Asorten OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.09.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/060472-12 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Asorten OÜ, juhatuse liige Toomas Laus, volitatud esindaja Aleksandra Hlebnikov-Klink Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Asorten OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 06.02.2023 korralduse1 nr 12.2-3/060472-1 alusel Asorten OÜ käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ning töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel august – detsember 2022. a.
2.Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 19.07.2023 kontrolliaktis2 nr 12.2-3/060472-11, millele Asorten OÜ esitas eriarvamuse3 18.08.2023.
3.MTA kohustas 12.09.2023 maksuotsusega4 nr 12.2-3/060472-12 (mille lahutamatuks osaks on MTA 19.07.2023 kontrolliakt) Asorten OÜ-d tasuma maksusumma 33 443,79 eurot. Kontrolli tulemusel MTA suurendas Asorten OÜ perioodi august – detsember 2022. a töötasu väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu 10 366,13 euro võrra (TSD5 lisa 1 kood 1170; TSD kood 110), arvestatud sotsiaalmaksu 14 244,58 euro võrra (TSD lisa 1 kood 1100; TSD kood 115), arvestatud kogumispensioni makse kohustust 658,56 euro võrra (TSD lisa 1 kood 1110; TSD kood 117), kinnipeetud töötuskindlusmakse kohustust 715,39 euro võrra (TSD lisa 1 kood 1130; TSD kood 116), arvestatud tööandja töötuskindlusmakse kohustust 357,65 euro võrra (TSD lisa 1 kood 1140; TSD kood 116) ning tasumisele kuuluvat tulumaksu puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksetelt 7092,17 euro võrra (TSD kood 114 ja TSD lisa 6 kood 6070), samuti vähendas MTA Asorten OÜ perioodi oktoober 2022. a sisendkäibemaksu 314,80 euro võrra (KMD6 rida 5), mille tulemusena suurenes tasumisele kuuluv käibemaks 314,80 euro võrra (KMD rida 12). 1) Asorten OÜ on deklareerinud kontrolliperioodi TSD-del töötasu väljamakseid 15 557,36 eurot. MTA tuvastas kontrolli käigus, et Asorten OÜ on teinud kontrollitaval perioodil töötajatele täiendavaid töötasu väljamakseid 35 520 eurot selgitusega „palk+päevaraha“ ja „avanss+päevaraha“ ning jätnud need TSD-del kajastamata. Asorten OÜ töötajad ei viibinud kontrolliperioodil välislähetuses, millest tulenevalt puudus alus maksuvaba päevaraha maksmiseks. Töötajad mõistsid neile tehtud päevaraha ülekandeid töötasuna või töö eest saadud lisatasuna ning töölepingutes ei olnud töötasu suurust fikseeritud. Asorten OÜ on andnud ajas muutuvat informatsiooni töötajatele „päevaraha“ nime all tehtud väljamaksete kohta ning väited töötajate kulutuste hüvitamise ning varasema võlgnevuse kohta ei leidnud kinnitust. 2) MTA tuvastas, et Asorten OÜ poolt OÜ Ventvend pangakontole tehtud väljamaksed summas 9637 eurot on tegelikkuses Asorten OÜ töötaja X. X. töötasu. Ventvend OÜ arvetel on teenuse kirjelduseks „metalliisolatsiooni paigaldus“, „torustiku paigaldus“. Töösoorituse tegi X. X. samal objektil, kus ta Asorten OÜ töötajana töötas. Ventvend OÜ ei ole tegutsev ettevõte ning Asorten OÜ poolt Ventvend OÜ pangakontole kantud summa liikus X. X.i käsutusse. Ventvend OÜ ja Asorten OÜ vahel sõlmitud lepingu tegelikust majanduslikust sisust lähtuvalt oli tegemist Asorten OÜ töötajale tehtud täiendavate väljamaksetega. Näiliku tehinguga saavutati maksueelis.
MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 155-157) MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 129 (dtl 1697-1715)
MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 124 (dtl 1649-1656)
MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 130 (dtl 1731-1740)
Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD)
Käibedeklaratsioon (vorm KMD)
2(9)
3-23-2267 3) MTA tuvastas, et Asorten OÜ poolt Y. Y. tehtud väljamaksed summas 2465,33 eurot märkega „üürileping“ on tegelikkuses Y. Y.i töötasu. Y. Y. on Asorten OÜ töötaja alates 01.05.2022. Asorten OÜ ja Y. Y.i vahel oli sõlmitud Xxxxxxxxx 17-80 korteri tasuta kasutamise leping. Asorten OÜ kasutas Y. Y.ile kuuluvat Xxxxxxxxx 17-80 korterit ettevõtlusega seotult 50% ulatuses, seega oli Asorten OÜ-l õigus Y. Y.ile hüvitada 50% korteri kõrvalkuludest. Y. Y.ile märkega „üürileping nr 1“ tehtud väljamaksed sisaldasid ka Xxxxxxxxx 17-80 korteri laenumakseid, kuigi need ei kuulunud Y. Y.ile hüvitamisele. Väide, et Y. Y. on andnud Asorten OÜ-le laenu, ei leidnud kinnitust. Y. Y. talle esitatud korraldust ei täitnud ning seega ei ole tõendatud tema käsutusse liikunud summade kasutamine ettevõtlusega seotult, mistõttu tuleb neid summasid käsitleda töötasuna, v.a kodukontori aktsepteeritavad kulud osaliselt. 4) Asorten OÜ deklareeris kontrolliperioodi KMD-del 20% määraga maksustatavat käivet 145 356,55 eurot, sisendkäibemaksu 13 071,72 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 15 999,59 eurot. Peale 21.07.2023 tehtud parandusi kajastub KMD-del 20% määraga maksustatavat käivet 145 356,55 eurot, sisendkäibemaksu 10 590,42 eurot ning tasumisele kuuluv käibemaksu 18 480,89 eurot. 5) MTA tuvastas, et Asorten OÜ-le puudus õigus kajastada oktoober 2022. a KMD-l sisendkäibemaksu summas 314,80 eurot, s.o Special Work OÜ-lt soetatud avatäidete sisendkäibemaks. Soetatud aken ei saanud olla soetatud Xxxxxxxxx 17 aadressil asunud kodukontoriga, kuna arvelt nähtuvalt on selle mõõtmed liiga suured. 6) Asorten OÜ kajastas kontrollitava perioodi TSD-de lisal 6 enne kontrolliakti väljastamist ettevõtluse ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulusid 198 eurot ning nendelt tulumaksu 49,50 eurot. Peale 21.07.2023 tehtud parandusi kajastub TSD-de lisal 6 ettevõtluse ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulusid 1713,62 eurot ning nendelt tasutud tulumaksu 428,41 eurot. TSD lisal 6 koodiga 6070 Asorten OÜ puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamakseid ei deklareerinud. 7) MTA tuvastas, et Asorten OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 28 368,66 euro, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Seega kuulub neilt deklareerimisele ja tasumisele tulumaks 7092,17 eurot. Perioodil august – detsember 2022. a võeti Asorten OÜ pangakontolt välja 21 087,67 eurot, mis tasuti väidetava omaniku laenu tagasimakseks. Asorten OÜ 2017-2020. a majandusaasta aruanded ei näita omanikelt saadud laenu ega tasumata investeeringute olemasolu. 2021. a majandusaasta aruandes kajastatud kohustuste suurenemise kohta alusdokumendid puuduvad. Juhatuse liikme Toomas Lausi poolt laenu andmiseks vajalike vahendite olemasolu ning laenu üleandmine Asorten OÜ-le ei leidnud kinnitust. Teenust summas 3800 eurot ei ole Rentity Technologies OÜ-lt soetatud. Nimetatud äriühingul puudus 2022. a-l majandustegevus. Rentity Technologies OÜ oli seotud Asorten OÜ-ga, millest tulenevalt sai kasutada äriühingut raha välja viimisel Asorten OÜ ettevõtlusest. Asorten OÜ pangakaardiga on tehtud kulutusi summas 3480,99 eurot, mille kohta puuduvad ostuarved ja mida ei ole sularahas kassasse tagasi makstud. Asorten OÜ pearaamat kinnitab ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemist. Pearaamatus omaniku laenu kontol 21141 on kirjendatud „valesti tehtud maksed“, millised kassakonto kohaselt on hüvitatud sularahas kassasse, kuid ei ole Asorten OÜ-le tagasi makstud.
3(9)
3-23-2267
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Asorten OÜ esitas 11.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 22.05.2024)7 MTA 12.09.2023 maksuotsuse tühistamiseks. 1) Asorten OÜ-l oli õigus kajastada sisendkäibemaksu arvestuses Special Work OÜ-lt 10.10.2022 soetatud avatäidete sisendkäibemaksu summas 314,80 eurot. Kaebaja selgitas maksuhaldurile, et kõik kodukontorina kasutatava osaga seotud kulud on otseselt kontori kulud. Akna paigaldus toimus ettevõtlusega seotud eesmärkidel. Maksuhalduri ülejäänud seisukoht on vaid tema arvamus ja sellel puudub tõendusbaas. 2) Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, et OÜ Ventvend pangakontole tehtud väljamaksed summas 9637 eurot on tegelikkuses X. X.i töötasu. Asorten OÜ ja X. X.i vahel on 01.04.2021 sõlmitud tööleping, mille suhtes kehtivad töölepingu seaduses (TLS) sätestatud tingimused. Asorten OÜ ja Ventvend OÜ vahel 23.09.2022 sõlmitud koostöölepingu suhtes kehtivad võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud tingimused. Nimetatud lepinguid reguleerivate seaduste mõisted on täiesti erinevad ning seetõttu ei ole maksuhalduril õigust kehtestada muid norme, mis ei tulene nende seaduste tingimustest. Sõlmitud koostöölepingus ei ole märgitud TLS tingimused. 3) Kaebaja ei nõustu maksuhalduri selgitusega, et Asorten OÜ poolt Y. Y.ile tehtud väljamaksed summas 2465,33 eurot märkega „üürileping“ on tegelikkuses Y. Y.i töötasu. Maksuhalduril ei ole õigust muuta laenulepingu alusel tehtud tehingut tema arvates vajalikuks tehinguks, selline tegevus ei ole seaduslik. Maksuhaldur ei andnud põhjendatud selgitust, millistel õiguslikel alustel on tal õigus väljastatud tõenditega kinnitatud laen muuta tuluks. Asorten OÜ-l on õigus valida, kuidas ta selle laenu tagasi maksab: kas teeb maksed otse laenuandjale arvelduskontole või katab laenu otse, tehes ülekandeid laenuandjale (Y. Y.ile), kellelt vastav laen võeti. 4) Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga, et omanike poolt laenu andmine ja investeeringute tegemine ei leidnud kinnitust. Kogu tehtud kulud oli seotud otseselt ettevõtlustega. Maksuhaldurile saadeti kõik dokumendid, mis kinnitavad, mis asjaoludel aastatel 2017-2020 omanik ettevõttele arendamiseks raha andis. Eelkõige anti väljavõtteid ja lepinguid Hispaania ja Norra ettevõtetega, kus omanik töötas. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Pearaamat võimaldab üksikasjalikku ülevaadet igal kontol toimunud liikumistest. 5) Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga, et tehinguid Rentity Technologies OÜ-ga ei ole toimunud. Puuduvad seaduslikud alused, mis keelaksid neil isikutel koostööd või äripartnerlust pidada. Vastustaja ei toonud välja ainsatki asjaolu ja õiguslikku alust, mis annavad õiguse tõlgendada lepingutes sätestatud tingimusi kehtetuks.
5.Maksu- ja Tolliamet palub 22.11.2023 vastuses (täiendatud 05.06.2024)8 jätta kaebus rahuldamata. 1) MTA ei nõustu kaebusega ning leiab, et maksuotsuses tehtud järeldused on õiged, põhinevad tõenditel ja on piisavalt motiveeritud. Maksuotsus on õiguspärane. MTA jääb maksuotsuses avaldatud seisukohtade juurde ning palub nendega asja lahendamisel arvestada.
dtl 3-13 ja 1847-1849 dtl 150-153 ja 1852-1853
4(9)
3-23-2267 2) Kaebaja leiab, et tal on õigus kajastada sisendkäibemaksu arvestuses Special Work OÜ-lt soetatud akna sisendkäibemaksu summas 314,80 eurot. Akna paigaldus on kaebaja väitel ettevõtlusega seotud. MTA ei nõustu kaebajaga. Ei ole eluliselt usutav, et Xxxxxxxxx 17 kortermajale Lasnamäel (kus asus kodukontor) on võimalik paigaldada arvel näidatud aken, mis kogutud tõendite kohaselt ületab mõõtmetelt tunduvalt selle kortermaja teiste aknaavade mõõtmed. 3) MTA ei nõustu kaebaja seisukohaga seonduvalt OÜ Ventvend pangakontole väljamaksetega. MTA on maksuotsuses selgitanud, et maksustamise seisukohast tuleb lähtuda tehingu ja väljamakse tegelikust sisust. Sõlmides formaalselt kaks eraldi lepingut (TLS vs VÕS), on loodud näilik olukord äriühingute vahelisest teenuse osutamisest eesmärgiga hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest või vähendada maksude tasumist. Maksuhalduril on õigus näilik tehing tuvastada ning tehing ümber kvalifitseerida selle tegelikust sisust lähtuvalt. Praegusel juhul on tehingu tegelikuks teiseks pooleks äriühingu asemel füüsiline isik ja töölepingulisest suhtest tuleneva väljamakse puhul tuleb väljamakse tegijal tasuda tööjõumaksud. X. X. arusaam, et tegemist on töö eest saadud täiendava väljamaksega tõendab samuti, et tegemist on töötasu väljamaksega. MTA hinnangul on tegemist X. X.ile tehtud täiendavate väljamaksetega töötamise eest, mis kanti Ventvend OÜ pangakontole. Ühtlasi asjaolu, et X. X. omab töölepingulist suhet Asorten OÜ-ga, ei välista kaebaja poolt Ventvend OÜ pangakontole tehtud väljamaksete kvalifitseerimist X. X.i neto töötasuna. Kaebaja ei ole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaks kaebaja väidet, et Asorten OÜ-s oli kaebaja töösuhe peatatud päevadel, mil X. X. tegi tööd Ventvend OÜ objektil. 4) Kaebaja ei nõustu, et Y. Y.ile tehtud väljamaksed märkega „üürileping“ on tegelikkuses Y. Y.i töötasu. Kaebaja ei ole selle väite kinnitamiseks tõendeid esitanud. 5) Kaebaja leiab, et omanike poolt laenu andmine ja investeeringute tegemine on leidnud kinnitust. MTA jääb maksuotsuses toodud seisukohtade juurde. 6) Kaebaja leiab, et tehingud Rentity Technologies OÜ on tegelikult toimunud ning maksuhalduri vastupidine seisukoht on ebaõige. MTA kaebajaga ei nõustu ning on jätkuvalt seisukohal, et tehinguid ei ole toimunud. Rentity Technologies OÜ-l puudus 2022. a-l majandustegevus. Äriühingu ametlik koduleht on sisutühi ning Facebookis on viimane postitus tehtud 30.06.2022. Selle kohaselt lükkub äriühingu tegevuse käivitumine edasi. MTA tuvastas, et kaebajal oli isiklike sidemete kaudu võimalik kokku leppida raha ülekandmises Rentity Technologies OÜ-le isegi olukorras, kus tegelikult teenust ei osutatud. 7) MTA on maksuotsuses põhjendanud oma seisukohta ja toonud välja eluliselt usutava versiooni kaebaja maksukohustuse kujunemise asjaolude kohta. Sellega on tõendamiskoormus liikunud üle kaebajale. MKS § 150 lg 1 kohaselt maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. MTA hinnangul ei ole kaebaja seda teinud. Seega tuleb asuda seisukohale, et maksuotsuse tühistamiseks alust ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et Asorten OÜ kaebus ei anna alust MTA 12.09.2023 maksuotsuse tühistamiseks.
7.Kohus nõustub vaidlustatud maksuotsuse (mille lahutamatuks osaks on MTA 19.07.2023 kontrolliakt) põhjenduste ja järeldustega neid täismahus üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Olulisemana toob kohus esile alljärgneva.
5(9)
3-23-2267
8.Kaebaja on deklareerinud perioodi august kuni detsember 2022. a TSD-del töötasu väljamakseid kokku summas 15 557,36 eurot. MTA tuvastas kontrolli käigus, et kaebaja on tegelikkuses teinud kõnealusel perioodil töötasu väljamakseid summas 60 038,44 eurot (sh neto töötasu 47 622,35 eurot). Vahe on 44 481,08 eurot, millelt on tasumisele määratud tööjõumaksud ja -maksed kokku summas 26 036,82 eurot9. Töötasult arvestatud maksukohustuse õiguslikuks aluseks on tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg-d 2, 4, 5 ja § 41 p 3, sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 ja lg 3 p 1, § 9 lg 1 p-d 1 ja 4, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 ning kogumispensionide seaduse § 7 lg-d 1 ja 3.
8.1.MTA tuvastas, et kaebaja pangakontolt on tehtud kontrollitaval perioodil töötajatele väljamakseid märkega „palk“, „avanss“ ja „päevaraha“ kokku summas 35 520 eurot. Kontrollimenetluses selgus, et kaebaja töötajad ei viibinud kõnealusel perioodil välislähetuses, mis oleks andnud aluse maksuvabade päevarahade maksmiseks (TuMS § 13 lg 3 p 1). Samuti ei esitanud kaebaja usaldusväärselt kontrollitavat teavet selle kohta, et tegemist oleks olnud tööandja eest tasutud kulude hüvitamisega töötajatele või tööandja varasema võlgnevuse hüvitamisega. Seejuures on kaebaja selgitused deklareeritud väljamakseid ületavate summade osas ajas muutunud, mis vähendab selliste selgituste usaldusväärsust. Kaebaja ei esitanud ka algdokumente, mis kinnitaksid töötasu maksmise kohustuse kõrval muid kaebaja rahalisi kohustusi enda töötajate ees10. Seega on maksuhaldur põhjendatult lugenud väljamaksed summas 35 520 eurot töötasu netoväljamakseteks.
8.2.Kaebaja raamatupidamisest nähtus, nagu oleks kaebaja soetanud kontrolliperioodil Ventvend OÜ-st teenust summas 9637 eurot (ja lisaks kaupu summas 1500 eurot). Kaebaja on teinud vastavas summas ülekanded Ventvend OÜ pangakontole ning kaebaja raamatupidamises kajastuvad vastavad arved. Maksuhaldur asus maksumenetluse tulemusena seisukohale, et tegelikkuses on väljamaksete näol summas 9637 eurot tegemist töötasuväljamaksetega kaebaja töötajale X. X.ile (kes on samal ajal ka Ventvend OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks). Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult lugenud kaebaja ja Ventvend OÜ vahelised tehingud maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 alusel näilikuks, s.o leidnud, et teenuse soetamise tehingu(te)ga on tegelikkuses varjatud kaebaja töötasuväljamakseid X. X.ile (s.o töölepingulist suhet). Seda kinnitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud koostoimes, eelkõige järgmine teave11: kõnealuseid töid teostas kaebaja heaks kaebaja ehitusobjektil X. X., olles samaaegselt nii töölepingulises suhtes kaebajaga kui Ventvend OÜ nimel teenuse osutaja. Kaebaja ega X. X. ei ole väitnud, et X. X. kaebaja töötajana kõnealusel objektil töid ei teinud. Maksuhaldur on seega põhjendatult järeldanud, et X. X.i töötamine töösuhte raames ja teenuse osutamine Ventvend OÜ kaudu ei ole eristatavad. Seejuures on kaebaja ja Ventvend OÜ vahel sõlmitud leping ja arved12 vastuolulised. Lepingu kohaselt pidi Ventvend OÜ osutama tööde juhtimise teenust (asendama kaebaja poolset tööde juhtimist), arvete järgi teostas aga Ventvend OÜ konkreetseid seadmete paigaldustöid (mida X. X. pidi teostama kaebaja töötajana). Ventvend OÜ ei ole seejuures deklareerinud töötasuväljamakseid ega registreerinud töötajaid töötamise registris. Ventvend OÜ-l puudub raamatupidamine ja äriühingu osas kogutud teave viitab, et tegemist ei ole reaalselt tegutseva äriühinguga. Ventvend OÜ pangakontole kantud raha on valdavalt sularahas välja võetud ning X. X. on selgitanud13, et kasutas laekunud summasid isiklikuks tarbeks. Teada on, et kaebaja juhatuse liige ja X. X. on lapsepõlvesõbrad, mis võimaldas usutavalt sellises näilikus teenuse osutamises kokku
MTA 12.09.2023 maksuotsuse p 2.1.3 MTA 19.07.2023 kontrolliakti p 1.1.2.1
MTA 19.07.2023 kontrolliakti p 1.1.2.2
MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisad 42-44 ja 51 (dtl 826-831 ja 849)
A. Nehoroševi 05.04.2023 suuliste seletuste protokolli p 28 (MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 11, dtl 1781-1785)
6(9)
3-23-2267 leppida. Kokkuvõtvalt võimaldas see kaebajal säästa X. X.ile tehtud töötasuväljamaksetelt tööjõumaksude tasumisest ning teha selle võrra suuremaid netoväljamakseid. Tähelepanuväärne on seejuures, et kaebaja sisendkäibemaksuarvestuses on kajastatud mh Ventvend OÜ-le esitatud arveid. Nimetatu kinnitab samuti, et Ventvend OÜ ei olnud iseseisev äriühing, vaid seda kasutati X. X.i ja kaebaja kokkuleppel kaebaja maksukohustuse vähendamiseks. Olgu lisatud, et kaebaja kandis Ventvend OÜ pangakontole ka kaupade eest 1500 eurot, mida maksuhaldur ei lugenud töötasu osaks ning mille arvel sai X. X. katta kaebaja tarbeks tehtud kulusid. Kokkuvõtvalt on maksuhaldur seega põhjendatult lugenud kaebaja väljamaksed Ventvend OÜ pangakontole summas 9637 eurot kaebaja töötjale tehtud töötasu netoväljamakseteks.
8.3.Kaebaja pangakontolt on kontrolliperioodil tehtud kaebaja töötajale Y. Y.ile (kes on ühtlasi kaebaja juhatuse liikme Z. Z. abikaasa) väljamakseid summas 3231,82 eurot märkega „üürileping“. Maksuhaldur asus maksumenetluse tulemusena seisukohale, et 2465,33 eurot nimetatud väljamaksest on tegelikkuses sisustatav Y. Y.i töötasuna. Maksuhalduri järeldus tugineb kokkuvõtvalt alljärgneval14. Kaebaja ja Y. Y.i vahel on sõlmitud korteri, aadressiga Xxxxxxxxx 17-80 (kaebaja äriregistri järgne aadress), tasuta kasutamise leping. Tegemist on Y. Y.ile kuuluva korteriga, kus elavad Y. Y. ja Z. Z. koos lastega ning mida kasutatakse lepingu osapoolte selgituse kohaselt 50% ulatuses kaebaja ettevõtlusega seotult (kodukontorina). Lepingu15 kohaselt tasu korteri kasutamise eest ei maksta, kuid kaebaja peab hüvitama korteri kasutamise ja säilitamisega seotud kõrvalkulud. Selliste kulude suuruseks oli kaebaja esitatud teavet arvestades 766,49 eurot (vahe Y. Y.ile tasutud summaga 2465,33 eurot). Kaebaja on maksumenetluses esitanud ka seisukoha, et Y. Y. oli andnud kaebajale laenu ning Y. Y.ile tasutud summad on sisustatavad laenu tagasimaksena. Selles osas nõustub kohus maksuhalduriga, et Y. Y.i poolt laenu andmine kaebajale ei ole usaldusväärselt kontrollitav ega usutav. Kaebaja esitas maksuhaldurile laenu tõendamiseks küll erinevate isikute vaheliste tasumiste maksekorraldusi ja filtreeritud pangakonto väljavõtte, kuid ei selgitanud arusaadavalt, kuidas need kinnitavad laenu andmist Y. Y.i poolt kaebajale. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur ei pea asuma esitatud dokumentide massist ise laenulepingu koosseisu ja tingimusi tuvastama, vaid maksukohustuslase kohustus on pidada nõuetekohast raamatupidamis- ja maksuarvestust ning täita maksumenetluses kaasaaitamiskohustust (MKS §-d 56 ja 57). Olgu ühtlasi lisatud, et Y. Y. maksuhaldurile selgitusi ei andnud16 ja seetõttu ei kinnitanud ka laenu andmist. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et Y. Y. on alates 01.05.2022 kaebaja töötaja, on MTA põhjendatult lugenud kaebaja poolt Y. Y.ile tehtud väljamaksed summas 2465,33 eurot Y. Y.i töötasuks.
8.4.Kokkuvõtvalt on kaebaja seega teinud enda töötajatele netoväljamakseid kokku summas 47 622,35 eurot (35 520 + 9637 + 2465,33). Sellest tulenevalt pidi kaebaja deklareerima bruto töötasu väljamakseid summas 60 038,44 eurot. Kaebaja deklareeris brutoväljamakseid summas 15 557,36 eurot, seega on maksuhaldur põhjendatult suurendanud nimetatud summade vahe (44 481,08 eurot) arvel kaebaja maksukohustust summas 26 036,82 eurot17.
MTA 19.07.2023 kontrolliakti p 1.1.2.3 MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 55
M. Lausi 14.04.2023 teade MTA-le (MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 15, dtl 1788)
vt täpsemalt MTA 12.09.2023 maksuotsuse lisa 4 (dtl 1726)
7(9)
3-23-2267
9.MTA on põhjendatult leidnud, et kaebajal puudus alus kajastada sisendkäibemaksu arvestuses Special Work OÜ 10.10.2022 ja 11.10.20222 arvetel18 kajastatud käibemaksu summas 314,80 eurot. Nimetatud arve sisuks on märgitud „avatäited“ koos viitega lepingule nr TL-822. Arve juures olevast müügilepingust nr TL-82219 nähtuvalt on avatäite näol tegemist neljaosalise aknaga mõõtmetega 3,04 x 1,56 meetrit. Maksumenetluses kaebaja esialgu ei mäletanud, kuhu aken paigaldati, hiljem aga selgitas, et aken paigaldati Xxxxxxxxx 17-80 asuvasse kontorisse, kuna töölaud asus akna juures, aken oli vana ja tuul puhus sellest läbi20. Maksuhaldur tuvastas samas, et Xxxxxxxxx 17 puuduvad sellistele mõõtudele vastavad aknad21. Kaebaja ei ole maksuhalduri seisukohta tõendatult ümber lükanud. Sellises olukorras tuleb asuda seisukohale, et täidetud ei ole KMS § 29 lg-s 1 sätestatud tingimused sisendkäibemaksu arvestamiseks. Nimelt ei ole kontrollitav, kas Special Work OÜ arvetel kajastatud kulu vastab sisendkäibemaksu deklareerimise eeldustele.
10.MTA on lisaks tuvastanud, et kaebaja on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid22.
10.1.Kaebaja pangakontolt on tehtud kontrolliperioodil (august kuni detsember 2022. a) sularaha väljamakseid summas 21 087,67 eurot, mis ei sisaldunud kontrollimisel kassas. Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et seda raha kasutati kaebaja poolt laenu tagastamiseks omanikele. Kaebaja 2017-2020. a majandusaasta aruanded ei kinnita kohustusi (laenude olemasolu) omanike ees. Kaebaja on esitanud ka 15.12.2017 lepingu, mille järgi on Z. Z. (kaebaja juhatuse liige) andnud kaebajale laenu summas 15 600 eurot23, samas ei ole Z. Z. olnud kaebaja osanik. Leping ei ole ka usaldusväärne ega kontrollitav, seejuures on lepingus märgitud laenu tagastamise tähtpäevaks 15.12.2017 (s.o lepingu sõlmimise kuupäev). Kaebaja 2021. a majandusaasta aruanne, mis esitati äriregistrile maksumenetluse ajal, kajastab küll suurenenud kohustusi summas 22 702 eurot, kuid ei haaku varasemate aruannetega ja raamatupidamisega, viidates andmetega manipuleerimisele. Usaldusväärsed tõendid laenu saamise (sh investeeringuna kaebaja varasse) ja tagastamise kohta puuduvad. Seega ei ole alust lugeda väljamakseid summas 21 087,67 eurot kaebaja ettevõtlusega seotuks.
10.2.Ka väljamakset Rentity Technologies OÜ-le summas 3800 eurot ei ole alust lugeda kaebaja ettevõtlusega seotud kuluks. MTA kogutud teabe kohaselt ei olnud tegemist reaalselt tegutseva äriühinguga. Väidetava teenuse, s.o kodulehe (veebilehe) valmistamine ja tehniline tugi, saamine kinnistust ei leidnud. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada24. Seejuures on Rentity Technologies OÜ seotud kaebaja seadusliku esindaja sugulasega ning on registreeritud samale aadressile kaebajaga. Sellised seosed viitavad, et Rentity Technologies OÜ-d on kasutatud teadlikult ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemiseks sellega kaasneva maksukohustuse vältimiseks.
MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisad 80 ja 81 (dtl 1253-1257) MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 80 (dtl 1254-1256)
T. Lausi 12.05.2023 suuliste seletuste protokolli p 30 ja Asorten OÜ 22.05.2023 e-kiri (MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisad 33 ja 63, dtl 362-369 ja 896-898)
Vikerlase 17 pilt (MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 82, dtl 1258)
MTA 19.07.2023 kontrolliakti p 1.3
MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 83 (dtl 1259)
vt ka Riigikohtu 16.10.2013 otsus nr 3-3-1-42-13 p 14
8(9)
3-23-2267
10.3.Kaebaja pangakontolt on tehtud väljamakseid summas 3480,99 eurot, mille kohta puuduvad algdokumendid. Tegemist on väljamaksetega, mis tuleb lugeda kontrollimatuse tõttu ettevõtlusega mitteseotuks.
10.4.Kokkuvõtvalt on kaebaja seega teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 28 368,66 eurot (21 087,67 + 3800 + 3480,99). Sellistelt väljamaksetelt kuulub deklareerimisele ja tasumisele tulumaks summas 7092,17 eurot (TuMS § 4 lg 11, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3, § 54 lg-d 2 ja 4, raamatupidamise seaduse § 7 lg 1).
11.Maksuotsuse vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses seisukohti ega tõendeid, mida poleks maksumenetluses analüüsitud ning mis annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb Asorten OÜ kaebus rahuldamata ja MTA 12.09.2023 maksuotsus muutmata.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.