Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24.09.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-24-468 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-468 keskendunud sellele, et toimetulekutoetuse puhul tegemist on ajutise abimeetmega. Kaebajal ongi ajutised toimetulekuraskused ja kaebaja on esitanud kõik seaduses nõutud dokumendid oma sissetulekute kohta ning ei ole midagi varjanud. Peamise etteheitena on vastustaja leidnud, et taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul astunud piisavaid samme tasustatud tööle asumiseks, et tagada oma perele vahendid toimetulekuks, mis ei saa olla alus toimetulekutoetuse maksmisest keeldumiseks. SHS § 134 lg 4 p-d 1˗5 ei ole kaebaja suhtes kohaldatavad. Kaebaja on töötuna arvel, läinud töötukassa suunamisel haridust omandama, nõustunud kõikide nõustamistega ja ta ei ole tööst keeldunud. Kaebaja on alates 23.08.2023 immatrikuleeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli täiskoormusega õenduse erialale ja 25.01.2024 läbinud edukalt esimese pool aasta õppest ja täitnud õppekava 30 ainepunkti ulatuses. Kaebaja on lõpetanud varem (2001) Tallinna Majanduskooli raamatupidamise erialal ja EBS magistriõppe ärijuhtimise erialal (2005), vaatamata sellele ei ole kaebajal õnnestunud pika aja vältel tööd leida. Teiseks põhjendab vastustaja toimetulekutoetuse määramisest keeldumist sellega, et kaebaja ei ole teinud muid piisavaid pingutusi selleks (nt pojale kuuluvate väärtpaberite müük), et tagada pere toimetulek. Kaebaja poeg on täisealine, üliõpilane ja ajateenija ning tema väärtpabereid ei saa kaebaja müüa. Kaebaja poeg ei ole alates augustikuust 2023 kaebaja leibkonnas. Poeg majandab iseseisvana ja saab kaebajalt elatist 300 eurot kuus, mille kaebaja maksab pojale sularahas. Kaebaja üürikorter on olnud perekonna kodu viimased 10 aastat. Uut korterit ei ole võimalik kaebajal üürida, kuna selleks puuduvad mitme kuu tagatise ja sissemakse raha ning kolimisraha, mis võib kokku ulatud üle 2500 euro; ükski üürileandja ei tee lepingut pikaajalise töötuga. Kaebaja on esitanud vastustajale kaks taotlust eluruumi saamiseks, aga neile pole veel vastatud. Kaebaja eluruum ei ole ülemäära suur. Ainuüksi kaebaja tütrele on ette nähtud 51 m2 pinda, sest tegemist on puudega ja osalise töövõimega isikuga. Nüüd on ka kaebaja ise osalise töövõimega isik, kellele on ette nähtud 51 m2 normpinda. Vastustaja seob toimetulekutoetuse maksmise põhjendamatult kaebaja elukohas registreeritud äriühingutega. Kaebaja ei ole nendelt äriühingutelt saanud sissetulekut. Kaebaja on tänaseks lõpetanud seose kõigi äriühingutega, välja arvatud üks MTÜ ja üks likvideerimisel olev äriühing. Kaebaja ei ole äriühingute võõrandamisest tulu saanud. Kaebaja tegevus XXX kaubamärgi all turustatavate toodete reklaamimisel ei ole talle sissetulekuid toonud, samuti ei ole kabeaja tulu teeninud enda raamatute müügist. Vastustaja heidab kaebajale ette, et taotleja poolt valikuliselt esitatud andmete tõttu ei ole võimalik taotleja ja tema perekonna abivajadust vastavalt SHS § 15 lg-le 1 adekvaatselt hinnata. Vastustaja ei ole selgitanud, millised on need andmed, mida kaebaja ei ole esitanud. Kõikide toetuste andmed, mida saavad kaebaja ja tema tütar, on vastustajal olemas. Kaebaja pangakonto on juba aastaid arestitud ja seda kaebaja ei kasuta, tütre pangakontol liikumisi ei ole. Laekumised ning üüri- ja kommunaalkulude tasumine käib läbi poja pangakonto, kes aga on täisealine ja ei ole olnud nõus oma konto väljavõtte esitamisega vastustajale. Poeg ei osale ühises majapidamises, seega ei ole alust ega põhjust nõuda tema pangakonto väljavõtet. Vastustaja on esitanud hulgaliselt väiteid Y tegevuse kohta, kuid pole selgitanud, kuidas Y asjasse puutub. On tõsi, et Y on nimetatud 10 aastat tagasi sõlmitud üürilepingul, kuid praegu ta korteris ei ela ja asjasse ei puutu. Kaebaja palub tunnistada kehtiv toimetulekupiir põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks, sest see ei taga toimetulekut.

3(15)

3-24-468 Täiendava sotsiaaltoetuse avalduse on vastustaja jätnud rahuldamata, kuna perekonna majapidamine toimib väidetavalt läbi poja pangakonto(de) ja neid ei ole esitatud. Poja pangakontod on asjassepuutumatud. Vastustaja ei ole andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Kaebajal polnud võimalik käia spordiklubis ja seetõttu halvenes kaebaja tervis järsult ja väga raskelt. Kaebajal on unehäired, depressioon, ärevus. Ravimid ja insuliinpumba tarvikud, mis on välja kirjutatud, on kaebaja tütrele eluliselt vajalikud. Tütre viimase 7 kuu puudetoetus ja töövõimetoetus on läinud eluasemekuludeks. Ravimid Kventiax ja Vermox on vajalikud kaebaja raviks.

3-24-468 menetlemisel selgitanud, et ta ei saa juhatuse liikme tasusid, autoritasusid enda kirjutatud raamatute eest, töötasu XXX OÜ-st (oktoobrist 2023 uus ärinimi R OÜ) ega dividenditulusid. Samas tegeleb kaebaja sotsiaalmeedias aktiivselt raamatute reklaamimise ja müügiga. Kaebaja väited temaga seotud äriühingute majandusliku seisu kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Erinevates äriühingutes tegutsemine ning nende toodete reklaamimine ja kaupade väljasaatmisega tegelemine oma korterist loob põhjendatud kahtluse töise tulu esinemise kohta, mis ei kajastu kaebaja esitatud dokumentides ja andmetes. Kaebaja poeg tuleb lugeda leibkonna liikmeks, kuna 05.10.2023, 06.10.2023 ja 11.01.2024 on kaebaja viidanud, et poja elukoht on aadressil XXX, Tallinn. Kaebaja väidab, et tal puudub igasugune sissetulek, kuid maksab väidetavalt enda eraldi elavale täisealisele pojale elatist 300 eurot kuus. Millistest vahenditest ja mil viisil see toimub, pole tõendatud. Kui kaebaja satub täisealisele lapsele elatise maksmise tõttu olukorda, kus ta pole võimeline enda ja oma alaealise lapse toimetulekut tagama, võib tal olla alust elatise maksmisest keelduda (perekonnaseaduse (PKS) § 98 lg 1). Vastustaja on palunud selgitusi selle kohta, kuidas toimub pere igapäevane majandamine. Esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu perekonna tulusid (töötukassa stipendium ehk tasemeõppes osalemise toetus, tütre riiklik lapsetoetus, tütre töövõimetoetus, tütre riiklik puudetoetus ega igapäevaeluga seotud kulutusi (toidukaubad, esmatarbekaubad, sideteenuste tasud, eluasemekulud jms). Kaebaja on varem selgitanud, et kaebaja ja tema tütre sissetulekud laekuvad kaebaja poja pangakontole. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et poja pangakonto väljavõtte esitamist ei ole temalt õigust nõuda. Vastustajal ei ole kaebaja ja tema perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet, mistõttu ei ole ka vastustajal olnud võimalik hinnata kaebaja ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut terviklikult. Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi tehtud päringust nähtub, et kaebajale on määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on määratud puudetoetus 36,31 eurot. Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringu kohaselt on kaebaja tütrele määratud töövõimetoetus jaanuaris 2024 328,66 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu ehk tasemeõppes osalemise toetust 327,05 eurot. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetus, tulu Eesti Töötukassalt ja elatis. Kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ette nähtud tütre puudest tingitud lisakuludeks. Samuti on ebaõige väita, et pool lapsetoetusest kuulub lapse isale, kuna tegemist on riikliku toetuse, mis on ette nähtud lapsele tema kulude katteks, mitte vanematele. Kaebaja esitas 08.09.2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks. 06.10.2023 kodukülastusel andis kaebaja nõusoleku nõustamisteenustele suunamiseks. Pärast koduvaid meeldetuletusi allkirjastas kaebaja 06.12.2023 juhtumiplaani ja tegevuskava ning ta suunati Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse nõustamisteenustele (üürimise nõustamise ja toetamise teenus, võlanõustamise teenus ja majandamisnõustamise teenus), mille kohta edastas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus teenuse kokkuvõtted 04.01.2024 ja 15.02.2024. 15.02.2024 kokkuvõttest nähtub, et nõustamise tulemusena on selgunud, et kaebaja ei soovi hetkel oma eluruumi vahetada ja on väljendanud selgeid põhjendusi selle otsuse kohta. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mis on peaaegu poole suurem kehtestatud normist ning mille kulud on suuremad, kui toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik kompenseerida. Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele soovis kaebaja 09.02.2024 ka Tallinna linna eelarvest makstavat sissetulekust sõltuvat universaaltoetust, esitades kuludokumendid spordiklubi 5(15)

3-24-468 kuumaksele, diabeedi tarvikutele ja suusatamisele. Vastustaja lähtus kaebajale sissetulekust sõltuva universaaltoetuse määramise otsustamisel lisaks taotlusele ja esitatud dokumentidele kaebaja 11.01.2024 antud selgitustest ning jättis taotluse rahuldamata, leides, et kaebaja on jätnud vajalikul määral täitmata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 esimesest lausest ja SÜS § 21 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse teha koostööd, jättes esitamata tähtsust omavad andmed perekonna koosseisu ja majandusliku toimetulekukohta, mistõttu ei olnud võimalik kaebaja abivajadust terviklikult hinnata. Ühtlasi selgitas vastustaja otsuses kaebajale täiendavalt, et 09.02.2024 esitatud Spordiklubi Reval Sport arve kompenseerimine ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole esmavajadustega. Samal põhjusel ei ole põhjendatud kaebaja tütre suusatamise kulude kompenseerimine. Taotlusele lisatud Tallinna Linnaapteegi 13.01.2024 sularahas tasutud arvel puudub ostja nimi, seetõttu ei vasta lisatud kulutõend nõuetele.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

SHS § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 131 lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 kohaselt on üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks 200 eurot kalendrikuus. Perekonna teise pereliikme toimetulekupiiriks on 80 protsenti esimese liikme toimetulekupiirist ja perekonna lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 5). Kaebaja väitel moodustab ta ühise leibkonna oma tütrega, kes sai täisealiseks 2024. a jaanuaris. Seega on kaebaja perekonna toimetulekupiiriks 200 + 160 ehk 360 eurot, mitte 440 eurot, nagu on märgitud kaebuses. Kaebaja ei määratle oma leibkonna liikmeks oma täisealist poega O, kes, elades küll kaebajaga samas korteris, moodustas alates augustist 2023 omaette leibkonna, oktoobrist 2023 kolis elama oma teise vanema üürikorterisse Viimsis ning 15.01.2024 asus kaitseväeteenistusse ega ole seega enam kaebaja seisukohast tema leibkonna liige. Kaebaja maksab täisealisele haridust omavale pojale elatist 300 eurot kuus kas kasutuseelisena (poeg saab kasutada ema elamispinda) või sularahas. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et vaidlusalusel perioodil on elatis makstud sularahas ja pojale elatise maksmiseks on ta võõrandanud kodus üle jäänud esemeid ning riideid. Kaebaja ja tema tütre sissetulekud (jaanuar 2024) on järgnevad: kaebajale töötukassa poolt makstav stipendium 327,05 eurot, lastetoetus 80 eurot, tütre puudetoetus 36,31 ja tütre osalise töövõime hüvitis 328 eurot. Kokku on kaebaja perekonna sissetulekuks 771,36 eurot. SHS § 132 lg-te 3 ja 4 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Kuna vastustaja peab hindama taotleja toimetulekut, on vastustajal õigus arvesse võtta ka andmeid kaebaja kulutuste kohta. SÜS § 5 lg 2 alusel peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 21 lg 1 p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise 6(15)

3-24-468 õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sh seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta. Kaebaja on veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse juurde lisanud eluasemekulude arved, puude tuvastamise ja töövõimetoetuse määramise otsused ja andmebaaside väljavõtted lapsetoetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse kohta. Samas ei ole need dokumendid olnud kaebaja majandusliku toimetuleku vajaduse määramiseks piisavad, sest vaatamata vastustaja korduvatele palvetele on kaebaja jätnud esitamata oma poja pangakonto väljavõtte, millel toimuvad kaebaja perekonna igapäevased pangatoimingud (laekuvad peretoetused, töövõimetoetus, stipendium, makstakse arveid jne). Olukorras, kus kaebaja tarvitab igapäevaste kulutuste tegemiseks poja arvelduskontot (sest kaebaja selgituste kohaselt on tema arvelduskonto juba aastaid arestitud), on sellise konto väljavõtte nõudmine kaebajalt asjakohane. Väljavõtte esitamata jätmise korral on vastustajal õigus toimetulekutoetuse maksmisest keelduda, sest vastustajal ei ole võimalik piisava täpsusega hinnata kaebaja perekonna majanduslikku toimetulekut. Seda iseäranis olukorras, kus kaebaja on esitanud toimetulekutoetuse taotlusi pikema aja vältel ning vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja tegeliku majandusliku olukorra vastavuses kaebaja poolt esitatud andmetele. Kaebaja väide, et poeg ei ole nõus oma arvelduskonto väljavõtte esitamisega, ei ole tõendatud. Ei ole usutav, et poeg, kellega kaebaja tundub olevat lähedastes suhetes, ei ole valmis oma arvelduskonto väljavõtte esitamisega isegi juhul, kui sellest sõltub toimetulekutoetuse maksmine majanduslikku puudust kannatavale õele ja emale. Selles kontekstis ei oma õiguslikku tähendust, kas kaebaja Kaitseväes teenivat poega peaks käsitama kaebaja leibkonna liikmena. Kui aga kaebaja poeg on kaebaja sõnul eraldi leibkonna liige ja seega majanduslikult iseseisev, on vastustajal õigus mitte arvestada kaebaja sissetulekut vähendava kuluna täisealisele pojale väidetavalt makstud elatist. Vastustaja viitab põhjendatult, et kui kaebaja satub täisealisele lapsele väidetava elatise maksmise tõttu olukorda, kus ta pole võimeline enda ja oma teise lapse toimetulekut tagama, on tal alus elatise maksmisest keelduda. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks, et kaebaja pojal oleks põhjendatud vajadus elatise saamiseks emalt, kes väidetavalt on ise toimetulekuraskustes. Ehkki toetuse taotluse rahuldamata jätmise aluseks on ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud toimetulekutoetuse saamiseks kõiki olulisi andmeid ning teinud vastustajaga koostööd määral, mis võimaldaks vastustajal hinnata kaebaja majanduslikku olukorda ja kõrvaldada tekkinud kahtlused kaebaja poolt esitatud andmete paikapidavuse osas, on vastustaja otsuses toonud välja ka muid asjaolusid. Kaebaja üürib pikaajaliselt 121,70 m 2 suurust korterit asukohaga XXX, Tallinn, mille üürihind on 800 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. On ilmne, et eluasemega seotud kulud moodustavad märkimisväärse osa kaebaja igakuistest kuludest. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et sellises olukorras peaks kaebaja aktiivselt otsima võimalust üürida soodsam elamispind, et vähendada igakuist väljaminekut eluasemele. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks ilmtingimata vajadust elada Tallinna vanalinna piirkonnas. Ka on tõenäoline, et vanalinnas asuva korteri igakuised kommunaalkulud (nt küttekulud) on suuremad kui korteris, mis asub uuemas või renoveeritud majas. Kaebaja väide, et ta ei ole pikema aja vältel leidnud üüriturult soodsama hinnaga korterit, ei ole usutav. Vastustaja on menetluse vältel korduvalt kinnitanud, et on valmis kaebajat kolimise korral aitama, tasudes ühekordse kuluna kuni 900 eurot, mis võiks katta nt üürimise korral nõutava maakleritasu või garantiina nõutava üüri ettemakse. Samuti on vastustaja pakkunud kaebajale üürinõustamist ja abi soodsama elamispinna leidmisel. Nõustamiste kohta koostatud kokkuvõtetest nähtub aga, et kaebaja on pigem jäänud selle juurde, et ei soovi oma praegusest elukohast lahkuda. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 "Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused" p 2 kohaselt on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 7(15)

3-24-468 eluruumi üldpinda perekonna iga liikme kohta ja lisaks 15 m 2 perekonna kohta ehk kaheliikmelise perekonna puhul on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm 51 m2. Kaebaja kasutatav eluruum on rohkem kui poole suurem kehtestatud normist. Väiksema korteri puhul oleksid väiksemad nii kulud kui ka sellest tulenevalt toetuse vajadus. Õige ei ole kaebaja viide, et kuna nii temal kui tema tütrel on tuvastatud töövõime langus, tuleks viidatud määruse kohaselt arvestada eluruumi normpinnaks kuni 51 m2 elaniku kohta, sest määruse p-st 21 tulenevalt kehtib suurem normpind üksi elavale osalise või puuduva töövõimega isikule. Kaebaja on asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduserialale täiskoormusega ning uue kvalifikatsiooni omandamise püüet ei saa kaebajale ette heita. Samas tekib küsimus, kas olukorras, kus kaebajal on juba olemas raamatupidaja ja ärijuhtimise haridus, on kaebajal ilmtingimata vajalik asuda õppima täiskoormusega, mis tõenäoliselt raskendab võimalust kooli kõrvalt tööle asuda. Vastustaja viitab õigesti, et kaebaja on küll esitanud andmed enda tööle kandideerimiste kohta, kuid samas nähtub neist, et kaebaja ei ole püüdnud leida tööd lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele kasvõi osalise koormusega. Kaebaja elukohta on registreeritud mitmed äriühingud, mille kohta on kaebaja varasema taotluse menetlemisel selgitanud, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid ega töötasu kaebaja ei saa, kuid avalikest andmetest nähtuvalt on kaebaja aktiivselt tegev sotsiaalmeedias, sh reklaamides kaubamärgi XXX tooteid ja avaldades toitumisalaseid artikleid ning raamatuid. Seetõttu on mõistetav vastustaja kahtlus, et kaebaja esitatud info, et tegu on vabatahtliku tööga, ei vasta tõele. Vastustaja on kaebaja kodukülastuse käigus tuvastanud, et kaebaja elukohas asus äriühingu äritegevusega seotud esemeid. Vastustaja on toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses ja kohtule esitatud vastuses täiendavalt käsitlenud kaebaja elukohta registreeritud juriidiliste isikutega seotud aspekti, millest võib järeldada, et kaebaja väited selle kohta, et ta on end taandanud äriühingutest, ei pruugi olla tõesed. Kaebaja on saanud Eesti Töötukassalt toetust seoses õppima asumisega. SHS § 133 lg 3 p 1 sätestab, et lisaks lõigetes 2 ja 21 nimetatule võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi. Vastustaja on põhjendatult arvestanud stipendiumi kaebaja sissetulekuks, sest kaebajal on võimalik kasutada kõnealust toetust enda perekonna majandusliku toimetuleku parandamiseks. Tegelikkuses ei ole õnnestunud ka kontrollida, kuhu kõnealune toetus kulub. SHS § 134 lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul (muul viisil) püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada (p 8). Seaduse eesmärk ei ole jääda abivajajaid lõputult toetama (toimetulekutoetuse maksmine on ajutine abinõu (SHS § 131 lg 1)), ilma et toetuse saaja panustaks ise perekonna toimetulekusse tasustatava tööga. Seaduses ei ole sätestatud, kui pikk ajavahemik on „ajutine“ ehk kui kaua võib isikule toimetulekutoetust maksta. Arvestades, et kaebaja on toimetulekutoetust saanud mitme aasta vältel, on vastustajal alus pidada kaebajat pikaajaliseks toetuse saajaks ning põhjendada toimetulekutoetuse määramata jätmist mh sellega, et kaebaja ei ole astunud piisavaid samme oma majanduslikus seisukorra parandamiseks. Sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul on tegemist vajaduspõhise toetusega, mille eesmärk on isiku toimetulekuraskuste leevendamine ning ka selle puhul on vajalik taotleja ja tema perekonna abivajaduse terviklik hindamine. Kaebaja ei ole võimaldanud vastustajal sellist hindamist läbi viia, mistõttu on vastustaja põhjendatult keeldunud toetuse maksmisest. Samuti ei ole taotluses näidatud tütre suusatamise kulud (mille sisu ei ole kontrollitav) ning 8(15)

3-24-468 kaebaja spordiklubis käimisega seotud kulud käsitatavad selliste esmavajadustega seotud kuludena, mille hüvitamine vastustaja eelarvest peaks olema põhjendatud. Esmavajaduseks saab pidada näiteks vajadust toidu järele ning toiduabina on kaebaja saanud I kvartalis kasutada Rimi toidukaarti summas 3 (pereliikmete arv) × 30 eurot (sh ka väidetavalt eraldi elava poja eest). Kaebaja taotlust, et kohus kontrolliks kehtiva toimetulekupiiri kooskõla PS-ga, ei ole vajalik käsitleda, sest kaebus jääb rahuldamata seetõttu, et kaebaja ei ole tõendanud vajadust toimetulekutoetuse saamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-24-468 vastustaja pole ka siis toimetulekutoetust määranud ega maksnud. Seega on poja pangakonto väljavõtte nõudmine lihtsalt ettekääne, mitte sisuline takistus. Kaebaja pidi tõendama oma sissetulekuid, mitte sissetulekute puudumist (HKMS § 59 lg 1, SHS § 132 lg 3). Vastustaja ja kohus nõuavad aga tõendeid sissetulekute mittesaamise kohta. Vastustaja nõudis kaebaja täisealise ja leibkonnaliikmeks mitteoleva poja pangakonto filtreerimata väljavõtet väljaminekute kohta. Kaebaja ei pea väljaminekuid tõendama (SHS § 132 lg 3). Kaebajal ei ole võimalik saada nõutud väljavõtet, kui poeg seda vabatahtlikult ei anna. Kaebaja ei pea oma poja pangakonto väljavõtteid esitama, sest selleks puudub seaduslik alus. Kuna toimetulekutoetuse menetlus toimub ainult riikliku STAR-süsteemi põhiselt, ei saa vastustaja nõuda täiendavaid dokumente (pangakonto väljavõtteid, võla saldosid, kohtutäiturite nõudeid, inimese või elukoha ülevaatust jms). Lähtuda saab üksnes riiklikust STAR-süsteemist. Toimetulekutoetuse maksmist ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas toetuse saaja elukoht on ühtlasi mõne äri- või mittetulundusühingu juriidiline asukoht. Ükski seadus ei keela nt üürileandjal registreerida endale kuuluvasse korterisse äriühinguid. SHS-st tuleneb, et toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel tuleb hinnata kogu leibkonna toimetulekut, samas vastustaja ja kohus on keskendunud üksnes kaebajale ning jätnud arvestamata kaebaja tütre. Kuna vastustaja ei ole määranud toimetulekutoetust, on kaebajal tekkinud suur üürivõlg, mis teeb problemaatiliseks vabaturult eluaseme üürimise võimaluse. Kaebaja on alates septembrist 2023 taotlenud vastustajalt eluruumi tagamise teenust, kuid vastustaja on teenuse osutamisest keeldunud. Kaebajal ei ole vahendeid kolimiseks ja teise eluruumi üürimiseks, sest vabaturult üürides tuleb tavapäraselt tasuda tagatisraha ning kolimisega kaasnevad kulud. Linn ei saa kohustada abivajavat toimetulekuraskustes perekonda välja kolima, kui tal ei ole võimalik asenduspinda pakkuda. Vastustaja ei ole kaebajale pakkunud soodsamat üüripinda ega üldse mingit abi. Üürivõlglasel ei ole vabaturult üürimine võimalik. SHS § 134 lg 4 p-s 8 sätestatud alust ei esine. Vastustajal oleks alus keelduda toimetulekutoetuse maksmisest, kui kaebaja oleks keeldunud pakutud tööst. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on pidevalt tööd otsinud. Etteheited, et kaebaja õppimise kõrvalt ei tööta, kuid tegeleb aktiivselt reklaamiga sotsiaalmeedias, on asjakohatud. Reklaam sotsiaalmeedias on osa tööotsingutest. Kohus on kaebajale ette heitnud liiga suurt eluruumi. Samas on kohus jätnud arvestamata, et ainuüksi kaebaja tütrele on ette nähtud 51 m 2 pinda, sest ta on puudega ja osalise töövõimega. Kui kohus arvab leibkonna suuruseks kolm inimest, on normpind 51 + 51 +18 + 15 = 135 m 2. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 §-st 21 ei tulene, et 51 m2 on ette nähtud üksnes üksi elavale puudega isikule. Töötukassa stipendium ei ole sissetulek SHS tähenduses.

10(15)

3-24-468 ekslik väita, et pikka aega toimetulekutoetust taotlenud isiku abivajadus on kindlaks tehtud ja rohkem seda hindama ei pea. Töötukassa poolt maksutud tasemeõppes osalemise toetus on toimetulekutoetuse mõttes sissetulek (vt SHS § 133 lg 2 p 5). Tasemeõppes osalemise toetust makstakse küll tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel, kuid tegemist on toetuse, mitte stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetusega. SHS § 133 lg 3 p 1 annab omavalitsuse üksusele kaalutlusõiguse, kas lugeda nimetatud tulu taotleja sissetulekuks või mitte. Antud juhul leidis vastustaja, et tasemeõppes osalemise toetus on küll SHS § 133 lg 3 p-s 1 nimetatud erand, kuid see tuleb lugeda kaebaja sissetulekuks, sest kaebajal on võimalik kasutada toetust enda perekonna majandusliku toimetuleku parandamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-468 rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust saab taotleda üksnes kuu kaupa (SHS § 131 lg 2). SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. SHS § 132 lg 4 kohaselt, kui toimetulekutoetuse taotlemisel soovitakse arvestada ka eluasemekuludega, tuleb esitada eluasemekuludega seotud dokumendid. Eluasemekulude hulka ei arvata varem tekkinud eluasemekulude võlgnevust (SHS § 133 lg 7). Andmed ja tõendid sissetulekute, makstud elatise ja eluasemekulude kohta on vajalikud toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks ja seetõttu on isik kohustatud need toimetulekutoetuse taotlemisel esitama (SÜS § 21 lg 1 p 1).

3-24-468 Tuleb arvestada, et toimetulekutoetus määratakse üheks kuuks, taotlus tuleb lahendada ja toetus maksta välja kiiresti ning toetust ei määrata tagasiulatuvalt (SHS § 134 lg-d 1, 2 ja 6). Toetuse maksmisega tagatakse isikule või tema perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta nende kõige põhilisemad vajadused. Isik ei saa alles kohtumenetluses asuda tõendama, et ta vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele, vaid tal tuleb KOV-le esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1). Toimetulekutoetuse maksmiseks kohustamine oleks seetõttu põhjendatud vaid juhul, kui kaebaja oleks hiljemalt vaidemenetluses esitanud vastustajale kõik taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja tema taotluse rahuldamata jätmine oleks seega olnud õigusvastane. Praeguses asjas sellist olukorda ei esine.

3-24-468

14(15)

3-24-468 abi andmise kord“ (määrus nr 24) ja määrusega nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 26).

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.