lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-214/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 01.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-214/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1838
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 65 lg 1, 6Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korralHKMS § 249 lg 1, 2Esialgne õiguskaitseVangS § 67Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimineHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 62 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-214/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium10.03.20223-22-214/73Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja20.06.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-21-2282/22Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.02.20233-21-2374/22Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.01.20233-22-583/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja15.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-214

Määruse kuupäev

01.02.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1 täitmise peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Mikhail Simtsov Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Mikhail Simtsovi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 24.09.2021–23.01.2022 kohta.
2.Vabastada Mikhail Simtsov riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta Mikhail Simtsovi taotlus Viru videosalvestuse väljanõudmiseks rahuldamata.

Vanglalt

4.Jätta Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
VangS § 52Tervishoiuteenuse osutamine vanglas
VangS § 63 lg 1Distsiplinaarkaristused

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetada kätte taotlejale. Määrus toimetada kätte Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirjaga nr 6-3/50-1 karistati kinnipeetav Mikhail Simtsovi (edaspidi taotleja) distsiplinaarkorras Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 nõude rikkumise eest kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 nõude rikkumine seisnes selles, et 22.12.2021 ärritus taotleja kaaskinnipeetava peale ning lähenes talle ja sõneles kõrgendatud toonil, seega käitus ebaviisakalt. VangS § 67 p 1 rikkumine seisnes selles, et taotleja ei allunud 22.12.2021 valvuri korraldusele minna teisele korrusele.
2.Taotleja esitas 24.01.2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel mitte paigutada teda Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1 alusel kartserisse. Taotleja märgib, et ta esitas nimetatud käskkirja peale 24.01.2022

3-22-214 vaide. Taotleja põhjendab, et talle kui vene keelt kõnelevale isikule ei tagatud distsiplinaarmenetluses tõlki ning samuti ei arvestatud tema selgitustega. Taotleja peab talle määratud kartserikaristust õigusvastaseks ja ebaproportsionaalseks. Taotleja arvates on korraldusele allumatus vaieldav ning ta viitab sellega seoses enda keeleoskusele ja märgib, et korraldus oli antud temale arusaamatus eesti keeles. Seoses ebaviisaka käitumisega märgib taotleja, et protokollis ega ka käskkirjas ei ole välja toodud, milliseid ebatsensuurseid sõnu taotleja kasutas. Taotleja viitab ka talle varasemalt määratud ja kehtetuks tunnistatud karistustele ja leiab, et neid ei oleks vaidlusaluse käskkirjaga karistuse määramisel tohtinud arvestada. Taotleja leiab, et kui kartserikaristus pööratakse täitmisele, siis saab tema vaimne tervis pöördumatult rikutud ja seda hilisem kahjuhüvitis ei kompenseeri. Isolatsioonis olemine mõjub negatiivselt isiku psüühikale. Vanglal on karistuse täitmisele pööramiseks aega 8 kuud ning see on piisav aeg käskkirja seaduslikkuse osas kohtulahendi tegemiseks. Taotleja on esitanud ka menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

3.Viru Vangla teatas 31.01.2022 vastusena kohtunõudele, et taotleja esitas 25.01.2022 vanglale 24.01.2022 allkirjastatud võõrkeelse vaide, mille Viru Vangla registreeris 26.01.2022 dokumendihaldussüsteemis numbriga 6-12/35-1. Viru Vangla edastas kohtule taotleja vaide. Samuti esitas vangla omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, paludes jätta selle rahuldamata. Vangla on seisukohal, et ei saa eeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Lisaks on asjas olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumise toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustanud ja esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on VangS § 65 lg-s 6 sätestatud karistuse täitmisele pööramise tähtaeg kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud. Karistuste täideviimise korral pole küll võimalik seda enam tagasi täita, kuid kohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on taotlejal vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist. Puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotleja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi. Seetõttu on Viru Vangla seisukohal, et pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada isiku taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vahendit.

KOHTU SEISUKOHT

4.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 24.09.2021–23.01.2022 (s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu) kohta. Konto väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.

3-22-214

6.Kohus lähtub HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Taotlusest nähtuvalt on taotleja tahteks, et Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1 ei pöörataks täitmisele. Seega on tegemist taotlusega nimetatud käskkirja täitmise peatamiseks vastavalt HKMS § 251 lg 1 p-le 1.
7.HKMS § 249 lg 2 kohaselt on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Kuivõrd taotleja on esitanud Viru Vanglale vaidlusaluse käskkirja peale vaide, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
8.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ühe eeldusena esmalt ka tuvastama, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Teisisõnu peab taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema mingite tema õigusi kahjustavate pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsusega või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske. Kohus märgib, et kartserirežiimi kohaldamisega kaasnevad taotlejale tema õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud ning neid ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Seega esineb taotlejal küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid see ei tähenda veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, mis kaalub üle asjassepuutuvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused. Kartserikaristust kohaldava käskkirja kehtivuse peatamine saab olla õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2015. a määrus nr 3-15-1985, p 5). Kohus leiab, et praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ning taotlejale määratud kartserikaristusest tulenevat riivet ei saa pidada olulisemaks avalikust huvist.
9.VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kohtupraktikas on leitud, et karistuse täitmisel tuleb isiku põhiõiguste tagamiseks arvestada muu hulgas ka seda, et karistuste järjestikune kandmine ei osutuks ülemäära pikaks, samuti terviseseisundit (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 18). Kuigi taotleja viitab sellele, et kartserikaristuse täitmisele pööramisel võib tema vaimne tervis isolatsioonis olemise tõttu saada pöördumatult kahjustatud, ei ilmne kohtule siiski, et kartserikaristuse kohaldamine oleks taotleja suhtes vastunäidustatud. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et taotleja terviseseisund tooks praegusel juhul kaasa esialgse õiguskaitse vajaduse. Kohus selgitab, et vanglas jälgitakse kinnipeetavate terviseseisundit vastavalt VangS § 52 lg-le 2 pidevalt ning teatud tervisehäirete olemasolu ei välista kartserikaristuse kohaldamist. Samuti ei saa taotleja kartseris järjestikku viibimise aega pidada kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt pikaks ning sellest tulenevalt taotleja tervist kahjustavaks. Taotleja ei ole taotluses väitnud, et ta kannaks hetkel kartserikaristust mõne teise distsiplinaarrikkumise eest ning seega ei ületa käskkirja nr 6-3/50-1 alusel karistuse ärakandmisel taotleja kartseris viibimise aeg VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2018. a otsus asjas nr 3-15-2943 ning seal viidatud kohtupraktika). Seega ei ilmne antud juhul asjaolusid, mis annaks alust arvata, et taotleja õigused saaksid ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata rikutud määral, mida pole võimalik hiljem heastada.
10.Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul olulisel määral vastuolus avaliku huviga. Oluliseks avalikuks huviks on distsipliini tagamine vanglas ning korda rikkuva kinnipeetava mõjutamine. See, et kinnipidamisasutustes reageeritaks õigusrikkumistele vastavate karistustega ning et neid karistusi täidetaks, annab kinnipeetavatele signaali, milline käitumine ei ole vanglas lubatav ning et rikkumiste toimepanemisega

3-22-214 kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Rikkumistele reageerimata jätmine aga ohustab vangla julgeolekut, kuivõrd seab ohtu vanglas kehtiva korra järgimise. Karistuste kohaldamine seevastu mõjutab kinnipeetavaid rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on antud juhul kaalukam kartserikaristusega kaasnevast taotleja õiguste riivest. Siinkohal nõustub kohus ka Viru Vangla seisukohaga, et arvestamata ei saa jätta VangS § 65 lg-s 6 sätestatud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise tähtaega. Vastupidiselt taotleja arvamusele leiab kohus, et kaheksa kuuga ei pruugi vaidemenetlus ning sellele võimalik järgnev kohtumenetlus olla lõppenud ja vangla võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel minetada vaidlusaluse käskkirjaga määratud kartserikaristuse täitmisele pööramise õiguse. Seejuures võib kohtumenetluse pikkus vähemalt osaliselt sõltuda menetlusosalise enda tegevusest menetluses. Avalikes huvides ega vangistuse täideviimise eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui distsiplinaarkaristuse kandmine või mittekandmine sõltub juhuslikest asjaoludest (sh kui pikaks kujuneb kohtuvaidlus karistuse määramise käskkirja üle).

11.Kohtule esitatud distsiplinaarkäskkirjas välja toodud asjaolusid ning esialgse õiguskaitse taotluses esitatud vastuväiteid arvestades ei saa ka taotleja vaide eduväljavaateid pidada sedavõrd suurteks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud juhul, kui vaide (või hiljem esitatava kaebuse) rahuldamine on ebatõenäoline. Taotlejat karistati distsplinaarkorras kartserisse paigutamisega Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 ja VangS § 67 p 1 rikkumiste eest. Rikkumised seisnesid selles, et taotleja ärritus kaaskinnipeetava peale ning lähenes talle ja sõneles kõrgendatud toonil ega allunud ka valvuri korraldusele minna teisele korrusele. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 keelab kinnipeetavatel käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Arvestades asjaolu, et taotleja on suutnud esitada vanglale hulgaliselt lihtsamaid avaldusi eesti keeles, ei ole usutav, et ta ei saanud aru talle antud korraldusest minna teisele korrusele. Seoses Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumisega nõustub kohus vanglaga, et selleks, et mõista, et kinnipeetav räägib kõrgendatud toonil ning käitub sellega ebaviisakalt, ei ole vaja aru saada tema sõnadest. Kohtu hinnangul ei saa väita, et taotlejat ei ole enne haldusakti andmist ära kuulatud. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et taotleja on saanud oma kirjalikud selgitused edastada pärast protokolliga tutvumist ning neid on ka käskkirjas kajastatud. Ka tõlke puudumisega ja taotlejale käskkirja ilma tutvustamata üleandmisega seonduvad väited ei anna praegusel juhul alust vaidlusaluse käskkirja õigusvastaseks pidamiseks. Kohus jätab HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata taotluse käskkirja üleandmist kajastava 24.01.2022. a videosalvestuse vanglalt väljanõudmiseks, kuna see tõend ei saa omada tähtsust esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Seoses taotlejale määratud kartserikaristuse proportsionaalsusega märgib kohus, et kuna VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks, siis ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 10 ja 6 ööpäeva pikkused kartserikaristused oleksid ebaproportsionaalsed.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1 täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras ei ole põhjendatud ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja