin, et kui kaebaja poeg on kaebaja sõnul eraldi leibkonna liige ja seega majanduslikult iseseisev, on vastustajal õigus mitte arvestada kaebaja sissetulekut vähendava kuluna täisealisele pojale väidetavalt makstud elatist. Vastustaja viitab põhjendatult, et kui kaebaja satub täisealisele lapsele väidetava elatise maksmise tõttu olukorda, kus ta pole võimeline enda ja oma teise lapse toimetulekut tagama, võib tal olla alust elatise maksmisest keelduda. Asjas ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, mis viitaks, et kaebaja pojal, kes on kaebaja sõnul otsustanud, et ei soovi enam emaga ühte leibkonda kuuluda, oleks põhjendatud vajadus elatise saamiseks emalt, kes väidetavalt on ise toimetulekuraskustes. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et on pojale elatise maksmiseks nt müünud esemeid oma garderoobist, mis tal varasemast olemas on – neid vahendeid oleks kaebajal olnud võimalik kasutada enda ja tütre vajaduste tarbeks, selle asemel, et maksta täisealisele pojale elatist, kelle puhul elatise saamise vajadus ei ole tõendatud.
26.Ehkki toetuse taotluse rahuldamata jätmisele on aluseks ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud toimetulekutoetuse saamiseks kõiki olulisi andmeid ning teinud vastustajaga koostööd määral, mis võimaldaks vastustajal hinnata kaebaja majanduslikku olukorda ja kõrvaldada tekkinud kahtlused kaebaja poolt esitatud andmete paikapidavuse osas, on vastustaja otsuses toonud välja ka muid asjaolusid, mille osas kaebaja on esitanud oma vastuväited, mida käsitlen allpool.
27.Kaebaja ei ole nõus vastustaja otsuses toodud seisukohaga, et kaebajal tuleks loobuda senisest elukohast ning leida soodsam elamispind ning, et kaebaja ei ole astunud selles suunas piisavaid samme.
27.1.Kaebaja üürib pikaajaliselt 121,70 m2 suurust korterit asukohaga WWW, Tallinn, mille üürihind on 800 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Eluasemekulud jaanuaris 2024 olid kokku 1667,33 eurot (üür 800 eurot kuus ja eluasemega seotud muud kulud 802,7 eurot). Seega on ilmne, et eluasemega seotud kulud moodustavad märkimisväärse osa kaebaja igakuistest kuludest.
27.2.Leian, et vastustaja on põhjendatud leidnud, et sellises olukorras peaks kaebaja aktiivsemalt otsima võimalust üürida soodsam elamispind, et vähendada igakuist 10(13)
3-24-468
väljaminekut eluasemele. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks ilmtingimata vajadust elada Tallinna vanalinna piirkonnas, mis on teadaolevalt piirkond, kus keskmine üürihind on kõrgem, kui mitmes kesklinnast kaugemal asuvates piirkondades (nt Mustamäe, Õismäe, Kristiine). Ka on tõenäoline, et vanalinnas asuva korteri igakuised kommunaalkulud nt küttekulud on suuremad, kui korteris, mis asub uuemas või renoveeritud majas. Kaebaja väide, et ta ei ole pikema aja vältel leidnud üüriturult soodsama hinnaga korterit, ei ole seega usutav.
27.3.Vastustaja on menetluse vältel korduvalt kinnitanud, et on valmis kaebajat kolimise korral aitama, tasudes ühekordse kuluna kuni 900 eurot, mis võiks katta nt üürimise korral nõutava maakleritasu ja/või garantiina nõutava üüri ettemakse. Samuti on vastustaja pakkunud kaebajale üürinõustamist ja abi soodsama elamispinna leidmisel. Nõustamiste kohta koostatud kokkuvõtetest (dtl 403 ja 405) nähtub aga, et kaebaja on pigem jäänud selle juurde, et ei soovi oma praegusest elukohast lahkuda.
27.4.Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 "Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused" punkti 2 kohaselt on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta ehk kaheliikmelise perekonna puhul on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm 51 m2. Nimetatule tuginedes tuleb nõustuda vastustaja poolt viidatuga, et kaebaja poolt kasutatav eluruum on rohkem kui poole suurem kehtestatud normist ning mille kulud on suuremad, kui toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik kompenseerida. Väiksema korteri puhul oleksid väiksemad nii kulud kui ka sellest tulenevalt toetuse vajadus. Õige ei ole kaebaja viide, et kuna nii temal kui tema tütrel on tuvastatud töövõime langus, tuleks viidatud määruse kohaselt arvestada eluruumi normpinnaks kuni 51 m2 elaniku kohta, sest määruse punktist 21 tulenevalt kehtib suurem normpind üksi elavale osalise või puuduva töövõimega isikule.
27.5.Eluaseme vahetamise takistusena märgib kaebaja ka seda, et on pikaajaliselt töötu ning ükski üürileandja ei tee lepingut pikaajalise töötuga. Ka selle kaebaja väitega ei saa nõustuda, kuna üürileandjale ei oleks kaebaja töökohaandmed kättesaadavad ning üürilepingu sõlmimisel on üürileandjale lepingu täitmise tagatiseks tavapäraselt makstav tagatisraha, mille tasumist on vastustaja lubanud toetada. Märgin täiendavalt, et juhul kui kaebaja on pikaajaliselt töötu ja majanduslikult raskes olukorras, ei ole aru saada, kuidas tal on võimalik olnud seni sedavõrd suuri eluasemekulusid katta. Kaebaja väidab küll, et tal on viimasel ajal tekkinud üürivõlgnevus, kuid ka selle väite osas puudub selgus, kuivõrd kaebaja poolt esitatud üürilepingu (dlt 335-337) kohaselt on üürnikuks DDD OÜ, mis kaebaja väidete kohaselt enam temaga seotud ei ole. Kommunaalmaksete võlgnevust kaebaja poolt esitatud arvete kohaselt ei ole.
28.Nõustun vastustajaga ka selles, et pikaajalise toimetulekutoetuse taotlejana ei ole kaebaja astunud piisavaid samme tasustatud tööle asumiseks, et tagada oma perele vahendid toimetulekuks. Kaebaja on asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduserialale täiskoormusega ning uue kvalifikatsiooni omandamise püüet ei saa kaebajale ette heita. Samas on küsimus, kas olukorras kus kaebajal on olemas varasemalt raamatupidaja ja ärijuhtimise haridus, on kaebajal ilmtingimata vajalik asuda õppima täiskoormusega, mis tõenäoliselt raskendab võimalust kooli kõrvalt ka tööle asuda. Vastustaja viitab õigesti, et kaebaja on küll esitanud andmed enda kandideerimiste kohta, kuid samas nähtub neist, et kaebaja ei ole, vaatamata sellele, et tal ei ole pikema aja vältel õnnestunud erialasele tööle saada, esitanud andmed selle kohta, et ta on püüdnud leida tööd nn lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadele, seda kasvõi osalise koormusega. 11(13)
3-24-468
28.1.Kaebaja elukohta on registreeritud ka mitmed äriühingud, mille kohta on kaebaja varasema taotluse menetlemisel selgitanud, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid ja töötasu kaebaja ei saa, kuid avalikest andmetest nähtuvalt on kaebaja aktiivselt tegev sotsiaalmeedias sh reklaamides kaubamärgi QQQ tooteid ja avaldades toitumisalaseid artikleid ning raamatuid, mistõttu on mõistetav vastustaja kahtlus, kas kaebaja poolt esitatud info, et tegu on vabatahtliku tööga, vastab tõele. Näiteks ei ole aru saada, miks kaebaja tegutseb tasuta äriühingu QQQ OÜ (oktoobrist 2023 uus ärinimi HHH OÜ), millega kaebaja sõnul tal seost enam ei ole, huvides ning ei nõua aktiivse reklaamtegevuse eest töötasu. Märgin siinkohal, et vastustaja on kaebaja kodukülastuse käigus tuvastanud (dtl 361), et vähemalt varasemalt asus kaebaja elukohas viimati mainitud äriühingu äritegevusega seotud esemeid.
28.2.Vastustaja on toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses ja kohtule esitatud vastuses täiendavalt käsitlenud kaebaja elukohta registreeritud juriidiliste isikutega seotud aspekte, millest võib järeldada, et kaebaja väited selle kohta, et ta on end taandanud äriühingutest, ei pruugi olla tõesed. Nõustun vastustaja sellekohaste kaalutlustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata.
28.3.Täiendavalt viitan, et kaebaja on saanud Eesti Töötukassalt toetust seoses õppima asumisega. SHS § 133 lg 3 p 1 sätestab, et lisaks lõigetes 2 ja 21 nimetatule võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi. Antud juhul on vastustaja põhjendatult arvestanud stipendiumi kaebaja sissetulekuks, sest kaebajal on võimalik kasutada kõnealust toetust enda perekonna majandusliku toimetuleku parandamiseks. Tegelikkuses ei ole õnnestunud ka kontrollida, kuhu kõnealune toetus kulub, sh et seda on kasutatud üksnes õppimisega seonduvalt.
28.4.Kokkuvõtvalt leian, et vastustaja on põhjendatult seadnud kahtluse alla kaebaja poolt esitatud andmed selle kohta, et kaebajal ei ole vaatamata pingutustele olnud võimalik leida pikaajaliselt tööd ja et ta ei saa tulu seoses oma aktiivse tegevusega.
29.SHS § 134 lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul (muul viisil) püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada (p 8). SHS-is ei ole otsest alust keelduda toimetulekutoetuse määramisest sel alusel, et isik on pikaajaline toetuse saaja. Siiski ei ole seaduse eesmärk jääda abivajajaid lõputult toetama (toimetulekutoetuse maksmine on ajutine abinõu (SHS § 131 lg 1)) ilma, et toetuse saaja panustaks ise perekonna toimetulekusse tasustatava tööga. Seaduses ei ole sätestatud, kui pikk ajavahemik on „ajutine“ ehk kui kaua võib isikule toimetulekutoetust maksta. Arvestades, et kaebaja on juba toimetulekutoetust saanud mitme varasema aasta vältel, on vastustajal alus pidada kaebajat pikaajaliseks toetuse saajaks ning põhjendada toimetulekutoetuse määramata jätmist mh sellega, et kaebaja ei ole astunud piisavaid samme oma majanduslikus seisukorra parandamiseks.
30.Täiendava sotsiaaltoetuse avalduse on vastustaja jätnud rahuldamata kokkuvõtvalt sarnasel põhjusel kui eelpoolkirjeldatud toimetulekutoetuse rahuldamata jätmise puhul. Sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul on tegemist vajaduspõhise toetusega, mille eesmärk on isiku toimetulekuraskuste leevendamine ning ka selle puhul on vajalik taotleja ja tema perekonna abivajaduse terviklik hindamine. Kaebaja ei ole võimaldanud vastustajal sellist hindamist läbi viia, mistõttu on vastustaja põhjendatult keeldunud toetuse maksmisest. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga selles, et taotluses näidatud tütre suusatamise kulud (mille sisu ei ole kontrollitav) ning kaebaja
12(13)
3-24-468
spordiklubis käimisega seotud kulud ei ole käsitletavad selliste esmavajadustega seotud kuludena, mille hüvitamine vastustaja eelarvest peaks olema põhjendatud. Esmavajaduseks saab pidada näiteks vajadust toidu järele ning toiduabina on kaebaja saanud I kvartalis kasutada Rimi toidukaarti summas 3 (pereliikmete arv)x30 eurot (sh ka väidetavalt eraldi elava poja eest).
31.Kokkuvõttes leian seega, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on põhjendanud, miks jäeti toimetulekutoetus ja täiendav sotsiaaltoetus määramata. Seetõttu jääb kaebus tühistamisnõuetes rahuldamata. Samal põhjusel puudub ka alus kohustada vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama. Kaebaja taotlus, et kohus kontrolliks kehtiva toimetulekupiiri põhiseaduspärasust, ei ole käesolevas asjas vajalik käsitleda, sest kaebus jääb rahuldamata seetõttu, et kaebaja ei ole tõendanud vajadust toimetulekutoetuse saamiseks. Menetluskulud
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Hallikma
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.