Kuulutada haldusasja menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtteid (digitaalse toimiku lehed 162–167, 420–443) puudutavas osas kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-22-214
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 24.01.2022. a käskkirjaga nr 6-3/50-1 (digitaalse toimiku lehed (dtl) 27–31) kinnipeetav Xile (edaspidi ka kaebaja) distsiplinaarkaristuseks Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 nõude rikkumise eest 6 ööpäevaks kartserisse paigutamise ja vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest 10 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.Viru Vangla V üksuse inspektor-kontaktisik koostas 22.12.2021 ettekande nr 3-21-9718, mille kohaselt ärritus kaebaja 22.12.2021 kella 13.28 paiku kaaskinnipeetava peale, lähenes talle ja sõneles kõrgendatud toonil. Kontaktisik seisis kinnipeetavate vahel ning ei lasknud neil kokku puutuda. Kontaktisik suunas kaebaja eemale enda kabinetti. Seega käitus kaebaja ebaviisakalt, pannes toime süülise distsiplinaarrikkumise. Selleks, et aru saada, et kinnipeetav räägib kõrgendatud toonil, ei ole vaja aru saada kinnipeetava sõnadest. Juba üksnes kehahoiakust, hääletoonist ja hääle valjusest on aru saada, kas kinnipeetav räägib kõrgendatul toonil või mitte. Puudub alus kahelda ettekande koostanud ametniku sõnades ja ettekande tõelevastavuses, kuna ametnikul puudub tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja tõele mittevastav ettekanne.
1.2.Viru Vangla V üksuse valvur koostas 22.12.2021 ettekande nr 3-21-9726, mille kohaselt lähenes kaebaja 22.12.2021 kella 15.40 paiku isikukaitsevahendi riiulile ja hakkas erinevaid asju puutuma. Järgmiseks võttis kaebaja endale respiraatori ja pani selle endale mappi. Valvur otsustas kaebaja saatmise õe vastuvõtule lõpetada, kuna kell 15.39 oli andnud teine valvur kaebajale juba hoiatuse seoses istumisega ratastoolil, mis ei kuulu talle. Valvur andis kaebajale korralduse minna teisele korrusele, millega kaebaja ei olnud nõus ja kaebaja keeldus valvurit kuulamast. Kui kohale jõudsid vanemvalvur ja hiljem veel kaks valvurit, selgitati kaebajale veelkord, et ta ei tohi võtta asju, mis talle ei kuulu. Valvurid suunasid kaebaja trepikotta, kus kaebaja läks juba iseseisvalt oma sektsiooni poole. Sellega on tuvastatud, et kaebaja pani toime süülise distsiplinaarrikkumise, kui ei allunud valvuri seaduslikule korraldusele liikuda teisele korrusele. Kaebaja selgitused, nagu ta ei oleks aru saanud, mida valvur talle ütles, ei ole usutavad. Isik suudab lihtsamas eesti keeles rääkida ning on esitanud korduvalt vanglale pöördumisi eesti keeles. Asjaolu, et kaebaja allus hiljem teise valvuri korraldusele, ei muuda ettekandes välja toodud korraldusele allumatust lubatavaks. Lisaks puudub alus kahelda ettekande koostanud ametniku sõnades ja ettekande tõelevastavuses.
1.3.Kaebaja on soovinud tõlgi kaasamist menetlusse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg 1 alusel. Viru Vanglale on kaebajalt hulgaliselt laekunud eestikeelseid pöördumisi, sh vaideid ja kahjunõudeid. Kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal selles keeles oma õigusi kaitsta. Distsiplinaarmenetluse protokolli ja ka käskkirja tutvustatakse inspektor-kontaktisikute poolt, kes suudavad neid isikule kokkuvõtvalt vene keeles tõlkida. Tõlgi kaasamine distsiplinaarmenetlusse ei ole otstarbekas ja põhjendatud, kuna kaebaja sai aru, milles teda süüdistatakse, sest suutis esitada teemakohase kirjaliku selgituse. Samuti on ja oli kaebajal võimalus kaasata tõlk enda kulul.
2.Kaebaja esitas Viru Vanglale 24.01.2022 võõrkeelse vaide, mille vangla jättis 18.02.2022 läbi vaatamata ning tagastas.
3.Tartu Halduskohus jättis 01.02.2022. a määrusega rahuldamata X 24.01.2022. a esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1 täitmise peatamiseks.
4.X esitas 26.02.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 63/50-1 tühistamiseks.
3-22-214
5.Tartu Halduskohus jättis 16.03.2022. a määrusega rahuldamata kaebaja 06.03.2022. a esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1 täitmise peatamiseks.
6.Tartu Halduskohus võttis 24.08.2022. a määrusega kaebuse menetlusse.
7.Halduskohus lubas 30.09.2022. a määrusega kaebajal minna Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1 tühistamise nõudelt üle sama käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele (seoses käskkirja ammendumisega kaebaja eelmise karistusaja lõppemise tõttu).
8.Viru Vangla esitas kaebusele 01.11.2022 vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.
9.Kohus jättis 28.11.2022. a määrusega rahuldamata kaebaja 08.11.2022. a taotluse riigi õigusabi saamiseks.
10.Kohus lahendas 10.05.2024. a määrusega poolte seni lahendamata taotlused, otsustas vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.
11.Vastustaja esitas 21.05.2024 kohtule kohtu palutud täiendavad tõendid ning kaebaja esitas 21.05.2024 kohtule täiendavad seisukohad, vastuväited kohtu tegevusele ja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1 õigusvastasuse järgmistel põhjendustel.
12.1.Kaebajale ei tagatud haldusmenetluses tõlki ja seetõttu ei saanud ta haldusmenetluses osaleda. Kontaktisik A. Kongi ei valda vene keelt, mistõttu ei saanud ta kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja tutvustada. Kontaktisik lihtsalt viskas käskkirja kaebaja kambrisse ajal, mil kaebaja magas.
12.2.Korraldusele allumatus on vaieldav. Korraldus oli antud kaebajale arusaamatus eesti keeles ja korralduse andnud valvur ei suutnud kaebajale selgitada korralduse sisu (VangS § 1321 p-d 2 ja 3). Kaebaja täitis korralduse siis, kui vene keelt kõnelev ametnik talle korralduse sisu selgitas. Korraldus anti kaebajale seoses sellega, et ta võttis vahetuseks kaitsemaski, sest tema oma oli märg. Kaebaja oli küll eelnevalt istunud ka invaliidikärusse, kuid tegi seda seetõttu, et tal opereeriti 06.12.2021 paremat jalalaba ja ta käis karkudega, meditsiiniõe juurde oli pikk järjekord, ta oli väsinud ning valvur ei andnud talle tema palvel tooli. Ettekandes märgitud respiraator, mille kaebaja võttis, oli kõigile vabalt kättesaadav, ning maske seal ei olnud. Respiraator ei erine maskist millegi poolest ning ka neid anti kinnipeetavatele. Kaebaja põeb astmat, kasutab pidevalt ravimeid (inhalaator) ning tema mask oli märg ja tal oli raske hingata, mistõttu vahetas ta selle respiraatori vastu välja. Kaebaja käitus enda ja teda ümbritsevate inimeste julgeoleku seisukohast ja vanglas levinud Covid-19 haiguse tingimustes õigesti. Valvur E. Martinson tunnistab ka ise, et ei oska vene keelt. Kui vene keelt oskav valvur selgitas kaebajale korraldust vene keeles, täitis kaebaja tema jaoks arusaamatu korralduse.
12.3.Vangla kodukorra punktis 1.12.8 ei ole välja toodud, et kinnipeetav ei tohi valjult rääkida. Alates 2020. aasta suvest kuuleb kaebaja vasakust kõrvast halvasti ja seetõttu räägib ta valjult.
12.4.Kaebaja on vaimselt haige inimene, kes on 15 aastat järjest manustanud antidepressante ja kellele on kartserirežiim vastunäidustatud.
13.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub arvestada vaidlustatud käskkirja põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.
3-22-214
13.1.Kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õiguseid kaitsta. Kaebaja on vanglale esitanud hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja menetlusdokumente. Isegi juhul, kui kaebaja ei ole täielikult aru saanud vangla koostatud menetlusdokumentidest, on seda aidanud teha inspektor-kontaktisik, kes tutvustab kinnipeetavale dokumente. Vaidlusaluses distsiplinaarmenetluses on kaebaja esitanud selgitusi, mis näitavad, et ta sai menetlusest aru. Vangla on järjepidevalt võimaldanud kaebajale riigikeele omandamist, kuid isik pole soovinud seda omandada. Kaebaja arusaam, et tema soovimatuse tõttu omandada riigikeelt peab vangla panustama tema võõrkeelsete pöördumiste tõlkimisele, on väär. Kui kaebaja vajas haldusmenetluses osalemiseks tõlki, pidi ta ise selle oma kuludega korraldama (HMS § 21 lg 2). Kaebaja väide, justkui inspektor-kontaktisik tutvustas talle vaidlustatud käskkirja kambri uksest sisse visates, ei vasta tõele, sest tegelikult ametnik vestles kaebajaga läbi toiduluugi, kutsus kaebaja ukse juurde selgituste andmiseks ning lõpuks asetas käskkirja toiduluugi kaudu kambris asuvale kapile.
13.2.Ebaviisakas käitumine võib väljenduda hoiakus, kõnepruugis, žestikuleerimises või väljendusviisis. Kaebaja sõneles 22.12.2021 teise kinnipeetavaga kõrgendatud toonil, mis on ühiskonnas kehtivaid viisakusnorme arvestades ebaviisakas. Kõrgendatud toonil rääkimine eeldab üldjuhul negatiivset ning ärritatud suhtlemist. Eesti ühiskonnas ei tolereerita suhtlusstiili, kus inimesed üksteise peale kõrgendatud toonil ja ärritunult räägiksid. Kaebaja väidab, et kuuleb vasakust kõrvast halvasti ning seetõttu räägib ta alati kõvasti, kuid ei ole seda kuidagi tõendanud. Isegi juhul, kui kaebaja ühe kõrva kuulmine on vähenenud, ei õigusta see ebaviisakat, kõrgendatud toonil ja ärritunult suhtlemist. Inspektor-kontaktisik viibis 22.12.2021 kella 13.29 paiku toimunud intsidendi juures ja pidi vahetult sekkuma kinnipeetavate vahele astumisega, mis kinnitab, et ametnik sai kaebaja kehahoiakust, hääletoonist ja hääle valjusest aru, et tegemist oli kaebaja ebaviisaka käitumisega, mis on kodukorra punkti 1.12.8 järgi keelatud tegevus. Inspektor-kontaktisik suhtleb kaebajaga tihti, mistõttu on ta suuteline tegema vahet, millal kaebaja suhtleb viisakalt ja millal mitte.
13.3.Valvur E. Martinsoni 27.10.2022. a selgituse kohaselt andis ta 22.12.2021 kaebajale vene keeles korralduse liikuda oma kambrisse, kuid kaebaja keeldus korralduse täitmisest ja nõudis venekeelseid selgitusi korralduse põhjendatuse kohta. Valvur ei laskunud kaebajaga vaidlusesse ning piirdus korraldusega. Valvur E. Martinson andis kaebajale vene keeles teada, et kui ta korraldusele ei allu, siis kutsutakse teised valvurid ning tema suhtes on võimalik jõu kasutamine. Valvuri antud korraldus oli seaduslik, kaebaja korraldusele mitteallumine oli käsitatav distsipliinirikkumisena ning meditsiiniõe vastuvõtust ilmajäämine nimetatud päeval oli kaebaja enda tegevuste tagajärg, mitte valvurite õigusvastane tegevus.
13.4.Määratud karistused ei olnud ebaproportsionaalsed – karistuste määramisel suurendati kartserikaristuse määra mõlema rikkumise puhul kahe ööpäeva võrra.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebaja 21.05.2024. a avalduses esitatud täiendavate taotluste ja vastuväidete osas (I) ning lahendab seejärel kaebuse (II). I
15.Kohus lahendas 10.05.2024. a määrusega kaebaja taotlused võtta asja juurde Viru Vangla videokaamera 24.01.2022. a salvestis (kaebajale A. Kongi poolt käskkirja andmise kohta), kuulata asjas tunnistajatena üle A. Kongi (tõendamaks tema vene keele oskamatust) ja valvurid E. Martinson, I. Pilden, S. Sakkos, P. Murulaid (seoses kaebajale 22.12.2021 ette heidetud korraldusele allumatusega) ning nõuda Viru Vanglalt välja kaebaja haiguslugu alates 2007. aastast ja 20.07.2022. a vastus kaebaja avaldusele seoses kaebajale käskkirjade tutvustamata jätmisega. Kohus rahuldas kaebaja taotluse tema tervisekaarti puutuvas osas
3-22-214 osaliselt, paludes vanglal kohtule edastada kaebaja tervisekaardi väljavõtte 2021. a kohta, ning jättis ülejäänud tõendite kogumise taotlused rahuldamata. Kaebaja palub enda 21.05.2024. a avalduses kohtul nõuda Viru Vanglalt tõendina välja ka tervisekaardi väljavõtte 2020. a kohta. Samuti saab kaebaja avaldusest järeldada, et kaebaja ei ole nõus kohtu arvamusega, et asjas ei ole vajalik koguda täiendavate tõenditena Viru Vangla 20.07.2022. a vastust kaebaja pöördumisele ja Viru Vangla videokaamera 24.01.2022. a salvestist ning kuulata tunnistajatena üle valvureid S. Sakkos, I. Pilden, P. Murulaid ja E. Martinson. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud vastuväited kohtu tegevusele nimetatud tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmisel (HKMS § 90).
15.1.HKMS § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
15.2.Kohus leiab, et kaebaja vastuväidete rahuldamiseks puuduvad alused.
15.3.Kaebaja sõnul nähtuvad kaebaja 2020. a tervisekaardi väljavõttelt andmed tema kõrvahaiguse kohta. Kõrvahaiguse olemasolu soovib kaebaja tõendada seoses sellega, et tema sõnul rääkis ta 22.12.2021 teise kinnipeetavaga valjult just põhjusel, et ta kuuleb vasakust kõrvast halvasti, ega rikkunud seetõttu Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 (kinnipeetaval on keelatud käituda ebaviisakalt). Kuigi kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtetest 2021. a ja osaliselt 2022. a kohta ei nähtu andmeid kaebaja kõrvakuulmise vähenemise kohta (kuigi 13.02.2022 on kaebaja kaevanud meditsiinitöötajale kõrvavalu, dtl 164), jääb kohus enda seisukoha juurde, et täiendavate tervisekaardi andmete kogumine ei ole asja lahendamiseks vajalik. Kohtu hinnangul puuduvad tõsiseltvõetavad põhjused arvata, et kaebaja poolt 22.12.2021 hääletooni kõrgendamine oli seotud just tema vähenenud kõrvakuulmisega – sel juhul oleks pidanud kaebaja valjemini rääkima ka muul ajal. Lisaks ei heideta kaebajale ette pelgalt valjult rääkimist, vaid ebaviisakalt käitumist. Seda, kas kaebaja käitus ebaviisakalt, saab kohus kontrollida ka seni kohtule esitatud tõendite pinnalt.
15.4.Viru Vangla 20.07.2022. a vastust, 24.01.2022. a salvestist ning tunnistajaid S. Sakkos, I. Pilden, P. Murulaid ja E. Martinson puudutavas osas jääb kohus enda 10.05.2024. a määruses toodud seisukohtade juurde. Kohus on juba selgitanud, et nimetatud tõendid ei oma määravat tähtsust käskkirja õiguspärasuse hindamisel. Kaebaja väiteid selle kohta, et just vanemvalvur I. Pilden räägib vene keelt ning selgitas talle 22.12.2021 antud korralduse sisu ja seda, milliste seadustega on see kooskõlas, saab kohus asja lahendamisel arvestada ka ilma tunnistajate ülekuulamiseta.
16.Täiendavalt taotles kaebaja enda 21.05.2024. a avalduses nõuda kohtul Viru Vanglalt välja tõendid selle kohta, kas ka kinnipeetavat, kellega kaebaja 22.12.2021 väidetavalt kõrgendatud toonil rääkis, sama teo eest karistati; ning 22.10.2021. a videosalvestis, millelt nähtub väidetavalt, et valvurid ei andnud kaebajale meditsiiniõe vastuvõtu järjekorras ootamiseks tooli, kaebaja oli karkudel ning tal oli raske seista (seetõttu istus ta vabale ratastoolile).
16.1.Kohus leiab, et need taotlused tuleb jätta HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata, kuivõrd tegemist ei ole asja lahendamiseks vajalike tõenditega.
16.2.Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist ei saa muuta õigusvastaseks asjaolu, kas samasse juhtumisse kaasatud teist kinnipeetavat mõne distsiplinaarsüüteo eest karistati või mitte. Iga isiku poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemist tuleb hinnata individuaalselt.
3-22-214
16.3.Kuigi kaebaja on enda 21.05.2024. a avalduses taotlenud 22.10.2021. a videosalvestise väljamõistmist, järeldab kohus vaidluse asjaolusid arvestades, et kaebaja on tegelikkuses silmas pidanud 22.12.2021. a videosalvestist. Praeguses asjas vaidlustatud käskkirjaga kaebaja karistamisel 22.12.2021. a ettekande nr 3-21-9726 alusel ei ole aga kaebajale ette heidetud ratastoolile istumist, vaid seda, et kaebaja ei allunud valvuri korraldusele liikuda meditsiiniõe vastuvõtu järjekorrast ära teisele korrusele. Seda, kas valvuri antud korraldus võis vastata HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele muu hulgas seoses kaebaja väidetega tema vajadusest järjekorras istuda, saab kohus hinnata ka ilma videosalvestist uurimata. Lisaks saab kohus asja lahendamisel arvestada kaebaja väidet, et 06.12.2021 oli tal opereeritud paremat jalalaba ja ta oli ka veel 22.12.2021 talle korralduse andmise ajal seetõttu haige. Asjaolu, et kaebaja käis 06.12.2021 kirurgi vastuvõtul ning seoses kirurgilise protseduuriga oli tal valus kõndida, nähtub ka kohtule esitatud tervisekaardi väljavõttest (dtl 442–443). II
17.Asjas on vaidluse all Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1 õiguspärasus. Kaebajat karistati selle käskkirjaga kartserisse paigutamisega Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 ja VangS § 67 p 1 rikkumise eest 22.12.2021. Esimene rikkumine seisnes selles, et kaebaja ärritus kaaskinnipeetava peale, lähenes talle ja sõneles kõrgendatud toonil, ning teine selles, et kaebaja ei allunud valvuri korraldusele minna teisele korrusele ehk tagasi eluosakonda.
18.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. VangS § 67 p 1 sätestab, et kinnipeetav on vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla kodukorra p 1.12.8 keelab kinnipeetavatel muu hulgas käituda ebaviisakalt.
19.Kaebajale etteheidetava Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise asjaolud on kajastatud Viru Vangla V üksuse inspektor-kontaktisiku 22.12.2021. a ettekandes nr 3-21-9718 (dtl 318). Sellest ettekandest tulenevalt kutsus inspektor-kontaktisik kella 13.28 paiku kaebaja enda kabinetti vestlema, kaebaja liikus seejärel inspektor-kontaktisiku kabineti poole ning rääkis samal ajal kaaskinnipeetavaga. Kui kaebaja jõudis inspektor-kontaktisiku kabinetini, ta ärritus ning pöördus tagasi kaaskinnipeetava poole. Kinnipeetavad lähenesid üksteisele ning sõnelesid (kohtule usutavalt on ettekandes ilmselgelt ekslikult märgitud „sõnelesin“) kõrgendatud toonil. Inspektor-kontaktisik seisis kinnipeetavate vahel ning ei lasknud neil kokku puutuda. Inspektorkontaktisik andis kinnipeetavatele korralduse lõpetada tegevus, mille peale teine kinnipeetav astus tagasi, kuid kaebaja jätkas teise kinnipeetava poole liikumist. Inspektor-kontaktisik lükkas kaebaja eemale ning suunas ta enda kabinetti. Hiljem ütles kaebaja kabinetis vene keeles, et kõnealune teine kinnipeetav saab peksa.
19.1.Eeltoodud kirjeldusest on kohtu hinnangul piisavalt selgelt järeldatav, et kaebaja käitus 22.12.2021 teise kinnipeetava suhtes ebaviisakalt Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 tähenduses. Ettekandest nähtub nii see, et kaebaja ärritus, pöördus teise kinnipeetava poole selliselt, et inspektor-kontaktisik tundis vajadust seista kinnipeetavate vahel, sõneles kõrgendatud toonil ning jätkas teise kinnipeetava poole liikumist ka siis, kui ametnik oli andnud talle korralduse tegevuse lõpetada. Selleks, et kaebaja liiguks ametniku kabinetti, kuhu teda oli kutsutud, ning lõpetaks teise kinnipeetavaga sõnelemise, pidi ametnik kaebaja eemale lükkama ja ta enda kabinetti suunama. Sellise tegevusega käitus kaebaja teise kinnipeetava suhtes ebaviisakalt ka sõltumata sellest, milliseid sõnu ta temaga suheldes kasutas. Ärritunult, kõrgendatud toonil ja ametniku korraldusi mitte tähele pannes teise kinnipeetavaga suhtlemine on sellest hoolimata ebaviisakas. Lisaks ei ole usutav, et selliselt kirjeldatud kõnemaneeriga sai kaebaja öelda teisele kinnipeetavale midagi sõbralikku ja head. Vastupidist kinnitab ka ettekandes nr 3-21-9718
3-22-214 märgitu, et kaebaja viitas hiljem inspektor-kontaktisiku kabinetis, et kinnipeetav, kellega ta sõneles, saab peksa.
19.2.Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited ei anna alust arvata, et kaebaja ei oleks ettekande nr 3-21-9718 asjaoludel tegelikult ebaviisakalt käitunud. Kaebaja küll väidab, et ta rääkis kõrgendatud toonil, kuna kuuleb vasakust kõrvast halvasti, kuid ei ole lükanud millegagi ümber inspektor-kontaktisiku väiteid tema ärritumisest, teise kinnipeetava poole liikumisest ja temaga sõnelemisest. Seetõttu ei saa kaebaja teole antav hinnang sõltuda sellest, kas kaebaja rääkis kõrgendatud toonil muu hulgas põhjusel, et tema vasaku kõrva kuulmine on vähenenud. Eluliselt on usutav, et inimene räägib kõrgendatud toonil ka ärritunult ja sõneledes.
20.Viru Vangla kodukorra § 67 p 1 rikkumist ja korraldusele allumatust on kaebajale ette heidetud seoses Viru Vangla V üksuse valvuri E. Martinsoni 22.12.2021. a ettekandega nr 321-9726 (dtl 320). Selles ettekandes on märgitud, et valvur märkas 22.12.2021 kell 15.40, et kaebaja lähenes isikukaitsevahendi riiulile ja hakkas erinevaid asju puutuma. Järgmiseks märkas valvur, et kaebaja võttis endale respiraatori ja pani selle endale mappi. Valvur otsustas kaebaja saatmise õe vastuvõtule lõpetada, kuna kell 15.39 oli teine valvur andnud kaebajale juba hoiatuse seoses istumisega ratastoolil, mis ei kuulu talle. Valvur andis kaebajale korralduse minna teisele korrusele, millega kaebaja ei olnud nõus ja keeldus teda kuulamast. Valvur kutsus raadio teel abi ning esimesena jõudis kohale vanemvalvur S. Sakkos ja hiljem valvurid P. Murulaid ja I. Pilden. Valvurid seletasid veelkord kaebajale, et ta ei tohi võtta asju, mis talle ei kuulu, ja lõpetasid kaebaja saatmise. Valvurid suunasid kaebaja trepikotta, kus ta läks juba iseseisvalt oma sektsiooni poole. Valvur E. Martinson on enda 27.10.2022. a täiendavas selgituses (dtl 333) välja toonud, et kaebaja oli ettekande nr 3-21-9726 asjaoludel varasemalt hoiatatud korrarikkumise eest, kui ootas pereõe vastuvõttu. Valvur andis kaebajale venekeelse korralduse minna tagasi teisele korrusele sektsiooni, kus asub kaebajale määratud kamber. Kaebaja aga keeldus korralduse täitmisest ja nõudis seletust. Valvuri sõnul piirdus ta korraldusega, kuna tema vene keel ei ole piisavalt hea, et kinnipeetavaga tema emakeeles vaielda, ning kaebaja oleks saanud infot pärida kontaktisikult. Valvur andis kaebajale vene keeles teada, et kui ta korraldusele ei allu, siis ta kutsub teised valvurid ja neil on õigus kasutada tema puhul jõudu. Veel märkis valvur, et kaebaja sai venekeelsest korraldusest aru, aga keeldus seda täitmast, kuna tahtis venekeelset seletust.
20.1.Kohus nõustub vanglaga, et ei ole usutav, et kaebaja ei saanud aru talle antud korraldusest minna pereõe vastuvõtu järjekorrast ära tagasi eluosakonda, kus asus tema kamber, seda eriti olukorras, kus korraldus anti vene keeles. Kaebaja selgitustest saab järeldada, et tema hinnangul pidi valvur talle vene keeles selgitama, millistel põhjustel talle selline korraldus anti, ehk kaebaja ei olnud talle antud korraldusega rahul. Seda, et kaebaja oleks vajanud täiendavaid selgitusi korralduse täitmiseks (VangS § 1321 lg 3), vaidluse asjaoludest aga ei nähtu. Kaebaja on kohtule esitatud avaldustes selgitanud, et soovis valvurilt teada üksnes seda, milliste seaduste ja nende alusel välja antud õiguslike aktide alusel ja nendega kooskõlas talle käsk anti (vt kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 01.02.2022. a määrusele dtl 77–78, tõlge dtl 83). Kuigi vastavalt VangS § 1321 lg-le 2 peab ametniku korraldus olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega, ei anna see kinnipeetavale õigust mitte täita talle arusaadavat korraldust enne, kui talle selgitatakse, millisel õiguslikul alusel on see antud.
20.2.Kohtupraktikas levinud seisukohtadest tulenevalt saab kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt Riigikohtu 07.03.2003. a määrus nr 3-3-1-21-03, p 13; 01.03.2007. a otsus nr 3-3-1-103-06, p 14; 14.11.2012. a otsus nr 3-3-1-44-12, p 17; 22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 13). Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita (vt nt Riigikohtu 01.03.2007. a otsus nr 3-3-1-103-06, p 14). Praeguses asjas ei nähtu kohtule esitatud
3-22-214 materjalidest ühtegi ilmselget HMS § 63 lg‐s 2 sätestatud tühisuse alust. Distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud ei saa mõjutada otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning kuidas see tegu tuleb kvalifitseerida (vt nt Riigikohtu 06.06.2012. a otsus nr 3-3-1-91-11, p 12). Seega oli kaebaja kohustatud talle antud korraldust täitma ning sellele allumata jätmisega läks ta vastuollu VangS § 67 p-s 1 sätestatuga.
21.Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (VangS § 64 lg 2). Vangla on teavitanud kaebajat 19.01.2022. a teatistega (dtl 314, 316) tema suhtes VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise kahtluses distsiplinaarmenetluste algatamisest, s.o ligi kuu pärast rikkumiste toimepanemist. Kohus möönab, et selliselt ei olnud tegemist kohese rikkumistest teavitamisega VangS § 64 lg 1 mõttes. Küll aga ei muuda hilisem teavitamine distsiplinaarmenetluse tulemusel tehtud käskkirja õigusvastaseks, kui selline puudus ei kujutanud endast olulist menetlusõiguse rikkumist ega mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Arvestades menetluse asjaolusid, sealhulgas seda, et vangla pikendas kaebaja palvel talle selgituste esitamiseks antud tähtaega ning kaebaja esitas enda vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile, ei ole praegusel juhul hilisem menetluse alustamisest teavitamine menetluse lõpptulemust kohtu hinnangul mõjutanud.
22.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vangla oli kohustatud tagama talle distsiplinaarmenetluses tõlgi. Kui kaebaja pidas tõlgi kaasamist vajalikuks, tuli tal endal see korraldada ning tasuda tõlkekulud (HMS § 21). PS §-dest 6 ja 52 ning keeleseaduse § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Praegusel juhul ei ole võimalik asuda seisukohale, et menetluse läbiviimine eesti keeles oleks takistanud kaebaja selles osalemist ja enda õiguste kaitsmist. Kaebajal on olnud siiski piisav võimalus anda distsiplinaarmenetluses enda selgitusi ja esitada vastuväiteid (HMS § 40). Kaebaja esitas enda põhjalikud selgitused ja vastuväited 24.01.2022 (dtl 322–327, tõlge eesti keelde dtl 417–418) ning vangla võttis need vene keeles esitatuna ka vastu. Selliselt on olnud vangla tegevus kooskõlas HMS § 5 lg-tega 1 ja 2. Lisaks ei ole vaidluse asjaolude pinnalt alust arvata, et menetluse lõpptulemust oleks saanud muuta distsiplinaarmenetluses kaebaja poolt soovitud tõendite kogumine.
23.Kaebajale on distsiplinaarkaristustena määratud kaks kartserikaristust – 6 ja 10 ööpäeva. Vastavalt käskkirja andmise ajal kehtinud VangS § 63 lg 1 p-le 4 võis kinnipeetava distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum.
23.1.Kohtupraktikast tulenevalt tuleb kohtul määratud karistuse proportsionaalsust hinnata muu hulgas selle valguses, kas kinnipeetavale antud korraldus, mille täitmisest ta keeldus, oli õigusvastane või mitte (vt nt Riigikohtu 06.06.2012. a otsus nr 3-3-1-91-11, p 12). Praegusel juhul viitabki kaebaja muu hulgas sisuliselt sellele, et tema 22.12.2021 pereõe vastuvõtule mineku katkestamine ja eluosakonda tagasi liikumiseks korralduse andmine (ettekandes nr 321-9726 kirjeldatud asjaoludel) oli õigusvastane. Kohus sellega ei nõustu. Kaebaja väited sellest, et tal oli vaja pereõe vastuvõttu oodates tervislikust seisundist tulenevalt istuda ning vahetada maski, ei väära seda, et kaebaja tegi neid tegevusi ilma ametnike nõusolekuta ning et ettekandest nr 3-21-9726 nähtuvalt oli kaebaja tähelepanu tema käitumise mittelubatavusele varem juba ka juhitud. Kohtul puudub seetõttu alus arvata, et valvuri otsustus kaebaja käitumise tõttu tema pereõe vastuvõtule saatmine lõpetada oleks olnud õigusvastane.
23.2.Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud kaebaja karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse
3-22-214 vangistuse täideviimise eesmärke. Toime pandud distsiplinaarsüüteod omavad negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine selliste tegude eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Kohus leiab, et rikkumiste sisu ja karistuse eesmärki ning kaebaja varasemat karistatust arvestades (sh suhtlemiseeskirjade rikkumise ja eluosakonda/kambrisse minekust keeldumise eest, vt kaebaja karistuste väljavõte dtl 444–445) on kaebajale määratud karistused proportsionaalsed ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuste määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad.
24.Viru Vangla on kohtule esitanud Viru Vangla arsti 10.03.2022. a arvamuse (dtl 161), mille kohaselt puuduvad kaebajal diagnoosid, mis välistaksid kartserikaristuse kandmise. Arsti hinnangul pole alust arvata, et kartserikaristuse kandmine halvendaks kaebaja terviseseisundit. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest (dtl 162–167) nähtub, et ka vangla 24.01.2022. a käskkirja alusel määratud kartserikaristuse kandmise ajal (23.02.–04.03.2022) on kaebaja terviseseisundit seoses seljamuredega korduvalt hinnatud. Vangla arst ei ole pidanud põhjendatuks kaebajat kartserirežiimist vabastada (vt nt haigusjuhtumid nr A5499, nr A6279 ja nr A6473) ning kaebajale on tema soovi korral võimaldatud seljavalu vastu valuravi (haigusjuhud nr A5549, nr A5499, nr A6228, nr A6581 ja nr A6650).
25.Arvestades, et rikkumised on toime pandud 22.12.2021 ning kaebaja distsiplinaarkorras karistamise käskkiri on tehtud 24.01.2022, on distsiplinaarkaristus kaebajale määratud VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul (vt haldusmenetluse seaduse § 33 lg 3, VangS § 11 lg 1). Isegi juhul, kui vangla kontaktisik ei suutnud vaidlusalust käskkirja kaebajale tema emakeeles tutvustada, kuna ta ei valda vene keelt, ei ole see käskkirja õiguspärasuse hindamisel määrav. Seda aga, et kaebajale ei oleks distsiplinaarkaristuste määramise põhjused arusaadavad, asja materjalidest ei nähtu.
26.Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ning selle peale esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus on vabastanud 01.02.2022. a ja 16.03.2022. a määrustega kaebaja praeguse menetlusega seonduvate esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel kokku riigilõivu 40 euro tasumisest. Lisaks vabastas kohus 24.08.2022. a määrusega kaebaja riigilõivu 20 euro tasumisest kaebuse esitamisel. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
28.Kohus kuulutab haldusasja menetluse HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja eraelu kaitseks kinniseks osas, mis puudutab kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtteid. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.